Lehed

teisipäev, mai 14, 2013

Pullerits: Millega lõppes kentsakas võistlus?

Kas see siis pole kentsakas, kui Tartu nn jooksumaratoni jooksmise asemel kiirel kõnnil läbides hakkavad esimesena tunda andma... aga pakkuge! Vean kihla, et enamik ei tuleks selle pealegi, mis tunda hakkasid andma ja valusaks jäid.

Või oskas keegi tõepoolest pakkuda, et... triitsepsid ehk küünarvarre tegevust reguleerivad lihased? See oli täielik müstika.

Ei, asi polnud põrmugi selles, nagu oleks ma kasutanud küünarnukist kõverdatud kiirkäija asendist. Kõndisin enamasti täiesti tavaliselt, vabalt rippuvate kätega (selle tõestuseks on eelmise sissekande juurde pandud foto). Ja lõppudes lõpuks sai neid triitsepseid talvel suusatades ju küllaga treenitud – kuid nüüd äkki kanged, ja juba enne 10. kilomeetrit!

Sama ootamatu on see, et hoolimata pealtnäha süütust kõndimisest jäid reielihased valusaks. Nii täna kui eile, esmaspäeva hommikul voodist tõustes pidin end ikka ettevaatlikult liigutama, et kangete, mitteelastsete lihastega mitte ümber kukkuda. Ja tasapisi liikuma saada. Tõsi, trepist saan enam-vähem normaalselt alla tulla, aga kui tükk aega staatilises asendis viibin, siis nõuab ikka väikest pingutust ja ettevõtmist, et jalad korralikult alla saada.

Ometi panin niipea, kui pühapäeval kella nelja ajal koju jõudsin, kohe kompressionsukad jalga ning võtsin need ära alles täna, teisipäeva hommikul enne tööle minekut. Küllap need mõnevõrra vaevusi ikka leevendasid, ent ikkagi on kummaline, kuidas pealtnäha vähekoormav kõndimine võib jalalihastele panna peaaegu samasuguse põõna nagu jooksmine. Vahe on vaid selles, et säärelihastel ei ole midagi viga.

Kolmandaks üllatas, et kui pühapäeval Elvast koju jõudsin, haaras organismi pöörane väsimus ja rammestus, nii et pidin pooleks tunniks lausa pikali heitma. Ei mäletagi, et oleksin end nii tühjaks kurnatuna tundnud, isegi mitte pärast Tartu suusamaratoni, mis on ikka tõsine kolme ja poole tunni pikkune pingutus. Ega ka mitte pärast Tartu rattamaratoni, mis on ajaliselt suusamaratoniga võrreldav. Art Soonets, kellega koos nn jooksumaratoni läbisime, vaatas aeg-ajalt oma pulssi – see näitas stabiilselt 130. Ju oli mu südamelöögisagedus laias laastus samasugune. Ehk meie liikumine toimus aeroobse läve lähedal. Kuid võta näpust: ligi kolm tundi sellist südant mittekoormavat tegevust jättis ikka hämmastavalt tuntava jälje.

Ja neljandaks: eile, esmaspäeva õhtul tundsin, et kangeks ja valusaks hakkavad jääma ka biitsepsid. Vabandust, aga ma ei kasutanud ju keppe ega kiirkäija kätehoidu. Milles ikkagi asi?
******
Amasa Back Trail, mountainbiker on the right on Cliffhanger Road, Moab, Utah. 20. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Priit Pullerits paar minutit enne Tartu nn jooksumaratoni starti. Foto autor: Kristjan Teedema, Scanpix Baltics
Foto 2: Priit Pullerits (vasakul) ja Art Soonets lähenemas Tartu nn jooksumaratoni finišile. Foto autor: Kristjan Teedema, Scanpix Baltics
Foto 3: Priit Pullerits (vasakul) ja Art Soonets pärast Tartu nn jooksumaratoni lõpetamist. Foto autor: Kristjan Teedema, Scanpix Baltics

34 kommentaari:

  1. Anonüümne09:24

    Loe nüüd kokku mitu 3 ja enamtunnist trenni sa viimase aasta ajal oled teinud, seal ongi vastus.

    VastaKustuta
  2. Anonüümne09:38

    Kallis, kallis Priit, kas nüüd saad aru, kuidas aeroobne treening mõjub? Ei ole see niisama tiksumine midagi rajal tolgendamine vaid ikka tõsine koormus ja seda vaatamata väiksemale südame koormusele. Käte lihaste valud on aga tingitud sellest, et sa treenitud lihaseid ei pingutanud üldse ja koormus langes seni treenimata ja suusatamise ajal lõtvadel lihasgruppidel ning need said nüüd kogu käte inertsist tuleneva koormuse nüüd endale. Sealt ka valud.

    VastaKustuta
  3. Anonüümne09:48

    Sellistel puhkudel on ju Ripsi-nimeline selgeltnägija öelnud jalustrabava tõe. Või põhjatute eelduste-teadmistega suusatreener Teppan. Miks seekord oma promoartistide poole ei pöördu?

    VastaKustuta
  4. 130 viitab sellele, et rattatrenn ei anna piisavalt aeroobset koormust. Käigul ei tohiks pulss minna üle 110.

    VastaKustuta
  5. Anonüümne10:22

    Hea Lembitu, käigul ja käigul on suur vahe. Tempol nimelt. Kui kõnnitehnika on hea ja suudad hoida nt.6.50 min/km kohta, siis mina ei usu, et 110 või isegi 130 bpm pulsisagedusega seda enamik teha saab. Ülesmäge saab keppidega kõndides suisa maksimumpulsigi kätte, kui tarvis. Siit hakkab vaikselt kumama arusaam, et ega see kepikõnd nii väga mõtetu penskarite "toksimine" polegi;)))

    VastaKustuta
  6. Anonüümne11:46

    Pullerits ei käinud tempoga 6.50 min/km. Liikus aeglasemalt.

    VastaKustuta
  7. Anonüümne12:42

    Kui varem on Priit flirtinud korduvalt mõttega, et ta on üks meie tuntumaid suusatajaid, siis käijana see väide ilmselt varsti on fakt, kui ta samas vaimus jätkab. Kristjan Jaak Peterson, Margus Luik ja Lelumees - hoitke alt!:))
    Martti

    VastaKustuta
  8. Kas põlv pidas vastu?

    VastaKustuta
  9. Anonüümne12:59

    7 km/h ja 130 bpm? Treenitud mehed? Aeroobne treening on olematu. Anaeroobses vehkimine tundub olevat maailmakuulsate tartlaste hälve. Ansip, Pullerits...

    VastaKustuta
  10. Pidas, Ain, pidas. Ei ole miskit häda. Kuigi 5-6 km enne lõppu hakkas põlv ühel laskumisel imelikult krõka-krõka tegema - lasin tempo alla ja krõka-krõka kadus. Ka laskumine sai otsa.

    VastaKustuta
  11. Anonüümne13:13

    Krõka-krõka=logisevad laagri tükid nügisid ennase pesast välja.

    VastaKustuta
  12. Anonüümne13:35

    Priit, oled teinud erineval tasemel sporti juba mitu aastakümmet ning peaksid olema omandanud mingidki teadmised treeningmetoodikatest ja spordifüsioloogia alustest. Püüa rohkem oma peaga mõelda. Ära looda überarstide või übertreenerite tarkusele. Oma organismi peaksid sa ise kõige paremini tundma.
    Naljakas lugeda, kuidas ühel aastal kiidad kõrge pulsiga (sinu keeles kiiret) treenimist, järgmisel aastal jällegi aeglast jne.

    VastaKustuta
  13. Anonüümne13:38

    Trennid on lühikesed. Mitu kolme tunnist treeningut on viimas pooleaasta jooksul olnud? Rattas ja suusatamises on võimalik tirri lasta, nii, et seisma ei jää, samas lihased saavad puhkust, kõndimises paraku mitte. Ja kõndimisel töötasid ka sellised lihased, mis muidu sellist koormust ei ole saanud.

    VastaKustuta
  14. Enamus on siin juba arvatava tõe välja öelnud. Priit, Su treeningud pole olnud piisavalt pikad ning aeroobsed. Sealt ka need lihaste tundmused.

    VastaKustuta
  15. Anonüümne14:00

    Mis? Kas ei olegi nii, et kui jaksad sõita 4 dendropargi ringi paaristõugetega punases, siis jaksad ilma, et reied ja triitsepsid valusaks läheks jalutada kolm tundi?

    VastaKustuta
  16. Anonüümne14:25

    Soovitan teha samasugune pikk trenn/võistlus madala pulsil, mis ulatub 7-8 tunnini, vot siis tuleb õhtul hea uni. Väga hea variant oleks sügisene Haanja 100, eriti kui juhtub olema väga porine rada.

    VastaKustuta
  17. Suusahunt14:41

    Kas mõni nupukas mees oskab ütelda kust veebist tänast Giro Itaaliat näitab?

    VastaKustuta
  18. Nupukas mees14:45

    Aga palun: http://www.wiziwig.tv/broadcast.php?matchid=204199&part=sports

    VastaKustuta
  19. Soojendus jäi tegemata!

    VastaKustuta
  20. Anonüümne15:15

    Vaatasin, et blogi peremees reklaamib paremas servas kiirlinkide all Postimehe Torino erilehte. Nostalgia? Või viitsimatus asjaga tegeleda?

    VastaKustuta
  21. Anonüümne15:41

    Kas Priidust saab nüüd kepikunn või?

    VastaKustuta
  22. 14:41
    sisestad Googlesse otsingusõnad "giro d`italia live stream" ja linke tuleb kui muda.
    Lihtne. Esimestest saad juba töötava striimi kätte.

    VastaKustuta
  23. Anonüümne15:41

    Sry mitte ropusti mõelda kepikõnni kunn ikka

    VastaKustuta
  24. Anonüümne15:54

    kas kepikönni kunn vöi kepikunni könn?

    VastaKustuta
  25. Suure ekspertiisi kommentaariks peaks ütlema, et teksti kirjutaja kehalist seisu hinnatakse liiga lihtsalt põgusa kommentaari "Ju oli mu südamelöögisagedus laias laastus samasugune" põhjal. Niiet tuleks väiteid ja nende kuuluvust suti kõhkluse alla seada. Kuid tõepoolest - 130 viitaks justkui baasvastupidavuse vähesele arendamisele (treeningute pikkus pole ainuke osaline - ka 3-tunniseks venitatud tempotrennist on raske südamel kasu lõigata, kui ta kogu selle aja jooksul hapnikurikka verega varustatud pole) või mitmele ööõllele eelmisel päeval.

    Aga kas lihasvalu ei ole mitte tõõvõit?

    VastaKustuta
  26. Anonüümne17:17

    niisuguse tempoga kõndides 130 s.t. ,kas on eelnnenud ületreening või pole seda üldse tehtud,paneb kohe jahmatama.Ise jooksen maastikul 5-st ringi 24-25min. vahele pulssiga 120-126.

    VastaKustuta
  27. Anonüümne17:29

    Mihkel, kui aeroobne lävi on nt. 154 juures, mis siis sinu arvates 130-ga liikumine on???? Kuskohas , teil, mehepojad, see anaeroobne lävi siis on?
    Seda kangelast tahaks oma silmaga kaeda, kes väidab end 23km maastikul alla 3h kepikōnniga läbides keskmise pulsi alla 120 olevat. Unistamine on meil tasuta! Ega KK pole mingi lönta-lönta sörk!

    VastaKustuta
  28. Anonüümne18:14

    Jooksin eelmine suvi palavaga 20+ km, pärast käisin kiirkõnnil tagasi. Pulss 90-95-100.
    Kuidas te, mehed küll kõnniga 130 kätte saate, ei saa aru mitte.

    VastaKustuta
  29. Anonüümne18:14

    Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

    VastaKustuta
  30. Anonüümne20:01

    Jah, nüüd polnud enam mingit kahtlust.
    Tiba-tilluke kivike. Kamuška!
    Soki ja jooksusussi sisetalla vahel.
    Väike graniidikilluke nagu neid sellel talvel eriti palju
    kõnni- ja kergliiklusteedele külvati.
    Veel praegugi palistasid kivipuru veerud suurte
    magistraalide ääri. Korrumpeerunud linnavalitsustel
    ei jätkunud selle peene killustiku ärakoristamiseks raha.
    Sergo heitis kiire pilgu kellale.
    Vana, kuid töökindla Polari sihverplaadil jooksid
    kibekiiresti tillukesed numbrid. 17:30!
    Kas algustempo sai valitud liiga kiire?
    Kerge oli joosta. Väga kerge. Kui vasakus tossus
    olev kivike välja arvata.
    Sergo tegi paar galopeerivat-kalpsavat sammu,
    üritades kivikest paremasse kohta,
    võib-olla jalakaare õnarusse loksutada.
    Ei andnud tulemust. Kivike liikus ringi ega
    jäänud ühte kohta püsima. Pidi see just nüüd
    juhtuma! Tiitlivõistlusele pääsemiseks tuli
    kilomeetreid läbida 3:30-3:20-ga. See oli
    kiire tempo. Sergo jaoks väga kiire.
    Tee ääres oli näha väheseid jalutaid ja muidu
    uudistajaid, põhiliselt vanemaid inimesi.
    Vanematel inimestel pole eriti midagi teha,
    seetõttu võibki neid pühapäeva hommikupoolikul
    arvukalt liikumas näha. Inimesed jälgisid
    apaatsevõitu ilmel võitlejaid. Sergo manas
    tahtmatult näole kerge grimassi, sest graniitkõva
    kivike (neetud teedeliivatajad!) liikus nüüd
    jalatalla all ettepoole, otse pöia alla ja tekitas
    pärit tugevat ja ebameeldivat valu.
    Kuramus, vaatavad, et grimassitab, kuna tempo
    on üle jõu, käis Sergo peast mõte läbi.
    Mõnel muul ajal oleks selline mõnus tallamassaaž
    ainult meeldinud. Kuid mitte võistluse ajal.
    Kui teha peatus, võtta toss jalast ära ja koputada
    kivi välja? Treeningul oli Sergo lahtiste kividega
    kruusateid vältinud.
    Kinga jalast äravõtmiseks kuluks aega, oma 40-50
    sekundit kindlasti. Need ei olnud ju Salomoni
    QuickLace süsteemiga maastikutossud. Sergo
    ülikerged Adidas Adios 2-d, maratonijooksjate
    tippmudel, käisid kinni paeltega.
    Paelad olid hoolikalt kinni tõmmatud ja topeltsõlmega
    kinnitatud. Mida teha?
    Tavalisel jooksul oleks Sergo ehk lihtsalt
    rajalt kõrvale astunud. Selleks jooksuks oli ta aga
    palju kuid harjutanud. Niigi oli ta tiitlivõistluste
    normi graafikus juba päris piiri peal. Ees aga olid
    ootamas rasked tõusud.
    Kuidas oli üldse kivike sussi sisse sattunud?
    Mis põhjusel ja miks just nüüd, hooaja tähtsaimal
    võistlusel? Milline põhjuste ja tagajärgede ahel
    viis praeguse totra olukorrani? Oli siin Jumala
    käsi mängus? Aga Sergo ei olnud mingi usuhuviline
    jooksumees, kaugeltki mitte. Ega isegi mitte füüsik.
    Sergol oli lihtsalt kivike sussis.

    VastaKustuta
  31. Anonüümne00:39

    Kõndisin ka põlveprobleemi pärast 23 kilti ja täiega tuld andes sain samuti lihased väga haigeks. Keskmine pulss tuli muide 160 ja maksimaalne finišisirgel 190+. Koormustestil on on saadud max pulss 202 ja VO2max tabeli järgi tsipa alla väga hea. Lihased jäävad haigeks lihtsalt seepärast, et ma ei ole sellist stiili kõndimisega harjunud, muidu teen rahulikke üldvastupidavusttsooni 3h+ rattasõite iganädalaselt.

    VastaKustuta
  32. Jooksja10:10

    Vaatan, et pulsiteemadel on kõik jube targad. Fakt on see, et südame löögisagedus on sügavalt individuaalne. Teadmata indiviidi aeroobset ja anaeroobset läve on järeldusi võimatu teha. Toon näite enda ja tuttava näol. Aeroobne treenitus on laias laastus sama, temal mahud ~1,3x suuremad. Puhkeoleku pulss langeb ka kokku, ~45 lööki. Ometigi on aeglast pikka otsa (4.45-4.50) joostes on minu pulss 10-15 lööki madalam. Anaeroobse läve all tempokrossi joostes oleks vahe suuremgi, aga tal on läve kiirus tsipa madalam, seega selline 15 lööki püsib.
    Kui nüüd pelgalt kiirusi ja pulsse vaadata võiks ju öelda, et teine mees on vähe aeroobset teinud. Tegelikult sprindist kuni 10km jooksudeni olen mina kiirem ja mida pikem distants, seda rohkem on asjad vastupidi.
    Selle pika jutuga tahan sinna jõuda, et järelduste tegemiseks peab olema piisavalt teadmisi ja algandmeid ning see, mis kehtib ühe inimese puhul, ei pruugi nii olla kõigil.

    VastaKustuta
  33. Anonüümne11:21

    Kaks viimast kannet on hästi teemasse! Jumal tänatud, et nendele 110-pulsi-kiirkõnni avaldustele ka vähe laiemat pilti selgitati!

    VastaKustuta