Lehed

esmaspäev, juuli 08, 2013

Pullerits: Miks pikka rattatrenni tuleb teha kodunt kaugel?

Tunnistan ausalt: juba juunikuu algul hakkas rattasõit end ammendama. Stopp! Ärge kiirustage taas järeldustega! Rattasõit iseenesest on mõnus mugavusala, aga ammendama hakkasid ühed ja samad teed. Olin kevadest saadik osalenud Tartu Velo Klubi ühistreeninguil ning ikka ja jälle kahel marsruudil: kas mööda Viljandi maanteed Puhjani ja tagasi või mööda Põlva maanteed Liivani ja tagasi. Kaua võib?! Üks ja seesama, üks ja seesama...

Mulle aitab!

Pakkisin asjad ja sõitsin kaugemale vaheldust otsima.

Üllataval kombel Ameerika piirivalve esindaja New Yorgi JFK lennujaama piiripunktis isegi ei küsinud, miks ma Ameerikasse tulen, mida seal teha kavatsen, kauaks jään. Tal polnud ühtegi küsimust, absoluutselt mitte ühtegi. Võttis ainult kummagi käe pöidla ja nimetissõrme ning silmaiirise jälje, lõi passi kaks templit ja lasi minna. (Nüüd ei pea lennukis täitma isegi seda piklikku valget isikuandmetega paberit, mis piiripunktis varem klambriga passi külge löödi ja mis maalt lahkudes ära korjati.)

Olin aegsasti valmis vaadanud koha, kust saab ratta laenutada. Aga kui Broadway, 8. avenüü ja Central Parki edelanurga ristumiskohas Columbus Circle’ile (fotol vasakul) lähenesin, hakkasid igasugused neegrid ligi trügima, et kas ma neilt ratast ei taha. Ütlesin neile resoluutselt ei. Olin otsustanud, et kasutan firma Bike and Roll teenuseid, sest see on suur rattalaenutuskett, kel ka korralik veebikülg, mitte mingi suvaliste neegrite kahtlane «ettevõte» – see on fakti konstateering, ei midagi muud –, kus kolm ratast posti najal või tont teab kus nurga taga. (See, kes üritab siin taas oma registri lahti lasta ja karjuda «Rassism!», mingu ise New Yorki ja laenutagu ratas just noilt nurgapealsetelt neegritelt, mitte näiteks Bike and Rollilt. Vastasel juhul on nende kisa tühi plära.)

Siin on targad mehed rääkinud, et rattasõidus tuleb teha ka pikki trenne. Eestis, andke andeks, on üle tunni, äärmisel juhul üle pooleteise tunni jutti sõita vaimselt nüristav. Igal pool üks ja seesama, mets ja põllud. New Yorgis oli plaanis midagi pikemat, ikka neljatunnine sõit vähemalt.

Suundusin Hudsoni jõe äärde, kus piki Joe DiMaggio (kelle nimi spordisõpradele tutvustamist ju ei vaja) Highway äärt kulgeb kahesuunaline kergliiklustee Hudson River Greenway (fotol ülal paremal). Võtsin sellel suuna Manhattani lõunatipu poole. Rattalaenutus oli andnud kaasa New Yorgi rattateede kaardi ja igaks juhuks ka rattaluku, kuigi mul polnud mingit kavatsust ratast kuskile maha jätta. Nagu öeldud, plaanis oli neljatunnine rahulik aeroobne sõit.

Ilm oli ilus, soe ja päikseline. Jõe äärest puhus jahutavat tuult. Kuigi laenutatud Trek polnud kaugeltki nii võitlusvõimeline nagu mullu kevadel Salt Lake Cityst ostetud Trek, jooksis see päris ladusalt ja pehmelt. Pidurid töötasid, käiguvahetaja samuti – mis muu saab veel oluline olla?

Vasakule vaadates paistsid piki sirgeid tänavaid Manhattani kõrghooned, paremal möödusin üksteise järel Manhattani laevaterminalist, Intrepidi lennukikandja-muuseumist, Dog Parkist, siis taas järjekordsetest sadamatest, siis piki kergliiklusteed kulgevast Hudson River Parkist. Ees kõrgusid finantspiirkonna taevasse küünitavad uued pilvelõhkujad (fotol vasakul). Kui jõudsin TriBeCa linnaosani, lõikas tee ära suur ehitustanner ning kaotasin mõneks ajaks jälje. Aga teada oli, et tuleb sõita mööda kaldaäärt, ja nii ma jõudsingi Battery Parki uude linnaossa. Tempo ei olnud kõva – ja see ei olnudki omaette eesmärk. Peaeesmärk oli saada mõnus fiiling ehk tunne ja linnaga tutvuda. Pikk trenn oli lihtsalt lisahüve.

Manhattani lõunatipus tuli mõneks ajaks siirduda ka üldisse liiklusvoogu. Ent mis üllatas: ka seal oli rattatee korralikult maha märgitud ning autoradadest eristatud (fotol paremal). Sama kogesin hiljem Manhattani südames liiklustihedatel avenüüdel. Mõttekoht, kas pole?! Isegi New Yorgis suudetakse rattateed ilusasti maha märkida ja linn rattasõbralikuks teha, aga seda ei suudeta Tallinnas ega Tartus ega üheski muus Eesti linnas. Tahet ei ole, vaat milles on asi! Meil on autod liiga suured kunnid. (Chicagos, kogesin hiljem, on elu sama rattasõbralik nagu New Yorgiski.)

Manhattani lõunatipust suundusin FDR Drive’i ääres East River Bikewayd pidi üles põhja poole. (Pange tähele tee nime: bikeway ehk rattatee!) Plaan oli sõita ka mõnele sillale. Eelmisel päeval olin käinud New Yorgi ilmselt ilusaimal ja kuulsaimal sillal, Brooklyn Bridge’il, nii et selle jätsin vahele. Valik langes järgmise, 102 aasta vanuse ja 2089 meetri pikkuse Manhattan Bridge’i (fotol all paremal) kasuks.

Paraku osutus probleemiks see, kuidas sillale pääseda. Piki Pike Streeti keskel kulgevat roheala viis silla pealesõidu suunas ilus kahesuunaline rattatee, aga kui see ristus Canal Streetiga, kadus mul taas järg käest. Olgu märgitud, et sillale ei saa sõita suvalisest kohast koos autodega, ja sild on suur: sel on kaks korrust, kokku seitse sõidurida autodele ja neli metrooliini; jalgrattureile ja jalakäijaile peaks seal olema oma rada – aga kust see algab?

Olin juba otsinguist loobumas, kui märkasin Canal Streetil, kuidas ratturid teisel pool teed barjääri tagant sillalt vastu tulid. Hurraa, ots käes! (Alles hiljem laenutusest saadud hiigelsuurt kaarti lähemalt uurides leidsin, et seal olid ka kõik sildadele sõitmise marsruudid üksikasjalikult skeemile kantud.) Järgnes kilomeeter pidevat tõusu kitsal, piirete ja võrega eraldatud kahesuunalisel rattarajal, kus mõni mees tuli laskudes küll vastu vähemalt 50 km/h. Huvitav, kui mõni saamatu üles sõitja neile ette peaks keerama, mis siis saab, mõtlesin. Sõitsin silla keskele (fotol vasakul vaade sillalt)) ja keerasin seal otsa ümber.

Ise sõitsin alla tagasi umbes 40 km/h-ga, vastutulijaid nähes kiirust alandades, sest rada oli tõesti kitsas, ja jätkasin East River Bikewayd mööda põhja poole väntamist. Keerasin päris jõe äärde East River Promenade’i peale ja sõitsin läbi Williamsburgi silla (fotol paremal) alt. Väge mõnus oli kruiisida, rahvast oli vähe, tee aga lai.

Kuid 40. tänava kandis sai jõeäärne kergliiklustee ühtäkki otsa. Ees oli väravaga suletud mahajäetud plats. Oletasin juba kaugemalt niigi, et ega ma jõe kallast mööda vist otse edasi pääse, sest ees kõrgusid ÜRO hooned. Nii pidingi siirduma pisut «sisemaale», 1. avenüüle.

Kes arvab, et New York on lame, see eksib. 1. avenüül on mitu päris pikka tõusu ja laskumist. Lisaks tegin kõrvalepõikeid ärapeidetud pastoraalseile kõrvalteedele, nagu Beekman Place ja Sutton Place, kust avanes kena vaade üle Roosevelti saare kulgevale 1135 meetri pikkusele kümne autosõidureaga Queensboro sillale (fotol vasakul). Seejärel sain keerata taas tagasi jõe äärde, East River Esplanade’ile.

Enne, kui jõudsin jõe kaldal 84. tänavast põhja poole jäävasse Carl Schurz Parki (fotol paremal), tuli ratas ühest pikast trepist üles kanda – see oli ainus kord, kui sõidule ilmus takistus, mis nõudis tõepoolest sadulast maha tulemist. Sealkandis nägin ka, kui ohtlikud on koertega jalutajad rattureile. Tuli üks võidusõidurattal mees, ja järsku liikus temaga samas suunas kulgenud peremehe juurest rihma otsas koer talle üle tee ette. Rattur pidurdas, lendas sadulast, aga maandus õnnega pooleks jalgadele. Vaatasin, kas nüüd läheb arvete klaarimiseks, aga ei läinud. Lõppeks on ju igal pool hoiatavad sildid väljas, et ratturid liiguksid aeglaselt.

Carl Schurzi pargis sõitsin Gracie Mansionini, New Yorgi linnapea residentsini, siis keerasin siis tagasi, heitsin 86. tänaval (fotol vasakul) pilgu Henderson Place’i ajaloolisele eratänavale, ning sõitsin seejärel 5. avenüüni, kus sisenesin Central Parki. Vaat nüüd läks sõiduks!

Võtsin pargis piki East Drive’i suuna põhja. See on lai sõidutee, mis kuulubki peaasjalikult rattureile ja jooksjaile (rulluisutamine paistab New Yorgis üpriski out!). Sellel sai ka juba kiirust arendada. Laskumised olid päris pikad. Laskeri väliujula juures tuli isegi vaadata, et kurvist välja ei lenda.

110. tänava kandist tagasi lõuna poole suundudes saab ümber Central Parki (kuid selle sees) kulgev tee nimeks West Drive (fotol vasakul) ning algab mägedest üles ronimine. Veel kord: New York ei ole sugugi lame, nagu ehk aerofotodelt paistab. Mitmed võidusõiduratastel mehed ja naised (all paremal) arendasid kõrvaltnäha mõnuga täitsa nauditavat kiirust. Ei, ma ei kavatsenudki neile tuulde võtta ega neile konkurentsi pakkuda, sest pidasin silmas ikkagi enda eesmärki: sõidust mõnu tunda ja ümbrust nautida.

Ma ei tea, kui palju ma tol päeval kilomeetreid läbisin, sest odomeetrit rattal polnud, aga neli tundi sai sadulas veedetud küll. Ja veendutud, et rahulik rattasõit on ikka üüratult lihtne ja vaevatu – aga võib-olla seetõttu, et ümbruse tõttu olid emotsioonid pidevalt taevas. Igatahes jalgsi linnaga tutvudes – ja seda sai ka pikalt hommikust õhtuni tehtud – olin palju-palju rohkem väsinud. Rattasõit on ju mugavusala, nagu ma aegade algusest korrutanud olen, ja mille juurde endiselt kindlaks jään. Ei ole ju vaja oma keha raskust jalgel kanda.

Igatahes soovitan igaühel New Yorgis pikka rahulikku aeroobset rattasõitu teha. See kosutab kõigele lisaks ka hinge ja värskendab vaimu. Sadulas veedetud neli tundi maksid kokku 45 dollarit (sellest kolm dollarit moodustas peace of mind – just nii oli lepingus kirjas – ehk kindlustus, kui rattaga peaks midagi juhtuma, näiteks rehv lõhkema). Aga iga kulutatud dollar oli seda väärt.

Ei, valetan! Oli mitmekordselt seda väärt.
******
Amasa Back Trail with La Sal Mountains in the background, Moab, Utah. 20. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Vasakul muust liiklusest eraldatud jalgrattatee New Yorgis Broadwayl Columbus Circle'ist lõunas.
Foto 2: Hudson River Greenway kergliiklustee.
Foto 3: Columbus Circle.
Fotod 4-6: Hudson River Greenway kergliiklustee.
Foto 7: East River Bikeway.
Foto 8: Manhattan Bridge.
Foto 9: Vaade Manhattan Bridge'ilt Lower East Side'i korterielamutele, FDR Drive'ile ja Pier 35-le.
Foto 10: East River Promenade ja Williamsburg Bridge.
Foto 11: Est River Esplanade Carl Schurz Parki ääres.
Foto 12: East End Avenue & East 86th Street.
Fotod 13 ja 14: West Drive Central Parkis.
Foto 15: Bike and Roll jalgrattalaenutus Columbus Circle'i nurgas.
Kõigi fotode autor Priit Pullerits.

51 kommentaari:

  1. Anonüümne13:34

    Pole intriigi, pole kommentaare.
    Teen alguse lahti.
    Ma olen alati unistanud, et saaks selles linnas ära käia. Usun, et see saab kunagi ka toimuda. Nauditav lugu ja pildid. Pilte vaadates avastasin ennast mõttelt, et miks on küll nii, et kergelt hägusad ja kehvad pildid on palju vahetumad, kui need kirkad postkaardid. Võtame kasvõi Priidu Manhatttan Bridge pildi ja võrrelge seda kasvõi mõne googlest otsitud sama silla pildiga.

    Miks on see nii Priit.

    Igatahes olen kade.

    Heaküll, küsin selle küsimuse ka ära.

    Mis sa teed seal?
    Ega me tõesti ei arva, et sa seal niisama oled.

    VastaKustuta
  2. Anonüümne13:38

    >> Kui jõudsin TriBeCa linnaosani, lõikas tee ära suur ehitustanner ning kaotasin mõneks ajaks jälje.

    Priit, ära häma. Lugejad mõistavad, et olla NY-s ja mitte külastada Chelsea/Greenwich Village "geiküla" oleks suurim lollus. Ära häbene!

    VastaKustuta
  3. Aitäh, 13:34, et mõnel jätkub hea sõna ka mitte kõige paremini õnnestunud asjade kohta (pildid). See teeb südame eriti soojaks. Aitäh teile! Jah, olen aru saanud, et olen üpris niru fotograaf, ent sellegipoolest on nii mõnedki pildid kõlvanud ilmuda ka nt Estravelleris. Igatahes, ärge kadetsege. Uskuge, unistada ja loota on ka teinekord vägagi magus, siis on, mida oodata. Näete, ma käisin seal ära - ja nüüd olen samuti siin Eestis tagasi nagu teiegi. Ehk oleme ühesuguses ja võrdses seisus. Olin seal tõesti niisama. Ja toimus ka üks juhuslikult tekkinud üritus, millest loodetavasti peagi ajakirjanduses reportaaži saate lugeda.

    VastaKustuta
  4. Anonüümne14:45

    Kas ainult Eesti teede üksluisuse pärast pidid minema NY-ki? (Või põgenesid Kambja TT sõidu kutse pärast?)

    Kaks erinevat marsruuti Tartu ümbruses ja rohkem pole leidnudki? Siiski-siiski, kas trassi maanteel on ikkagi olulisemalt mitmekesisem kui Laululava ovaal, mille uhamisest ei saa Priidul iialgi üksluiselt villand ...

    Aru-ma-ei-saa .

    VastaKustuta
  5. Anonüümne15:19

    Tartus pole ju neegreid, kellest valge inimese üleolekuga põlglikult mööduda. 8) USA-reisid on siis vajalikud ego kohendamiseks ))))

    VastaKustuta
  6. Anonüümne15:40

    Elegantne mäng on naiste tennis.
    Kuid mehed võistlevad, kel pikem peenis.
    ..
    Kaia Kanepi tegi Wimbledoniga maailma edetabelis suure tõusu. Taaramäe aga Tour de France'il kahjuks langeb üha tahapoole.
    Huvitav, kas tegu on üldisema tendentsiga (Eesti spordis on jäme ots libisemas naiste kätte?)

    VastaKustuta
  7. Kahe Eesti sportlase tulemuste pinnalt teha üldistusi terve Eesti spordi kohta? Milline hämmastav analüüsioskus!

    VastaKustuta
  8. Anonüümne16:59

    Tere!
    Minu hinnang on, et ühele ema teisele tütar. No ei ole NYC-ist ilusaid pilte saanud ja no mida sealt saadagi linna kivikõhust. Viimane pilt Utah'st on igatahes apetiitsem. Ei saa inimliik looduse kätetöö vastu olgu siis Puhjas Ahjas või Utah's.
    Neli tundi sellisel rattal nagu rattarendi pildil paistab tundub minusuguse vanamehe jaoks igatahes jõhker vägistamine.
    Terv.Toomas

    VastaKustuta
  9. Anonüümne17:05

    Tere!
    Kellele ema kellele tütar, maitsed on lihtsalt erinevad. Ei leidnud mina ühtki ilusat pilti väljaarvatud viimane - möödunud aastal tehtu. Mis seal tahtagi linna kivikõhust, ei ole lootustki, et inimliigi loodu loodusega võistelda suudaks, olgu see siis Puhjas, Ahjas või Utah's. Aga veelkord asi on maitses.
    Muide minusugune vanamees peaks nelja tundi sellisel rattal nagu rattarendi pildil näha küll jõhkraks vägistamiseks.
    Terv.Toomas

    VastaKustuta
  10. Toomas, ka mulle meeldib loodus rohkem. Olen nõus, et ei saa ükski inimese tehtud Brooklyn Bridge looduse tehtud natural bridge'ide vastu ega ükski kõrghoone looduse mägede ja kanjonite vastu. Aga kui linnas oled, siis püüdsin seal võtta ka ikkagi ratta peal maksimumi. Ja minu arvates ei maksa varustuse suhtes nii peps olla, et need rattad sealt rendifirmast üldse sõita ei kõlbaks. Ma olen oma naise Optimaga nii rattarallidel kui rattamaratonidel sadadele parema varustusega meestele pähe teinud. Mis muidugi ei tähenda, nagu ma ei eelistaks sõita Optimast parema varustusega - muidugi eelistan. Aga ega seepärast veel tavavarustust ka ära põlata maksa.

    VastaKustuta
  11. Ehk jätaks selle Pulleritsu ja temposõidu teema sinnapaika? Mees on öeld, et teda see ei huvita. Ja keegi ei pea tegema midagi vastutahtmist ainult sellepärast et teised seda tahavad. Põrutage parem ise TT-d nii et veri suus. Juba ülehomme on see võimalus.

    VastaKustuta
  12. Aitäh, Indrek Sarapuu, mõistva suhtumise eest! Olen ka aru saanud, et kui temposõidu ratast ei ole, ja mul ei ole, siis šanssi pole mingisugust, igasugustelt saad pika puuga (kui muidu on võimed isegi enam-vähem ühest klassist).

    VastaKustuta
  13. Anonüümne22:36

    "Ja minu arvates ei maksa varustuse suhtes nii peps olla" ... (ja standardne fraas sadadele meestele ärapanemisest).

    "Olen ka aru saanud, et kui temposõidu ratast ei ole, ja mul ei ole, siis šanssi pole mingisugust"

    Ära ole nagu tuulelipp, Priit!
    TT on rattasõidu kuningala.

    VastaKustuta
  14. Anonüümne11:13

    ...einohjah, rikastel omad seadused: hakkas Tiksoja ringil igav , põrutan hoopis Ameerikasse....Aga kust need neegrid teadsid, et üks Maarjamaa kahvanägu ratast kavatseb rentida?
    Muidu jutt igav, mitte seepärast, et Priit kirjutada ei oska, vaid üleüldiselt reisijutud kirjapildis ongi mittemidagiütlevalt igavad, Kes kevadist magadani sarja vaatas, siis kujutage ette kui seda tekstina lugema peaks...
    Maamees

    VastaKustuta
  15. Anonüümne15:53

    Huvitav, kuidas Indrek Sarapuu arvab, et põrutagu meie kui tahame, kasutades kõrvalt vaatavat väljendit... (ise samas muidugi esimene startija)... ;-)

    Ei maksa meest sundida? Siin kogu aeg on sellest juttu, mida teised teevad valesti ja kuidas PEAKS tegema (a'la Pullerits).

    Juhin tähelepanu, et keegi Priitu ei sunni, vaid kutsuvad näitama oma tegelikke võimeid üksinda sõites (ilma grupetto kaitseta). Teades ajakirjanike harjumust hämada, tahaks näha, kuidas asi (kiirus) tegelikult on. Nüüd ilmselt ta siia ei jõua, kuid uus aeg on tulekul - 5. etapp 28.08.2013. See oleks ju hea treening ennem Rattamaratoni?

    VastaKustuta
  16. 15:53 ma vaatasin et varem kommentaarides hr Pullerits viitsis tõrjuda neid kutseid, nüüd enam mitte. Ehk oleks meil aeg sellega leppida...
    Ise lasen homme vere lõhna ninna, tavalise MNTga, aero torugi pole. Keskjooks on vigane aga ehk veab homme välja või kui eriti palju õnne on siis saab ehk kordagi.

    VastaKustuta
  17. Anonüümne16:12

    Edu, Indrek. Räägi siis pärast, kuidas oli. 8)

    VastaKustuta
  18. Anonüümne21:08

    Taaramäe on blogimise (ja lubamise) lõpetanud. Ehk saab veel lõpuks asja.

    VastaKustuta
  19. Anonüümne22:46

    See blogi vaagub ka jeeli-jeeli.
    Kui siin ka pauk tuleb - siis eesti spordiga (ja eestlusega) vsjoo!
    Tšernov jookseb Ille Kuke 1985. aastast pärit 1500 m rekordi ümber.
    Ja siis tulevad Euroopast araabia nimedega kiired naisjooksjad ja jooksevad kohalike venelaste Eesti rekordid veelkord ümber. Ja siis on kutu!

    VastaKustuta
  20. Anonüümne11:08

    Pigem nüüd uue teemana võtaksin käsile noore ujuja dopingusaaga.
    Osavalt leiti niigi juba patune treener, kes kõik oma kaela võttis.

    Huvitavam on aga see, et poitsei algatas (x-) uurimise dopingainete kasutamise, käsitlemise ja võimaliku kaubanduse üle (üle idapiiri). Seda enne, kui sportlane ja treener olid teinud avalduse ja öolnud teada, kas nad kaebavad edasi või mitte.
    Meie suusakangelase juhtumi puhul aga oli pea 2a suu kõigil kinni /enne CAS otsust/ ja politseil "polnud alust" uurimise jne algatamises. Mõned sportlased ja treenerid on ikka palju "võrdsemad" ja isegi kindla partei poolt tulev suunamine võttis uurimisorganitel tegevuslusti ära.
    Priit - ehk kuidagi avaldaksid oma arvamust ja vast et isegi torgiksid antud teemat. No mida see uurimisinitsatiiv siis nüüd teistmoodi leidis olevat /jah, ala-ealine ja süü "veeretati" niigi end tolaks teinud treeneri kaela....
    Täista reformimeelne tegutsemine.. :) irw.

    VastaKustuta
  21. Lp 11:08, mis siin lisada, te olete väga hea võrdluse välja toonud. Vast siis on vahe selles, et nüüd toodi ained üle idapiiri ja toll jäeti maksmata, aga kasvuhormoon oli kohapealne toodang või saadud ELi ühisturult ja seal on vaba kaubandus. Igatahes meenutab asi vägisi seda, millist kohtupidamist näitas eileõhtune ETVs näidatud Redfordi produtseeritud mängufilm Lincolni mõrvamise järgsest protsessist süüdistatavate üle.

    VastaKustuta
  22. Anonüümne13:00

    Priit, sa võiks vahelduseks naiste rattasõitu ka lahata.
    Suht piinlik on lugeda ühe värske Eesti meistri blogi, kus ta kurdab, kuidas teistel võistlejatel tulnuks teda kui profiratturit eest ära lasta, et "särk ikka välismaal sõidaks".

    http://sport.delfi.ee/news/jalgrattasport/uudised/naiste-giro-voitis-ameeriklanna-liisi-rist-lopetas-esisaja.d?id=66407596&com=1&no=0&s=1

    VastaKustuta
  23. Anonüümne13:21

    Priit, sa ei teinud ju trenni vaid tutvusid NY vaatamisväärsustega ja keskkonnaga - ühesõnaga matkasid. Jälle "mängid" sõnadega!

    Mängides natuke vanarahva mõistujutuga, võiks tuua näite võimalikust järgmisest blogi sissekandest:

    Pealkiri: Kas tõesti oli Tähtvere suusaovaalil hunt?

    Sisu: Priit sõitis juba kahekümnendat ringi ovaalil, kui äkki põõsas midagi sahises ...

    VastaKustuta
  24. Anonüümne14:44

    Siiski kas mitte ei tegele uurimisasutused dopingu kasutamisele kallutamise juhtumi uurimisega mitte selle levitamisega? Huvitav on asja juures, et 14 päeva jooksul manustati ja vaat, kus lops, et kohe teati noorele ujujale sel ajal teha test. Seni avaldatu põhjal võib öelda, et justkui varem ei olegi noorsportlasi kontrollitud. Treeneri kinnitusel ei ole see noor varem dopingut kasutanud.

    VastaKustuta
  25. Anonüümne14:58

    11:08 - erinevalt noorest ujujast meie suusakangelaste puhul dopingutarvitamist ei olnud. Ja kui midagi ei ole olnud, siis ei saa sellest ka rääkida. Kuidas sa tunnistad üles seda, mida sa pole teinud?

    VastaKustuta
  26. Anonüümne15:13

    Hakkab jälle pihta, 14:58. Palun lugege taas CASi raportit, seal on kirjas, et oli keelatud ainete kasutamine, ainult et testi piirmäärad pole teaduslikult piisava veenvusega tõestatud. Ehk nagu juba varem räägiti, et sõitis auto 130-ga, aga liikluskaamera ei olnud taadeldud. See ei muuda olematuks kiirust 130 (mida näitas auto spidomeeter ka), see vaid muudab olematuks selle, et antud vahenditega ei ole see reeglitepäraselt tõestatud.

    VastaKustuta
  27. Anonüümne15:39

    Tundub, et ka ujumine ei ole Priidule sobiv ala, miks ta muidu sõna ei võta? Nii et lisaks rulluisutamisele ka ujumine. Millistest aladest veel siin ei räägita?

    VastaKustuta
  28. Hakkab jälle pihta...
    CAS otsuses oli kirjas, et on asjaolusid, mis viitavad AV dopingu kasutamisele.
    Mingile asjale "viitamine" ei ole selle asjaolu asja olemasolu tuvastamine.
    Niipalju võiks ikka keelelist arusaama olla....

    VastaKustuta
  29. Anonüümne16:08

    11:08 SIINPOOL:

    Kuna CAS otsus tuli u. 2a hiljem pos. proovidest, siis lihtsalt tõmban meelevaldse paralleeli, et suusakunni proovide ilmsiks tuleku puhul ei tihanud mitte keegi krim uurimisega jne alustada....
    Aga nüüd, kui on palju vähem aeg möödunud, pos. proovist ja juba ka enne selle "üles tunnistamist" treeneri poolt ALGATATI krim. asi. Kui lugejad hästi mäletavad, siis AV keisi puhul selleks polnud alust.
    Hakkab muidu jälle üks usu küsimus /seda ju CAS otsus on, et kes usub kasutamist, toetab seda, kes mitte, usub puhtasse poissi, puhtasse MA-sse, puhtasse TK-sse.
    Mu retooriline küsimus oli, miks uurimisorganid siis ei tegutsenud ja näiteks ei tuvastanud, et ... oi.oi ei olegi olnud dop. kastuamist, ainetega manipuleerimist, petmist, TK varju tõmbumist selle põhjusel jne. Uurida oleks olnud küll-ja-küll, aga osad kommentaatorid ei taha sellest kuidagi aru saada. Ujumise noore puhul aga kohe krim asja tekst valmis, eks...ju?
    Hea oli asi ka juba niigi patuse joodik-treeneri kraesse näiliselt määrida. Loodan, et uurijad siin vähemalt puude taga metsa näevad...

    VastaKustuta
  30. Anonüümne17:08

    Kriminaalasja algatamiseks puudus kindel alus. Erinevalt praegusest ei olnud keegi dopingutarvitamist üles tunnistanud. Palja usu või mõne kaudse märgi põhjal kriminaalasja ei algatata.

    VastaKustuta
  31. Anonüümne17:25

    Kulla 17:08, antud juhul alustas politsei asja uurimist juba enne B-proovi tulemuse selgumist. Veerpalu juhtumi puhul ei tehtud seda isegi peale positiivset B-proovi ja FIS-i dopingupaneeli süüdimõistvat otsust.

    VastaKustuta
  32. Anonüümne19:16

    See kahe dopinguvärgi vahe on lihtsalt sellest, et üks kangelane on osale rahvale kogu identiteedi ja eksistentsi tagatis, kelle äravõtmine kukutaks paljude maailma kokku. Teine on aga mingi suvaline.
    Ma olen kindel, et kui mõni teine Eesti suusataja, väljastpoolt "iidolkolmikut", oleks Veerpalu asemel sellises olukorras olnud, siis poleks sellist toetajate armeed tekkinud ja pigem oleks isegi parastatud, et "näe kus koba, ise teeb dopingut ja ikka ei võida".


    -> Tauno

    kui ikka ajunatukest nii palju pole, et järeldada, et kui keegi paistab olevat midagi ja see keegi veel käitub ka nii nagu ta oleks midagi, siis järelikult ta ikka on see midagi, vääna jokki palju tahad. See CAS-i otsuse "viitamine" seda tähendabki.

    VastaKustuta
  33. Anonüümne19:29

    Ja veel, kui vaadata paljude Eesti sporlaste tulemuste kõverat peale 2aasta taguse saaga algust, siis on märgata väga selget tulemuste taandarengut ja mitte ainult suusatamises. Huvitav miks?

    Kuna CAS on otsustatud, et kasutatud test ei sobi ikka keelatud aine avastamiseks, siis kui nüüd sellel talvel, just kevade poole on märgata tulemuste märgatavat paranemist, siis pole enam midagi öelda. Elame näeme, minu jaoks on igatahes huvitav.

    VastaKustuta
  34. Anonüümne19:34

    Vahe on selles, et ujuja on alaealine. Politsei algatas uurimise alaealise väärkohtlemise kahtlustusel. On täiesti loomulik, et alaealisi kaitstakse märksa rohkem ja nendega seotud asju jälgitakse palju tähelepanelikumalt.

    19:16, see, mida sa CASi otsuse kohta räägid, on sinu tõlgendus. Otsus ei ütle, et Veerpalu tarvitas dopingut. Kuskil pole kindlaks tehtud, et Veerpalu tarvitas dopingut. Me võime ise midagi arvata, aga kindlalt me ei tea. Arvamine ja teadmine on erinevad asjad ning nende vahel tasub vahet teha.

    VastaKustuta
  35. Anonüümne19:37

    19:26, palun anna viide Eesti sportlaste tulemuste kõverale, ma tahaksin ka vaadata.

    Suusatamises võib asja seletada sellega, et tipud lõpetasid karjääri, aga ülejäänud võistlevad edasi oma tavapärasel tasemel tagumiste kohtade peale.

    VastaKustuta
  36. Anonüümne21:09

    ototot...15:13, sinu väidetes on meelevaldset häma. Saan aru, et auto on ülekantult Veerpalu ja minu teada ta eitas dopingu tarvitamist. Ehk siis auto ütles, et ei ole kunagi 130- ga sõitnud. Politseinik, aga mõõtis taatlemata mõõdikuga (mõõtmiseks kõlbmatuga) 130 km/h.
    Teet

    VastaKustuta
  37. Anonüümne21:15

    17:25 ja 19:16 on sihukesed hämajad, et jääb mulje justkui Pullerits ise koduarvutist klõbistamas.

    VastaKustuta
  38. Anonüümne22:14

    17:25 ja 19:16 on õiged mehed.
    Ülejäänud kommenteerijates domineerivad kahjuks s-takeerajad. (Ka Teet näib kuuluvat nende klubisse.)

    VastaKustuta
  39. Anonüümne23:06

    Täiesti nõus. Veerpalu on tegelikult ilge dopingutarvitaja. Kõik, kes teisiti arvavad, on susserdajad, hämajad ja jobudikud ega saa kõige lihtsamatestki asjadest aru. Maamatsid, valetajad ja dolbojoobid.

    VastaKustuta
  40. Anonüümne23:17

    Dolbojoobid on Pulleritsu suusablogi lugejad, nagu autor on ise öelnud.

    VastaKustuta
  41. Anonüümne23:38

    Nii see on, 23:06. Otseütlemine on alati eestlaste üks häid loomuomadusi olnud.

    VastaKustuta
  42. Olgem täpsed. Pulleritsu öeldu käis suusablogi anonüümsete lugejate kohta.

    VastaKustuta
  43. Anonüümne00:30

    Eesti juhtivad anonüümsed kommentaatorid ei karda ühtegi dolbojoobi.

    VastaKustuta
  44. Anonüümne10:06

    Konguta Petsile

    Kas lugeda saab ka muud moodi kui anonüümselt?

    VastaKustuta
  45. Anonüümne10:18

    NY on see aasta rattaaasta ja seetõttu on seal ratturitele asjad ka paremaks muutunud. Aga muidu rattaga sõita on seal mõnus küll. Eriti kui seda saab veel tasuta teha- tuleb tunda õigeid jenkisi. Chicago minu meelest nii lahe ei ole, mis ei tähenda et ta kehv oleks. Hea ülevaade piltidega muidu- mõned pildid lausa 1:1 minu omadega :)

    VastaKustuta
  46. Ma ütleks, et päris huvitav paralleel, 11:08.
    Seda, kas keegi kuskil suunas kedagi nüüd uurima või eelnevalt vastupidi, ei saa me ilmselt teadma kunagi. Alaealisus on hea ettekääne lihtsameelsetele näitamaks , "et ka m eie teeme tööd tõsiselt". Dop. kasutamisele kallutamine oleks võinud ka eelnevalt vabalt aluseks olla AV juhtumi puhul, mida uurida. Sellega olen 100% nõus. Mida antud mitteteostatud hüpoteetiline uurimine tuvastanuks - seda ma ei tea ega saa spekuleerida, sest ei oma vastavat infot. Vähemalt mina. Arvamusi võime aga ju ikka siin vahetada /ilma süüdistusteta, sest muidu keegi veel kaebab au jms. riivamise tõttu, selleks ju otsesest ajakirjandusest lõdven blogosfäär ongi/.
    Tundub, et irooniliselt on 19:16 Tauno arvamusel tõetera sees ja seda samust sain ka 11:08 intriigist aru.
    Head pusimist, kuigi see spekuleerimine villa ei tooda.

    VastaKustuta
  47. Anonüümne00:50

    22:14 saan aru, et kui sinuga sinu arvamust ei jagata, siis keeratakse sitta. Heh. Üks tuntud ütlemine on, et kui sa tõde räägid ei usu sind keegi, aga vaata valeta, jah valeta, siis on kaasa noogutajaid palju
    Teet

    VastaKustuta