Lehed

pühapäev, september 22, 2013

Pullerits: Kuidas rünnata unelmate kiirust?

Mäletate ikka, mis tulemused olid nädala algusest all? Teisipäeval, kaks päeva pärast Tartu rattamaratoni, ja neljapäeval Tartu-lähedane 33,5 km pikkune ring vastavalt 34,3 ja 34,4 km/h. Mis see on? Märk stabiilsusest. Kas selle pealt võiks midagi enamat üritada? Loomulikult võib.

Laupäeva pärastlõunal lükkasime Paralepa klubi sõitja, Tartu Ülikooli teise aasta arstitudengi Steve Astokiga rattaile Tähtvere linnaosas Tuglase tänaval hoo sisse. Plaanis oli 40 km pikkune paarissõit tartlastele hästi tuntud ringil mööda Tallinna maanteed üle Kärevere silla, siis paremale Kärkna peale ja sealt mööda Jõgeva maanteed tagasi. Eelmisel sügisel sõitsime Astokiga seda ringi keskmise kiirusega 36,8 km/h. Eesmärk oli too tulemus üle lüüa.

Alustasime rahulikult-mõõdukalt, hoidsime keskmist kiirust 37-38 km/h. Tegime teineteise alla 600-800 meetri pikkuseid vahetusi. Tallinna maanteel hakkasime kiirust veidi tõstma, kuid kergelt see ei läinud. Nimelt sõitis pidevalt vastu suuri veo- ja kaubaautosid, üksvahe lausa pikas kolonnis, mis keerutasid üles vastikult tugevaid vastutuulelaineid.

Pärast Käreverest Kärkna poole keeramist läks liiklus vaiksemaks. Tegin oma vahetusi tempoga 40-41 km/h, Astok kui üksjagu noorem ja mõnevõrra kõvem sõitja vedas 41-42 km/h-ga. Paar korda olin pisut hooletu ning lasin pärast oma vedamiskorra lõppu kiiruse liiga alla, mistõttu tekkis kahe-kolme-meetrine vahe, mida pidin siis kõvasti surudes tasa tegema. Säh sulle puhkamist ja taastumist! Aga nii need kogemused tulevadki – et enne ei tohi pressimist lõpetada, kui oled ilusasti eessõitja tuulde saanud.

Poolele maale ehk 20 km märki jõudsime 30.30ga. Ajapikku sai selgeks, et vähese tuulega ilm on tegelikult petlik: kui kiirus küünib 40 km/h kanti, hakkab tekkima tunne, justkui puhuks kogu aeg vastu. Ehk mida kiiremini sõita, seda raskemaks läheb isegi minimaalse tuule takistuse ületamine.

Kui Jõgeva maanteele keerasime, sain korraks teise hingamise – Astok oli vedanud minu jaoks kõige ebamugavamal lõigul, krobelisel asfaldil läbi Kärkna – ning suutsin isegi kergel vastumäge lõigul pedaalida 41 km/h. «Sul on oma vanuse kohta ikka metsikult jõudu,» ütles Astok. Aitäh! Aga tõde on see, et tema tegi veelgi valusamaid vahetusi. Ja mis seal salata, ka pikemaid. Pakuks, et 4/7 distantsist vedas tema ja 3/7 mina. Aga eks ta ole ka üle kahe korra noorem, ja noortele tuleb teed anda.

Tartu linnas ootas umbes 2 km enne sõidu lõppu «maiuspala», Jakobi mäe tõus. Seda peavad vastikuks isegi elukutselised sõitjad – nad on mulle seda tunnistanud. Kuna üle Emajõe oli vedanud Astok, läksin enne tõusu ise ette ning kangutasin üles välja. Siis proovisin tempot uuesti üles saada, et Astok saaks minna hooga vedama. Tallinna maantee lõigu piki Tähtvere parki sõitsime taas umbes 40 km/h-ga, kuid maaülikooli tornühiselamu ristmiku juures jäime valgusfoori taha kinni.

Kui lõpuks 40 km läbitud sai, näitas mu Suunto kell, et kulunud oli 1:00.25. Mullune rekordaeg sai küll kõvasti löödud, kuid 40 km/h keskmise kiiruse barjäär jäi sedapuhku siiski napilt alistamata. Keskmiseks kujunes 39,7 km/h. See on täpselt sama keskmine tempo, mille saavutasin Tartu rattarallil hiigelsuures pundis, aga märksa kiirem kui mu tempo Võru rattarallil (38,7 km/h), rääkimata Jõgeva rattarallist (36,2 km/h).

Ja kohe kindlasti on 1:00.25 ehk 39,7 km/h Tähtvere-Kärevere-Kärkna-Tähtvere 40 km ringi paarissõidu uus maailmarekord.

Muide, pühapäeval näitas hommikupoolikul taas ilusat ilma ning keskpäeval tegime Astokiga sama ringi uuesti. Leppisime kokku, et seekord ei kihuta, alustame rahulikult. Tallinna maanteed mööda läksimegi 32-36 km/h. Aga Käreverest Kärkna peale keerates läks kiirus üles. Vedasin ise algul 42-43 km/h, seejärel vedas Astok mõned lõigud koguni tempoga 47-48 km/h. Ta ütles, et Kärevere ja Kärkna vahel on talle sobivaid kohti, kus saab panna rauad paremale ja rahulikult jõuga minna. Tagasiteel mööda Jõgeva maanteed Tartu poole jäime ebameeldiva küljetuule kätte, nii et kohati oli mul tegu isegi 37-38 km/h hoidmisega. Sellegipoolest läbisime 40 km pikkuse ringi 1:05.15ga, mis teeb keskmiseks kiiruseks 36,8 km/h.

Kokku tuli mul sel nädalal nelja rattasõidukorraga 147,8 km, millele kulus aega 4:04.15, mis teeb nädala keskmiseks kiiruseks 36,3 km/h. Puhas mõnu!
******
GMC Terrain descending Spring Canyon road, Moab, Utah. Leia pildilt lennuk! 21. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Austraallane Michael Matthews võidab Vuelta viimase etapi. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 2: Alejandro Valverde (ees) ja Vincenzo Nibali Vuelta 20. etapil. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 3: Vuelta võitja Chris Horner (paremal) ja Alejandro Valverde Hispaania velotuuri 19. etapil. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 4: 40 km pikkuse Tähtvere-Kärevere-Kärkna-Tähtvere rattaringi algus ja lõpp Tartus Vaksali tänaval. Leia pildilt kass! Foto autor: Priit Pullerits

49 kommentaari:

  1. Anonüümne17:31

    Muidu ju päris tore postitus, aga ikka see eneseupitamine... See ei lase seda blogi ega ka Pulleritsu ennast tõsiselt võtta. Kahju, et Pullerits laseb mingil tühisel isiklikul põhjusel käest võimaluse tõusta iseendast kõrgemale.

    VastaKustuta
  2. Anonüümne17:46

    4:04? Are you kidding us? Mehed teevad Sinust 1,5-2 korda, mitmed ka 3 korda rohkem trenni.

    VastaKustuta
  3. Anonüümne19:29

    Mis mõttega tehakse mitu korda rohkem trenni? Näiteks need, kes plaanivad joosta maratoni 4 tunniga, teevad ka nädalas ainult 4,5 - 5 tundi trenni.

    Kellel korralikku treeningkava ei ole, teevad 10 tundi.

    VastaKustuta
  4. Anonüümne20:26

    Kuna Tallinna ja lähiümbruse harrastajad on avaldanud suurt soovi osaleda Pulleritsu maailmameistrivõistlustel, siis võtsin nõuks korraldada pakettreise, 1-päevanae pakett on 60 eur, 5 saan korraga peale võtta, alla 4 ei hakka sõitu tegema, ei tasu majanduslikult ära. Sisaldab siis Tln-Tartu-Tln sõitu, kohapeal sõidame raja läbi autoga ja siis ratastega, auto liigub järgi, kui kellegil peaks kumm minema, siis autost saab kohe varujooksu. Pärast sõitu saab pudeli vett ja Tartu kuulsamaist burgeriputkst ühe topeltsnitsli megaburgeri koos rc-colaga, diplomi saab ka. Jack. jtortle@yahoo.com. Priit on lubanud diplomile autogrammi ka anda. Andke tuld seltsimehed harrastajad.

    VastaKustuta
  5. Silver22:15

    Pulleritsu nimeline TT. I koht võiks saada ka Pulleritsu pildi ja autogrammiga varustatud särgi...iga spordisõbra unelm :-))

    VastaKustuta
  6. Anonüümne00:18

    Priit ise vihjab sellele mis on tema sõidus vale. Sõnad surumine ja pressimine küll õige rattasõitja tehnikat ei iseloomusta.

    VastaKustuta
  7. Anonüümne08:32

    Rahvamassi meeletu möirgamise saatel kihutab kohalik Don Kihhot oma noore kaaslasega üle finišijoone. Võit! Maailmarekordiga!

    VastaKustuta
  8. Anonüümne08:45

    Laupäeval Tartus peetud jalgrattasõidu tempovõistlustel tuli suurepärase ajaga võitjaks Postimehe ajakirjanik ja tuntud kestvussportlane Priit Pullerits, edestades Tartu ülikooli teise kursuse meditsiinitudengit Steve Astokit. Rattamehe tulemus on ühtlasi ka 45+ vanuseklassi maailmarekord. "Distantsi lõpupoole hakkas tempo langema, aga jalg tundus hea, seepärast otsustasin suruda ja sain Ilmastvere lõigul Steve'i ees vahe sisse," teatas võitja Spordiblogile. Teeneka multisportlase hooaeg ei ole veel lõppenud. Hooajal püsitatud 4-le rekordile tahab tartlane tänavu lisada veel vähemalt kaks rekordit. Järgmine kord saab vanameistrit näha stardis juba teisipäeval.

    VastaKustuta
  9. Anonüümne11:10

    Ja sellele järgnesid suurte rahvahulkade kestvad ovatsioonid, mis ei taha kuidagi vaibuda, sest on pööbel oodata ja loodab veel uusi Maailma-Pulleritsu rekordeid.

    VastaKustuta
  10. Anonüümne11:12

    ära lase end mõnitada

    VastaKustuta
  11. Anonüümne11:39

    Priit Pullerits aasta sportlaseks! Ainus eestlane, kes see aasta mõne maailmarekordi enda nimele kirjutas. Ja neid kohe mitu.

    VastaKustuta
  12. Anonüümne14:01

    Hea mõte, 11:39!
    Auhinna üldnimetuseks sobiks "Aasta Harrastussportlane". Kuid kategooriaid ja nominatsioone peaks olema mitmeid.
    Mina esitaks kategoorias "Aasta Harrastussportlane-spordiblogija" nominandiks Andres Keba. Keba blogi paistab silma analüüsi sügavusega, seisukohtade originaalsusega ja sõltumatusega. Samuti Silver Eensaare.
    "Aasta Tippsportlane-blogija" kategoorias esitaksin nominantideks Priit Ailti ja Kristo Reinsalu.

    VastaKustuta
  13. Anonüümne16:08

    Mina sean omalt poolt aasta harrastussportlase nominendiks üles Lembit Kauna. Olles nooruses palju kannatanud endast mittesõltuvate asjaolude tõttu, on nüüd meie kohus talle need raskused vähemalt osaliseltki heastada.

    VastaKustuta
  14. Anonüümne17:11

    Mina ei saa aru, miks see keegi anonüümne seda Keba aina promob. Keba isegi ju palus see lõpetada.

    VastaKustuta
  15. Anonüümne17:15

    Evans KIPLAGAT. Isaac KIPKEMBOI.
    Nicolas TŠEPTŠEBA. Amos KIBITOK.

    Kes need veel on?

    Jätke need nimed meelde. Need on esimesed jooksjad Venemaa kergejõustikukoondises. Neli neegrit toodi otse Keeniast ja kirjutati Kaasani ülikooli üliõpilasteks. Noored ja lootustandvad. Vaadatakse lähemalt ja kui kaup on hea, antakse kodakondsus.

    Kas Mukumba ei tunne tahtmist Emajõe Ateena kuulsas ülikoolis ennast täiendada? TÜ ASK saaks head täiendust.

    VastaKustuta
  16. Anonüümne20:23

    No neid neegreid küll meie lipu all võistlema pole vaja. Pigem jäägu need mõned hüpoteetilised medalid Eestil saamata...

    VastaKustuta
  17. Anonüümne20:25

    Imestan, et keegi Holdenit kandidaadiks pole seadnud.

    VastaKustuta
  18. Anonüümne20:58

    Pealkiri on totter. Kiirust ei saa rünnata, see on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha asukoha muutumist ajaühikus. Saab rünnata rekordit, tippmarki vms. K

    VastaKustuta
  19. Anonüümne21:10

    Ivarilt saavad paljud ravi. Muuhulgas ka Keba. Holdenile tuleks teha kohe omaette kategooria: "Aasta ürituste korraldaja - ühemehefirmade klassis". Kodumaised mikroettevõtted on Eesti majandusliku kasvu ja püsimise tagatis.

    VastaKustuta
  20. Anonüümne21:52

    Holdeni selle nädala Haanja100 juhend stardigruppide kohta.
    Kõvad tegijad, Tegijad ning Tšainikud & Karvajalad!
    Valest stardigrupist startimise pärast EI diskvalifitseerita!

    VastaKustuta
  21. Anonüümne22:13

    Eks asi suundubki pikkamisi ultraürituste poole. On ka loomulik, kui maratoni jooksmine pole enam midagi erilist. Varem ma ikka vaatasin Tallinna maratone protokolle - et kes tuttavatest. Nüüd enam ei viitsi!
    Holdenil on kadestamisväärselt ärisoont. Konkureerivat 100 km üritust ei ole enam lihtne tekitada. Või siiski? Tallinnas?

    VastaKustuta
  22. Anonüümne23:07

    Ei saa Tallinnasse sellist maastikku, nagu Haanjas ja ammugi sellist aurat. Aga mine tea, Edgar on kõikvõimas.

    VastaKustuta
  23. Anonüümne07:01

    Edgaril ja ta bandel on ju suur soov kõigiga käima hakata. Keppidega.

    VastaKustuta
  24. LP 11:12 - eks need jäetud kommentaarid kõnele ikka kommenteerijate enda kohta. Et milliste inimestega on tegu. Eks nad ole väiksed inimesed: nad ei saa ise arugi, et nende kommentaarid paljastavad nende enda vähest suutlikkust. Eks sellised püüavadki neid, kes paremad ja sitkemad, sõnadega maha teha.

    VastaKustuta
  25. Anonüümne08:48

    Pullerits, heteromeeste eestkõneleja ja lipumees, ei lase end heidutada!

    VastaKustuta
  26. Anonüümne09:00

    > "paljastavad nende enda vähest suutlikkust. Eks sellised püüavadki neid, kes paremad ja sitkemad,"

    Oh-oh-hoo! "Sitkust ja suutlikkust" teadupärast propageerisid 20. sajandi I poole totalitaarrežiimid, natsi-Saksamaa eelkõige, kui nimetada tähtsaimat. Tänapäeval on muud kriteeriumid. Tänapäeva urbanistlik mees ei pea (mõttelise) kuulipildujaga järk-jooksu tegema, vaid sõidab rahulikult linnarattaga baari, disainibüroosse, klubisse (kus kõik orientatsioonid võrdsed). Tänapäeva mees on loominguline. See on määrav kriteerium. Kuidas on Pulleritsul lood loomingulisusega? Kelle paremusest saame selles lõikes rääkida?

    VastaKustuta
  27. ...Mul on loominguline amet, ärge loomingulisuse pärast muretsege. Osa sellest loomingulisusest olete saanud näha ka siin blogis, kus paljud mitteloomingulised mehed ei suuda loomingust aru saada ega eristada loomingut tegelikkusest. Kuid! Loomingulisus ei keela olla sitke ja suutlik ja võitluslik. Ei näe, et need kaks teineteist välistaks. Liiati! Üks õige inimene peabki olema mitmekülgne, nii sitke ja suutlik kui loominguline.

    VastaKustuta
  28. Anonüümne09:09

    Priit, Te valetate kohati väga räigelt. Kas see ongi see loomingulisus, mida inimesed tegelikkusest eristada ei suuda?

    VastaKustuta
  29. Anonüümne09:10

    :D on ainult üks õige inimene nii mitmekülgne, nii sitke ja suutlik kui loominguline.

    VastaKustuta
  30. Anonüümne09:11

    Siit blogist ei paista Priidu väidetav loomingulisus küll eriti välja. Kirjutised on klišeesid täis, konstrueeritud praktiliselt ühes stiilis - samamoodi nagu Ameerika filmid, mille kulg ja lõpp on esimese kümne minutiga selge. Ilmselgelt on kirjutajal ideede puudus, kui mitu kirjutist järjest on pühendatud teemale, kuidas sõita 33,5 km kiirusega 34,6 km/h vms.

    VastaKustuta
  31. Mitte-lp 09:09, kirjutate: "Te valetate kohati väga räigelt." Vaadake, see on nüüd kohtukaasuse lugu. Te süüdistate mind konkreetses paragrahvi alla minevas teos ja annate sellele veel omapoolse väga tugeva hinnangu (ehk keerate endale veel vingema paragrahvi kaela). Kui ma nüüd te kommentaari ära kustutan, siis arvestades teiesuguste anonüümikute käitumist, on tõenäoline, et ma kuulen siin peagi justkui sea ruigamist aia vahel, et appi-appi, jälle kustutatakse. Palun esitage tõendid enda süüdistuse kinnituseks! Ja pidage meeles, et faktidega eksimine ei ole valetamine (vaadake selle sõna definitsioon ikka enne järele, kui seda kasutate), ammugi mitte väga räige. Tunni annan aega.

    VastaKustuta
  32. Anonüümne09:44

    Ma arvan, et 09:09 mõtles sõna "valetate" all tegelikult sõna "manipuleerite" (eksis faktiga).

    VastaKustuta
  33. Anonüümne09:54

    Mina küll asja nii mustalt ei näe Priit. Võistlus on võistlus ja publik käib alati asja juurde. Kui on võistlus, siis on vaja osalejaid, keegi peab ka mõtlema kuidas kohale jõuda, igal ühel ei ole suurt Ameerika autot jne, jne.

    VastaKustuta
  34. Anonüümne11:21

    Kallid kommentaatorid. Kas te pole veel aru saanud, et isegi kui Teil on õigus, pole te piisavalt kogenud vaidluseks professionaalse ajakirjanikuga. Olen tähele pannud et kommetaarid mida Priit ei suuda ümber lükata lihtsalt jäetakse tähelepanuta. Priit kui ähvardad inimesi kohtukaasusega, kuidas on Teie enda sõnakasutusega. Olen nii mõnegi korra lugenud kommentaari kus ähvardate endapoolse füüsilise karistusega. Ei hakka nime alla panema, et juma viha alla mitte sattuda, kuigi kahtlustan et ip aadressi järgi on blogiomanikul nigunii teada kes kirjutab.

    VastaKustuta
  35. Huvitav, märgid meestele maha kaks rada, annad ajaorientiirid kätte, aga ainult üks söandab välja minna, et vaadata, kui kiiresti tema suudab. Kiitus talle! Aga teised, nagu näha, teevad ainult sõna. Kuid see-eest on nad sõnades nii targad ja nii kõvad, teavad täpselt, kuidas peab sõitma ja puha.

    VastaKustuta
  36. Anonüümne18:03

    Kutsujjas ilmselt asi.... On teada mehi küll, kelle ideede ja tegemiste taha joondutakse.

    VastaKustuta
  37. Anonüümne18:33

    Priit, Sulle on siin ju korduvalt öeldud, milles on asi ja mida olukorra parandamiseks tuleks teha. Sina aga kustutad kõik need kommentaarid ära ja ajad ikka oma senist juttu edasi.

    VastaKustuta
  38. Anonüümne18:54

    Lugupeetud blogiomanik Priit (9:04) puudutab väga huvitavat küsimust - seost ühelt poolt loomingulisuse ja teiselt poolt sitkuse, suutlikkuse ja võitluslikkuse vahel. Kahjuks on Pullerits ("3 in 1" s.t kolm head omadust - loomingulisus, sitkus ja võitluslikkus - koos ühes isikus) siiski pigem erandiks kui reegliks. Sest kui sirvime rahvaspordiürituste osavõtjate nimekirju, siis ega me loomingulisi inimesi just palju sealt ei leia. On küll projektijuhte, müügimehi, igasugu kaupade ja värkide maaletoojaid, sekka väiksemat ja suuremat sorti ärimehi jne. Arste ja õpetajaid, vallaametnikke jms. Loovintelligentsi "koorekiht", piltlikult öeldes Loov-Eesti esimene 200 (või 400) aga Tartu ega Tallinna maratonidel esindatud ei ole. Paneb mõtlema miks see nii on.
    Muidugi on ka arsti ja ettevõtja, objektijuhi ja klienditeenindaja ametis mingil määral loovust vaja. Ja kahtlemata on ka loovinimeste hulgas palju liikumisharrastajaid. Kuid siin võib oletada üht huvitavat seost. Tavalisest suurema loovusega ettevõtjad, arstid jne ei osale nn karjaüritustel. Sest see tapaks nende loovuse. Heaks näiteks on ettevõtja Keba, kes otsib endale pidevalt uuri kestvusspordialasid ja ka erinevaid võistlusi. Ettevõtjana läheks Keba pankrotti, kui ta pidevalt suunda vahetaks ja end killustaks. Millest võib järeldada, et Keba on pigem loominguline inimene ja sport on talle lihtsalt väljund loomingulisuse avaldamiseks.
    Tagasi tulles aga blogiomaniku juurde tekib küsimus blogipidamise, töö ja harrastusspordi vahelisest seosest. Kas blogis pidamine on Pulleritsule meelelahutus, võistlus või teatavat liiki treening? Võib oletada, et blogis 3 korda nädalas kirjutamisega hoiab autor end kirjutamisvormis - sellisel juhul on tegu treeninguga. Kuid see oleks liiga banaalne.
    Teades Pulleritsu omapärast treeningufilosoofiat, on lugu siiski pigem vastupidi. Kellega siis Pullerits blogikirjutistes võistleb? See on hea küsimus, sest reaalset konkurentsi pakkuvaid harrastusspordiblogisid oma kaalukategoorias Pulleritsule Eestis lihtsalt pole.

    VastaKustuta
  39. Aitäh, 18:54, aga kui su vastas on 1,57 miljonit - just nii palju kordi ja pisut enam on seda blogi vaadatud (nb: mitte 1,57 miljonit inimest) -, siis see on ikka hirmus suur hulk silmapaare, ja arvestades, et paljud püüavad meeleheitlikult, hambad ristis, ja kui heaga ei saa, siis halvaga, ära panna, vähemalt sõnades, sest spordirajal suur enamik vastu ei saa, on konkurents ju verine ja karm ja tõsine, kas pole?

    VastaKustuta
  40. Ahjaa, ja homme tuleb päris hull lugu, mis algas süütust olukorrast, ja on hirmutavaks hoiatuseks oi kui paljudele.

    VastaKustuta
  41. Anonüümne10:53

    Aga hea meel on näha, et blogiperemees PP ei võtnud tõsiselt enda varasemat üleskutset ja loosungit, et milleks trenn ja pingutamine. Küllap ta tunneb omaenda kehas seda liigutamise mõnu ja vajadust.
    Lp. blogi lugejatele tahan öelda, et on väikest viisi paratamatus, et Priit endast kirjutab- teiste eest ei ole võimalik sporditegemise võlusid ja valusid tunda. Näete ju ise, kui pealiskaudseks jäävad kirjutised, mille autor ei tea, millest kirjutab. Niisama laua taga istudes imesid ei tee.
    Udumartin

    VastaKustuta