Lehed

esmaspäev, oktoober 28, 2013

Pullerits: Kuidas ma püüdsin end ratturite silmis rehabiliteerida?

Mõnes asjas tuleb tunnistada, et teised teavad asju paremini ja täpsemini. (Aga ainult mõnes.) Näiteks Tartus tuntud tugeva jalaga eraldistardist sõitja Paul Lõiv on see mees, kes on mulle öelnud, et kui lõpuspurdis tulla kiirusega 67 km/h grupist välja, siis keegi sulle vastu ei saa ega järele tule. Oli see ikka 67 km/h? Tunnistan, et täpselt ei mäleta.

Küll aga mäletab Lõiv täpselt, et aastaid tagasi oli selline juhtum, kui Tartu Velo Klubi siirdus Tähtverest treeningule ja lääne poolt tuli vihmapilv peale ning hakkas enne Betooni tänava raudteeülesõitu nagu oavarrest kallama, misjärel keerasin kohe ära vasakule, koju. Seda ei ole Lõiv jätnud mulle mitte meelde tuletamata, kui jutt pöörab sellele, miks mõned mehed olude ees alla vannuvad.

Laupäeval, loodan, et suutsin end ratturite silmis rehabiliteerida ning näidata, et ega ma siiski suhkrust ole. Läksin keskpäeval rattaga sõitma. Olin läbinud vaevalt 10 km, kui hakkas tibutama. Kui olin läbinud 15 km, oli sadu muutunud juba korralikuks. Oleksin võinud nn Postimaja uue liiklussõlme teedel tagasi kodu poole keerata, aga erinevalt tollest korrast, mida Lõiv on mulle ette heitnud, ei teinud seda, vaid jätkasin vastutuules ja vihma sõitmist Võru poole.

Et mis mul seljas oli? Kõige all õhuke Odlo pikakäiseline sooja pidav särk. Selle peal mingist kunstmaterjalist õhuke T-särk. Siis 2000ndate aastate alguse Eesti suusakostüüm. Ning kõige peal tavaline rattavorm, see, millega olen kogu aeg suvel sõitnud. Peas oli õhuke suusamüts ning selle peal kiiver. Käes olid tavalised suusasõrmikud. Jalas oli kaks paari paksemaid sokke.

Õigus on ka Jaak Mael, kes aastaid tagasi Tehvandil vihma käes trenni minnes ütles mulle utsitamiseks, et alguses 5-10 minutit on ebamugav, pärast pole vahet. Pärast – see tähendab siis, kui keha on juba soe. Sama, avastasin, et kehtib ka rattasõidu puhul. Aga üks koht hakkas siiski külmetama.

Need olid mõlema jala suured varbad. Pole ka ime. Ajapikku muutus asfalt väga märjaks ning pritsis rattakingad vesiseks. (Rattakingakatted on ainult nõrkadele.) Tegelikult olid varbad ka juba varasematel sellesügisestel sõidukordadel, kui väljas oli vaevalt mõni plusskraad, külmetama hakanud, aga siis hakkasin neid jalatsites liigutama ning nende enesetunne läks paremaks. Aga kui jalad saavad ka märjaks, siis on varvaste liigutamisest vähem tolku.

Ei, ma ei kurda. Sõitsin oma 39 km vihmas vapralt lõpuni, keskmiseks kiiruseks tuli päris kena 31,7 km/h. Pärast läksin kodus sooja duši alla ning häda polnud miskit. Huvitav, kuhu küll kõik teised rattamehed on kadunud, kas juba jalad seinale pannud? Pole tükk aega teisi sõitmas näinud, v.a Peip Reedi neljapäeva õhtul.

Loodan, et Lõiv ei kasuta enam tulevikus minu torkimiseks toda minu ammust üksikut nõrkusehetke, vaid peab silmas mu arengut ning arvestab ja tunnustab, et sõidan vihmas ja jahedas sügises, kui enamik teisi on kuulutanud ilma rattasõiduks mittesobivaks.
******
Long Canyon and La Sal Mountains in background, Moab, Utah. 21. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Ei viha rattasõitu sega! Vincenzo Nibali (vasakul) ja Christopher Horner tänavuse Vuelta 14. etapil. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 2: Joaquin Rodriguez tänavuse Vuelta 14. etapil vihma trotsimas. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 3: Rattasõit pole pehmodele! Astana meeskond tänavusel Giro d'Italia velotuuril mägedes lumelörtsis sõidu kulgu dikteerimas. Foto autor: LaPresse/Scanpix

38 kommentaari:

  1. Anonüümne14:25

    Priit, viha ei sega rattasõitu tõesti mitte üks põrm, ja nagu näha, siis ka Horner pressib järele läbi rämeda viha. :)
    Lisaks pole tekstis ka "oavarrest" päris konventsionaalse kirjapildiga.

    VastaKustuta
  2. Anonüümne14:35

    Pehmo jutt. Laupäeval olid orienteerujad väljas KoKu jooksul, pikem rada 30+ km. Jõgedest jala läbi, jääkülm vesi munadeni. Rajavalikul oli üks kiireim variant otse üle järve ujumine. Pidev lausvihm ka, aga see ei ületa uudiskünnist.

    VastaKustuta
  3. Anonüümne14:55

    Ainult nõrkadel külmetavad varbad.

    VastaKustuta
  4. Anonüümne15:10

    Rattahooaeg on läbi. Kui tahaksid tunnustust, pidanuks laupäeval Apteekrimäel krossi sõitma.

    VastaKustuta
  5. Anonüümne15:12

    peamine et Priit kirjutaks sportmängude mõttetusest (eriti jalgpalli) Eesti kontekstis. Hiljuti oli eriliselt naiivne jutt eesti jalgpalli "arendamisest"

    Loe ja naera. Otsime kõik talendid üles (lõpuks ometi) ja teeme Eesti jalgpalli kõvaks

    http://sport.postimees.ee/2574998/avalik-kiri-pohlakule-ja-teistele-jalgpalli-eestvedajatele

    VastaKustuta
  6. Jakup, Reinu treeningpartner17:48

    Ei pea rehabiliteerima.
    Minu silmis on Priit number 1 mees Eesti Vabariigi suusas rattas jooksus lingvistilises vabavõitluses ja paljus muus.

    VastaKustuta
  7. Anonüümne18:24

    PP - pehmo oled, et niimoodi ennast riidesse topid? Hullem kui eiderättide kandjad talvel.

    VastaKustuta
  8. Anonüümne19:03

    hmh, 18.24, riietus riietuseks, igaüks paneb vastavalt enda tundele. ise vahel õhemalt, vahel paksemalt riides kui teised. ei pea ju kõik samadpaksult/õhukeselt igapäev käima. AGA "Käes olid tavalised suusasõrmikud."- kas need vihma pidasid ja tuult? meenutades eelmist sissekannet? kas ranne oli soe, tuule eest peidus? polnud niiske ja jahe (ei peagi külmatunnet olema, aga mõjub halvasti ikka)

    VastaKustuta
  9. Anonüümne19:37

    > "Et mis mul seljas oli? Kõige all õhuke Odlo pikakäiseline sooja pidav särk. Selle peal mingist kunstmaterjalist õhuke T-särk. Siis 2000ndate aastate alguse Eesti suusakostüüm. Ning kõige peal tavaline rattavorm"

    Kõik segamini. Nagu santlaager. 4 kihti seal, kus piisaks 2-st (kolmas võiks olla kokkupakitult kaasas).

    VastaKustuta
  10. Anonüümne19:49

    Priit, 2000date algusega võrreldes on tehnoloogiad ja materjalid edasi arenenud. Mine mõnda heasse rattapoodi ja lase endale tutvustada tänapäevaseid spordirõivaid, mis lubavad Sul halva ilmaga sõita ilma "kangelastegusid" sooritamata.

    VastaKustuta
  11. Anonüümne19:56

    Julgust Lõivule tõe paljastamisel!

    VastaKustuta
  12. Anonüümne20:06

    PP, kõige tähtsam siin ilmas on teiste arvamus minust. Või sinust. Onju.
    Rehabilitaator.

    VastaKustuta
  13. Anonüümne23:20

    Huvitav, et kui ERR avaldab spordiajakirjanik Siim Boikovi kirjutatud uudised, et Mari Boikov (muide, Siim Boikovi õde) on Haanja100 Jalgsi ultravõistlusel viinud 100 km jooksu Eesti rahvusrekordi alla 10 tunni (ja põrmustades 20 aastat vana Kaja Mulla eelmise rekordaja) - siis saab uudis ERR Spordi portaalis 0 kommentaari.
    Ja kui tunnustatud treener, spordiajakirjanik ja tugev jooksuharrastaja Andrus Nilk, "Jooksja" toimetaja ja Eestis üks kahest IAAFi ametlikku maanteejooksudistantside mõõtmislitsentsi omavast isikust avaldab Päevalehes huvitava artikli meie kettaheitemehe Märt Israeli jooksutreeningutest, ja artiklid promotakse ka Delfi spordiportaalis - siis see artikkel saab ainult seitse kommentaari, neistki kolmandik selliseid, mis hea kommenteerimistava kohaselt kuuluksid kustutamisele.
    Kui aga Pullerits, kes tegelikult ei olegi õige spordiajakirjanik, avaldab oma blogis töö kõrvalt ja Ülikoolis õppetöö läbiviimisest ülejäävast ajast näpistades marginaalse kirjelduse ühest oma paljudest treeningutest, seal treeningul juhtunust.. kirjutab vahel lihtsalt ilmast, siis need kirjutised saavad kümneid, pole harv juhus, et ka 100-200 kommentaari. Seejuures ei saa Pullerits oma kirjutiste eest sentiga (erinevalt riigieelarvest ülalpeetava ERRi koosseisulisest ajakirjanikust Boikovist ja honorari saavast Päevalehe kaastöölisest Nirgist). Mis ei tähenda, et Boikov või Nirk oleksid kehvad kirjutajad. Vastupidi. Kuid peab olema veel midagi, midagi erilist, mis teeb ülalosutatud proportsioonid võimalikuks.

    VastaKustuta
  14. Kus on Enn Selliku silmad - kus on Haanja 100 Jala raja pass? Kas M. Boikovi jooks oli ikka rekordikõlbulik?

    VastaKustuta
  15. Anonüümne08:06

    Kui juba 23.20 ajakirjanduse maile tüüris, siis üks väike aga kõnekas fakt. Ilja Nikolajev jooksis sel pühapäeval Frankfurdi maratonil Eesti kõigi aegade kolmanda tulemuse. Mitu rida PM sorditoimetus sellele raatsis raisata. Null rida. Eile mõtlesin, et äkki veel ei jõutud, aga ka tänases ei olnud ridagi. See eest eile lugesime kuidas Lääne-Virumaa väikelinna korvpallimeeskond kellegi koju saatis, peal terve lehekülg oli ühe kossusatsi ühest võidust, täna samast satsist veel pool lehekülge. Mage, äärmiselt mage ja siis imestame, miks kestvusspordile Eestis hingekella lüüakse.

    aink

    VastaKustuta
  16. Anonüümne08:31

    Vootele, Haanja100 Jalgsi tulemused ei ole rekordikõlbulikud ja seda enamal kui ühel põhjusel. Korraldaja defineerib oma üritust järgmiselt: " Ja just taotluslikult sai selle spordisündmuse nimesse sisse pandud sõna "jala", ehk siis Haanja Jala100 ei ole ei jooksu- ega käimisevõistlus, vaid tegu on 100km pikkuse distantsi läbimine jala [..]"
    Kui tegu ei ole jooksuvõistlusega, siis ei saa M. Boikov seal ja Eesti jooksurekordit püstitada. Punkt.

    VastaKustuta
  17. Alustan tagant.

    Ainil on tuhandega õigus. See mannetu korvpalli ja küündimatu jalgpalli laiutamine - kui suur pind oli esmaspäeval pühendatud Postimehes Levadia tiitlivõidule... - on absoluutselt mõõdutundetu. Seetõttu, 15:12, ma teie pakutud teemadel ka sõna võtta ei taha.

    23:20 - toote hästi välja "riigimeedia" mõttetu raiskamise. Tõesti, ERR kirjutab mitte kellelegi. Niisugune anonüümne ja isikutu ajakirjandus on mõttetu. Aitäh teile heade sõnade eest!

    20:06 - loomulikult on see tähtis. Kui keegi minust midagi ei arvaks, oleks ka mul null kommentaari, nagu on ERRil.

    19:56 - ei tea, jah, kuhu Paul Lõiv on jäänud, mind ennast ka huvitab, et kui suur see kiirus ikka olema pidi, kui grupist välja tulla, teaks teinekord arvestada, et üle ei punniks.

    19:49 ja 19:37, ka 18:24 - milleks mulle spordipoed oma mõttetult kallite uute riiete jms-ga? Väga hästi saab probleemid lahendada koduste olemasolevate vahenditega. Mul on kõik olemas, ei ole mulle küll vaja mingit spordivarustuse nn viimast sõna. Näete, sain ju sõidetud, ja edukalt!

    17:48 - no olgem ausad, mõned mehed on siiski jupp maad paremad.

    15:10 - rattahooaeg on läbi siis, kui mina ratta nurka panen, mitte enne.

    14:35 - no kuulge, nemad osalesid ju võistlusel, ja võistlusel ei löödagi millegi ees risti ette, seal minnakse täispanga peale välja, kas või elu hinnaga. Aga mina, pange tähele, sõitsin niisama, veetsin nädalavahetusel värskes õhus aega, ei teinud trennigi, ja hakata siis rattaga üle Emajõe ujuma, kui saab minna üle silla, on ikka tobeduse tipp.

    14:25, aitäh, teravsilm! Parandatud!

    VastaKustuta
  18. Anonüümne13:13

    Jalgpall on hullem kui vähk. Tegu on ühiskondliku pahega, nakkusohtliku haigusega, millele - erinevalt vähist - on ka mõjusaid ravimeid. Kuid ravi ei pakuta. Hoopis vastupidi, meedia, sh rahvusringhäälingu meedia, oleks nagu mingi nähtamatu jõu käsu peale ette võtnud kultuurspordi väljasuretamise ja masside pööbelistamise jalgpalli jt sarnaste "sportmängude" lauspropaganda kaudu. Äsja tsoonist vabanenud nahktagis tüüp kusagil äärelinna spordibaaris õlut rüüpamas, telekast mängu jälgimas ja Olybetis jms internetipõrgutes panuseid tegemas.. Aga tõsi jah, selline mass on hästi valitsetav.

    VastaKustuta
  19. Jakup13:36

    13:13 suurepärane kommentaar.
    Metsistunud rahvahulkade ohjeldamise viimane abivahend on jalgpall.

    Kahju et ka pisike eesti rahvas suunatakse sinna kohutavasse sängi. Ja see on nöus minema. Keegi noormees-naiivik esitas Postimehes abinöud "kuidas Eesti jalgpall konkurentsivöimeliseks muuta"

    Kust tuleb inimressurss, kust tuleb raha? Ressursside piiratuse töttu ei tule sellest midagi. Eesti ei saa kunagi 11 rahv klassiga mängijat SAMASSE PÖLVKONDA. Arendaks väiksema mängijate arvuga sportmängu? Leedukaiid tuntakse korvpallist ja islandlasi väravpallist. Keegi ei kysi nende käest jalgpalli. Eesti aga arvab et suudab arendada lisaks veel naiste jalgpalli, värav vörk etc-palle.
    Hiljuti oli AK spordis Säärits nuttis et naiste korvpalli tuleks lisa raha suunata? No suuname 3x rohkem? Saavad veidi paremaks. Töstke käsi kes läheb naiste kossu vaatama?

    VastaKustuta
  20. Anonüümne13:51

    "Väga hästi saab probleemid lahendada koduste olemasolevate vahenditega. Mul on kõik olemas, ei ole mulle küll vaja mingit spordivarustuse nn viimast sõna. Näete, sain ju sõidetud, ja edukalt!" - JA PAARI AASTA PÄRAST IMESTAD JÄLLE JÄRGMISE TERVISEHÄDA ÜLE, MIS EI LASE ENAM RATTAGA SÕITA. EI TEA KÜLL, KUST SEE TULI?

    VastaKustuta
  21. Anonüümne15:03

    Veel üks nõrk rattur:
    http://ext.err.ee/images/735ec63b-024f-4e75-82db-2adbe1f46cd1/30324_31.jpg

    Paksud kindad, kingakatted ja müts on ka peas, täis pehmo?

    V.

    VastaKustuta
  22. Anonüümne15:51

    How about veekindlatest (10,000+ mm) aga samas hingavatest (750-800 g/m2/24 hrs) kõrgtehnoloogilistest komposiitmaterjalidest spordirõivad? Kehasoojust kinnipüüdvad ja tagasipeegeldavad ülipeene alumiiniumvõrguga spetsiaalkangastest jakid, vestid, buffid? Skeletti toestavad ja lihaste toonust ning sooritusvõimet tõstvad kompressioonmaterjalidest aluskihid, säärised, liibukad ja topid? Kehast erituvat higi soojusenergiaks muudavad targad tehnilised kangad? How about that? Priidu praeguses varustuses leiab moodsa sporditehnoloogia arsenalist kasutust ainult Odlo Effect (TM) (kes ei tea, see on haisu vähendav tehnoloogia).

    VastaKustuta
  23. Selge, tuleb teemat vahetada, muidu võtavad veel mingid riide- ja varustusehullud võimust, hoidku, taevas, nonde eest!

    VastaKustuta
  24. Anonüümne17:27

    Juhin lihtsalt tähelepanu 23:20 kommentaarile, mis on veidi segi keeranud mehed ja nimed ja ametid.
    Andrus(u-ga) Nilk (l-iga) on ajakirjanik,
    Andres (e-ga) Nirk (r-iga) aga omab radade mõõdistamine oskusi ja litsentsi. Kumb neist veel treener on Andres, kergejõustiklase Aarne Nirk'i isa. Ajakirjanik Nilk mitte.
    Kui mõõtja vel keegi teine, siis ma enam ei tea...

    VastaKustuta
  25. 0815jejeair jordan 5 gs La marche air jordan 11 concord pas cher nordique est souvent un avantage pour le groupe de patients souffrant de air jordan basketball socks maux de dos chroniques, mais chaque sujet aura son propre Air Jordan 13 Homme bénéfice individuel: vous voyez la marche vous procure basket nike air max 90 premium un soulagement fantastique pour votre arthrite des membres. La air jordan 1 retro femme cale de transition Midfoot augmente l'efficacité du footstrike. Le prix air jordan basketbol ayakkab? standard d'un sac Dickies est d'environ 20 $ à 50 adidas zx flux noir et rouge $.

    VastaKustuta