Lehed

neljapäev, oktoober 31, 2013

Pullerits: Pagana päralt, tehke sportides kõrvad puhtaks!

Lõppeva kuu esimesel nädalavahetusel ratta seljast Tartu linnamaratonile kaasa elades jäi silma, kui paljudel jooksjatel on võistluse ajal kõrvaklapid peas. See lausa jahmatas.

Kõrvaklappidest muusika kuulamine ja samal ajal sportimine, ei treenimine ega võistlemine, käi kokku. Igatahes mitte juhul, kui tahetakse, et sportimine oleks kvaliteetne.

Kuid ärme lööme siin kõiki ühe puuga. Minugi poolest las kasutavad kõrvaklappe muusika või raadiosaadete või audioraamatute kuulamiseks need, kes kõrvalisel metsarajal lihtsalt aega veedavad, näiteks sörgivad, ei tee trenni ega võistle tulemuse nimel. Kõigile teistele peaks kõrvaklapid olema out.

Jalgratturite puhul pole üldse küsimust. Kui viibid liikluses, peavad kõrvad olema kogu aeg avatud, et kuulata autosid.

Sama kehtib rulluisutajate kohta. Need liiguvad kergliiklusteel, aga nad ei ole seal sageli sugugi kõige kiiremad liikujad. Kui tulen rattaga tagant kiirusega 35 km/h, siis on hüüdes ikka raske end kuuldavaks teha, et võtku rulluisutaja kõrvale. Lühidalt: kõrvaklappide tõttu kujutab rulluisutaja ohtu teistele.

Edasi – suusatamine. Suusatamine, kui te veel aru pole saanud, on tehniline ala. See tähendab, et peab kogu aeg jälgima oma soorituse headust ja õigsust. Sellest on aru saanud, nagu viimati ka Postimehest Jaan Martinsoni loost võis lugeda, Eesti koondise suusatajad. Aga võimatu on jälgida oma liigutuste kvaliteeti, kui kõrvus taob mingi biit või voogab mingi viis.

Kuid joostes võiks ju ometi kõrvaklappe kasutada? Ei, ei või, kui tahate korralikult treenida või tulemuse peale joosta. Jooksmine, nagu rõhutas mulle Sebastian Coe, on samuti tehniline ala. See selleks. Jooksmine on eelnimetatuist tegelikult kõige raskem ja armutum ala. Mis tähendab, et jooksmine nõuab eriti suurt tähelepanu ja vaimujõu kontsentreerimist. Kui lasta kõrvaklappidest tulevatel helidel mõtted ja tunded mujale viia, pole võitlusel head tulemust loota ega maksa ka arvata, et suudate hoida vajalikku tempot, näiteks 3.45/km.

Ehk kokkuvõtvalt: kui te pole just pühapäevasportlane, siis kõrvaklappidel ei peaks olema teie spordivarustuse hulgas kohta. Loomulikult võite ikka talitada omatahtsi ja omapäi, aga ärge siis ka imestage, kuhu jooksuvõistlusel minutid kadusid, miks suusatades tehnika jätkuvalt logiseb, miks rulluisutades rattur teile täiega tagant sisse põrutas ning miks veoauto teist maanteel üle sõitis.
******
Pucker Pass in Long Canyon, Moab, Utah. 21. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Kõrvaklappidega jooksja Tartu teisel linnamaratonil. Foto autor: Mari Luud, Õhtuleht/Scanpix 
Foto 2: Mida kõike inimesed endaga joostes kaasa ei vea - nagu pikamaajooks poleks niigi raske. Foto autor: Mari Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 3: Vaat see on õige mees - ilma kõrvaklappidega Tartu teisel linnamaratonil mööda Lossi tänavat Toomemäele tõusmas. Ja ta jõuab! Foto autor: Mari Luud, Õhtuleht/Scanpix

47 kommentaari:

  1. Anonüümne10:07

    Ainuke õlekõrs selle sissekande juures on Coe tsitaat. Mis ajast on argumendid: see on out, nii ei tohi, ei saa?
    Võtame lahti teadusartiklite andmebaasi.
    Õige rütmiga muusika parandab jooksjate sooritusvõimet: http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/23951000
    Õige muusika treeningu ajal parandab sooritusi ja tuju: http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/20845211.
    Kvaliteediprobleem siin blogis püsib.

    VastaKustuta
  2. Anonüümne10:21

    Kas klappidest saab siis ainult tümpsu kuulata? Vihjeks loe läbi oma möödunud aastal Soonetsiga kahasse "Maratoni" kirjutatud looke "Ekraan paljastab kõik".

    VastaKustuta
  3. Anonüümne11:02

    Võiks küsida rattagurult Paul Lõivult miks tal on alati ussid kõrvas ja mida ta neist kuulab. Mis on see mis teda käivitab?

    VastaKustuta
  4. See, kulla Priit, on täiesti sinu "viga", et sa trenni tehes muusikat ei oska kuulata nii, et see Su trenni kvaliteeti ka tõstaks. Minul näiteks tuleb nii jooks, ratas kui uisutamine palju paremini välja, kui ma muusika rütmis sportida saan.

    VastaKustuta
  5. Anonüümne11:13

    Priidul on õigus! Kõrvaklappideta ei oleks seda õnnetust juhtunud:
    " Sankt Peterburis juhtus 06.02.2010 Eesti kodanikust naisega raske õnnetus, kui talle tänaval jääkamakas pähe kukkus. Punase Kursandi tänaval ühe hoone katuselt lund ja jääd kõrvaldanud firma töömehed küll hüüdsid naisele korduvalt, et majale ei läheneks, kuid kõrvaklappe kandnud naine hoiatusi ei kuulnud.".
    Soovin Teile head ellujäämist, melomaanid!

    VastaKustuta
  6. Anonüümne11:57

    Eensaare stiilinäide: http://tpmv.blogspot.com/2013/10/haanja-jala100-2013.html
    Kuskil ei näe PPle omast kärkivat-õpetajalikku stiili.

    VastaKustuta
  7. Anonüümne12:08

    Super, 10:07!

    VastaKustuta
  8. Anonüümne12:46

    Täitsa õigele teemale tähelepanu tõmmatud, kusjuures autor on teinud seda veel vägagi vaoshoitud vormis. Mulle on ka silma jäänud, kui palju on ilmunud teedele just ajaviitesportlasi, kel klapid peas. Olen alati mõelnud, et nad ju ei kuule, mis ümberringi toimub. Niiviisi on nad tõepoolest ohuks endale ja teistele ka. Minu arust kui teete sporti, siis tehke sporti, aga kui tahate kuulata muusikat, siis tehke seda kodus või diskol, aga mitte spordirajal.

    VastaKustuta
  9. Esimese eelviidatud artikli järeldus:
    These findings imply that running to motivational music with a very prominent and consistent beat matched to the runner's cadence will likely yield optimal effects.
    Nonii, ja kui te lähete tegema ühtlast rahulikku jooksu, siis järelikult on teil mingi tunnine playlist, kus kõik lood on ühesuguse tempo ja rütmiga, eks? Ja kui teete fartlekki, siis on teil playlist, kus on lugudes iga kahe-kolme minuti järel mingid 30-sekundilised kiiremad kohad?

    Teise artikli järeldus: This is in line with previous research showing that an adequate choice of music during exercise enhances performance output and mood.
    Nonii, te siis kõik panete enne jooksma minekut kokku just sellise adekvaatse playlisti, just sellise sagedusega, mis annab optimaalseima tulemuse?

    Kokkuvõttes: teoorias, puhta teadusena on see küllap nii, nagu need artiklid väidavad, kuigi katsealuseid oli minu arust vähevõitu, resp. 19 ja 18, kuid tegelik elu on siiski midagi muud. Lugege kas või ainult nonde artiklite abstrakte ja mõelge, kas te muusikat trennis kasutate just nii, nagu neis artikleis on välja toodud muusika väidetavalt kasulik efekt? Või on teie playlist siiski valdavalt allegro, kuigi jooksutempo peab olema hoopis allegro moderato?

    VastaKustuta
  10. Anonüümne13:05

    Lugupeetud PeePee, aga palun siis esitada enda väidete tagamiseks mingeid viiteid?

    VastaKustuta
  11. Anonüümne13:15

    PeePee ja eriti see 12:46 kintsukaapija, kaks küsimust:
    1) kas te ise olete kunagi kõrvaklappidest kehalise tegevuse ajal kuulanud kas muusikat või podcaste?
    2) kui jah, siis kas teie kasutatud seadmel sai ka helitugevust reguleerida?

    VastaKustuta
  12. Anonüümne13:28

    PeePee on kuulanud tütre pleilisti. Viiteid leiab blogist, Ameerika jms teemaga laulud olid.

    VastaKustuta
  13. Hei, säästan teid playlisti osas vaevast. Siin on Utah 2012 retke playlist. Aga seda kuulasime Jaanus Laidveega vaid autoga sõites, SLCst Moabi oli ligi neli tundi. Aga eks katsuge selle järgi trenni teha nii, nagu need teadusartiklid viitavad, et muusika kasuks tuleb...
    The Mamas & The Papas: «Monday Monday»
    Neil Diamond: «Coming To America»
    Bruce Springsteen: «Born in the U.S.A.»
    The Mamas & The Papas: «California dreamin’»
    Madonna: «American Pie»
    Beach Boys: «Surfin’ USA»
    Westlife: «Uptown Girl»
    Scott McKenzie: «San Francisco»
    Terry Jacks: «Seasons in the Sun»
    Phantom Planet: «California»
    Bruce Springsteen: «Streets of Philadelphia»
    Band of Horses: «The Funeral»
    REM: «All The Way To Reno (You’re Gonna Be A Star)»
    Beach Boys: «California Girls»
    Sting: «Desert Rose»
    Petula Clark: «Downtown»
    The Bee Gees: «Massachusetts»
    Lee Greenwood: «God Bless the USA»
    Bangles: «Manic Monday»

    VastaKustuta
  14. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
  15. Kommentaari ei kustutatud15:14

    Autor ei ole seda kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
  16. Anonüümne15:49

    Must - valge lähenemine, nagu P.P-l kombeks, on imbetsillidele.

    Kui keegi soovib klappe kasutada, peab ta seejuures tagama teiste ja enda ohutuse mõistlikul määral (absoluutselt ei saa nagunii). Ilmselgelt pole probleemi metsas sirgelt ja ühtlase kiirusega jooksmisel. Tõenäoliselt ei ole probleemi, kui vähenenud kuulmisvõimet endale teadvustada ja seetõttu teravdada muid meeli. Ilmselgelt on probleem, kui ronida klappidega summa sisse suurel kiirusel trügima.

    Ega iga inimene ei saa tohutut kaifi tundide kaupa ringiratast tiirutamisest. Kui samal ajal on muud tegevust, läheb ka trenn lobedamalt.

    VastaKustuta
  17. Anonüümne16:10

    Viimasele paranduseks: Inimese päriskodus Aafrikas oli rütmidel ja tegevuste korduvusel väga oluline roll. Seepärast ei pea otsima väga kaugelt ka põhjusi, miks rütmikas muusika sportija motivatsiooni tõstab või 850-meetrise ringi sajatuhandes kordus veteransportlasele endiselt mõnu pakub. Evolutsioon ja geneetika, see on võti. Ahv tegi rullsuusast Smiguni.

    VastaKustuta
  18. Kulli Silm18:01

    Suurepärane kommentaar Postimehe aadressil. PM-ist see kaob, loodame et Priidu blogist mitte. Mul on heameel et Priit sinna uude Kadastiku-ärimeeste punti ei uhinenud. Tubli!

    Tonis Siim 30.10.2013 08:51
    Euromees Ahto Lobjakas esindab rahvuste suhtes vaenulikku EU-d ja väikerahvaid/rahvusi hästi assimileeriva ühtse biomassiühiskonna ideoloogiat, lugedes oma peremeeste soove, kuidas ajalugu selle nimel interpreteerida nende huultelt. Harri Kivilolt suurepärane kirjutis ja õige tähelepanujuhtimine Lobjakase shovinistlikule suhtumisele. Kuna PM kustutab kommentaarid nüüd juba nädala möödudes, sageli selliselt, et diskussioon veel jätkub, samas, kui esimesed/varasemad kommentaarid on juba ära kustutatud, näidates koha kätte kätte lihtrahvale, kes avaldavad oma arvamust. Ajaloolastele jäävad uurimiseks rezhiimitruud paraadartiklid. Seetõttu on PM-s kommenteerimine vägagi ebameeldiv tegevus, justkui võõrale ja vaenulikule territooriumile sissetungimine. Paraku on postsovetlik Eesti äärmiselt kihistuud ja suurte vastuoludega klassiühiskond, kus varasem eestlaste rahvuslikke huve esindav väljaanne - Jaan Tõnnisoni PM on kaaperdatud ärastjate kliki poolt nende huvide kaitsmise teenistusse. Seetõttu on kohasem piirduda heade kirjutiste puhul üksnes autori tänamisega nähtud töö ja vaeva eest. Harri Kivilo on üks väheseid autoreid paljude hulgast, kes veel reageerib ideoloogiliste inetuste peale ja pole lootust rahvuslike huvide kaitsmise võimalikkusesse kaotanud.

    VastaKustuta
  19. Anonüümne18:01

    väga õige artikkel! rangelt tuleks keelata igasuguste seniilsete kodanike puhul kõrvaklappide ja muusika kasutamine!

    eriti tõsist tähelepanu tuleb pöörata sellele, et mitte keegi teine ei tohi seda teha, siis on tänavad ohutud ja meie saame seda teha. vot nii on egolood!

    VastaKustuta
  20. Anonüümne18:29

    Ratas käib all ringi, aga masin edasi ei liigu. Ei tea kas on kumm siledaks kulunud või? Pean silmas tänast blogikirjutist.

    VastaKustuta
  21. Anonüümne18:35

    Ennustan, et kaua see praegune PM ei püsi.

    VastaKustuta
  22. Anonüümne18:50

    Kas pleier kui selline sir Coe hiilgeajal üldse oli olemas juba või oleks härra pidanud lintmakk näpus jooksmas käima?

    Teet

    VastaKustuta
  23. Anonüümne19:02

    Priit, kas Coe rääkis ka kuidas õiget jooksujalatsit valida? Ja kui oluline on toitumine?

    VastaKustuta
  24. Anonüümne19:47

    Sony Walkman - 1979.

    VastaKustuta
  25. He said: balanced diet!

    VastaKustuta
  26. Anonüümne21:44

    Aga veidi kodusematel teemadel ka.
    Mida arvate dendropargi diskgolfi rajast? Suusaimitatsiooni teete kiiver peas? Mis talvel saab kui kiirused suurenevad? Mis saab suusaradadest kui hipsterite kamp golfi edasi mängib?

    Teet

    VastaKustuta
  27. Anonüümne21:47

    Teet, aga tee oma treeninguid mitmekesisemaks - võta alati immikaringile või suusaringile kaasa ports kettaid ja alati, kui tundub, et on hea võimalus, saada hoo pealt ketas teele.

    VastaKustuta
  28. Anonüümne00:00

    Hea küsimus, Teet. Kettaga vastu pead saada pole meeldiv. Suurelt kiiruselt veel ohtlik. See on ju ka Pulleritsu kodurada. Ma ei usu, et Priit kiivriga piirdub. Tema mõtleb midagi muud välja. (Tuletagem meelde lennuki juhtumit).

    VastaKustuta
  29. Anonüümne01:55

    Veerevale kivile ei kasva habe.
    KEBA, sinu sport ei ole kabe!

    Tõepoolest, Keba lubas vahepealt golfi harrastama hakata. Ma ei usu siiski, et ükski loodussõbralik inimene nii absurdset asja nagu diskgolf saab heaks kiita.. Pakuks aga välja ühe uue ala, RUNNERSPOTTINGU. See spordiala seisneb selles, et tuleb treeningu ajal silmata maksimaalset arvu jooksjaid. Seejuures läheb ühes kohas arvesse ainult üks märkamine - tuleb liikuda ja kohta vahetada.

    VastaKustuta
  30. Ma harrastangi golfi ja seda juba teist hooaega. Päris golfi, mitte metsas lendavate taldrikute loopimist.

    VastaKustuta
  31. Anonüümne10:36

    21:47, imikaringile pole mingeid kettaid vaja kaasa vedada, neid saab hoo pealt niisamagi suure mõnuga lendu lasta.

    VastaKustuta
  32. 01:55 - küsimus: kui keegi teeks ala cyclistspotting, siis kui mitu kilomeetrit ma pean sõitma, et mõnda jalgratturit näha? Teatan viimase kahe nädala kogemuse põhjal, et 30 km-st ei piisa, eile selgus, et ka 40 km-st ei piisa.

    VastaKustuta
  33. Anonüümne15:39

    Norrakad on leiutanud väidetavalt ülilihtsa teaduslikult reliaabse meetodi VO2max ja 'fitness age' mõõtmiseks http://well.blogs.nytimes.com/2013/10/31/how-old-is-your-health/?_r=0
    Kalkulaator

    VastaKustuta
  34. Anonüümne16:33

    PP, kas on olnud mõni juhtum, kus rattur pääseb, kui auto 90 km/h tunnis läheneb ning rattur keerab kraavi? Kas PP keerab alati kraavi, kui kuuleb autot tagant lähenemas? Kuuldes kummide vilitant tagant, siis pole kahjuks midagi enam teha kuuldes seda või mitte. Loll jutt lihtsalt.

    Vaadates, kui paljud ujudad OMil, korvpallurid NBAs finaalides kuulavad muusikat enne sooritust, siis see jutt ka lihtalt bullshit! Profid võiksid ka ju keskenduda sooritusele jne, kuid emotsioon kohati tähtsam kui enda soorituse jälgimine, nii et see võib hoopis tulemust märgatavalt parandaada!

    Lisaks oluline saada aru, et miljoneid kordi korratud liigutuse tegemine toimub automaatselt, mitte ei toimu ajus juhendamisega, et nüüd tõstan jala, viin ette, astun maha.. seega kahjuks PP rängalt eksinud! Võite ju mingit jura siin vastu kirjutada, aga parem kui seda ei tee!

    VastaKustuta
  35. Anonüümne16:48

    Eelmisele: http://suusk.blogspot.com/2013/09/pullerits-kas-veoautojuhid-on-aru.html

    VastaKustuta
  36. Anonüümne16:56

    Priit räägib öiget juttu

    VastaKustuta
  37. Algul tundus VO2max kalkulaator jama, aga panin andmed sisse ja sain täiesti usutava tulemuse.

    VastaKustuta
  38. Anonüümne17:36

    Norrakate valem andis tulemuse 53. Testil mõõdeti 65. Ei usu, et VO2max numbrit on võimalik sellise statistilise meetodiga adekvaatselt hinnata.

    VastaKustuta
  39. Anonüümne18:24

    17:36, järelikult aeti testil juhtmed segi või ei tekkinud aparaatidega seda õiget keemiat.

    VastaKustuta