Lehed

esmaspäev, detsember 16, 2013

Sebastian Coe: sportlased kulutavad liiga palju aega, keskendudes teadusele

Inglane Sebastian Coe (pildil paremal) oli kolm ja pool kümnendit tagasi maailma staadionide valitseja. Iga tema võistlus oli sündmus: ta jooksis kaunilt, lõdvalt ja võidukalt – ja kiiresti. Ta püstitas karjääri jooksul kaheksa maailmarekordit, millest 800 meetri aeg 1.41,73 püsis löömatuna 16 aastat ja 1000 meetri aeg 2.12,18 koguni 19 aastat.

Kui kiiresti suudaksite praegu joosta 800 või 1500 meetrit?
Ohh, ma isegi ei mõtle sellele (nearab).

Kunas viimati üldse aja peale joosta proovisite?
Polegi proovinud. Enamasti jooksen rahuliku ühtlase tempoga. Mõnikord teen ka lühikesi kiiremaid lõike.
Kui lähen staadionile, siis tavaliselt selleks, et joosta seal mõned intervallid koos poegadega, kes mängivad jalgpalli. Nad teevad seal vahetevahel jooksutrenni.

Mis arvate, kas kahest minutist saaksite 800 meetri jooksus jagu?
Kahtlen. Ma ei tea... Ma tõesti ei oska midagi arvata. Olen 57 aastat vana.

Millal viimati kellaga võidu jooksite?
Enne seda, kui tippspordist loobusin. Pärast seda pole ma kordagi aja peale jooksnud. Kui jooksmas käin, siis tavaliselt tunnikese linnast väljas maal, kus on ilus, samuti jooksen mõnikord jooksulindil. Aga ma ei mõtle enam tulemuste peale. Ma ju ei võistle enam.

Kuidas teie lihased, liigesed ja luustik end praegu tunnevad?
Pole viga. Mõnikord, kui olen jooksnud, annavad põlved pisut tunda.

Teevad valu?

Ei, seda mitte. Aga mu liigesed on pidanud ikkagi suurt kilometraaži taluma.

Olen korduvalt vaadanud teist vändatud tõsielufilmi «Sündinud jooksjaks» («Born to Run») ega näe seal kordagi, et kasutate pulsikella.
Jah, õige.

Tänapäeval ei jookse peaaegu keegi pulsikellata. Kuidas te ilma selleta hakkama saite?

Ma arvan, et praegu loodetakse ülemäära palju tehnoloogiale. Muidugi on tehnoloogia tähtis – ärge saage minust valesti aru. Mu isa, kes oli mu treener, lõi väga edumeelse meeskonna. Me tegime igasuguseid analüüse, kui jooksin lindil. Samuti analüüsisime jooksustiili, tegime biokeemilisi ja füsiloogilise võimekuse teste, vereanalüüse.
Kuid tollal ei olnud sellist tehnoloogiat, nagu on praegu – seda esiteks. Teiseks, tehnoloogia, mida me kasutasime, oli väga kohmakas. Siis polnud väikseid mikrokiipe, nagu nüüd kasutatakse.
Aga me tegime sellegipoolest trenni väga teaduslikult, kuigi meil polnud käepärast niisugust tehnoloogiat, nagu praegusajal.

Mille järgi te siis treeninguid sättisite ja planeerisite, kui teil pulsikella polnud?
Taastumise kiiruse järgi. Taastumisfaas on treeningutel väga tähtis. Ja ma ei mõtle siin üksnes taastumispause intervalltreeningul lõikude vahel, vaid taastumist suurte treeningtsüklite vahel. See on väga tähtis. Sest areng toimubki siis, kui oled taastumistsüklis.

Kui palju kasutasite energia- ja taastumisjooke, toidulisandeid?

Ei kasutanud, sest neid samuti ei olnud. Mulle meeldis reede õhtul õlut juua. Muul ajal jõin peamiselt vett.

Aga toitumist jälgisite?

Mulle andis nõu toitumisasjatundja, kuid me ei mõõtnud toidukoguseid. Jälgisime vaid toitumise tasakaalu ning et toitumine sobiks vastava treeningperioodiga. Näiteks, kui tegin pikki mahutreeninguid, siis jälgisin, et tarbiksin rohkem süsivesikuid. Ma arvan, et ka toitumise vallas on hakatud liiga palju teadusele tähelepanu pöörama. Võib-olla Euroopa sportlased kulutavad liiga palju aega, keskendudes teadusele, selle asemel et kulutada rohkem aega treenimisele.

Nüüdisajal on eurooplased väga nõrgaks jäänud, vähemasti on nad nõrgemad, kui teie olite omal ajal.

Tehnilistel kergejõustikualadel on eurooplased väga tugevad. Nad võitsid Moskva MM-võistlustel 23 kulda 47st. 

Ometi pole eurooplaste tulemused jooksualadel nii head, nagu olid teil. Miks?
[Somaalia päritolu] Mo Farah on Briti jooksja. Ta on treeninud väga targalt ja usinalt ning saanud suurepärast treenerinõu USAst. Tema karjäär, mis vahepeal seisma jäi, on nüüd tõusuteel. Neli aastat tagasi ei paistnud tal enam mingit arengut. Nüüd on ta [5000 ja 10 000 meetri jooksu] olümpiavõitja ja maailmameister. See kõik on seletatav hea treenimisega. Ma rõhutan: hea treenimisega! Alberto Salazar ei ole aidanud ainult Mo Farah’t, vaid ka [Londoni olümpia hõbemedalimeest 10 000 meetri jooksus] ameeriklast Galen Ruppi, kes kuulub nüüd väga konkurentsitihedate jooksualade tippu, sinna, kus seni olid valitsenud aafriklased. Nii et veel kord: tulemused on sõltuvusest heast treenimisest.
Ma ei usu, et Euroopa sportlaste tulemused on... kuidas nüüd öeldagi... ettemääratud kehvemaks. Ma võistlesin ju ka aafriklaste vastu, kuigi neid ei olnud siis nii palju. Aga näiteks [1970. aastate tippjooksjad] Mike Boit ja James Maina olid võrdselt head kõigi teiste tollaste tippudega. [1987. ja 1991. aasta maailmameister 800 m jooksus] Billy Konchellah, [Barcelona olümpia teine 800 m jooksus] Nixon Kiprotich ja [Souli olümpiavõitja 800 m jooksus] Paul Ereng olid samuti mehed, keda ma omal ajal võitsin. Võitsin aga seepärast, et tegin hästi trenni.

Kuigi te isa polnud ju jooksutreener...

Ta oli treener, aga iseõppinud treener. Noorena oli ta teinud rattasporti.

Hämmastav, et ta suutis teid maailma tippu viia ega teinud seejuures ühtki viga!
Ta oli tark. Ta oli hariduselt insener, mistõttu ta sai hästi aru, kui tähtis on teadus. Ta kuulas teisi, analüüsis nende räägitut, luges palju. Ja siis otsustas n-ö toimetada kõike seda, mida ta ei pidanud mõistlikuks.

Mis on tähtsuse järjekorras need tegurid, mis tegid teist maailma parima keskmaajooksja?

Siin on tegu kombinatsiooniga paljudest teguritest. Selge see, et tark treeneritöö on väga tähtis. Seejärel tuleb soov saada parimaks. Siis elustiil, mida järgid: ükski pühendumine pole liiast, kui tahad saada parimaks. Pead olema kogu aeg uudishimulik: mis on järgmise nurga taga, kas ma suudan joosta kiiremini, kas ma jaksan tuleval aastal joosta kiiremini, kui jooksin sel aastal? [Edu võti] ei ole selles, et keskendud ühele võistlusele või ühe medali võitmisele. [Edu võti] on selles, et teed kõike, mida suudad, et saada kiiremaks, et saada parimaks jooksjaks.

Kui tähtsad on kehalised eeldused?

Jah, need on ka tähtsad.

Teil oli haruldaselt hea kiirus, nii et ilmselt on oma roll ka geneetikal?
Jah, mul oli hea kiirus, aga inimesed kipuvad unustama, et ma tegin selle kallal pidevalt tööd. Talvel treenisin kahel päeval nädalas ainult koos sprinteritega – ja nii läbi terve talve. Mu jõutreeningute ülesehitus oli selline, et arendada mitte ainult kiirust, vaid arendada kiiruslikku vastupidavust. Sa võid olla väga kiire, kuid see ei saa olla eesmärk omaette. Sa võid joosta 200 meetrit 22 sekundiga, aga see ei ole otsustav. Küsimus on selles, kas suudad 1500 meetri viimased 200 meetrit läbida 23 või 24 sekundiga. Kas suudad 800 meetri lõpus läbida viimased 200 meetrit 25 või 26 sekundiga? See ei sõltu kiirusest, vaid kiiruslikust vastupidavusest.

Mis oli kiiruse arendamisel peamine?

Jõud, liikuvus, stiil. Jah, ka geneetika. Mul on ilmselt valgete ja punaste lihaskiudude hea tasakaal. Mul oli arvatavasti piisavalt palju valgeid [kiireid] lihaskiude, et joosta kiiresti, aga ka piisavalt punaseid [aeglasi] lihaskiude, et saada hakkama vastupidavust nõudvatel aladel.

Mida te liikuvuse alla silmas peate?

Venitamist. Liigutuste ulatust. Lisaks töötasin kogu aeg oma jooksustiili kallal. Jooksmine on tehniline ala. Inimesed arvad, et jooksmine on lihtne. Ei, jooksmine on väga tehniline ala. Alates sellest, kuidas sa asetad jala maha, kuidas hoiad käsi.

Teil oli silmapaistvalt lõtv jooksustiil. Kuidas selle saavutasite?

Ma nägin selle kallal kogu aeg vaeva. Jah, mul oli ka õnne, sest mul oli loomulikkusest hea stiil. Aga mu isa töötas mu kätetöö kallal, sammupikkuse kallal. Tegime erinevaid kiirustrenne, et arendada spurdivõimet. Kogu selle lõtvuse taga oli palju mõttetööd.

Miks te ei võistelnud oma kuulsa pearivaali Steve Ovetti vastu, v.a tiitlivõistlused?
Siis, kui tahtsime teineteisega võistelda, oli üks või teine meist vigastatud. Tema oli vigastatud 1981. aastal ning mina 1982. ja 1983. aastal. Seejärel võistlesime mõlemad Los Angelese olümpial. (Coe võitis Los Angeleses 1500 meetris kuld- ja 800 meetris hõbemedali, Ovett jäi 800 meetri finaalis viimaseks ning 1500 meetri finaali katkestas viimase ringi algul neljandalt kohalt. – P.P.)

Aga miks te 1979. aastal ei võistelnud?

Tema otsustas siis minu vastu mitte võistelda. Ta oli võtnud vaikse aasta, et valmistuda [Moskva] olümpiaks.

Aga kas te kutsusite teda enda vastu välja?

1981. aastal kutsuti meid mõlemat võistlema Kuldsele miilile Brüsselisse, aga ta otsustas mitte tulla. Miks, seda peate temalt küsima.

Kas peate nüüd omavahel kuidagi sidet?

Jah, mõnikord näen teda kergejõustikuvõistlustel. Ta töötab televisioonis kommentaatorina. Viimati nägin teda sel suvel Moskva MMil.

Kas tahate saada ROKi presidendiks?

See on teiste otsustada.

Aga on teil selleks soovi?

Kui saan aidata spordiliikumise kujundamisele kaasa, siis loomulikult tahaks seda teha. Aga see on [maailma] teiste spordijuhtide otsustada.
******
ATVs heading towards Pig Rock on Poison Spider Mesa Trail, Moab, Utah. 22. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Fotod 1 ja 2: Sebastian Coe oktoobris külaskäigul Tallinna. Fotode autor: Toomas Huik, Postimees/Scanpix
Foto 3: Allan Wells ja Sebastian Coe näitavad Londonis Heathrow lennujaamas äsja Moskva olümpial võidetud medaleid. Wells võitis 100 meetri jooksu. Foto autor: PA Wire / Press Association Images / Scanpix
Foto 4: Sebastian Coe võitmas 1984. aasta augustis veenva ülekaaluga 1500 meetri jooksu. Foto autor: PA Wire / Press Association Images / Scanpix
Foto 5: Sebastian Coe oma jooksjakarjääri hiilgeajal kuningannalt saadud autasuga Buckinghami palee ees. Foto autor: PA Wire / Press Association Images / Scanpix
Foto 6: Sebastian Coe 1984. aastal Los Angelese olümpial 1500 meetri jooksu võitjana. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 7: Sebastian Coe 1982. aastal oma pearivaali Steve Ovettiga. Foto autor: PA Wire / Press Association Images / Scanpix

96 kommentaari:

  1. Vana võhmamees nõdra muskliga12:16

    Vaat see oli hea lugu. Aitümm Priit et meile juba esmaspäeval magustoitu pakud. Mul oli samuti igat värvi lihaskiudusid ja väledad jalad, piiri pani kahjuks loll pea (dull spirit nagu Priidu ameerika sõbrad ütleksid)

    VastaKustuta
  2. Anonüümne12:23

    Pärast üüratut korduvpärimiste rida, ikka ei ole katkisi ega valutavaid liigeseid. 1:0!

    VastaKustuta
  3. Anonüümne13:47

    Pean pärast seda kirjeldust Ovettit jooksjana andekamaks kui Coe. Ovett jäi ainult kriipsu vörra aegades alla. Coe-l oli meeskond ja meditsiiniline teenindus ja mis köik veel. Ovett lasi vörreldes sellega ikka väga kaootiliselt trenni teha. Coe oli pisem ja tykk maad kergem kehakaalult, tal oli looduse poolt nö. linnuluud ja palju sobivam skelett jooksuks. Ime et Ovett nii köva konkurentsi suutis pakkuda.

    VastaKustuta
  4. Haige vöhmamees14:13

    Jah Coe samm oli väga ökonoomne, samas vöimas. Aga vaadake juutuubist kuidas El Guerrouji jooksis oma 3:26 maailmarekordi. Hirmus minek. Seda oleks tahtnud livena näha kuidas mees jooksis 4 ringi nagu inim-mootor.

    VastaKustuta
  5. Anonüümne15:20

    keegi Kati Coleman -- kole küll, kui kõik eesti naised brittidele mehele lähevad -- on 2008. a kaitsnud TÜ Germaani, Romaani ja Slaavi Filoloogia Instituudis magistriprojekti Väike inglise-eesti jalgrattaspordisõnastik.

    Kuidas ikkagi oleks Harrastaja suusasõnastikuga? Usun, et paljud, et tea mis on mullasuusk, seletamist väärivaid sõnu on ilmselt teisigi.

    VastaKustuta
  6. Anonüümne15:40

    Samas on jalgrattasõit ka vaba aja harrastus, mis suurendab inimeste heaolu ja aitab neil lõõgastuda


    .... et sellise teksti eest saab Magistri ???

    VastaKustuta
  7. Anonüümne17:05

    "Terminoloogia pole aga ainult teadus. Terminoloogiateadlane Anita Nuopponen (2003)
    nimetab praktiliste terminoloogiaalaste tegevustena terminoloogiatˆˆd (terminograafia,
    terminoloogiline leksikograafia), terminoloogia standardiseerimist, terminoloogilise teabe
    ja dokumentide kogumist, terminoloogia planeerimist ja terminoloogiaalast koolitust.
    K‰esolev magistritˆˆ seostub neist tegevustest kıige enam terminoloogiatˆˆga"


    Samal ajal on seal jäänud tõlkimata väljendid nagu saateauto, grupifiniš, (vahe-)kiirendus, stardigrupp jne jne kuni (sic!) jalgratta (bike=bicycle) endani välja..

    VastaKustuta
  8. Anonüümne17:06

    parandus: indeksist ikka leiab vasted

    VastaKustuta
  9. Noh, palju õnne meile kõigile. Saime siis Touri asemel jalka MM'i
    Kui ikka peaminister ütleb, siis peab ju rahvale jalka MM-i näitama!

    VastaKustuta
  10. Anonüümne17:38

    Parema õnne korral oleks Priit olnud Baltimaade Coe - kiire ja pehme kassiliku sammuga kahe ringi hirm

    VastaKustuta
  11. Kaido19:33

    Huvitav mis põneva artikliga EPL homme välja tuleb? Teab keegi, kas mlisaks Veerpalule veel mõni nimi avaneb?

    VastaKustuta
  12. Anonüümne19:43

    piisas vaid kaks kuud tagasi ühele endisele tippsportlasele helistamisest ning arvamuse ja nõu küsimisest ning mesilaspesa hakkas sumisema...


    väga imelik algus. Et Kärt Anvelt helistab endisele sportlasele ja kohe variseb aastaid saladuses hoitud kuritegu? Nii lihtne see ongi?

    VastaKustuta
  13. Anonüümne20:15

    Mida iganes see Kärt Anvelti lugu ei sisaldaks, üsna kindel on vist see, et Noole-Jaansoni-Tõniste dopinguvastane pöördumine on sellega seotud. See kolmik üritas oma ennetava avaldusega saavutada teatud moraalset alibit.

    VastaKustuta
  14. Anonüümne20:37

    Ei usu, et Noole, Jaansoni ja Tõniste avaldus sellega seotud on. Pigem võiks eeldada, arvestades nende ainete hinda, et sportlasi võib otsida kergejõustiklaste, suusatajate ja sõudjate hulgast. Ujujatel vaevalt sellist pappi oleks.

    VastaKustuta
  15. Anonüümne21:20

    Viimaks hakkab murenema...

    VastaKustuta
  16. Anonüümne21:35

    Pakun et pauk tuleb Eesti rattaspordist!

    VastaKustuta
  17. Anonüümne21:38

    Konks on selles, et dopinguainete saamine ei tõesta veel nende kasutamist. "Andsin kogu kraami meeskonnakaaslastele edasi. Ise ei tarvitanud" - selleks ei pea Pilv olema.
    Aga kes meil siis rattaspordi on maailma tipus OLNUD? Kangertil on surmkindel alibi, sest tema ON tipus. 8)

    VastaKustuta
  18. Anonüümne21:40

    P.S. Nagu alati astub Päevaleht ämbrisse, keerates eeluudise kommenteerimise kinni. Tulemus: diskussiooni hari kandub konkurendi blogisse. 8))))

    VastaKustuta
  19. Anonüümne21:42

    P.P.S Rattamehi, kes maailma tipus olnud, pole meil palju. Kuid rattamehed on ju enam-jaolt välismaal. Kuidas sai Eesti tohter neid dopinguga varustada?

    VastaKustuta
  20. Anonüümne21:42

    Jass poiss?

    VastaKustuta
  21. Anonüümne21:50

    EPL astub muidugi ämbrisse oma kommentaaride kinni keeramisega. No milleks see? Ise saadavad veel ajakirjanikke sinna kirjutama ja siis näitavad üles hoopis teist käitumist. Seda olen ma enne ka tähele pannud. Mingite suvaliste persoonilugude juures on isegi kommentaariruum kinni olnud. Aga Kärt Karpal paistis tõesti asi lihtsalt käivat. Tea, kas peategelane püüab veel enne lehe trükki minekut midagi päästa? Jass ütles aasta tagasi Ringvaate saates, et tema on puhas.

    VastaKustuta
  22. Anonüümne21:50

    Kuna asi tundub nii umbmäärane siis pakun, et allikaks on mingisugune Nõukogude aegne "dopinguarst" ja sportlased ning nende tulemused samuti pärit NSVL-i aegadest. Kui nii on, siis ei ole siin ju erilist uudist - on avalik saladus, et siis kasutati igasuguseid abivahendeid rohkem.
    Taavi

    VastaKustuta
  23. Anonüümne21:50

    See aga, kes Pirital varustusepoe avas, jääb siis ainsaks Eesti ausaks veteraniks (kõik teised tarvitasid).

    VastaKustuta
  24. Anonüümne21:52

    To: eelmine. EPO vist päris nõuka aegne kraam ei ole:)

    VastaKustuta
  25. Anonüümne21:54

    Või hoopis WADA, Kristjan Pordi ja komissar Anvelti operatsioon dopingutarvitajate tabamiseks. Praegu peilitakse millistel olümpiavõitjatel telefonid punaseks lähevad.

    VastaKustuta
  26. Anonüümne22:29

    Hoiatus: ajakirjanduse reklaam on enamasti kõvem ja kärarikkam kui lugu ise. Aga vaevalt saab olla tegu Nõukogude aja looga, sest siis ju EPOt ja kasvuhormooni laialt ei kasutatud, kui üldse? Huvitav, kas dopinguarsti nimi ka avaldatakse? Või jääb ta loos anonüümseks, toimetusele teada olevaks tüübiks? Ja paljastatavate sportlaste hulgas vaevalt väga suuri nimesid kohtab.

    Nii et ärge liialt erutuge!

    Kes söandab vastu vaielda?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Anonüümne22:34

      Ei vaidle, paraku see ajakirjandus selline on jah

      Kustuta
  27. Santa22:33

    Võttes arvesse proua Anvelti, samuti Karpa, varasemaid n-ö saavutusi, siis raske uskuda, et sealt mingisugust pommi tuleb. Pigem selline paljunähtud põhulõuglikus stiilis heietus, et oi jumal küll ja oi kuidas mulle üldse selline asi ei meeldi! Pluss muu säärane retoorika. Aga otsad on endiselt sügaval vees.

    Eesti sangarite pulsid löövad jätkuvalt jõulisi, kuid rahulikke lööke. Rahulik jõuluaeg.

    VastaKustuta
  28. Anonüümne22:37

    Jah, kui mõelda ka Pulleritsu Arteri-reklaamidele. 8)
    Tõenäoliselt nii ongi. Aga siiski. Ka väike tegelane, kui tal ei ole enam midagi kaotada, võib suud pruukima hakata ja suurtele osutada. Kuigi karmidega nägudega mehed on ESLis, EOKs eesotsas. Karmid ja mõjukad. Kelle teenistuses ka Pilve-taolised advokaadid.

    VastaKustuta
  29. Anonüümne22:54

    EPO oli 80-ndate lõpupoole juba täitsa käigus, kasvuhormoon varemgi

    VastaKustuta
  30. Anonüümne22:58

    See ei saa olla tegevarst. Ta jääks tegevusloast ilma.

    VastaKustuta
  31. Anonüümne23:00

    "kui meenutada, et Eeskivi polnud treener Uno Källe esimene vahelejäänud hoolealune: 1990. aastal patustas dopinguga maratoonar Sirje Eichelmann." ??

    VastaKustuta
  32. Anonüümne23:10

    Mul on oma teooria: Erki Nool on otsustanud Veerpalule ja tema seljataga seisjatele käki keerata. Noolele ei mahu hinge..

    VastaKustuta
  33. Anonüümne23:21

    Kärt Anvelt: Tasus ainult endisele tippsportlasele helistada.. Kellele? Eks ikka sellele, kellel midagi hingel kipitamas, nii, et kahe teisega ERRile kirja kirjutama pani. Oleks Priit vormis olnud ja Erki Noolele selle kõne võtnud.. Priit, miks sa ei võta blogi kommentaatorite nõu kuulda?

    VastaKustuta
  34. Anonüümne23:22

    Pakun et Jass, tombak ja teised kes 90 lôpus ja 2000 alguses profina ratast sõitsid on kõik keelatud aineid tarbinud. Tolle aegsed ratturid on üsna selgelt môista andnud, et tol ajal vee ja leiva peal sôita vôimalik polnud. Kôik kasutasid midagi.

    VastaKustuta
  35. Anonüümne23:26

    Veel 90 ndate lôpus peale Festina skandaali oli EPO sveitsis saadaval apteegis ilma retseptita. Epo muretsemiseks polnud isegi arsti vaja.

    VastaKustuta
  36. Anonüümne00:05

    Sissekandes on lõik:
    "Sa võid joosta 200 meetrit 22 sekundiga, aga see ei ole otsustav. Küsimus on selles, kas suudad 1500 meetri viimased 200 meetrit läbida 23 või 24 sekundiga. Kas suudad 800 meetri lõpus läbida viimased 200 meetrit 25 või 26 sekundiga?"

    Priit, kas siin 1500 ja 800 pole vahetusse läinud? Loogika ütleb, et 800 lõppu peaks joostama kiiremini kui 1500 lõppu. Või siiski ei joosta?
    Ma muidugi ei tea kiirest jooksust midagi, rohkem selline päntajalg ja seetõttu küsingi.

    VastaKustuta
  37. Anonüümne04:52

    Dopinguarstiks siis Vitali Bernatski ja jutt käib ajavahemikust 1995-2007.

    VastaKustuta
  38. Anonüümne05:50

    Jah ja artiklis hunnikuga möla aga mitte midagi konkreetset. Kärt kujutas ette rohkem kui tegelikult sisu on.

    VastaKustuta
  39. Anonüümne06:11

    See EPL-i artikkel on kohati päris koomiline. Tegelasteks Margus K, Margus M, Aavo K jne. Ja Bernatski tunnistab otse, et tal on isiklik vimm kellegi Margus K vastu ning kavatseb oma suu puhtaks rääkida ainult selle tüübi lähikondlastest. Teiste kohta infot jagama ei hakka. No teab keegi, kes on eesti spordiringkondades see Margus K?

    VastaKustuta
  40. Anonüümne07:31

    Kui rääkida kergejõustiklastest, siis Margus K-ga haakuvad Võrumaa pikamaajooksja Margus Koor ja endine kümnevõistleja Margus Kasearu. Margus Koor on liiga noor, nii et vaevalt tema. Margus Kasearu lõpetas tippspordiga 1980ndate keskel, nii et tema ka ilmselt mitte.

    VastaKustuta
  41. Anonüümne08:05

    Koondume veel tugevamalt sm-te Ansipi, Seli, Mae ja Sandor Liiva tugeva juhtimise alla. Valitud kurss on õige.
    Veerpalu on süütu.

    VastaKustuta
  42. Anonüümne08:19

    Võrumaal on üks luuletaja Margus K, alias C, kelle jooksutulemused on viimasel ajal kuidagi heaks läinud.

    VastaKustuta
  43. Anonüümne08:29

    Väga hea tähelepanek, 8:19.
    sport24.ee näitab kergejõustiklast Aavo Kabaneni, Margus Kirt'i, Margus Keerma't, Margus Klementsov'i (orienteeruja), Margus Merisalu (rattur), Margus METSTAK.

    VastaKustuta
  44. Anonüümne08:30

    Mis sa jamad? Merisalu on puhas.

    VastaKustuta
  45. Anonüümne08:36

    Lõuna-Eestis liigub ka Margus K - kes on Margus Kiis. Tundub, et viimasel ajal liigub aeglasemalt kui kuni aastani 2007. Artikli autor K(ärpa) tunnistas raadios, et olümpiavõitjate nimesid siin pole. Libaarstiks on mingi suvaline promott. Nii et minu panuseks on Kiis.

    VastaKustuta
  46. Anonüümne08:49

    see võib tõmmata kogu Eesti tippspordile kriipsu peale, nii


    jutt on ikka väga körgelennuline .
    kui tegemist endise sportlase/stega siis asi susiseb vaid kohalikult, kedagi maailmas ei huvita mida Margus K 1996 sõi

    VastaKustuta
  47. Anonüümne10:07

    Sellise kära ja promo peale selline artikkel. Tubli, Kärt, korralik tühilask jälle.

    VastaKustuta
  48. Vidrik, kõhetu võhmamees oma rasva peal10:12

    Korralik tühilask jah. Kedagi ei huvita mida ja palju kohalikud "staarid" Margus ja Peeter 1997 sisse ahmisid. Selliseid oli ju igas riigis. Uudiskünnist ületaks vaid Erki vahele võtmine.

    VastaKustuta
  49. Anonüümne10:32

    Ma ei ütleks, et see artikkel päris tühilask on. On täiesti võimalik, et edasine uurimine viib lõpuks ka tuntumate nimedeni. Kas keegi on tõesti nii naiivne ja arvab, et kui madalama taseme sportlased on dopingut kasutanud, siis tipud on täiesti puhtad? Tulge mõistusele. Anvelt võib ju väita, et olümpiavõitjaid nimekirjas pole, kuid seda ei tasu väga tõsiselt võtta. Küll leidub veel inimesi, kes uurimise käigus laulma hakkavad.

    VastaKustuta
  50. Alati on võimalik, et tipud on tipud oma ebatavalise võimekuse tõttu. Kellel aga annet vähem, see peabki konkurentsis püsima muude vahenditega.
    Ilma faktideta on aga kõik tühi vahu peksmine, millest palju tarkust juurde ei saa....

    VastaKustuta
  51. Anonüümne11:17

    Maailm on lolliks läinud:

    http://sport.postimees.ee/2634038/natsitervitus-jatab-tippjalgpalluri-mmilt-korvale

    VastaKustuta
  52. Anonüümne11:18

    Taunol väga eluterve kommentaar.
    Aga Priit, võta kätte ja tee kokkuvõte. Ainult sina oled selleks suuteline. Pole nagu mõtet niisama nalja pärast kangeks ajada. Rahuldust see ei anna.
    Näe Erki sai enne Sidnit lihase üles ja paueri kerre. Treenis hoolsalt selle endise briti 2 kordse OM võitja juures. Loodetavasti jälgi ei jätnud. Või lobisevaid teadjaid. Kus suitsu ..

    VastaKustuta
  53. Võhmameeste sõber Kalle11:32

    Natsitervitus on jah väga kurb uudis
    kuigi mitte kõige pahem
    http://www.e24.ee/2634082/ees-seisab-pikk-kakaodefitsiidi-periood

    VastaKustuta
  54. Anonüümne12:12

    Jah Priit võiks oma tõe päevavalgele tuua. Ei oleks nii palju spekuleerimist ja pooltõdedega vehkimist päevast päeva saaks tööinimene rahu

    VastaKustuta
  55. Anonüümne12:18

    Kas Priit teab tausta, aga ei ütle? Stiilis valitsus teab (UFO-de kohta tõde) aga salgab?

    VastaKustuta
  56. Anonüümne12:21

    Vitali Bernatski töötas 80ndate lõpus Eesti meeste suusakoondise juures.

    Sündmused A, B ja C ei pruugi loomulikult olla omavahel seotud. Tegemist on lihtsalt kokkusattumusega.

    VastaKustuta
  57. Anonüümne12:26

    Priit mängib sellist peenikest mängu et kommentaatorid on veendunud justnagu juhiksid nemad mängu - tegelikult on niidiotsad Priidul peos - Horass, the Puppetmaster

    VastaKustuta
  58. Anonüümne14:34

    Vean kihla, et läheb nagu vana laulusalm ütleb

    Ja minu najal vaid seisab
    see terve tsirkus koos
    Ma hoolsalt raamatuid täidan
    areeni all büroos

    Ref:
    Kui tahan peatub lõvi tallena siin
    kui tahan kõik kolm karu minema viin
    kui tahan nööri mööda rahvakunstnik käib

    Ma oma andeid ei peida,
    siin olen võimas ma
    Ei enne sulepead heida,
    kui plaanid täis kõik saan

    Ref:
    Kui tahan peatub lõvi tallena siin
    kui tahan kõik kolm karu minema viin
    kui tahan nööri mööda rahvakunstnik käib

    Nojah, aga me ju kõik teame, kes sulepead hoiab.

    VastaKustuta
  59. Anonüümne15:48

    Kõik on õige, siia pole enam palju lisada

    VastaKustuta
  60. Anonüümne16:41

    Kuulge, anonüümikud! Te eksisteerite ainult tänu sellele, et Priit blogi peab. Kui blogi ei oleks, siis ei oleks ka teid olemas. Selle eest, et teil on üldse võimalik siinse ilma valgust näha, peate tänama Priitu!

    VastaKustuta
  61. Anonüümne16:44

    Aga tänamegi. Maani kummardus ja tuhanded tänud härra PPriidule, meie filantroobile ja heategijale. Ei unusta iial

    VastaKustuta
  62. Anonüümne16:55

    Mis ajast on Kõks Tartu spordiringkonnad (vt Postimehe esiuudis). Mu meelest tegi Kõks enne Veerpalu case'i sukeldumist hiiri ja need hiired jälle ei teinud sporti. Loogikat ei leia.

    VastaKustuta
  63. Anonüümne16:56

    Õhtu on sedapuhku hommikust targem, nii te võtame siis asjad kokku.
    1.
    Üle 3 lk lugu EPLis: aga loos ainult kaks nime - keegi Bernatski, kellest keegi pole peaaegu midagi kuulnud, ja Kristjan Port. Kõik teised, isegi Bernatski endine õppejõud, on anonüümsed. Küsimus: mille poolest see lugu on parem kui siinne kommentaarium?
    2.
    Loos palju segast: selgelt on vastamata põhiküsimused, et kui paljudele sportlastele ta siis ikkagi ja mis aineid ta andis? Täiesti arusaamatu.
    3.
    Terve päeva peale ei mingeid lisandusi, ei mingit uut sisukat infot, lihtsalt asja nämmutamine ja kommenteerimine. Taas: mille poolest on päevased arengud sisukamad kui siinne kommentaarium?
    4.
    Ainus uus ja kaalukas info on see, et Tartu spordiringkond peab Bernatski dopingulugu väljamõeldiseks.

    Ja edasi?
    Edasi ei juhtu mitte midagi. Me ei saa teada midagi uut, sest sõna jääb sõna vastu, süüdistavaid dokumente pole, prokuratuur asjaga selle aegumise tõttu ei tegele ja kõik on juba enne jõule unustatud.

    VastaKustuta
  64. Anonüümne17:33

    Jaa, see. et Kõks ja co peavad lugu väljamõeldiseks, on muidugi väga kaalukas ja tõasiseltvõetav info.

    VastaKustuta
  65. Anonüümne17:36

    Edasine on juba ajakirjaniku otsustada, kas ta soovib nimesid välja tuua või mitte. Dopingutohter ilmselt siiski nimesid mainis, nüüd on ajakirjaniku asi võtta süüsdistavatelt kommentaar, et mida arvate, teid süüdistatakse, kuidas kommenteerite. Siis saab viia juba asja konkreetsemaks. Senimaani on tõsti tegemist tühipaljaste sõnadega.
    Ilmselt siiski on järgi ka mingeid dokumente. Apteegiarvet me juba nägime. Küll neid dokumente on veel, kui hästi otsida.

    VastaKustuta
  66. Praeguses seisus oleks nimede välja toomata jätmine juba halvim võimalik variant. Praegu peaks põhimõtteliselt kahtlustama absoluutselt igat 1995-2007 tegijamat kergejõustiklast. Kahtluse alla langevad ka inimesed, kes ei ole asjaga seotud ning terve eesti kergejõustik ja see on halb.
    Vägagi võimalik on, et Antidopingu agentuuri uurimine jääb oluliste tulemusteta. Enamus dopinguproove on juba hävitatud (säilitakse 8 aastat). Juhtum jääb suuresti sõna-sõna vastu või muudele kaudsetele tõenditele baseeruvaks, kui just keegi teine asjaosaline ei otsusta suud oluliselt avada.

    VastaKustuta
  67. lihtne eesti mees18:32

    Viime otsad kokku, ühes lõigus selles tihedalt täiskirjutet neljas leheküljes väidetakse, et ainult kaks Eesti suusakoondise liiget, üks mees- ja üks naissuusataja ei tarvitanud dopingut. Proua Anvelt väidab ka, et antud artikli süüdistused ei puuduta olümpiavõitjaid, seega pidid need nais- ja meessuusataja olema Kristina Šmigun ja Andrus Veerpalu. M.O.T.T.

    VastaKustuta
  68. Anonüümne18:40

    Nii et siis Margus Kübar. Soovitan googeldada..., lisaks veel oli hr.Seli sel perioodil ka Kergejõustiku liidu boss... Endine vasaraheitja...nüüd liidame 2+2 kokku ja saame...

    VastaKustuta
  69. Anonüümne18:46

    Kui tegu on kohaliku taseme sportlasega, siis ei huvita asi kedagi

    VastaKustuta
  70. Anonüümne18:50

    Me räägime Margus Kübarast kui vahendajast, mitte kohaliku tasemega sportlasest.

    VastaKustuta
  71. Anonüümne19:24

    Maadevahetus + hormoonivahetus = EOK

    VastaKustuta
  72. Anonüümne19:34

    Lugege Bernadski viimast avaldust, kus väitis, et räägib ainult selle pärast et Kübaralt raha nõuda - tüüpiline väljapressimine ja moraalitu mees, sest raha saamisel näiteks oleks vait ja salgaks maha? Kuidas saab sellise mehe umbisikulisi väiteid uskuda?

    Vabandan Priit Pulleritsu ees, sest ei haaku Sebastiani teemaga, aga teist kohta arutluseks ei ole.
    -------------
    Pulsikell ja Coe - Polar tuli esimese seadmega välja alles 1977. Selle töökindluse tagamine ja kasutamise metoodika usaldatavuse tagamine võtab aega. Eks ka see võib olla põhjuseks miks kuulus mees oma kärjääri lõpus ei hakanud pulsikella kasutama? Tegi ta ju oma jutu järgi väga palju muid füsioloogilisi teste.

    Priit ise pulsikella ei kasuta - temal on Suunto! Muig!

    VastaKustuta
  73. Anonüümne21:19

    Ohhoo, Margus Kübar on ju Nuinari jooksupoiss: http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/eestiuudised/vana-kuld-maadevahetuse-poorasid-parseldamiseks-reformierakondlased.d?id=27682593

    VastaKustuta
  74. Anonüümne21:42

    Rahvusvahelises plaanis Selile suhteliselt piinlik olukord.

    VastaKustuta
  75. Anonüümne21:56

    Täpsustagem, mitte ainult rahvusvahelises plaanis.
    Selil on neid ämbreid jalgade otsas juba liiga palju. Eelmis(t)e kolin ei jõua veel vaibudagi, kui juba uus sisse lööb.
    Kuidas seda siis nimetadagi...
    Mees nagu ämber! Või kuidas?

    VastaKustuta
  76. Anonüümne22:46

    Seda nimetatakse telesaate "Eesti otsib oligarhi" finalistiks.

    VastaKustuta
  77. Anonüümne22:52

    Kui Eestis oleks mõni sõltumatu ajaleht, siis võiks Persidski müüa järjejutu õigused ajalehele. Iga nädal avaldada ühe nime. "Suuremate kalade" juhul mängida nn poomismängu - avaldada üks täht korraga.

    VastaKustuta
  78. Anonüümne23:28

    Kui juba viitamiseks läks, siis veel silmaringi avardavat materjali:
    http://www.aripaev.ee/?PublicationId=8817afd8-8ce9-4f50-9cca-03973d057fa7

    VastaKustuta
  79. Anonüümne23:36

    Samal ajal... üle 6000 inimese on kas oma raha peale vihased või täiesti iseseisva analüüsivõimeta. Kuu aja ilmaprognoos ei luba lumesadu. Tartu maraton on peaks aga olema kahe kuu pärast.

    VastaKustuta
  80. Anonüümne23:39

    Priit, kas ka Sina oled nende 6000+ hulgas?

    VastaKustuta
  81. Anonüümne23:42

    A. K. sporditulemused: http://www.sport24.ee/index.php?ac=otsinimidet&id=107823&#tulemusedlist

    VastaKustuta
  82. Anonüümne23:45

    Kergejõustiklase A. K. fotoportree Eesti Spordimuuseumi fotokogus (säilik ESM F 1041:114/album): http://www.e-kultuur.ee/feedback?recordId=oai:muis.ee:1461397

    VastaKustuta
  83. Anonüümne23:51

    60 m spets A.K. peaks olema Erko Noolega õlg-õla kõrval nagu mees-mehega võistelnud. .. Võib-olla aitab? Jätame ajakirjanikele ka fakte ja seoseid lahti ajada? See peaks ju olema nende töö ja leib.

    VastaKustuta
  84. Anonüümne23:57

    23:36, paluks vähem närvitseda.
    60 päeva on TM-ni aega. Selle ajaga jõuab sadada meetreid lund (tegemist on talvekuudega, juhin tähelepanu).
    Paanitsemise asemel mine parem trenni, maratonil hiljem märksa lihtsam.

    VastaKustuta
  85. Anonüümne07:14

    Ma loodan, et selle dopinguloo nimekaim tegelane ei ole see meie odavkskaja kelle nimi ei tule enam meelde. Aga ükskord tuli ta lambist maailmameistriks, hiljem oli korduvalt igasugu sekeldustes. Pärit ei olnud ta küll Tartust, hoopis Antslast või Peedult vmt.

    VastaKustuta
  86. lihtne eesti mees07:30

    Anonüümsele 07.14
    Milleks odaviskajale EPO? Pealegi on sellest maailmameistritiitlist möödas üle kaheksa aasta, nii et see ei tohiks uurimisele minna, kuigi WADA puhul ei imesta enam eriti millegi üle.

    VastaKustuta
  87. Anonüümne08:45

    http://epl.delfi.ee/news/eesti/spordiarst-mihkel-mardna-dopingu-andmise-vaiteid-peab-toestama.d?id=67461912


    Mardnalt ülimalt nõrgad ja naeruväärsed vastused. Loe ja imesta millist lapse lalinat täiskasvanud mees ajab. Temale ei meeldi musta pesu pesemine, tema ei tea midagi. Kui küsitakse, siis tuleb vastata, mitte nutta mingist mustast pesust. Mille eest sa palka said? Kes asja ligidal oli, loomulikult teadis ja kuulis. Nüüd on süütud silmad suured. Mina ei tea midagi. Loodame et see Mardnate klann ka oma osa saab.

    VastaKustuta
  88. Anonüümne10:30

    Kahtlane tüüp on see Mardna. Kunagi juhtis antidopingut. Siis Smiguni dopinguloo ajal läks kuidagi väga sujuvalt nende tiimi üle ja nüüd siis mängib lolli, et eesti sportlastel pole raha dopingu ostmiseks.

    VastaKustuta
  89. Anonüümne10:35

    Ja Bernatski väiteid ei tohiks vaadata eraldiseisvana Veerpalu jamast. Mis siis, et tema võibolla tõesti Veerpaluga pole kokku puutunud. Need on sellegipoolest ühe keti kaks lüli. Dopingu kasutamine eesti spordis on tõenäoliselt palju levinum ja süstemaatilisem kui seni arvatud. Need pole üksikjuhtumid. Selle taga on organisatoorne tegevus.

    VastaKustuta
  90. Anonüümne12:48

    to 07:14

    See odaviskaja ei tulnud mitte ainult lambist maailmameistriks, vaid kaks aastat varem ka lambist MM-hõbedale, lisaks võitis lambist kuldliiga võistluse ja oli üldse täiesti lamhbist 3 aastat järjest maailma absoluutses tipus...

    VastaKustuta
  91. väsind võhmamees16:27

    Lehes kirjutas et õppejõud on stressis. Ei tea kas Priitu ka elu painab?

    VastaKustuta
  92. Anonüümne19:52

    kas OM, MM jms medalite müük ja dr Bernatski ülestunnistused on omavahel seotud?

    VastaKustuta