teisipäev, november 26, 2024

Pullerits: Miks naistel on tippspordis kergem edu saavutada kui meestel?

Kas seda ütlemist teate, et kui Priit Pullerits sõna võtab ja midagi väidab, siis lendab poliitiline korrektsus aknast välja. Lisan vaid täpsustuseks: aknast välja lendavad ka jutud soolisest võrdsusest.

Keskne väide on järgmine: maailmas on naiste konkurentsis medalit võita tunduvalt lihtsam kui meeste seas. Mis muidugi tekitab kohe järgneva küsimuse, miks peaks naiste auhinnaraha olema sama suur kui meestel, kuid võtame siiski ühe sammu korraga ja jääme esimese väite juurde. Mis on nii kõva väide, et vajab tõestust.

Aga palun väga!

Vaatame jooksualasid, sest jooks on universaalne ala, liikumise alus, sobib ühtviisi nii meestele kui naistele, samuti on distantsid ühesugused (v.a tõkkejooks, kus naiste tõkked on madalamad), seega igati korrektne alusmaterjal veenva võrdluse läbiviimiseks.

Vaatame konkurentsi tihedust tipus, mis näitab, kui kerge või raske on võita suurvõistlustel medalit. Selle tihedus tuleb esile, kui võrrelda maailma hooaja esimese ja näiteks 24. (ehk jooksudes poolfinaali pääseva viimase sportlase) vahet (sekundites): 

800 m: M – 2,91, N – 3,26;
1500 m: M – 5,64, N – 9,04;
5000 m: M – 19,7, N – 27,36;
10 000 m: M – 27,96, N – 117,85;
maraton: M – 229, N 293. 

Pariisi olümpia pakub suurepärast võimalust võrrelda maaste ja naiste tulemusi ka maanteeratturite eraldistardist sõidus, sest meeste ja naiste võistluse rada oli sama ja koguni ühepikkune. Meeste konkurentsis kaotas 10. koha saanu võitjale 1.20 ja 20. kohale jäänu 2.20. Naiste arvestuses olid need kaotused esimeseks tulnule vastavalt 2.13 ja 3.25.

Seda, et naiste seas on konkurents lahjem, näitab ka Eesti kergejõustiku kõigi aegade edetabel. Vaatame, kui palju erineb parim tulemust sajandast tulemusest:

100 m: M – 0,76, N – 1,08;
200 m: M – 1,79, N – 2,31;
400 m: M – 3,91, N – 6,55;
800 m: M – 6,93, N – 13,24;
1500 m: M – 13,61, N – 32,56;
5000 m: M – 86,5, N – 253,5;
10 000 m: M – 217, N – 537,6;
maraton: M – 1434, N – 2987.

Näeme, et keskmaajooksus on naiste hulgas sajanda kaotus esimesele kaks korda suurem kui meeste seas ning pikamaajooksus venib vahe sellest veelgi suuremaks.

Huvi pärast paigutasin oma 800 meetri rekordi – ja teie võite oma rekorditega teha sama – ka maailma hooaja edetabeli võrdlusse. Meestest juhib seda Emmanuel Wanyonyi Keeniast 1.41,11-ga. Minu isiklik mark on sellest kehvem 14,62 protsenti.

Maailma naiste hooaja edetabelit juhib 800 meetri distantsil britt Keely Hodgkinson 1.54.61-ga. 14,62-protsendiline kaotus sellele ajale annab tulemuseks 2.11,36. Sellega saaks Eesti tänavuses edetabelis tubli kolmanda koha. Ent olulisem on siinkohal see, millise koha annaks see tulemus maailma jooksvas edetabelis – 1932.

Meeste selle hooaja pingereas saaksin oma isikliku rekordiga alles 5848. koha. Ehk oleksin liidrist ligi kolm korda kaugemal.

Niisiis on edikalt tõestatud väide, et naiste spordis, olgu Eestis või maailmas, on konkurents meestega võrreldes tunduvalt hõredam ning üldine tase märgatavalt madalam.

Või üritab keegi midagi argumenteeritult vastu väita?

Huvitav, mida ütleb seesuguse ratsionaalse arutluse ja arvutuse peale näiteks Feministeerium?

Foto 1: Seitsmevõistleja Anna Hall lõpetamas USA olümpiakatsevõistlustel 800 meetri jooksu 24. juunil Eugene'is Oregonis. Foto autor: Getty Images via AFP / Scanpix
Foto 2: Rootslanna Lovisa Lindh alustamas 800 meetri eeljooksu EMil Berliinis 2018. aastal. Foto autor: AP/Scanpix
Foto 3: Naiste 1500 meetri eeljooks 2024. aasta EMil Roomas. Foto autor: AP/Scanpix
Foto 4: Demi Vollering Hollandist startimas Pariisi olümpial naiste eraldistardist sõidus. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 5: Seitsmevõistleja Jordan Gray pärast 800 meetri jooksu lõppu Pan Ameerika möngudel Santiagos Tšiilis novembris 2023. Foto autor: AP/Scanpix
Foto 6: Gabriel Tual Prantsusmaalt, Djamel Sedjati Alžeeriast ja Emmanuel Wanyonyi Keeniast võitlemas 7. juulil Pariisis Teemantliiga etapil 800 meetri jooksu lõpumeetritel. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 7: Laura Weightman ja Laura Muir Suurbritanniast 2018. aasta EMil Berliinis pärast 1500 meetri jooksu lõpetamist. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 8: Rootslanna Lovisa Lindh (vasakul) ja Yngvild Elvemo (paremal) Norrast lohutamas koos Renee Eykens Belgiast üksteist pärast 800 meetri eeljooksu 2018. aasta EMil Berliinis. Foto autor: AP/Scanpix

2 Kommentaarid:

At 19:33, Anonymous Anonüümne said...

Ei ürita. Just mina olen siin kommentaariumis pidevalt väitnud, et naiste konkurents on olematu võrreldes meestega. Pole vaja ju kaugelt tõde otsida. vahet ei ole kumb kriteerium aluseks võtta kas 10 km maailmarekord nii naistele kui ka meestele või siis konkreetse aasta maailma edetabeli parimad. Tuleb siis protsendid appi võtta ja hakata arvutama. Väidan, et MITTE KUNAGI ei ole 10s, 20s, 50s ja 100s naine väiksema protsendi kaotsusega naisele, kui mees mehele. Selleks ei pea isegi mitte arvutama, see vahe on meeletu. Jooksualadel on füsioloogiliselt meeste ja naiste taseme vahe laias laastus 10%, mõni protsent sia sinna, olnevalt alast. Kust see number tuleb, iga aastased maailma hooaja edetabelid ja maailmarekordid. Väidan endiselt, et ENAMUS aladel peavadki naised vähem auhinnarahasid saama kui mehed. Mitte seepärast, et nad on naised, vaid seepärast et naistele ei paku sport nii paljuhuvi kui meestele. Naised ei ole halvad ja mehed head. Nii lihtsalt on.

 
At 20:38, Anonymous Anonüümne said...

Ehh vanadust, vanadust. Juba mitmeti lahatud teemad. Kas midagi huvitavat spordi telgitagustes ei toimu?

 

Postita kommentaar

<< Esileht