Rene Mandri, kes aastaid tagasi aitas mul kevadel timmida vormi suvisteks rattavõistlusteks, on koos Reigo Ahvenaga, kes on tuntud trummar, ning Toomas Olljumiga jõudnud sinna, kuhu jõudsin rohkem kui kümnend tagasi, augusti lõpus 2014, mil
esitasin Tartu Postimehes, kus mul oli igakuine spordikolumn, ettepaneku luua ratturite tipptasemel profimeeskond Team Estonia, kelle eesmärk peaks olema pääseda WorldTeamide hulka (tollal nimetati neid veel ProTeamideks).
Sel nädalal
avaldas Mandri koos Ahvena ja Olljumiga Postimehes loo, mille sõnum kõlas: Eesti rattaspordi talendid koju, 21 päevaga miljardi silmapaari ette ja Eesti turismitulu kasv 20 protsenti aastas (ehk umbes 300 miljonit eurot aastas) – profirattatiim «Visit Estonia + mõni ambitsioonikas Eesti ettevõte» võib järgmise kümne aasta jooksul jõuda Tour de France’i etapivõiduni.
Laias laastus on mõlema kirjutise keskne motiiv sama: rattaspordi tippmeeskonna abil pääseks Eesti maailmas nähtavale ning see tooks kasu kogu riigile.
Idee on ilus, aga võib kihla vedada, et nii nagu omal ajal ei läinud lendu minu ettepanek, ei saa laiemat kõlapinda ka Mandri kolmiku väljapakutu. Mandri teab ju omast kogemusest, kui raske on vedada ja käigus hoida mitu astet nõrgemat ja kümnetes kordades väiksema eelarvega meeskonda, kui seda on ükskõik milline UCI WorldTeam. Selleks ei piisa rattaentusiastidest. Selleks on vaja multimultimiljonäre, nagu Taavet Hinrikus, aga isegi temasugune ei paigutaks oma raha profimeeskonda, sest sellised mehed vaatavad asju teistsuguse, ettevõtja ja innovatsiooni innustaja pilguga. WorldTeam ei vii nende silmis elu edasi ega muuda midagi paremaks.
Siin on vaja valitsusest kellegi tuge, aga arvestades, et Eesti liigub kokkuhoiukursil, pole selleks lootust, et mõni minister tuleks välja toetava sõnavõtu või algatusega, et teeme ratturite tipptasemel profimeeskonna. Laiem avalikkus teda ei mõistaks, kui hästi minister ka oma ettepanekut ei põhjendaks, sest rahva enamus peab seda mõttetuks kulutuseks ajal, kui vaja on leida lisaraha nii riigikaitsesse, haridusse kui tervishoidu.
Võiks ju lasta lati alla, et kui me WorldTeami luua ei suuda, teeme teise divisjoni ProTeami või kontinentaaltiimi. Aga need pääsevad harva suurele pildile ning sellise meeskonna pidamiseks Eesti nime all ja Eesti rahaga pole küll erilist mõtet. Või mis teie asjast arvate?
Foto 1: Taani rattur Mads Pedersen (keskel roosas särgis) Lidl-Treki meeskonnast võitmas Giro d'Italia 5. etappi kolmapäeval. Foto autor: ZUMAPress.com/Scanpix
Foto 2: Ratturid Giro d'Italia eilsel, 5. etapil. Kes paneb üldse tähele, mis meeskondi nad esindavad? Foto autor: ZUMAPress.com/Scanpix
Foto 3: Giro d'Italia roosas liidrisärgis Mads Pedersen enne velotuuri 5. etapi starti. Foto autor: ZUMAPress.com/Scanpix
Foto 4: Giro d'Italia 4. etapp teisipäeval. Foto autor: IMAGO/Sirotti/Scanpix
13 Kommentaarid:
Oleks uhke Bahreini, Araabia Ühendemiraatide ja Kasahstani (Astana) kõrval riigitiimi omada küll, või siis nõrgema klassiga Iisraeli, Flandria kõrval, aga...
Sellel tiimil oleks mõtet, kui saaksime Mihkelsi (kes on küll Rahinge lõigul Pulleritsust nõrgem) värvata kui potentsiaalse tänase tippetapi võitja, lisaks perspektiivikad noored ja paar kogemustega vanakest. Kui siis tiimile otsa vaadata, tuleb kuhjaga välismaiseid ässasid juurde tuua. See meeskond oleks vaid nime poolest Estonia, nii nagu ülal loetud võistkonnad. Teiseks, miks me arvame, et Mihkels Estonia peale EF-ist ära sooviks tulla isegi korraliku palganumbri tõttu. Kokkuvõtlikult: ilus unistus.
Kuidas see meelelahutuse tilulilu kulu Eesti elu paremaks muudab? Riigitiimi sponssimine on ikka kröösuste edevuse väljund. See on neile selline kulu, et kui sind pole siin siis pole sind olemas. Ei tea, et miks riik peaks seda toetama suurema summaga. Las kröösused panevad seljad kokku ja toimetavad, ajavad asja käima ja kui mingi selge värk on siis murdosas riigiraha miski turunduskampaania korras võib ju sinna lisada. Lihtne küsimus on, et kui PM omanik sinna pappi ei topi siis miks seda teemat üldse võngutada siinses blogis? Tegeleks maiste asjadega. Tahaks kangesti teada, et millal Priit oma Rahinge rekordi purustab.
PM omanik teeks pigem Team Liechtensteini, sest too oleks maksusõbralikum. Eesti rattatiim tuleb šeikide eeskujul teha põlevkivi kui Eesti rikkuse väärindajate rahastusel. Rattaklubi nimeks võiks panna Viru Keemia, Enefit280 või Auvere Elektrijaam. Auvere jaama kasuks räägib see, et selle ehitamise otsus sai tehtud rattamees A.Ansipi poolt, mida promos kodus ja maailmas suusasõber S.Liive.
Auvere on ilus nimi. Haakub nii spordi saavutuskuulsuse kui ka iga hinna eest läbi tule ja vee minekuga.
Härdaks teeb kohe...
Raske Rahinge rekordit purustada, sest tase aetud nii kõrgele seal, et isegi EF mees Madis Mihkels ei pääse löögile ega paremate sekka.
Äkki peaks mõne muu koha vahelduseks võtma, kus paugutada?
Pigem kaitse Rahinge rekordit. Ega Madis puhta tippvormi pealt 102 km/h kätte saa, peab, nagu öeldakse, mitu asja klappima.
Team Auvere on üle prahi. Vähem loba, hakkame pihta. Logo on alustuseks valmis, kus on ratas, sirp ja vasar - https://chatgpt.com/s/m_682731869a108191818a6e5a6ba310e5
Jõle.
Õnnestunud logo. Sirp ja vasar on põhjendamatult demoniseeritud, see väljendab ühtlasi kange eesti velomehe töötahet. Mitte ainult tahet, vaid ka töömurdmist ennast, sest rattasõidus võidavad väga vähesed, kuid anaeroobsel lävel ja aeroobsel lävel rattasõitmist on ot i do. Pruunikad ja kuldsed toonid on meie Auvere pruuni kulla värvid, punane ratas on veri ninast välja pingutuse kujund.
Maanteerattasõitu kümmekond aastat pea iganädalaselt jälginuna kipun arvama, et meie "riiklik" tipptasemel profitiim oleks äärmiselt rumal mõte.
Kõigepealt, kust tule mõte, et igal pool Visit Estonia hõikamine tooks meile kümneid tuhandeid turiste? Jah, see tõstaks teadlikkust meie riigist, aga efekt poleks märkimisväärselt suurem kui näiteks Eurovisioonil osalemine. Ma sügavalt kahtlen, et rattasõber, kes vaatab Tour de France'i, tuleks mõnda belglast Visit Estonia/Piimameister Otto särgis etapivõitjana nähes korraga selle peale, et Eesti on lahe, siin peaks käima ja äri ajama.
Sellega seose teine põhjus: spordisponsorluse turunduslikku väärtust hinnatakse tugevalt üle. Profitiimi toetamine on ettevõtetele tegelikult miinusprojekt. Seda tehakse tavaliselt kas missioonitundest või et omaniku/šeigi/"rahva isa" egole pai teha. Ainsad, kes sellele julgevad ärilisest vaatevinklist panustada on kihlveokontorid. Aga nemad jahivad tavaliselt laiema ja pigem lihtsama mõtlemisega fänkonnaga spordialasid, näiteks jalgpalli. Reaalsuses on paljud rattatiimid olnud lühikese elueaga - sponsoril on raha otsa saanud või siis lihtsalt entusiasmist puudu jäänud. Nii läks näiteks poolakate CCC meeskonnaga. Meil on realistlikult võttes ettevõtteid, kes suudaks projekti kümmekond aastat toetada vähe, kohe tuleb pähe ehk ainult LHV. Aga kui sponsor alt hüppab ja tiim pillid kotti paneb, võib kogu riikliku investeeringu taas korstnasse kirjutada.
Palju loogilisem oleks toetada selle rahaga Eestisse maantesõidu EMi või MMi toomist või mõne suurtuuri esimeste etappide võõrustamist. Meil on spordivõistluste korraldajana maailmas väga hea maine. Oma tippsõitja(te)ga suudaks neid siia meelitada küll. Tuleb pikas plaanis odavam ja ilmselt tutvustaks rattaentusiastidele Eestit kui toredat kohta palju edukamalt kui Visit Estonia kiri särgil.
Et sobituda Auvere mainega, peaks pool tiimi olema kogu aeg vigastustega audis ja/või pidevalt võistlustel katkestama.
Priidu kriitika on asjakohane. Jõledus oligi taotluseks. Meie energiamajandus ongi jõle värk. Nii kui näpud valesse auku topid on nägemist. See on sümbol. Igale logole ei kõlba ju kolpa toppida, seda on ülearu palju kasutatud. Samas peab logo olema jõulise sõnumiga ja näitama mis masti meestega tegu on. Võimalik, et nurki oleks vaja ümardada ja shrifti ühtlustada aga need on detailid. Kui keegi teab palju tolle jaamaga seoses AKM-i anti siis võiks tolle numbri kah logosse peenkirjas graveerida.
Igati asjalikud vastuargumendid.
Postita kommentaar
<< Esileht