Pullerits: Kas Eesti laskesuusatamisele koidab tume tulevik?

Kolm ja pool aastat tagasi kirjutasin Postimehes loo, kuidas Eesti laskesuusatamisele koidab lootusrikas tulevik, sest paljude endiste murdmaasuusatajate lapsed on valinud just selle ala. Too oli aeg, kui Eesti murdmaasuusatamine oli juba pikka aega mõõnas ning laskesuusatamine tõusuteel – vähemalt selle järgi, kui palju see ala sai ajakirjanduses tähelepanu.

Aga lootused ei ole realiseerunud. Vahepealsete aastatega on küll „vennad Tiislerid” rääkinud laskesuusatamise üleelusuuruseks, aga ala areng Eestis on seiskunud. Loodetud järelkasvu ei koida niipea.

Kümne kuu pärast algab Milano Cortina taliolümpia ning ületuleval hooajal ootavad ees kodused MM-võistlused Otepääl. Kellega Eesti sinna läheb? Veteranidega. Ja kui need kaks Eesti sportlastele kaalukat võistlust läbi saavad, kes siis Eesti laskesuusatamist edasi viivad?

Et olukord näib perspektiivitu, vaadake allpool praeguste koondislaste vanust ning lähima järelkasvu vanust. Ea poolest kolm esimest, pakun, teevad pärast Otepää MMi tippspordiga lõpparve ja tõenäoliselt kaks järgmist samuti. Ja isegi kui mõni neist ei tee, on selge, et tulevikus hakkavad nende tulemused vanusest tulenevalt minema allamäge. Vanuse järele olen märkinud, kui palju kaotasid Eesti laskesuusatajad lõppenud hooajal maailma kiireimale ühe kilomeetri kohta.

Johanna Talihärm 31, +12 s/km
Rene Zahkna 30, +7,8 s/km
Tuuli Tomingas 30, +9,8 s/km
Regina Ermits 29, +7,4 s/km
Susan Külm 28, +9,8 s/km
Kristo Siimer 25, +9,8 s/km
Hanna-Brita Kaasik 25, +19 s/km
Mehis Udam 21, +12 s/km
Mark-Markos Kehva 21, +18 s/km
Violetta Konopljova 20, +34 s/km
Jakob Kulbin 19, +9,5 s/km

Ma ei hakanud teid statistikaga üle koormama, igaüks saab seda ise vaadata IBU koduleheküljel ning hooaegade kaupa võrrelda. Seal on näha ka tabavuse protsent laskmises nii püsti kui kõhuli. (Miks peab ütlema, et lamades? Lamada saab ju ka selili ja küljel. Seetõttu on täpsem ja sisulisem kõhuli, kas pole?)

Näeme, et naiste paremuselt viies ja kuues, Kaasik ja Konopljova (fotol vasakul), kaotavad ainuüksi sõidukiiruses tippudele kalendriga. Meeste hulgas on kõigest 19-aastase Kulbini sõidukiirus paljulubav, ta on isegi parem Siimerist, aga 21-aastane Udam peab veel üksjagu tööd tegema, et saada lähedale sellele kaotusprotsendile, mis on Eesti parimatel naistel maailma parematele naistele – ja me teame, et nad jäävad noist kaugele maha. Kehva 18-sekundiline kaotus kilomeetri kohta on juba mitu astet tippudest allpool.

Niisiis näeme, et kui Eesti praegused paremad lähiaastatel loobuvad, haigutab nende selja taga suur tühjus. Loota ju võib, et noored arenevad ja kasvavad, et nad saavad indu juurde, sest „vanad” langevad eest ära. Ent praegu on „vanade” ja noorte vahe laias laastus terve kümnend. See tähendab, et üks põlvkond on vahepealt ära jäänud. 

See põlvkond võinuks küpseda ja pidanuks küpsema, kui „vennad Tiislerid” rääkisid laskesuusatamise ennastunustavalt suureks. Ju see propagandatöö siiski ei mõjunud. Mis vahepeal juhtus, kuhu need laskesuusatajad, kes praegu peaks olema kahekümnendate keskel, nagu ainsatena on Siimer ja Kaasik, kadusid?

Fotod 1-6: Eesti Laskesuusatamise Föderatsiooni hooaja lõpetamise üritus Proto avastustehases Tallinnas 10. aprillil. Fotodel (ülalt alla): Rene Zahkna; Margus Ader ja Tuuli Tomingas; Susan Külm; Violetta Konopljova; Tarmo Kärsna ja Rene Zahkna; grupipilt. Fotode autor: Eero Vabamägi, Postimees/Scanpix