Pullerits: Kas raha puuduse tõttu jääb kahel Eesti naissportlasel olümpial startimata (ehk kahe vähetuntud ala anatoomia)

Kui järgmise aasta taliolümpiale pääsevate skeletonisõitjate ja kelgutajate nimekiri löödaks lukku lõppenud hooaja tulemuste põhjal, saaks seal Eestit esindada nii Darta Zunte (fotol paremal) kui Emma Triin Seer (fotol all vasakul), ent nende startimine Cortina d’Ampezzosse ehitataval rajal sõltub siiski suuresti sellest, kas nad saavad uue hooaja alguseks kahe peale kokku 90 000 eurot.

Just nii palju läheb Eesti Kelguspordi Liidu presidendi Rein Esauli sõnul Zuntel (24) ja Seeril (21) alates sügisest vaja rahalist tuge, et täita jaanuari alguseks rahvusvahelistel võistlustel normid, mis tagaks neile tuleva aasta veebruaris osaluse Milano Cortina olümpial.

Praegu seda summat Eesti alaliidul pole ega ka paista, et selle võiks kokku saada, sest Eesti Olümpiakomitee president on Esaulile tunnistanud, et EOK rahaline olukord on väga kehv.

Rahvusvaheliste alaliitude seatud normide järgi pääseb olümpial naiste konkurentsis starti nii 25 kelgutajat kui skeletonisõitjat, kõige rohkem ühest riigist kolm. Selleks tuleb kaks ja pool aastat tagasi Läti värvest Eesti lipu alla kolinud Zuntel, kelle emapoolne vanaisa oli eestlane, jõuda sügisest algaval uuel hooajal neljal MK-etapil 30 parema hulka. Lõppenud hooajal sai ta sellega hakkama kõigil kaheksal etapil, kus osales. Parima tulemuse, 19., saavutas ta Lätis Siguldas.

MK-sarja kokkuvõttes sai tüdrukueas Läti kiirjooksjate paremikku kuulunud Zunte 26. koha, aga temast eespool lõpetasid näiteks neli sakslast ja neli ameeriklast.

Nooruses samuti kergejõustiku kiirusaladega tegelenud Seer (fotol all paremal), kes alustas kelgutamisega kaks ja pool aastat tagasi, peab tuleval hooajal mahtuma samuti neljal MK-etapil 30 parema hulka ning koguma neil kokku vähemalt 24 punkti. Äsjasel hooajal sai ta madalama kategooria Nations Cup sarjas kolmel korral 21. ja korra 22. koha. Need tulemused andsid talle MK-sarja kokkuvõttes 33 punktiga 38. koha.

Aga selleks, et üldse punkte teenida, tuleb näidata võistlusel kiirust, mis ei ole aeglasem kui 107 protsenti võitja ajast. Kes kaotab rohkem, jääb punktideta. „Ei ole nii, et hüppad kelgule ja sõidad,” sõnab Esaul, kes töötas varem üle kolme kümnendi Soomes, aga peab nüüd Eestis pensionipõlve.

Esaul kinnitab, et lähtudes olümpiale kvalifitseerumise süsteemist, kus osalejate arv on riigiti piiratud, mahuks Seer eelmise hooaja tulemustega täpselt 25 hulka, sest temast eespool on nii palju sportlasi, kes Cortinasse ei pääse, sest nende kodumaa limiit on täis.

Rahalises mõttes on olümpiapääset raskem kindlustada Seeril, sest erinevalt skeletonisõitjaist, kelle kõik MK-etapid toimuvad tuleval hooajal enne olümpiat Euroopas, peavad kelgutajad sõitma detsembris kaheks nädalaks USAsse, kus võistlevad omaaegsetel, Lake Placidi ja Park City olümpiaradadel.

Esauli sõnul lisab sõit ookeani taha Seeri hooaja eelarvele vähemalt 20 000 eurot, sest kaasa tuleb võtta ka kaks treenerit. Näiteks on treenerit vaja raja äärde, kus teda märgates saab sportlane teada, millal alustada ettevalmistust kurvi sisenemiseks, seletab Seer. Ainuüksi 22-kilose kelgu, selle jalaste ja raskuseks lubatud 8-kilose tinavesti läkitamine eripagasiga USAsse ja tagasi maksab Seeri andmeil ligi 3000 eurot. (See kaalub 53 kilo, maksimaalne lubatud lisaraskus on 10 kilo, koos kelguga ei tohi sportlane kaaluda rohkem kui 90 kilo.)

Kelgutamine ja skeletonisõit on kallid alad ka seetõttu, et iga laskumine maksab. Ühe sõidu hind jääb tavaliselt 40 ja 50 euro vahele, Siguldas on Seer ja Zunte (fotol ülal vasakul) saanud tänu lätlaste pakutud allahindlusele maksta laskumise pealt 35 eurot. Seevastu Austrias Iglsis maksab üks sõit 52 eurot.

Ühes trennis saab teha kolm-neli sõitu, sest rohkemat ei suuda aju n-ö ära seedida, tunnistab Seer (fotol paremal).

„Aju peab töötama väga võimsalt,” kirjeldab ta. „Otsustada tuleb kiiresti, olla valmis plaan B-ks, plaan C-ks.”

Enda arvepidamise järgi tegi Seer eelmisel hooajal 270 sõitu, mis, kui arvestada ühe sõidu hinnaks keskmisel 40 eurot, teeb kokku 10 800 eurot. 

Esauli sõnul on 250 sõitu aasta jooksul minimaalne, et võiks end üldse arvestatavaks kelgutajaks pidada. Sellest väiksem sõitude arv tähendab tema väitel kuulumist harrastajate leeri. Maailma paremad teevad hooaja jooksul umbes pool tuhat sõitu.

Lõppenud hooajal said Seer ja Zunte (fotol vasakul) EOK eelmiselt presidendilt Urmas Sõõrumaalt treeninglaagrite läbiviimiseks kokku 10 000 eurot. Ülejäänud panuse andsid sportlaste pereliikmed, samuti toetas neid jõudu mööda Esaul. Lisaks on Zuntet aidanud tasuta bussipiletitega bussifirma Lux Express, et ta saaks kodulinnast Valkast Riias õppimas ja tööl käia.

Esaul tunnistab, et Seeril ja Zuntel ei ole palgalist treenerit. Näiteks Zuntet abistab Läti treener, kes on ametlikult Šveitsi koondise treener. Varem aitasid Seeri palju samuti lätlased, kuid viimasel hooajal nende abivalmidus kahanes. „Lätlased tunnetavad minus konkurenti,” lausub Seer, kes õpib Tartu külje all lennuakadeemias teist aastat lennunduse info- ja telekommunikatsioonitehnoloogiat.

Esaul sõnab: „Nad on aru saanud, et tüdruk on teinud hüppe edasi.” Üle-eelmisel hooajal kaotas Seer parematele kolm sekundit, lõppenud hooajal sekundi.

Üksjagu mahajäämust tuleb tehnika pealt. Zunte (fotol paremal) sõidab neli ja Seer (fotol all vasakul) seitse aastat vana kelguga, mille ta sai austerlastelt. Esauli sõnul sõidavad tipud ühe kelguga kõige rohkem kaks hooaega. Kelgu hind on umbes 10 000 eurot. „Tehnoloogia poolest jääme alla,” sõnab ta.

Seeri sõnul on kelgu põhi ehk see osa, millele selili heita, talle sobilik, kuid vaja on just uusi jalaseid. Nende paar maksab 1500–2000 eurot, parematel kulub hooajal jalaseid kuus paari. Neid lõhub näiteks rajale kogunev imepeen tolm – iga kriim röövib aega. „Jalas peab olema nagu peegel, mille abil võid habet ajada,” kirjeldab Esaul.

Lisaks tuleb teada, mis moodi jalaseid sõltuvalt temparatuurist ja jääoludest teritada. „Selline teadmine meil puudub,” tunnistab Esaul. Pealekauba tuleb osata jalaseid enne starti õigesti määrida, mille kohta Eesti esindajatel samuti teavet pole. Nad ei tea isegi seda, millega määrida, mistõttu plaanivad alustada koostööd Tallinna tehnikaülikooli teadlastega, et ses vallas mahajäämust vähendada.

Kuna jalaseid teeb kõigile üks Austria firma – teiste toodanguga võistelda ei tohigi, märgib Esaul –, siis on väheseid võimalusi ühesuguse varustuse puhul veidigi eelist saada oskus säilitada sõidu ajal jalaste temperatuuri. Esaul seletab, et kui väljas on näiteks kaheksa külmakraadi, tohib jalaste temperatuur starti minnes olla maksimaalselt seitse külmakraadi. „Kui jalased on soojemad, saad disklafi,” lausub ta. 

Niisiis peitub edu üks võti selles, kuidas hoida sõidu kestel jalaste temperatuuri võimalikult kaua miinus seitsme kraadi juures, sest kiirus võib sõidu lõpuosas jahutada jalaste temperatuuri mitme kraadi võrra, ja mida jahedam jalas, seda kehvemaks muutuvad selle libisemisomadused. Siin tulevadki appi määrded. „Seda maailma me ei tunne,” sõnab Esaul.

Vähemalt on Zunte ja Seer saanud hooajaks uue võistluskombinesooni, mille valmistab Läti firma ja mis maksab 400 eurot. Tavaliselt vahetatakse kombinesooni igal hooajal: uuega võisteldakse, eelmisel hooajal kasutatuga treenitakse. Kiivrit tuleb kohustuslikus korras vahetada iga kahe aasta järel.

Esaul tunnistab, et kui tulevaseks hooajaks vajalikku raha kokku saada ei õnnestu, tuleb käed paratamatult püsti tõsta ja nentida, et Milano Cortina olümpial jääb osalemata. Ometi sai Eesti Kelguspordi Liit moodustatud 2022. aasta novembris just selleks, et Zunte (fotol paremal) saaks olümpial esindada Eestit. Peagi lisandus talle teise olümpiakandidaadina Seer. Eesti Olümpiakomitee tippspordi komisjonil tuleb 15. aprillil, järgmise nädala teisipäeval langetada otsus, mis edasi saab.

Fotod 1 ja 6: Darta Estere Zunte mullu mai algul Valkas ja Valgas. Foto autor: Arvo Meeks, Lõuna-Eesti Postimees / Scanpix
Fotod 2 ja 3: Emma Triin Seer tänavu jaanuaris Winterbergis. Fotode autor: Michael Kristers, FIL
Foto 4: Darta Zunte mullu detsembris MK-etapil Siguldas. Foto autor: EPA/Scanpix
Foto 5: Emma Triin Seer tänavu jaanuaris Siguldas. Foto autor: Michael Kristers, FIL
Foto 7: Darta Zunte esindamas 2021. aasta jaanuaris MK-etapil St. Moritzis Lätit. Foto autor: EPA/Scanpix
Fotod 8 ja 9: Emma Triin Seer mullu detsembris Innsbruckis. Foto autor: Michael Kristers, FIL
Foto 10: Darta Zunte mullu veebruaris MK-etapil Siguldas. Foto autor: LETA/Scanpix