Pullerits: Miks oli vaja kirjutada olukorrast Eesti laskesuusatamises?
Nädala keskel ühel hommikul kell pool üksteist helistas WhatsAppis laskesuusakoondise peatreener. Osalesin parajasti toimetuse koosolekul ja saatsin talle selle kohta sõnumi. Minut hiljem helistas ta uuesti. Vastasin kirjalikult, et helistan talle tagasi kümne minuti pärast.
Helistasingi. Aga siis ei võtnud tema vastu. Kuus minutit hiljem saatis ta mulle kolm sõnumit. Ta nõudis aru, kes on minu allikad, ja tegi isegi ühe nimelise pakkumise.
Helistasin peatreeneri nimetatud inimesele ja teatasin, et ta on langenud peatreeneri kahtluse alla. Alusetult. Selle kahtlustuse alusetusest teavitasin ka peatreenerit.
See on üks väike episood, mis on seotud täna Postimehe nädalalõpunumbris ilmunud looga olukorrast Eesti laskesuusakoondises.Olen saanud etteheiteid, sh siin blogis eelmise sissekande kommentaariumis, et milleks selline lugu. Väga hästi võttis selle põhjuse kokku üks laskesuusatamises tuntud tegelane: kui asjad on halvasti, tulebki need välja tuua, ning lisas, et sellised lood teevad alale kokkuvõttes ainult head, aitavad ala päästa, enne kui see põhja võib minna.
Üks kommentariumi anonüümne sõnavõtja nõudis sportlastelt rohkem väljaöeldud kommentaare. Mõtleme nüüd selle nõudmise peale: see, kes seda nõuab, ei julge seda süütut nõudmist esitada oma nime alt, aga nõuab teistelt, et nood räägiksid oma nime alt. Kas pole kahepalgeline! Keegi ei räägi, sest sedasi korjavad nad oma pea kohale pingeid, mis hakkavad segama võistlemist, nagu ütles mulle üks sportlane, kellega suhtlesin. Teiseks, nagu ütles üks sportlane, on see nii ebamugav teema, et keegi ei taha seda avalikult oma nime alt lahata.Usun, et oleksin käitunud halvasti ja taunitavalt siis, kui seda kõike teades, mida reporteritööga teada sain, oleksin jätnud loo kirjutamata. Sel juhul oleksin aidanud teadlikult kaasa olukorra varjamisele. Sedasi oleksin läinud vastuollu oma südametunnistuse, aga ka ametieetikaga. Tegemist on ju avalikku huvi pakkuva küsimusega: teemaks on olukord olümpiaala Eesti koondises; tegemist on alaga, mille vastu valitseb suur huvi (seda suuresti tänu ERRile); tegemist on problemaatilise olukorraga, mida, nagu väidab eelmise sissekande järel ninatargalt anonüümne kommentaator, võis lihtne inimene tunnetada juba ammu – aga mille kohta puudus seni avalik teave.
Veel kord George Orwelli tsiteerides: „Journalism is printing something that someone does not want printed. Everything else is public relations.”
Foto 1: Saksamaa koondislane Selina Grotian (vasakul) ja Nadia Moser Kanadast 21. märtsil Holmenkolleni MK-etapil 7,5 km sprindivõistlusel. Foto autor: NTB/AFP/Scanpix
Foto 2: Jeanne Richard Prantsusmaalt treenimas 20. märtsil Holmenkollenis. Foto autor: PsnewZ via ZUMA Press / Scanpix
Foto 3: Regina Ermits (paremal) 16. märtsil Pokljuka MK-etapil paaristeatesõidus. Foto autor: Sportida/SIPA/Scanpix
37 Kommentaarid:
Koduse MK piletid ostetud.
Üks asi jäi aga hinge kriipima.
Vaadeke Tehvandi plaani, suur osa staadionist on VIP piletiga ala, mille maksumus nädalavahetuseks on 500€. Jah, 500€!
Miks? Keda sinna oodatakse, kellele see mõeldud on?
Eks peatreener ilmselt Johannat süüdistas, et too on võistkonna siseelu avalikkuse ette toonud. Aga see selleks.
Mind huvitaks pigem episood minevikust. Aasta 2021 kevad. Kes oli(d) see sportlane, kelle survel sunniti toonane peatreener Tobreluts koondise juurest lahkuma. Eks mul omad kõhklused ja kahtlused on, kellega tegemist. Lihtsalt ongi küsimus, kas peatreenerite palkamine(palgata jätmine) ongi ühe sportlase teha. Kui talle ei sobi, siis tooge uus, jälle ei sobi, tooge jälle uus. Kus siin võistkonna ühine meelsus on?
Ei, ei süüdistanud/kahtlustanud Talihärma.
Enam ma sedasorti oletustele siin ei vasta, sest ka nii, välistades, saab allikaid välja peilida. Oma allikaid ma kaitsen!
Noortel ajakirjanikel on loost õppida, kuidas konfidentsiaalset infot välja petta - väidad mingi lähedase palganumbri, mille ohver ümber lükkab kui vale ja ütleb õige palga. Kes avalikustas avalikkusele konf infot? Teadlaseks peetud austerlane.
Eks see Lindingeri palkamine ju Kauri Kõivu personaalprojekt oli. Aga läks nagu läks. Tegelikult ju esimene laager 2023. a juunis Austrias näitas, et suur osa koondisest ei soovinud tema käe all treenida, sest isikud omavahel lihtsalt ei sobinud. See oleks pidanud juba alaliidule häirekella lööma, et kõik pole korras. Varem ei mäletagi, et juba 1. treeninglaagri jooksul oleks juba pool koondist laiali jooksnud. Vähemalt üks treening/ võistlushooaeg on alati töörahu valitsenud. Ja kui siis pole tulemusi tulnud (kuigi vastupidavusalal ühe hooajaga tulemusi oodata on ka naiivne), siis on koostöö lõppenud vms. Aga, et sisuliselt esimese kahe nädalaga lahku minnakse, on üsna pretsedenditu.
Veel üks palve PP-le nüüd, kui tundub üks laskesuusa mädapaise on avatud, aga mida teenindavad ajakirjanikud ERRist on edukalt vältinud. Nimelt, homne TV-ülekanne meeste mass-startist on palju-palju pikem kui võistlus ise. Alates aasta algusest on ERRi kommentaatorite käsitlus Böde lahkumisest ületanud igasuguse mõistlikkuse ja mõõdutunde: viimane suusasõit MM-il, korralik hulk MK-etappe, isegi Nove-Mesto etapi viimane osavõtt, isegi naiste sõidu ajal kõnelevad Tiislerid Bödest. Kas meie sportlaste tulemuste kajastamine oleks liiga piinlik loodud meediamullis? Böd on kahtlemata kõvad spordimehed, aga me ei ole norrakad, et seda über haipi ERRist kommentaatorite suust kuulda. Björndalen oli kõvem ja Fourcade ei olnud palju nõrgem. Nende lõpetamise puhul sellist hingeldamist teleekraanil ei kuulnud.
Mott! https://sport.postimees.ee/8215563/varskelt-valitud-roki-president-lubaks-venemaa-sportlased-olumpiamangudele-tagasi
Lp 18:06, lugesin Eesti Rahvusringhäälingu seadust ja ei leidnud kuskilt midagi sellist, mis annaks alust selleks ja peaks ERRi ülesandeks seda, et mingite Norra laskesuusatajate spordikarjääriga lõpetamine on miskit niisugust, mille üle peab päevade kaupa infosaadetes kilkama ja hõiskama. Selle kohta tsiteerin kohalikku suusaklassikut: see on lapsik, naiivne ja ebaprofessionaalne.
On see nüüd ERRi sporditoimetuse ebaprofessionaalsus või professionaalne kadedus?
ERRi spordireporter Alvar Tiisler võttis Postimehes ilmunud Lindingeri-teemalise artikli teemaks tänase Holmenkolleni MK-etapi meeste sõidu eel, kus intervjueeris sel teemal ka laskesuusaföderatsiooni presidenti Tarmo Kärsnat.
https://jupiter.err.ee/1609624702/laskesuusatamise-mk-etapp
Mitte kordagi ei maininud Tiisler, et Lindingeri teemal ilmus materjal Postimehes, kuigi viitas Postimehe loos esitatud etteheidetele ja rääkis sellest artiklist lähtudes ka Kärsnaga. Ta kasutas allikale viidates sõnu "meedia" ja "Eesti meedia".
Nii ei käi korrektne viitamine. Tuleb viidata Postimehele.
Oletame, et Lindingeri leping lõpetatakse. Kuid, mis saab edasi?
Kas meil on tema asemele võtta inimene, keda kogu koondis aksepteerib? Ei aksepteeritud Tobrelutsu, ei Svobodat, ei Lindingeri. Miks peaks seda tehtama kellegi järgmise puhul? Siin on alaliidul paras pähkel pureda. Ja välismaalt on mõtet tuua treener ikkagi ainult juhul, kui ollakse valmis tema metoodikat rakendama pika aja jooksul (min 5 aastat). See, et nüüd aastaga teeme keskmikust ilmameistri, pole lihtsalt võimalik. Arvan, et järgmisel hooajal on mõistlik ajada läbi kodumaiste jõududega. Viigipuu (pole muidugi mingit teadmist, kui hea treener ta on, täna Lindingeri parem käsi. Üksikud intervjuujupid on näidanud, et ntx laskmise tehnikast rääkis küll nii keeruliselt, et ma sportlasena ei suudaks sellise seletuse järgi midagi selgeks õppida), Tobreluts ja tuua ehk Steptšenko tagasi koondise juurde (oli abitreener Svoboda 1. hooajal). Ega meil ju sinna kedagi kodumaalt rohkem võtta polegi. Või astub enesekindel Kõiv, lisaks spordirektori saabastele, ka peatreeneri saabastesse?
Tobreluts on tore mees ja hea treener küll, kuid tema hoolealune TT vajab palju hoolt. Teistele jääb tähelepanu väheks, tundub, et isegi Sussile. Kaasik tõmbas sealt tiimist ju jehhat, põhjendades küll raha puudusega. Talihärmale ei sobi ükski maailma treener, aga ehk on tal endal treeneri ainest? Karakterit on, empaatiat samuti, aktivist - miks mitte, kui juba puhtalt lehelt too laskesuusatsirkus uuesti keerlema. Teeb treeneripaberid ära.
Kuulge, rõõmustame kah. Tänak oli täna tubli ja Erm ka! Põhjust pidu panna. Sellist asja ei juhtu iga kuu.
Võtame muidugi!
Harrastus- ja pühapäevasportlasena soovin tänada ERR-i ja reporterid laskesuusatamise ülekannete eest. 10 nädalavahetust tipptasemel talisporti, krooniks naiste lõppmäng - mida paremat oskakski tahta.
Reporterid peavadki olema emotsionaalsed, tuimi numbreid oskavad kõik ka ise ekraanilt lugeda.
Lõpetuseks kaks asja:
* laskesuusatamine on vaieldamatult väga põnev ala. Huvilistele (ja niisama kiibitsejatele) soovitan soojalt mõnikord ka kohapeale vaatama minna - sellist melu, mida saab kogeda Nove Mestos või Holmenkollenis, on meil vast laulupeol. Ja nagu näha tribüünil lehtivatest Eesti lippudest, siis väga paljud on selle tee üles leidnud. Järgmised 3 aastat on suurvõistlusel ka meie õue peal Otepääl, piletid on juba müügil.
* "Taustatöö" kes kellega läbi saab või ei saa jäägu Kroonikale ja teistele samaväärsetele "kvaliteetajakirjanikele", pühapäevasest ülekandest ootan eelkõige puhast sporti.
Veel kord -- aitähh ERR!
Ei saadud läbi ka Maris Cakarsiga.
Miks ma arvan, et see kommentaar on ERR-i enda kirjutatud!!!!!!!
Võid arvata mida iganes (meil on vaba maa) aga eksid seekord.
Just, nii lääget kiidukõnet saab tulla siia pidama vaid ERRi usin palgaline.
Seda näitab ka see, et kirjutaja proovib pisendada laskesuusatamise peatreeneri teemal tehtud kirjutist. Äkki siis kirjutaja ütleb, miks ERR selle teemaks meeste ülekande eel võttis?
Ei, see ei ole Kroonika teema! See on puhas klassikaline spordiajakirjanduse teema, mida ERR laskesuusatamise suhtekorraldajana loomulikult ignoreerida oleks tahtnud. Aga ei saanud, kui see oli üle Eesti laiali laotatud. Kui ERR teeks ajakirjandust, mitte erapoolikut propagandat, oleks ta pidanud olema esimene, kes peatreeneri teema tõstatab, sest et peatreenerist oleneb Eesti koondise käekäik.
Võrrelda seda kisendavat ja ilmselt mitte päris kainet rahvamassi meie laulupeoga on kohatu. Kui tahta suurvõistluse sportlikku elamust saada väljaspool kodumaa piire, tuleb minna Vasaloppetile.
Säälen-Moora käsnaloppetist nüüd mingit elamust.. Tülgastav on kell 4-5 hommikul seal ärevusest täis higistatud kodanike vahel kvaliteetse une asemel passida ja nende masenduse hõngu tunda. Sai paar korda proovitud, aga aitas ühest korrast küll, ei tulnud teistelgi kordadel mingeid emotsioone juurde.
Kõige paremini on Vaasalt meeles madrossist vedelat paska täis lastud plastikkäimlad, mille hais stardijärjekorra tihkelt täitis. Arvestades veel, kui aeglastesse gruppidesse seal Tartu Maratoni järgi pannakse ja kui igavalt pensionäride vahel trügimist taluda tuli (esimesed kolm kilomeetrit tuleb keppe üleval hoida, muidu tallutakse kindlalt puruks, saapad ja suusad kriibitakse vältimatult ära), jäid Estoloppetitega võrreldavad emotsioonid seal üle paja ääre ajaval üritusel küll saamata.
Iga kell istuks enne telksi ees ja vaataks virgestunult kvaliteetset laskesuusatamist.
Väga õige!
Lõpptulemus (kuningaks kroonimine) oli veelgi piinlikum kui eeldada võis ja ERR oleks tõesti selle osa vahele pidanud jätma. Ise läksin peale sampanja pritsimist teisele kanalile ja kui korraks uuesti etv peale sattusin ja 'kuningaid' nägin, siis vaid 2-3 sekundiks.
😁😁 Vasaloppet polegi nõrkadele, 10:22. Paljudele ongi jõukohane ainult telksi ees istumine ja vahtimine. Aga selline on elu, igaühele oma.
9:36 pole ise lihtsalt koha peal käinud. Erinevalt temast Kregor Zirk (Pariisi OM ujumise 7 koht) vägagi hindas Holmenkolleni melu ning olusid.
Võrrelda MK etappi Vasaloppetiga on umbes sama kui võrrelda sisekergejõustiku MM-i (kus Erm eile hõbeda võitis) Tallinna maratoniga. Need ei ole võrreldavad asjad.
Vasaloppetil, Tartu Maratonil ja Tallinna maratonil saab enamus elamuse osalemisest ja raja läbimisest. MK etappi, MM võistluseid, OM-i või kasvõi ManU jalkamatši käiakse vaatamas ja tribüünil valitsevat õhustikku nautimas. Üks ei välista teist ja neid vastandada on lihtsalt rumal.
Tänane sporditurism laskesuusa etapilt etapile on kaheldava väärtuse ja siirusega, see on pigem ERRI propaganda kahjulik mõju. Mõelge ise, Holmenkollenis lehvis kümneid Eesti lippe, väidetavalt oli vahetult võistlusele kaasa elamas paarsada eestlast, Alpi etappidel on eestlasi, Nove Mestos on meie fännid kohal, kuid palju inimesi vaatas tipp-laskesuusatamist IBU etapil Otepääl, kus võistles nii TT kui ka Suss? Tavapärane lõõskav tuul tribüünidel. Kus too Zirk oma perega oli? 40 km kaugusel kodus. See on reaalsus propagandata. Habe on tõsine spordifänn, kes väisab kahevõistluse etappe, ta võib olla suusahüppevõistluse ainus pealtvaataja, kuid kohal ta on - see on siirus ja puhas spordihuvi, mitte Tiislerite ülesklopsitud teeseldud toredus ja vahvus. Böde kroonimise asemel oleks iga kell vaadanud Alevi suusatamist Lahti MK-l või meie hüppajate meeskondlikku võistlust.
Ma loomulikult vaatasin sise-MMi kergejõustikus, ERM oli vägev, ja mitte ainult "hõbeda" tõttu, vaid ka seetõttu, kuidas ta võitles. Näiteks 1000 meetris lükkas ja surus norraka positsioonivõitluses eemale ja nii kindlustas alavõidu. Ometi on meil atleet, kes paneb teistele õlga, kui vaja, mitte ei jää peale võistlust halama a la jooksis mulle ette või sõitis üle mu suuskade. Hästi tehtud! Olen Jussi üle väga uhke!
Kui laskesuusakoondis ei soovi välismaiste peatreenerite käe all treenida, siis ei ole ju mõtet järgmist enam välismaalt tuua. Aga miks nad ei taha ja kuidas neil tekib võimalus sedasi pirtsutada? Koondise sisekonkurents on liiga nõrk. Kedagi pole võimalik välja visata, sest puudub vääriline asendus . Naistekoondise viies number on vist Grete Gaim, aga tema sai värskelt lõppenud hooajal IBU karikas ehk madalama järgu sarjas 145. koha. Sealt edasi, kuues kuni kümnes number on veel kõik alla 20 aasta vanused. Ilmselt, kui laskesuusaföderatsioon soovib hoida Eestile MK-l mingit arvu kohti, ei saa vähemalt järgmisel aastal veel suuremat sorti põlvkonnavahetust läbi viia. Peab jätkama nendega, kes parasjagu on. Sel juhul aga pole mõtet vaadata treeneri järele kaugemale, kui mõnda Eesti laskesuusaklubisse ning oodata uue välismaise treeneriga seni, kuni see noortepunt on saanud 20-21 täis. Siis võib saata kogu praeguse seltskonna elama sportlaskarjääri järgset elu ning alustada täielikult uue põlvkonnaga.
Olgem ausad, IBU World Cup ja IBU Cup üldine tasemevahe on täiesti olemas. IBU World Cup on tippude võistlus, mida põnev raja ääres jälgida ka siis kui omadel just parim päev ei ole. IBU Cup on selline "teine liiga", mida võib vahest ka jälgida. Suured võistlused loovad enda ümber sellise erilise omaette atmosfääri, mille pärast tasubki minna.
Arvata, et sporditurism on kuidagi kahjulik, on siiski veidi üle pakutud.
MET-i või La Scalat või Viini riigiooperit võib külastada ka siis kui oma kodus ooperiteater olemas, see ei ole propaganda.
Enne, kui lähed Pariisi, käi ära Nuustakul.
5. number on praegu ikkagi Kaasik, aga tema on esinelikust ikkagi valgusaasta kaugusel ehk vääriline vahetus puudub, kui keegi haigeks jääb. Ja ega need noored enam nii noored ka pole. Konopljova 21, Rajando ja Kärsna 20, Kaljumäe ja Vilipuu 19. Siis ka mõned 18aastased. Praeguse koondise liikmed olid selles vanuses juba kõik MK kogemusega, mitmed ka MM-i või OM-i kogemusega. Samas järelkasvu koondisel on ju ka viimased kaks hooaega olnud välismaalasest juhendaja Adam Adamson. Kas on toimunud nüüd selle kahe aastaga miski väga suur hüpe? Ei ole. Töö on lõpuks ikkagi tellija materjalist. Ja suusaspordis loeb ka paljuski raha. Kas vanematel on võimalik juba gümnaasiumi lõpetanud noori edasi toetada. Alaliidu raha kulub eelkõige treenerite-taustajõudude palkamisele.
Tekibki küsimus, kas nii väikesel riigil üldse peabki eraldi A-koondis, järelvaskuvkoondis koos mitme treeneriga. Või las treenitakse klubide/sõpruskondade ringis. Ja talve hakul valitakse katsevõistlustel parimad välja, kes siis rahvusvahelisel areenil esineda saavad. Ja pikksilma taha saadame Kauri Kõivu. Hoiaks hulga treenerite palgaraha kokku, mida saaks ehk sportlastele ettevalmistusperioodil stipendiumideks maksta.
Täna on esmaspäev, kui mälu ei peta, siis lubas Kõivu palgatud spetsialist juba pühapäeval oma seisukoha edastada.
12:24 kui see pole nõrkadele, miks siis stardiala putkad vedelat täis lastud on ja rajal sirge seljaga peamiselt vanurid?
Tugevad teevad ikka kodukandis trenni ära, vaatavad peale sauna vähe spordiülekannet ja jõuavad veel magamistoas väikese taastumisetapi kah läbida. Nõus, et pole vaja võllamäele laenukontori ehitanutele piletiraha viia.
Õhtuleht kirjutab:
Probleemi, mida alaliidu president Tarmo Kärsna kinnitab, tiris avalikkuse ette laupäevane Postimees. Parasjagu perekondliku tragöödia ja isikliku tervisemure tõttu kodumaal viibiv Lindinger tõotas nii pea, kui kosub ja advokaadid lubavad, anda Õhtulehele sisulisemaid kommentaare, kuid esmaspäeval teatas ta vaid: „Sada protsenti sellest, mida [Priit] Pullerits kirjutab, on vale ja intriig. Näis, mis sellest saab. Mu advokaadid tegelevad asjaga.“
Õhtulehe allikad väidavad vastupidist ega mõista, miks oli tarvis juristidega rünnakule asuda. Too artikkel olla toimuvast isegi leebe peegeldus.
Vaadake, mulle rääkisid allikad eelmisel nädalal, et Lindingeri iseloomustab see, et saadab sõnumeid ja siis kustutab need. Järelikult pole midagi imestada, kui see, mis ta eile lubas, enam täna ei kehti, st on kustutatud.
Ja õige on ka see, kui oma allikaid usun - aga miks ma ei peaks uskuma? -, et Lindingeri tõi Eesti laskesuusatamisse ennekõike Kauri Kõiv.
Veel üks vinguv nõrguke välja ilmunud 18:53
Millal selle teema osas arenguid on oodata?
Kelle käes hetkel jäme ots on? Delfi, Õhtuleht, Postimees?
Leidsin ERRi 19. veebruari lool sellise pealkirja:
"Lindinger: tulevik on helge!"
Postita kommentaar
<< Esileht