Pullerits: Miks mõned Eesti sportlased tekitavad enda vastu parastavat suhtumist?
Kõige ehedamalt tuli selle „žanri” viljatus, lausa naeruväärsus välja seoses Eesti ja Leedu käsipallimeeskondade eilse kohtumisega. ERR tegi vähemalt ühe eelloo, aga see-eest oli see piisavalt pikk. Ja kuigi lugu mainis ühe-kahe parima mängumehe puudumist, süstis see siiski optimismi ja rääkis Eesti koondise võitlusvaimust. Lisaks näitas ERR korduvalt teleklippi, mis samuti lubas paeluvat mängu.
Teate, mis on selle juures kõige kurvem? Kõige kurvem on see, et niisugused eellood panevad kaotuse järel parastama. Peaks ju olema Eesti poolt ja olengi, aga kui pärast pikka eelkajastust tuleb ikkagi „saun”, siis paratamatult tekib reaktsioon: no saite nüüd oma ette kaagutamise peale! Võiks olla kurb, et Eesti kaotas, aga tunned, et paras teile, mis te läksite enne televisiooni hüppama.
Teiseks, mis on selliste eellugude mõte? Ma ei suuda kaine pilguga vaagides näha muud kui seda, et anda teada mingi võistluse toimumisest. Aga sel juhul, vabandage, on tegemist eelreklaamiga, mis ei peaks küll olema ERRi ülesanne – vähemalt mitte selles mahus, et pühendada sellele õhtuses spordisaates poolteist või kaks minutit.
Just nii talitas omal ajal Kristina Šmigun-Vähi: ei andnud enne võistlust mingisuguseid intervjuusid. Ajakirjanikele see muidugi ei meeldinud. Aga ta jäi endale kindlaks. Sest mida asjalikku ja tarka ongi sportlasel enne võistlust öelda? Ütled, et lähed andma endast parimat, et pärast saaks küsida: kas kümneväravaline kaotus ongi Eesti koondise parim?
Fotod 1-4: Eesti ja Leedu käsipallimeeskonna eilne kohtumine. Fotode autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 17:45
kommentaare: 20
20 Kommentaarid:
Eellugu kipub olema jah halb enne. Mäletan väikse Tiisleri kiremist ja faktoloogiat ühe Hollandi - Eesti jalgpallimatši eel. Lootusi pumbati kõvasti mängu eel, saun tuli tuline mängust.
Käsipalli eellugu ei märganud vaadata, kuid ühe tähelepaneku tahaks teha, vana Tiisler on oma kommenteerimise laskesuusaga nii tuksi keeranud, et see ei sobitu kuidagi enam käsipalli ega vollega ega muuga. Mõtlesin käsipalli saunamängu ajal, kus ma sellist dissonantsi veel olen kogenud, ja tuli meelde - siis, kui Kuuse Lemps TdFi kommenteeris.
Tegemist on ju ajakirjandusega ja saab täpselt samamoodi tõmmata paralleeli näiteks online artiklitega kus pealkiri pannakse selline, et oleks võimalikult palju klikke, aga artikkel ise on sisutühi või puudutab pealkirjas olevat minimaalselt vms.
Kas PP on suuteline ka mõne postiivse artikli kirjutama?
Rääkimisest pole kasu. Või õigemini: on küll, kui ajakirjanik ei ole tasemel, ei valda fakte ja küsib emotsioonide kohta (a la mis tunne on?). Millegipärast faktidest nad ei räägi, kuigi need on kättesaadavad, sest kust muidu pärinevad andmed, mis mulle eilse laskesuusatamise MK-etapi kohta edastati:
Regina Ermits kogukaotus 10,7%, viimane sektor 14,1%
Rene Zahkna kogukaotus 11%, viimane sektor 13,3%
Kusjuures nemad olid eile Eesti parimad.
Olen. Kui oleks vaid aladest, mida jälgin, positiivset materjali. Negatiivsest positiivse väljaimemine käib isegi mulle üle jõu. Ja läheks ka südametunnistusega vastuollu.
E-etteütlust ka tegite? Osalesin esimest korda. Tegin ühegi veata. Aga oli ka lihtne etteütlus, ühtki kahtlemise kohta ei tekkinud.
PP ülisuur ego ja eneseimetlus ei võimalda tal lihtsalt kellestki midagi positiivset kirjutada. Eriti juhul, kui kasvõi kaudselt on teemaga seotud ERR või laskesuusatamine. Tagantjärgi parastamise ja targutamisega pole PP-l seevastu kunagi miskit muret, selles ta end tagasi ei hoia.
Aga eks meist igal ühel ole omad veidrused.
Ennast kiitmast (ja teisi laitmast) PP ei väsi...
Sel juhul on teie lugemus küll väga tendentslik ja valikuline. Vaadake siin kas või viimase kuu sissekandeid: lood Estoloppeti sõitudest, Vasaloppetist, Trondheimi MMist, Ollest, inimnäolisemast fluorikontrollist, Tartu maratoni hiilgeaegadest... positiivne on ilmselges ülekaalus.
Eks need värvpallid ja muidupallid on sunnitud pildil olemise nimel eeskuju võtma jalgpallist. Tähelepanelik televaataja on ju kindlasti märganud, milline eel- ja järellugude tegemine kõiges meie jalgpalliga seonduvas käib? Huvilistel on võimalus kasvõi näiteks käesoleva nädala ERR-i klipid, intervjuud ja artiklid kokku lugeda. Teemaks siis kaks eelseisvat MM-i valiksarja mängu.
PP negatiivsele on väga heaks vahelduseks tänases Postimehes ilmunud persoonilugu Tuuli Tomingaga. Ott Järvela oskab avada Eesti tänase päeva ühe edukaima talisportlase igapäevaelu ilma miskite omapoolsete "faktide" rõhutamist ja ilma iseennast eksponeerimata.
https://sport.postimees.ee/8210580/nadala-persoon-tuuli-tomingas-unistan-medalist-aga-aeg-hakkab-otsa-saama
Siinseid "klassikuid" tsiteerides - tehke järele s..akotid!
Mida siin peaks järgi tegema?
Sai ka see pikk intervjuu läbi loetud, 0 uut infot. Väga igav ja mõtetu intervjuu. Eks jääb lugeja otsutada, miks see igav ja sisutu oli. Kas intervjueerija ei saanud oma tööga hakkama või sellelt persoonilt ei saagi midagi enamat kätte? Ma kaldun esimese variandi poole.
Läheb vanamoodi edasi, Aet Süvarilt taas ETVs lootusi sisendada püüdev lugu enne korduskohtumist Leeduga.
Just nii talitas omal ajal Kristina Šmigun-Vähi: ei andnud enne võistlust mingisuguseid intervjuusid. Ajakirjanikele see muidugi ei meeldinud. -- ehk kui annad intervjuu enne võistlust, siis pole PP rahul, kui ei anna, pole ajakirjanikud rahul. Mida siis sportlane tegema peab?
btw, pea kõikidele spordialadele ja sportlastele (neile, kes tippsporti teevad, mitte vabal ajal maratone sõitmas käivad) on igasugune meediakajastus äärmiselt oluline.
No ega ikka iga kajastus ka oluline ei ole. Kui ikka sita koha saanud, siis kes tahab, et sellest pasundatakse.
Kas keegi Birkel ka eile sõitis. Suusasemude team? Kuidas rada ja olud. Hermaküla lükkas 4.20 ära. Kas käis uisusuusaga? Vasast taastunud, kõhukrambid ei vaevanud?
Nii mitmedki kindlasti sõitsid ka Eestist, aga Suusasemud seekord mitte. Kuid läheme sinna kindlasti tagasi, sest paljudele meie seast on tegemist ühe lemmikuma maratoniga.
Avastame ajakirjandust...
Pullerits osundab väga õigesti olukorrale Eesti spordis kus meie mansad saavad rängalt lakki. Tavaline seletus on sellele, et meil pole lihtsalt "luck"-i. Mis on ka kahtlemata üks väga õige seisukoht. Samasugust jama koges 1998 aastal vutis Basangasse sõpruskohtumisele saabunud mansa. Mingi ime tõttu olid võõrustajad suutnud ennast varustada elektrit isoleeriva varustusega aga külalised mitte. Tulemus ei lasknud ennast kaua oodata. Müstiline elektrilöök, väidetavalt välgust, tabas vastaseid olukorras kui väljakul oli 1-1 väravate seis, nii, et kogu mansa sai surma ja 30 nende toetajat välgust põletusi. http://news.bbc.co.uk/2/hi/africa/203137.stm . Aga see oli banaanivabariigis. Meil siin kultiveeritakse selget poliitikat, et eestlased on nõrgad ja ei saa hakkama. Seda näemegi nendes kajastustes, et enne madinat kiidetakse ja pärast madinat kurdetakse. Selles valguses pean kiitma meie hegemooni, rahva au ja südametunnistust, juhtparteid, et need ei torma uisapäisa meie mansadele laskemoona soetama. Mida kiiremini meie omadele tappa antakse, seda vähem on vaja nende purustamiseks kohalikku maad üles künda. Täitsa loogiline värk.
Postita kommentaar
<< Esileht