Pullerits: Miks mõned Eesti sportlased tekitavad enda vastu parastavat suhtumist?
Kõige ehedamalt tuli selle „žanri” viljatus, lausa naeruväärsus välja seoses Eesti ja Leedu käsipallimeeskondade eilse kohtumisega. ERR tegi vähemalt ühe eelloo, aga see-eest oli see piisavalt pikk. Ja kuigi lugu mainis ühe-kahe parima mängumehe puudumist, süstis see siiski optimismi ja rääkis Eesti koondise võitlusvaimust. Lisaks näitas ERR korduvalt teleklippi, mis samuti lubas paeluvat mängu.
Teate, mis on selle juures kõige kurvem? Kõige kurvem on see, et niisugused eellood panevad kaotuse järel parastama. Peaks ju olema Eesti poolt ja olengi, aga kui pärast pikka eelkajastust tuleb ikkagi „saun”, siis paratamatult tekib reaktsioon: no saite nüüd oma ette kaagutamise peale! Võiks olla kurb, et Eesti kaotas, aga tunned, et paras teile, mis te läksite enne televisiooni hüppama.
Teiseks, mis on selliste eellugude mõte? Ma ei suuda kaine pilguga vaagides näha muud kui seda, et anda teada mingi võistluse toimumisest. Aga sel juhul, vabandage, on tegemist eelreklaamiga, mis ei peaks küll olema ERRi ülesanne – vähemalt mitte selles mahus, et pühendada sellele õhtuses spordisaates poolteist või kaks minutit.
Just nii talitas omal ajal Kristina Šmigun-Vähi: ei andnud enne võistlust mingisuguseid intervjuusid. Ajakirjanikele see muidugi ei meeldinud. Aga ta jäi endale kindlaks. Sest mida asjalikku ja tarka ongi sportlasel enne võistlust öelda? Ütled, et lähed andma endast parimat, et pärast saaks küsida: kas kümneväravaline kaotus ongi Eesti koondise parim?
Fotod 1-4: Eesti ja Leedu käsipallimeeskonna eilne kohtumine. Fotode autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 17:45
kommentaare: 5
5 Kommentaarid:
Eellugu kipub olema jah halb enne. Mäletan väikse Tiisleri kiremist ja faktoloogiat ühe Hollandi - Eesti jalgpallimatši eel. Lootusi pumbati kõvasti mängu eel, saun tuli tuline mängust.
Käsipalli eellugu ei märganud vaadata, kuid ühe tähelepaneku tahaks teha, vana Tiisler on oma kommenteerimise laskesuusaga nii tuksi keeranud, et see ei sobitu kuidagi enam käsipalli ega vollega ega muuga. Mõtlesin käsipalli saunamängu ajal, kus ma sellist dissonantsi veel olen kogenud, ja tuli meelde - siis, kui Kuuse Lemps TdFi kommenteeris.
Tegemist on ju ajakirjandusega ja saab täpselt samamoodi tõmmata paralleeli näiteks online artiklitega kus pealkiri pannakse selline, et oleks võimalikult palju klikke, aga artikkel ise on sisutühi või puudutab pealkirjas olevat minimaalselt vms.
Kas PP on suuteline ka mõne postiivse artikli kirjutama?
Rääkimisest pole kasu. Või õigemini: on küll, kui ajakirjanik ei ole tasemel, ei valda fakte ja küsib emotsioonide kohta (a la mis tunne on?). Millegipärast faktidest nad ei räägi, kuigi need on kättesaadavad, sest kust muidu pärinevad andmed, mis mulle eilse laskesuusatamise MK-etapi kohta edastati:
Regina Ermits kogukaotus 10,7%, viimane sektor 14,1%
Rene Zahkna kogukaotus 11%, viimane sektor 13,3%
Kusjuures nemad olid eile Eesti parimad.
Olen. Kui oleks vaid aladest, mida jälgin, positiivset materjali. Negatiivsest positiivse väljaimemine käib isegi mulle üle jõu. Ja läheks ka südametunnistusega vastuollu.
Postita kommentaar
<< Esileht