Pullerits: Millal langeb lõpuks otsus laskesuusatajate peatreeneri küsimuses?
Tänasega saab õhtul kümme päeva ajast, kui ilmus Eesti laskesuusatamist ja spordihuvilisi raputanud lugu Eesti laskesuusakoondise telgitagustest, mille peale ka need, kes olid seni laulnud sellele alale hosiannat või siis unelenud letargias, üles ärkasid ja liikuma läinud ree peale üritasid hüpata.
Mis on siis juhtunud sellest ajast alates, kui peatreener, kes kuulutas, et kõik, mis ma olen kirjutanud, on sada protsenti vale, lubas esitada oma verisooni?
Peatreener on formaalselt endiselt ametis.
Samal ajal: Brasiilia jalgpallikoondis vallandas häbistava kaotuse järel peatreeneri.
Austria meeste mäesuusakoondise kiirusalade treener on välja vahetatud, sest tulemused olid ebarahuldavad.
Saksa Bundesliga Leipzigi klubi juhid vallandasid pärast kaotust peatreeneri ja abitreenerid.
Poola suusaliit teatas MK-etapil suusahüpete austerlasest peatreeneri väljavahetamisest, sest tulemused ja õhkkond koondises ei rahuldanud.
Austerlased vahetasid üle-eelmisel nädalal välja laskesuusatajate juhtfiguurid eesotsas spordidirektori ja peatreeneriga, sest tulemused ei rahuldanud. Millal Eesti laskesuusaföderatsioon peatreeneri palgal pidamisele joone alla tõmbab? Kui mängu tulevad advokaadid ja haigusleht, siis võib asi venida lõpmatuseni, suvesse väljagi. Aga aeg jookseb, olümpia läheneb. Jah, praegu on hooaja-järgne lõdvaks laskmise aeg, aga olümpiani on laias laastus kümme kuud ja iga kuu loeb. Sportlased vajavad teadmist, kellega nad uuele hooajale vastu lähevad. Venitamine töötab Eesti laskesuusatajate kahjuks.
Tahaks nüüd siin suure põnevusega kuulda nende argumente, kes on rünnanud minu lugu laskesuusatajate peatreeneri teemal. Millega nad nüüd välja tulevad?
Fotod 1-3: Prantsusmaa meistrivõistlused laskesuusatamises 28. märtsil. Foto autor: ZumaPress.com/Scanpix
15 Kommentaarid:
Kuidas võiks edasi minna, arvestades eelnevat ja sportlaste keerulist personaaliat.
1. Tobreluts jätkaku samas vaimus: TT ja Külm. Sportlased on viidud ründamaks esikümnekohti. Tominga krahh oli käeulatuses, kuid tiitlivõistlustel läbi ime jõudis vajalik sõidu- ja laskmisvorm pärale, Külmal nii hästi tipmisel võistlusel ei läinud, kuid võit IBU karikasarjas Otepääl on tegu. Võit on võit.
Edasi võiks teha nii, nagu Eesti spordis kombeks - sporti ja trenni tehakse pereringis trenni.
2. Ermitsat, kes Lidningeri all selgelt edenes, võiks juhendada abikaasa, sinna võiks lülitada ka Siimeri, kellele austerlane samuti kahjuks ei tulnud. Kaasiku võiks lülitada ka siia.
3. Zahknat treenigu ikka isa edasi - kuni loomuliku mandumiseni.
4. Talihärm tehku nii nagu heaks arvab, ainult ärgu irisegu. Kui kontrollvõistlustel pääseb koondisesse, siis pääseb - who cares?
5. Järelkasv, eriti kutid, paugutagu samamoodi edasi, võibolla tuleb Kulbin sen mängu tuua?
Peatreenerit pole vaja, vähemalt sellise koosluse tarbeks. Hoiab raha kokku ja saab plaane hakata pidama juba olümpiajärgseks ajastuks, kus põlvkonnavahetus nii või teisiti toimub.
Kuidas tuleb võtta sportlaste haiguste juttu? Kas see on selleks, et kui läheb kehvasti, siis on millega põhjendada altminekut?! See hooaeg oli ainult üks hala haiguste ümber, kuidas üldse nii haiged sportlased sporti teha saavad. TT oli ju juttude järgi enne MM-i kohe päris korralikult haige, kui mitte kohe raskelt. Aga tulemus MM-il sellise just põetud tõsise haiguse kohta korralik. Või on siis nii, et kui nina veidi vesine ja natuke kõh-kõh ollaksegi kohe puru-haige.
Olen sama meelt, et sellisel kujul pole mõtet peatreenerit palgata. Talle lihtsalt ei leidu piisavalt treenitavaid, et see õigustaks tema palkamist (läheb liiga kulukaks). Meil on ju tegelikult endalgi treenereid olemas. Svoboda kõrval olid ühel aastal Stepštenko ja teisel Vsivtsev. Lindingeri kõrvale pandi Viigipuu. Talveperioodil võib ju alaliit neid pikksilma taha rotatsioonikorras palgata.
Aga terveks aastaks tänases seisus küll peatreenerit pole mõtet palgata. Las sportlased teevad üksi (väikeste gruppidega, kes omavahel klapivad) trenni. Ja las Lindingeri palkamisest üle jääv raha läheb siis A-koondislastele treeningtoetuseks.
Minu arvates on pigem ime, et talisportlased nii vähe haiged on. Arvestades, mis viirused kogu aeg ringi liiguvad - ja sportlased on pidevalt rahvarohketes kohtades: lennujaamad, lennukid, hotellid ja sealsed söögikohad, määrderuumid, koosolekud. Teiseks, tippvormis pidi keha olema viirustele eriti vastuvõtlik. (Mul istus mingi kriipiv viirus nädal aega kurgus, kuni reedel sain litaka ära: sõitsin autoga linna, tegin paariminutilise jalgi käigu, aga ei tõmmanud jope kapuutsi villase tutimütsi peale ega kindaid kätte ja öösel läks asi käest, nii et magadagi ei saanud: nina jooksis vett ja oli kinni, neelatades oli kurgus valus, pea oli paks ja valutas; siiamaani põen, nüüd köha ka veel.)
Ka mina ei näe praeguses olukorras Lindingeri-suguse peatreeneri järele vajadust. Eks alaliit tea loomulikult paremini, palju sõltub ka sellest, mis ülesanne peatreeneril on, aga kui teda võistlustel ja laagrites kohal pole - sellest peagi eraldi lugu, oodake! -, siis selleks pole vaja üle 40 000 euro aastas kulutada.
Vaatame siis, kumb peategelane haigevoodist kõvema litaka paneb.
Priit, oled elus ehk kokku puutunud olukordadega, kus lähedaste kaotus mõjutab inimesi sedavõrd, et nad ei ole täna need, kes olid eile.
Kui nii sportlastele kui alajuhtidele on on selge, et muutused tulevad, siis milleks Sa edasi ussitad?
Sel juhul oleks peatreener pidanud aegsasti loobuma, mitte hakkama nüüd igas suunas advokaadiga ähvardama. Ta kinnitas hooaja jooksul, et saab hakkama. Aga ei saanud. Siiamaani ei tunnista seda. Venitab lepingust lahtilaskmisega.
Ja siis? See on siiski alaliidu ja peatreeneri vaheline asi, mitte suvalise kolmanda isiku asi.
Ma ei tea juhtumi lepingulisi ega tervisega seotud üksikasju.
Samas nt töölepingu korral haiguslehel oleval töötajal on õigused...
Kui nt ajalehe palgal olev ajakirjanik on pikemalt haige, siis tunduks inimlikult üsna plass lugu, kui teine ajakirjanik ründaks järjepidevalt nii tööandjat kui haigestunut, et miks lepingut ei ole lõpetatud.
Ei ole nii. Selle asja vastu valitseb ülekaalukas avalik huvi, kuna laskesuusatamine, olgu IBU, ELSFi või ERRi taganttõukamisel ja eestvedamisel, on ise end seadnud avalikkuse huviorbiiti. Jah, võib öelda, et avalikkust huvitavad sportlaste tulemused ja muu pole oluline, kuid nii see ei ole, sest sportlaste tulemused sõltuvad peatreenerist, nt kas või sellest, keda peatreener paneb teatesõitu sõitma. Liiati, ega alaliit ole mingi eraettevõte, et tehku, mida tahab. Tegelikult valitseb isegi eraettevõtete vastu, kui need on piisavalt suured ja nähtavad, avalik huvi, mida rahuldab ajakirjandus. Alaliit on teatavasti MTÜ, mis ainult suurendab avalikkuse õigust ja põhjendatust seal toimuva vastu huvi tunda.
Nii et tõstke küsimusi mis pidi tahate, siin probleemi ei ole, et ajakirjandus vaatab peatreeneriga seoses toimuvat.
Võimalikke punkte lepingu lõpetamiseks on mitu:
TLS paragrahv 86:
Tööandja võib lõpetada töölepingu enne lepingutähtaja möödumist (tõsi, ma ei tea, kui pikaks ajaks on leping sõlmitud, kuid loogiline on, et hooaja lõpuni, ent kas hooaja lõpp on viimase MK-etapi lõpp (pigem vaevalt) või alaliidu mingi koosolek (pigem tõenäoliselt), kus tehakse hooajast kokkuvõtteid, seda ma ka ei tea ja see info on ka ilmselt lepingusaladusega kaitstud):
4) töötaja mittevastavusel oma ametikohale või tehtavale tööle tööoskuse või tervise tõttu;
6) töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel;
7) töötaja suhtes usalduse kaotamisel;
9) töötaja pikaajalise töövõimetuse tõttu.
Samas, tõsi, TLS paragrahv 91:
Töölepingu lõpetamine tööandja algatusel ei ole lubatud:
1) töötaja ajutise töövõimetuse ajal (välja arvatud § 86 punkt 9).
Seega on nüüd küsimus töötaja pikaajalise versus ajutise töövõimetuse defineerimises, kus tulebki mängu see, millest detailsemalt kirjutan siin peatreeneri näitel järgmises sissekandes.
Praegu on seis selline, et minu teada ka alaliidul puudub selgem ülevaade peatreeneri kavatsustest, sest ta pidavat viibima jätkuvalt haiguslehel meist vaadates välismaal, mis paratamatult tekitab kahtluse, et ta võib seda kasutada lepingu lõpetamise venitamiseks, et panna koos oma advokaadiga püsti kaasus alaliidu vastu, mis kokkuvõttes hakkab kahjustama Eesti laskesuusatamisest - ja mis kokkuvõttes muudabki kogu selle loo avalikkusele huvipakkuvaks ja ajakirjandusele kajastamisväärseks.
Kus Kauri end peidab?
Kvaliteetajakirjanduses ei ole viisakas teada olevaid olulisi fakte kõrvale jätta ja $ 88. (1) 1) on üks selliseid. Palutagu tõestada, et neli kuud on möödas või selle Jötebori mehe ja tema tööandja ees väike vabandus sisse viia!
"§ 88. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt töötajast tuleneval põhjusel ... (1) ... 1), kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul;"
Arvestades Idre laagri alguskuupäeva ja viimast MK-etappi, jääb sinna vahele rohkem kui neli kuud.
Postita kommentaar
<< Esileht