esmaspäev, juuli 14, 2025

Pullerits: Mis saab siis, kui treeneril tekib sportlasega suhe? Meie aja käsitlus (kohutav)

Nüüd on siis lõpuks saamas lahendust küsimus, mida teha, kui treeneril tekib sportlasega suhe nagu mehel ja naisel. Iseasi, kas see on mõistlik lahendus.

Mul oli sel teemal hiljuti arutelu ühe selle teemaga tegelenud tegelasega. Las nimi jääda varju, keskendume sellele, mis oli tema põhisõnum – ja ta on osalenud selle sõnumi kujundamisel.

Niisiis, juhtub Eesti spordis selline lugu, et sportlase ja treeneri vahel tekib romantiline tõmme. Nii nagu seda Eesti spordis on juhtunud küll ja küll: Mihkel Ustav ja Kelly Sildaru (fotol all paremal); Ksenija Balta ja Andrei Nazarov (fotol ülal paremal ja kolmel kõige alumisel fotol); Ingrid Puusta (fotol vasakul) ja Matthew Rickard jpt. Aga seda ei taheta enam millegipärast lubada, nagu oleks tunded keelata või käskida. Seega, keegi kolmas peab suhtesse vahele astuma.

Sest muidu võivad asjad minna äkki hapuks. Armastusest vihkamiseni on ju üksainus samm. Teame, et inimesed, kes on suurest armastusest kokku läinud, on pahatihti lahku läinud nii, et teineteisega enam ei räägigi ja mõlemad mõtlevad: kuidas ma küll sain olla nii loll, et sellise inimesega koos elama hakkasin?

Siis tulevadki süüdistused, et üks on kasutanud teist ära, teda ahistanud, vastumeelsesse suhtesse surunud ja vangistanud. Ja kaotajaks on tavaliselt treener, sest treener on enamasti mees ja vanem ning treenitav enamasti naine ja noorem. Treener, väidetakse, et on võimupositsioonil, mis iseenesest on jabur: sama hästi saab väita, et võimupositsioonil on treenitav naissportlane, sest kui ta on võistlustel edukas ja saab selle eest preemiat, ütleb tema, kes on tema treener ja kes preemiast osa saab. Meenutagem Eesti vehklejate lugusid.

Mida siis nüüd treener ja treenitav, kes suhtesse astuvad, tegema peavad, et võimalikest sekeldustest hoiduda? Vastus on järgmine: kui nad kuuluvad spordiklubisse (no kuhu siis veel?!), peavad nad klubi juhtkonnale sellest teada andma. Kas pole absurdne: täiskasvanud inimesed – ja ma räägin siin suhetest, kus mõlemad pooled on täisealised, mitte suhetest, kus üks pool on alaealine – peavad minema kellegi neile tegelikult võõra või poolvõõra inimese juurde tegema ülestunnistust, et jah, me käime ja mis iganes?

Aga nüüd alles kurioosseks läheb. Nimelt sain teada, mida klubi juhil on seejärel soovitav teha. Klubi juht peaks siis sportlase viima mõne teise treeneri juhendamise alla.

Ausõna, ma ei mõelnud seda välja. Just seda asjas väga kompetentne inimene mulle täiesti tõsisel häälel seletas.

Aga kujutage nüüd ette naissportlast, kes on aastaid treeninud ühe ja sama treeneri käe all ning peab nüüd temast lahti ütlema ainuüksi sellepärast, et tal tekkisid treeneriga vastastikused tunded. Kui paljud sellega nõustuksid? Kui palju pingeid see tekitaks? Kui paljusid spordist üldse loobuma paneks? Ja lõppeks: kas see pole sportlase suhtes omakorda vägivaldne, sundida teda tegema otsust, mida ta teha ei taha?

Küsin täiesti tõsisel häälel: kelle kuradi asi see on, mida kaks täiskasvanud inimest omavahel teevad, kui nad mõlemad on sellega päri ja rahul? Mis kuradi reegli järgi ei tohi inimene, keda naissportlane armastab ja kellega ta tahab koos olla, enam tema treener olla?

Sain vestluspartnerist aru, et see on Põhjamaade lähenemine, mida nüüd ka Eesti on otsustanud omaks võtta

See on täiesti idiootne lähenemine. Ilmselt on see ajendatud kartusest, et mis siis saab, kui treener ja treenitav kunagi lahku lähevad - et siis läheb lahti vastastikune süüdistamine. Aga lahku minnakse ka ilma, et üks oleks treener ja teine treenitav. Suure tüli ja vastastikuste süüdistustega minnakse lahku ka siis, kui üks ei ole treener ja teine treenitav. 

Kõiksugused katsed spordis täiskasvanute inimeste omavahelist isiklikku suhtlust reguleerida on midagi sellist, mille peale poleks ilmselt tulnud isegi George Orwell. Aga elu on edasi läinud. Nüüd on selline eraelusuhete ja vabatahtliku tegevuse, nagu sport, reguleerimine saamas normiks. Kas teile meeldib selline maailm?

Foto 1: Ksenija Balta ja treener Andrei Nazarov 2016. aasta juulis kergejõustiku EMil Amsterdamis. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 2: Ingrid Puusta Tokyo olümpial. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 3: Mihkel Ustav ja Kelly Sildaru 2022. aasta detsembris spordiaasta tähtede galal Alexela kontserdimajas. Foto autor: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix
Foto 4: Ksenija Balta ja Andrei Nazarov 2016. aasta veebruaris Tallinnas Eesti talvistel meistrivõistlustel. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Fotod 5 ja 6: Ksenija Balta ja Andrei Nazarov (paremal) 2016. aasta juulis Tallinnas Eesti meistrivõistlustel. Fotode autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix

5 Kommentaarid:

At 17:21, Anonymous Anonüümne said...

Ametlik treener võiks ikka olla suhtevaba, mitte treener-füsio, kes kõik lihased oma elunditega läbi kompab. Kui on juba suhe, siis tuleb treeneri kutse vahetada automaatselt füsio omaks.
Ega sportlasel ei pea ju olema ametlikku treenerit. Lihtsalt õigus EOK treeneripreemiatele kaob füsiona ja minu meelest on see väga ok. Treener on kutse teatud standarditega. Isegi Eestis kehtib Töölepingu seaduse § 114, mille kohaselt lõpetatakse tööleping ühega töötajatest, kui lähedased sugulased või hõimlased töötavad samas riiklikus või munitsipaalses organisatsioonis üksteise vahetus alluvuses või teise poolt vahetult kontrollitaval ametikohal, “kui selline töötamine pole lubatud seaduse või vabariigi valitsuse määrusega” . Antud juhul on see kohane ka treener treenitava suhtes. Tahad olla spordiklubi liige, siis lihtsalt nii on.

 
At 19:33, Anonymous Anonüümne said...

Kogu see teema on lihtsalt piinlik, Mitte millestki püütakse jälle tohutu probleem tekitada. Kas see on täna Eesti spordis või ühiskonnas laiemalt üldse probleem, et mõni treenib oma elukaaslast? Töötab elukaaslase alluvuses? Vms. No ei ole ju!!!

See kõik on jälle mingite tublide viieliste piigade väljamõeldud lollus. Piigade, kellele võrdsuse egiidi all on vaja mitu doktorikraadi anda, et nad saaksid hakata teiste elu kontrollima. Kontrollima midagi, mis ei vaja kontrolli, midagi, mis on lihtsalt osa elust. Mis ei tee tegelikult kellegile kurja. Lihtsalt mõned püüavad mingit arusaamatut ideoloogiat kogu ühiskonnale peale suruda.

Eks peagi moodustakse maksumaksja raha eest EOK juurde komisjon, mis seda kõike kontrollima hakkab. Aitüma viielised piigad. Palun pakkige asjad ja sõitke sinnasamusesse.

 
At 20:04, Anonymous Anonüümne said...

Pulleritsu lugudes ei ole aru saada, et MV treenib oma elukaaslast, ikka kenasid sporditšikke treenis. Tõepoolest, kui MV tulnuks avalikkuse või spordiklubi ette teadaandega, et palun saage uttavaks, minu uus naine, siis küsimust ju poleks. Samas tolle mehe tunnistused võiks Tartu Kalevi deklaratsioonide raamatus õige mahukad olla, kuid mis siis sellestki.

 
At 20:42, Blogger Priit Pullerits said...

Lp 19:33, teema on piisavalt suur ja tõsine, ega muidu oleks seda isegi EADSE arutanud. Näiteks siin on üksjagu teaduslikkusele pretendeeriv (vt viited!) kirjutis sel teemal:

https://genderjusticeproject.org/gender/are-romantic-relationships-between-coaches-and-athletes-unethical

Minu arust haige värk. Inimeste lähisuhteid, kui need on kahepoolse nõusolekuga, ei pea keegi reguleerima. See oleks esiteks totalitarism, kui reguleeritaks. Teiseks, kui hakata sportlase ja treeneri suhteid reguleerima, siis miks piirduda ainult nendega? Maailmas on tuhandeid suhtevariante, alates rikkast talunikust ja vaesest teenijannast ning lõpetades mõjuka erakonna juhi ja noorpoliitikuga, mida kõike võiks ju samuti reguleerida, st keelata.

Ideaalne lahendus oleks ilmselt see, et koguda lugupeetud isikutest ja tugeva moraalse selgrooga laitmatutest kodanikest kokku lähisuhtekomitee, kes siis otsustab, kes võib kellega kurameerida ja kes mitte. Komitee peaks olema teatud aja tagant ümbervalitav, kui üldsusele mõned otsused ei meeldi. Mõelge, kui huvitavaks elu siis alles läheb! Ennustuskontorites saab hakata kihla vedama, kas Ksenija võib käia Andreiga ja kas Mihkel võib Kelly juurde kolida. Milleks siis üldse mingi sport - ilma selletagi on põnevust ja kaasaelamist kui palju!
20:41

 
At 20:50, Blogger Priit Pullerits said...

Vaatasin veel selle teemaga seoses ringi, Sports Illustratedis oli sel teemal artikkel, kus oli kirjas:

University of Winnipeg professor (and former Canadian Olympic rower) Sandra Kirby released a study before the Atlanta Games revealing that 21.8% of the 266 Canadian elite athletes she surveyed (80% of whom were female) said they had engaged in sexual intercourse with a coach or sports
authority figure.

Allikas: https://vault.si.com/vault/2001/09/10/passion-plays-a-growing-number-of-coaches-are-falling-in-love-withand-sometimes-marryingathletes-they-train-some-of-these-relationships-succeed-others-disrupt-careers-or-leave-teammates-stumbling-over-hidden-obstacles

 

Postita kommentaar

<< Esileht