Smutov: Täiesti ebaterved jalad

Kõik sai alguse sellest, et ma ei saanud ühel hommikul enam kõndida. Täiesti lambist, nagu öeldakse. Magama minnes oli kõik korras, kuid ärgates oli parema jala päka all meeletu valu. Valu oli aga veider, sest pärast mõningast jalutamist hakkas ta kaduma ja 15 minuti möödudes oli valu pea märkamatu.

Sellest järeldasin, et venitasin arvatavasti mingit lihast-kõõlust ja valu kaob iseenesest. Loomulikult ei kadunud. Nii liipasin ringi kolm-neli päeva ja otsustasin lõpuks arstide poole pöörduda. Arsti juurde minek on muidugi A-rühmale sobiv ülesanne, sest vabu aegu pole kuskilt leida.

Seega Elite kliiniku arsti Aivar Pintsaare juurde jõudes oli valu juba paar päeva kadunud. Doktor pakkus siiski, et valu tegi närv, sest selline närvivalu kestabki umbes poolteist nädalat. Pärast Pintsaare külastamist läksin veel ka doktor Toomas Teini juurde, sest olen temalt varemgi kasulikku nõu saanud. Teini diagnoos oli Pintsaare omale sarnane ja lisaks leidis ta selle nõmeda närvi üles. Seejärel käskis Tein mul toas ringi jalutada ja pärast mõningat jälgimist teatas, et mul on kõrge pöid.

Kõrge pöid? Põhimõtteliselt on see lampjalgsuse vastand ehk kui lampjalg toetab täie tallaga maha, siis minu puhul on koormus väliskülgedel (võid vaadata ka loo pilti, selgitan seda hiljem). Et koormus on väliskülgedel, tulevad ka vigastused, sest jalg on pidevalt nö ebastabiilses asendis.

Kuid kas ma olen ainuke naljaka jalaga inimene? Lasen rääkida Lasnamäe Tervisekeskuses Medicum jalalabauuringutega tegeleval Lehte Pärnal, kes vestles SL Õhtulehe reporteriga (pika artikli leiab SL Õhtulehe 13. novembri lehe spordirubriigist).

«Olen viie tööaasta jooksul näinud vaid kaht paari täiesti terveid jalgu,» ütles Lehte Pärn. USA ortopeedide assotsiatsiooni andmetel kannatab ligi kolmveerand täiskasvanud ameeriklastest selja-, jala-, põlve-, kaela- ja peavalude all seoses surve vale jaotumisega jalalabale käimise ajal.

Õigesti valitud tallatoed võimaldavad mitte üksnes vabaneda valust, vaid reguleerivad ka lihastoonust, sundides tööle ka kõige «laisemad» lihased. Ühtlasi hoiavad tallatoed ära jalalabade võimalikud sporditraumad ja jalalaba defekti edasiarenemise.

Nii käskis Tein mul minna jalgu uurima. Panin aja kinni Tartu Ülikooli spordimeditsiini ja taastusravi kliinikus ning nõudsin Footscan-uuringut. Kui juba, siis juba. Ja nüüd taas väljavõte SL Õhtulehe artiklist.

Eestis tehakse nii jalalaba staatilist koormusjaotuse mõõtmist (ehk podomeetriat) kui ka dünaamilist kõnni analüüsi. Tartu Ülikooli spordimeditsiini ja taastusravi kliinikus tehtav Footscan-uuring on täpsem, selle abil on võimalik põhjalikult hinnata jalale mõjuvaid jõude ning selle alusel hinnata jalgade seisundit. Uuringuga saab teha staatilisi ja dünaamilisi mõõtmisi, ühe ja mitme sammu analüüsi, jälgida jalatalla koormuse muutumist ja raskuskeskme liikumist reaalajas.

Pääsesin 2. novembril spordimeditsiini- ja taastusravi kliiniku direktori Rein Kuiki vastuvõtule. Kõik käis väga kähku – jalutasin mingi raja peal umbes viis korda ja andmed olidki arvutis, mis kuvas artikli juures oleva pildi. Midagi üllatavat polnud – jala koormusjaotus on vale (pildil on näha, et koormus on ainult ühel küljel, normaalne on vist - ma pole päris kindel, sest ma ei leidnud väga head lehekülge, kuid see pilt meenutab Kuiki seinal olnud pilti - selline jaotus http://www.monte.co.jp/footlab/ft_footscan_img/top/footscan_top2.jpg) ja sellest arvatavasti ongi vigastused tekkinud. Doktor Kuik joonistas mulle vajalikud sisetallad ja poole tunniga oligi protseduur lõppenud.

Sisetallad tõin kliinikust ära umbes nädala pärast. Nüüd käingi jalatugede või meditsiiniliste sisetaldadega (nimetus polegi ehk nii oluline) ja kogu lugu läks maksma 1250 krooni. Eks näis, kas on ka kasu. Igatahes tunnen ennast kindlamalt ja seegi on hea. Taldade kandmisest ja nendega harjumisest kirjutan mõne nädala pärast. Praegu on see minugi jaoks väga uudne värk.

Üldiselt soovitaks aga isegi tervisesportlastel sellisesse kontrolli minna (võib ka odavama uuringu tellida). Tean, et Priit on käinud, sest nägin Postimehe fotobaasis vastavaid pilte. Tema tulemust ma küll ei tea, pole jõudnud küsida. Kasu on sellest uuringust kindlasti - kasvõi nö hingerahu saamiseks.

Foto: Martin Šmutovi koormustesti tulemused.
Foto autor: Erakogu.