Pullerits: Kuidas vabaneda spordi orjusest?
Nii kui 17. märtsil jooksma hakkasin, pole siiamaani pidama saanud. Selles mõttes, et mitte ühtki päeva pole jooksmata vahele jäänud. Kaks tosinat trennipäeva ühtejutti – arvan, et see on isiklik rekord.Milleks mõni päev vahele jätta? Tõesti: milleks?
Mõni ütleb, et oluline on taastuda. No kuulge, ma taastun enamiku ajast. Ma laman ööpäevas vähemalt seitse tundi, neist enamiku magades. Ma veedan enamiku ärkvel oleku ajast istudes, ilma sammugi tegemata. Kui 24 tunni jooksul tunnike joosta, kas siis 23 tundi taastumiseks jääb tõepoolest mõne arvates väheks?
Pealegi, ega ma siis täistempoga alustanud. Ikka aeglaselt, rahulikult, paaril esimesel korral 6 km 32 minuti ringis. Siis suurendasin jooksumaad poole võrra, 9 kilomeetrini, aga tempo hoidsin endistviisi tagasihoidliku, 44-45 minuti kandis. Mõne aja pärast suurendasin seda maad omakorda kolmandiku võrra, 12 kilomeetrini. Aga kiirust ikka ei hakanud oluliselt lisama, jooksin selle maa tasahilju 57 minuti kanti.
Esimesel nädalal läbisin 55 km (kõige esimesed, pühapäevased 6 km jäävad arvestusest välja), järgmisel 72 ja kolmandal nädalal 76 km. Nüüdseks on 24 päevaga koos 232 km.
Et kas probleeme pole tekkinud?
Algul paari trenni järel tundusid põlved veidi hellad, just need kohad, mida traumatoloog-ortopeed Leho Rips
oli möödunud sügisel kergel läbivaatusel muljunud. Aga see mure kadus iseenesest paari korraga. Korra oli vasak kannakõõlus veidi kummaline, kuid panin järgmises trennis tempot juurde – enne tegin põhjalikud venitused – ja mure oli seejärel kadunud. Ja korra hakkas säärelihase ja kannakõõluse ühenduskoht veidi kangeks-valulikuks jääma, ent taas peletas kiirem jooksukord häda minema.Kui küsite, mis plaani järgi teen, siis vastan: pole mul mingit plaani. Ja pole vajagi. Olen nii hea, nagu olen, ja mingi plaan siin napilt kuu enne Tartu nn jooksumaratoni ei aita. Plaanid – olgu siin rõhutatud neile, kes minevikus tuhnida armastavad (tervitusi Pärtel Piirimäele!) – on läbitud etapp. Jooks, nagu kuskil öeldud, pidi tegema vabaks. Aga plaanid teevad orjaks. Mulle meeldib vabadus rohkem kui orjus. Soovitan teil ka selle üle mõelda – ja te näete, kuidas vabadus maitseb palju paremini!
Mida see tähendab?
Toon näite.
Läksin teisipäeval, 3. aprillil jooksma. Nädalavahetusel olin teinud mitu 12 km ringi. Mõtlesin, et teeks nüüd veidi kiiremaid liigutusi ka – teeks fartlekki. Jooksin algul kilomeetri soojaks, siis hakkasin tegema iga kilomeetri kohta kaks kiirendust – kergelt, umbes 150-meetrised. Aegamööda suurendasin kiirete lõikude pikkust. 6. kilomeetri läbisin 4.28ga, aga 7. kilomeetri, kus ajasin lõigud eriti pikaks, 3.59ga. Lihtsalt meeldis end veidi kauem piitustada ja tegin seda. Ei ole minu asi, mis oli pulss või laktaat. Meeldis ja tegin nii, nagu meeldis.
Eelmisel laupäeval sõitsin pool tunnikest jalgrattaga, siis läksin jooksma, et läbida tosin kilomeetrit. Ei olnud mul taas mingit plaani. Aga ilm oli normaalne ja teeveerne kuiv ning 8.-10 kilomeetril hakkasin tasapisi tempot tõstma: 4.41/km, siis 4.25 ja 4.15. Lõpus viimased 2 km jälle rahulikult. Järgmisel päeval ei hakanud ka midagi uut leiutama. Algul mõtlesin, et jooksen sama ringi niisama rahulikult, kuid taas tekkis kihk, et paneks 8.-10. kilomeetril tempot aegamööda juurde. Paningi, ja rohkem kui eelmisel päeval: 4.32/km, siis 4.20 ja lõpuks koguni 3.54. Vaat see treeningu tagantpoolt kolmas kilomeeter oli juba jooksu moodi!
Selle nädala teisipäeval tegin ka esimese kiirema jooksu, pisut rohkem kui 9 km 40.12ga. Andis kohe jalgades teistmoodi tunda – venitas lihaseid. Ja mõtlesin: mis juttu küll need ajavad, kes jutlustavad pidevat aeglast jooksu? Et tuleb joosta 5.00-5.20/km ja nõnda kaua aega ja pidevalt. Kuidas nad küll võistlusel järsku 20 protsenti kiiremini hakkavad jooksma? Nende jalalihased pole ju sellega harjunud.
Seda aeglast pikka jooksu nimetavad mõned põhja ladumiseks.
Mis põhja ladumine?! Teil on kokkuvõttes vaevalt kaks kuud Tartu jooksumaratoniks valmistuda ja te räägite mingist põhja ladumisest. Mis, see kestab teie arvates ainult mingi kolm-neli nädalat, et siis hakkate kiirust arendama või? Et nii lühikese ajaga laotegi põhja? Tere talv! Põhi on tulnud juba ammu, varasemate aastatega laduda. Aastatega, ma rõhutan. Aga kui kaua te seda põhja muudkui iga aasta laote? Iga kevad, iga sügis, iga talv?
Kuulge, võtke jalad kõhu alt välja ja hakake liigutama! Kui me räägime siin ikka korralikest harrastajatest, siis neil on põhi kogu aeg all, ja vastavalt sellele, mis hooajaga parajasti tegu, tuleb sinna vastav spetsiifiline pealisehitus rajada. Sest ärge ajage pada: kuu-kahega ei ole võimalik mingit põhja laduda, sinna peale kiirust ega kiiruslikku vastupidavust arendada. Enne tuleb rattahooaeg peale, kui te põhja ladumisega lõpusirgelegi jõuate.
Neile, kes ikka veel aru ei saa: harrastussporti, eriti kui harrastatavaid alasid on palju, ei saa teha nii nagu tippsporti, et harjutan ainult näiteks suusatamist ja siis laon terve suve ja sügise põhja. Selleks ei ole lihtsalt aega. Põhi tuleb aastatepikkuse tööga iseenesest akumuleerida. Ja sinna peale käib siis kas jooksu- või ratta- või suusavormi teritamine. Kui mõni arvab, et see jutt ei päde, siis vaadaku Tartu nelikürituse koondprotokolli, ja vaadaku, kui vähe on neid, kes minust eespool on. Möödunud hooajal ei olnud minust eespool mitte kedagi minust vanemat.
Ja ma ei kasuta isegi pulsikella. Ja loomulikult ei ole ma viimased hooajad treeninud plaani, vaid enesetunde ja meeleolu järgi.
Mu peamine sõnum on see: tundke end vabalt, tunnetage ennast ja võtke sporti mõnuga! Ärge muutuge igasuguste tippspordi põhjalt taandarendatud harrastajate teadusplaanide ega tehnoloogiavidinate orjaks. Kenyas ei kasuta peaaegu mitte keegi pulsikella – Eesti paari aasta tagune takistusjooksu meister Martin Mooses rääkis mulle sellest oma kogemuse põhjal – ja neist enamik jookseb kiiremini, palju kiiremini kui teaduslikke plaane järgivad ja tehnovahenditega varustatud läänemaailma jooksjad. Miks?
Sest lääne inimesed, nagu te isegi aru saate, on eemaldunud loodusest, nad ei oskagi end enam kuulata, neil puudub iseendasse usk, kui seda ei toeta tehnoloogia ja teadus. Õigemini, nad usuvadki ainult tehnoloogiat ja teadust. Nii võõrandunud on nad! Soovitan laupäevases Arteris lugeda mu lugu, mis näitab Eesti ja maailma autoriteetsete allikate uuringute põhjal, kuidas teaduse ja tehnoloogia kasutamine jooksmises ning looduslikest annetest ja pärandist kaugenemine on viimastel kümnenditel inimestele hoopis valusa karuteene osutanud.
Arvestage, et iga inimene on niivõrd individuaalne ja eripärane, et ainult tema ise, kui ta kuulab ennast, oma soove ja tahtmisi ja meeleolusid, kui ta kuulab neid siiralt ja kirglikult, suudab end just ise kõige paremini juhtida. Peaasi, inimesed, on vabastada ennast võõraste jõudude ja võõraste leiutiste võimusest.
Jõudu teile selles! Jõudu teile enda avastamisel ja eneseni jõudmisel!
******
Lily Pond, Balboa Park, San Diego, California. 6. aprill 2011. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida kaks korda pildile.)Foto 1: Veerandmailer Rasmus Mägi stiilinäide. Sellist lennukat sammu ei saavuta eales, kui kogu aeg aeglaselt n-ö põhja laduda. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 2: Jeemeni jooksja Nabil Mohammed Al-Garbi jooksmas paljajalu 1500 meetri eeljooksu MM-võistlustel Daegus Lõuna-Koreas. Paljajalu jooksu kasulikkusest kirjutab Priit Pullerits laupäevase Postimehe Arteris. Foto autor: AP/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 22:06
kommentaare: 61
61 Kommentaarid:
Ikka peaga vastu seina!
no minumeelest on 24 päeva järjest joosta spordi orjuses olek, mitte sealt vabanemine.
see on vabanemine - alates 17 märtsist 4 trenni. sh pühapäeval käisin suusatamas, niisama, maa oli lumine ja märg, joostes vääna või jalg välja. esmaspäeval mõtlesin trenni minna, aga läksin hoopis sünnipäevale. eks ole seda trenni ka tehtud. no lõpuks täna käisin jooksmas. jooksin tunniga 8 km. võibolla isegi vähem kes teab. Kuidas ma Tartu Maratoni kavatsen joosta? mismõttes Tartu maraton?? see pole isegi maraton, mingi tühine 23km. milleks mulle rabeleda mingi suguse xxx koha peale, pealegi kevadel, kui suusatajad puhkavad. Tahate ennast ületada ja midagi ära teha - jookske oktoobris haanjas doktori üritusel 100km järjest. Või tehke haanja 4x100 läbi. või võitke ära, nagu mina. Tartu maraton on ainult mingitele kehkenpükstele. Ainult mingid paduspordiorjad ja jooksulembid osalevad nii varasel kevadel jooksuüritusel ja lõhuvad jalgu. ja küll nad juba lõhuvad, ega igaüks pole pullerits, et enne seda 400km hinge all oleks.
chew that! :)
Kui inimesel ei ole muud väljundit, kui sport, siis ta teebki seda päevad läbi! Peegilike peeglike seina pääl, kes on kõige kaunim siin maal?
Toetan Priidu treeningmetoodikat. Ma teen umbes sama moodi, et lähen välja lihtsalt kas jooksma või imitatsiooni jne tegema ning treeningu sisu tekib sündmuste käigus. Pean ka treeningpäevikut, mis kajastab tehtut ning mida täites ja lugedes sünnib küll nn üldplaneering kuid konkreetne detailplaneering valmib tööde käigus. See kõik on selleks, et ennast vaimselt säästa ning hoida treeningust saadavat fiilingut. Trenn peab olema nagu kalal käimine- isegi kui kala ei saa, ikka tahad uuesti minna.
Teet
Midagi sarnast on kunagi kirjutanud ka maailma paremikku kuuluv triatleet. Ehk pakub huvi.
http://www.chrismccormack.com/macca/site/Blog/tabid/82/post/keep-it-simple/Default.aspx
Juba möningase aja tagasi kui taas hakati jaurama öige treeningmetoodika üle, hakkasid näpud sügelema . Aga Priit jöudis üsna ammendava selgituse ise varem valmis treida. Pöhimötteliselt on mölemal poolel öigus. Iseasi on vaatenurgas ehk alustama peab sealt, et mis on eesmärgid, millised on valikud, millised on need üritused, kus soov endast parim anda. Priidu valikuks on kahtlemata KTM nelik, lisaks juurde Estolopeti sari. Nüüd kas teadlikult vöi kogemata (arvan teist varianti), on väljakujunenud aastane tsükkel. Alustades okt kuni dets üldfüüsilise pöhja rassimisega, minnakse lume saabudes üle sujuvalt suusale. Kui viimane maratonimeeter läbitud, nädalake puhkust ja maanteekraavi jooksma. Napid 2 kuud ei vöimaldagi jooksurajal eriti jalgu taga vedada, eriti veel kui rohkem jooksuüritusi plaanis polegi. Forsseeritud korras peab saavutama parima hetkelise vormi kui vöimalik. Need kel plaanis muidki jookse kui kevadjooks, need selgemast selgemini ei saa toimida sellise plaaniga. Läbi pölemise oht on väga suur. Jooks joostud, kohe ratta selga, et 2 nädalat hiljem rallitada. Ja siis saabub rahu ja vaikus ning terveks suveks laskutakse mugavustsooni, et kehal ja vaimul puhata lasta. Vaikne suvine tiksumine säilitab piisava baasi ka sügiseseks rattasöiduks. Ning taas otsast peale. Mis siin keerulist on.
Aga vaadates lähiminevikku, siis taas kolistatakse samu ämbreid ja astutakse samade rehade otsa ehk kus need enam kui 200 jooksukilomeetrit läbitud on. Ikka vana tuttav maanteeserv, vinguselt saastatud öhus. Ja taas on eeldavasti oodata maikuus öigustust ja hala, et egas ma mingi krossijooksja ole....
Edu ja tervist, Maamees
Mis tolku on joosta nn keggelt 4:30.4:15km kui jooksumaratoni kekmene km on sama? Aga kiituseks müts maha, et kilomeetreid sul piisavalt juba kogutud.
Terv
Ain V
Õige on pealisehitis, mitte pealisehitus.
Paljajalu jooksmise koha pealt võib konsulteerida ka Kristjan Pordiga, juhul kui ta muidugi ei ole juba allikate nimekirjas.
Aga ära mõõda siis ka joostud kilomeetreid ega võta aega. Oled veel palju vabam igasugustest võõrastest leiutistest.
TA
Õige - kui sa nii või naa huupi paned, siis miks sa üldse midagi mõõdad? Või oled siiski "so self obsessed with numbers" igatahes ülimalt kahepalgeline jutt.
Kas ka ajakirjanikuna oled samasugune ainult oma arvamusest hooliv kehkenpüks?
"Mis tolku on joosta nn keggelt 4:30.4:15km kui jooksumaratoni kekmene km on sama? Aga kiituseks müts maha, et kilomeetreid sul piisavalt juba kogutud."
Terv
Ain V
08:10
Kuna pulsi numbreid ei ole, siis ei tea keegi kui kergelt see tuleb! Vaadates TJM aegu on see küll pigem hirmus pingutus...
9:39
PP kasutab siin enesetundest tulenevat pingutuse taluvuse hindamise metoodikat. Kuna ta spurte ei tee ja anaeroobsesse tsooni ei hüppa, siis ongi tegu kergelt tehtava treeninguga. Kerge tähendab "ilma liigse pingutuseta". Kuna tal on anaeroobne lävi ka mõnusalt kõrge ja arengu ambitsioon puudub, siis nojah, on küll kerge trenn mis soodustab ülekoormusvigastuste teket. Tundub, et PP eesmärk on oma eeskujul nakatada võimalikult suuri rahvahulki ennast kergelt vigaseks treenima. Nõnda saab ta lehes hakata mitmesuguseid abivahendeid reklaamida sest tekitab abivahenditele nõudluse nende arelt kes sportides ülepingutavad. Vägisi tundub, et PP on ajakirjaniku ameti kõrvalt ärikoolituse kursustel õhtuti käima või loeb Kiyosaki raamatuid ja üritab saadud teadmisi praktiseerida.
Toon näite.
Läksin teisipäeval, 3. aprillil jooksma. Nädalavahetusel olin teinud mitu 12 km ringi. Mõtlesin, et teeks nüüd veidi kiiremaid liigutusi ka – teeks fartlekki. Jooksin algul kilomeetri soojaks, siis hakkasin tegema iga kilomeetri kohta kaks kiirendust – kergelt, umbes 150-meetrised. Aegamööda suurendasin kiirete lõikude pikkust. 6. kilomeetri läbisin 4.28ga, aga 7. kilomeetri, kus ajasin lõigud eriti pikaks, 3.59ga. Lihtsalt meeldis end veidi kauem piitustada ja tegin seda. Ei ole minu asi, mis oli pulss või laktaat. Meeldis ja tegin nii, nagu meeldis.
Eelmisel laupäeval sõitsin pool tunnikest jalgrattaga, siis läksin jooksma, et läbida tosin kilomeetrit. Ei olnud mul taas mingit plaani. Aga ilm oli normaalne ja teeveerne kuiv ning 8.-10 kilomeetril hakkasin tasapisi tempot tõstma: 4.41/km, siis 4.25 ja 4.15. Lõpus viimased 2 km jälle rahulikult. Järgmisel päeval ei hakanud ka midagi uut leiutama. Algul mõtlesin, et jooksen sama ringi niisama rahulikult, kuid taas tekkis kihk, et paneks 8.-10. kilomeetril tempot aegamööda juurde. Paningi, ja rohkem kui eelmisel päeval: 4.32/km, siis 4.20 ja lõpuks koguni 3.54. Vaat see treeningu tagantpoolt kolmas kilomeeter oli juba jooksu moodi!
Tahad öelda et ta ei pane sellega anaeroobsesse tsooni?
23:13 - Et mul pole muud väljundit kui sport? No ärge tulge rääkima, et mul on väljundi puudus. See blogi, Postimees, raadiosaade, tudengid TÜs, Maratoni lisaleht ja Londoni eriväljaanne, kirjutised veel muudeski väljaannetes... Ja saame veel nädalalõppu nägema! Pealegi, tunnike sportimist iseendale ei tee küll paha ega võta tükki küljest.
Aitäh, 23:57, hea viite eest. Mõni suudab ikka kaasa ka mõelda, mitte ei lähtu oma - õigemini võõraste! - dogmadest ega karju "ikka peaga vastu seina"!
Aitäh, Teet ja Maamees, mõistamst ja kaasa rääkimast! Aga Maamees, uuest nädalast on oodata täiesti uuelaadset vaheldust - stay tuned!!!
08:17 - mul on ses vallas veelgi võimsam allikas, kes on käinud viimase poole aasta jooksul kolm korda kokku neli kuud Kenyas teadusuuringuid tegemas.
09:11 ja 09:38 - ei, just selles võlu ongi, et saad endaga võistelda. Mulle see meeldib - kas või endaga mõõtu võtta. Ja special to 09:38 - tõestate vana tõde, et lihtsam on hukka mõista kui mõista...
09:39 - Tartu jooksumaratoni viga on olnud liiga kiire algus, see viga tuleb parandada - vajatakse usaldusväärset jänest!
09:49 - you talk too much :)
just selles võlu ongi, et saad endaga võistelda.
Mina üritan täpselt sama, aga 4 aastat tagasi kasutasin esimest korda treeningplaani. 10 km aeg paranes ca 2 min. Järgmisel aastal võtsin raskema plaani ja aeg paranes veel 3:20. Siis sai kõrini 180 pulsiga jooksmisest ja võtsin ette poolmaratoni ja eelmisel aastal maratoni. Igal juhul minule on treeningplaan olnud suureks abiks, kuigi sajaprotsendiliselt plaani järgi ma muidugi ei valmistunud. Samas saan aru nendest, kes on seda aastaid kasutanud ja loobunud, sest põhitõed saavad selgeks ja täpset plaani polegi vaja. Aga algajatele, kes tahavad om tulemust parandada, on plaan igaljuhul abiks, ise leiutada on oluliselt keerulisem.
TA
Meil siin Tähtveres on see pagana jama jah, millele Maameeski viitas, et üksluised on meie jooksuvõimalused. Maanteekolmnurk on enamvähem kümnekas (sõltub, kust alustada), aga täiesti sile, ei mingit tõusu. Dendropargis on tõusud, aga need on lühikesed ja järsuvõitu. Kuid Tartu JM distantsil on pikka laugjat tõusu ja allamäge silkamist. Kumbagi Tähtvere kandis treenida ei saa.
Aga üldiselt olen ka seda meelt, et lihtsalt võta jalad kõhu alt välja ja jookse. Kui jõudu joosta on, siis jookseb need JM tõusud ka ära, aga kui joosta ei jõua, siis tule või otse Keeniast, aga ikka tuleb kehv aeg. Kõige parem jooksutrenn on jooksmine ning seda just Priit hetkel teebki. Jõudu!
Priit kuidas sa oma trenni pikkust mõõdad (km siis pean silmas)?
Priit, tõin su enda vana jutu lagedale mitte selleks, et treeningplaani vajadust tingimata kaitsta, vaid pigem viitamaks su harjumusele esitada äärmuslikke seisukohti, selmet otsida seda, mida vanasti nimetati "kuldseks keskteeks". Ilmselgelt on see omalaadne mäng sulega, et proovida, kuidas õnnestub eelmisega vastukäivat seisukohta sama hoogsalt ja elegantselt kaitsta. Sedalaadi mänge mängisid humanistlikud õpetlased juba 16. sajandil, näidates, et inimlikes asjades ei ole võimalik loogika abil ühese tõeni jõuda (nagu skolastikud olid lootnud). Paljud blogi lugejad on seda stiili pidanud lugejaga manipuleerimiseks, aga see on hinnangu küsimus (intelligentne lugeja näeb manipulatsiooni läbi ja pigem muigab selle peale).
Su viimaste seisukohtade osas nõustun sellega, et harrastaja jaoks, sõltumata eesmärkidest, ei tohiks sport või treening muutuda kohustuseks või lisastressi allikaks, mida range treeningplaan võib tekitada. Samas, arvestades treeninguteks olemasolevat piiratud ajaressurssi, on siiski mõttekas neid teataval viisil planeerida, lähtudes eeskätt tõdemusest, et kui sa ei tea, mida konkreetne treening arendab, siis pole tegu treeninguga, vaid vaba aja veetmisega. Sina, Priit, oled selles osas mõnevõrra skisofreenilises olukorras, sest räägid tulemustest ja teiste võitmisest sama palju kui tipud, treenid suuremas mahus kui enamik harrastajaid ja väidad nüüd, et õige on treenida täpselt nii, nagu parasjagu mõnus on, st pühapäevasportlaste moodi, kelle eesmärgiks on hea enesetunne, mitte kellegi edestamine.
Ise olen proovinud treeningplaani dilemmat lahendades jõuda kuldse keskteeni sellisel viisil, et ranget kava ei koosta, aga üritan nädalas ära teha 3 arendavat treeningut või võtmetreeningut (jooksuhooaja näitel: pikk jooks, tempojooks, fartlek, intervallid vms), ülejäänud on taastav või alternatiivne treening (ratas, ujumine). Võtmetreeningute aeg sõltub muudest kohustustest, töökoormusest ja eelmisest treeningust taastumisest. On juhtunud, et välja minnes on plaan teha arendav trenn, aga enesetunne käseb hoopis taastava teha, ja vastupidi.
Kokkuvõtteks, nagu ütleb üks Woody Alleni tegelane: "Whatever works for you!"
Priit, sinu suurim arenguhüpe oli just siis, kui sind juhendati (Tramm, Minn jne)´, kõik nad panid plaani ette, et väga suur tähtsus on rah tempol, vahet pole, kas jooks suusk.
Ain V
Ain, siis olin algaja, siis oli, kuhu areneda. Nüüd nõuab areng juba poolprofessionaalset tööd, ja võrreldes saavutatava arengu suurusega ei oleks selle nimel tehtav töö hulk tulemuse väärtusega minu silmis proportsioonis.
Pärtel, väga hea ja korralikult argumenteeritud sissekanne. Puhas nauding lugeda. Püüan ka kaks arendavat trenni teha, aga vabalt, siis, millal juhtub, kui tuju on ja kui pikalt viitsin.
11:42 - kilomeetreid mõõdan maantee kilomeetripostide järgi, mille vahe olen omakorda jalgrattaga üle kontrollinud. Mõned meetrid siia-sinna ei mängi rolli, ega ma ju rekordeid jookse.
Minul piisab 2-4 korda nädalas a´30-45 min, vahel ka segatsooni treeninguid, nädalas kokku 20-30km. 10 km võistlustempo aeg umbes 37min, vanus 45. Igapäev joosta, ons sellel mõtet. Vaimselt võid ju värske olla,kuid lihasväsimust üldjuhul inimene ei tunneta.
Anonüümne ütles...
Minul piisab 2-4 korda nädalas a´30-45 min, vahel ka segatsooni treeninguid, nädalas kokku 20-30km. 10 km võistlustempo aeg umbes 37min, vanus 45. Igapäev joosta, ons sellel mõtet. Vaimselt võid ju värske olla,kuid lihasväsimust üldjuhul inimene ei tunneta.
No sellele pole küll paljudel midagi vastu panna!!!
Mis see uus nädal uuemat lähenemist toob. Kas sellelt saladuseloori kergitatakse enne toimumist. Takkajärgi tarkusega pole reeglina miskit peale hakata....
Tartu on suht nadi linn jooksuvöimaluste suhtes jah. Kui vöimalust, siis hetkel on parim valik töenäoliselt Elva staadioni ja järve vaheline metsatukk, kus mäletamist mööda 2km ring märgitud, Vooremäele on veel vara minna, ülemöödunud nädalavahetusel sai veel tahtmise korral metsa vahel suusatada, väline kaar aga sulavast keltsast plögane. Vooreka lasteka ring, 3km, on ideaalselt suht sarnase profiiliga harjutamaks kevadiseks jooksuks.
Käies ise ka suht suvaliselt ja täiesti plaanituna vöimalusel nii palju kui aega ja viitsimist jagub. Erinevalt Priidust alla tunni ja alla 10km korraga polegi teinud. Kui kiiresti veel med.pöhjustel peale 2 aastast jooksupausi üldse joosta suudaks, ei teagi veel. Eilne 14,6km keskmise tempoga 4.20 km-le väga ülejöukäiv polnudki. 160km sai sel kevadel kokku nüüd. Üldiselt spetsiaalselt kiirustreeninguid ei hakka tegemagi, pigem panustan 2-3 sekundit igal km-l Priidust kiirem olla, neid sekundeid 500m löpuspurdiga tasa ei jookse enam....
16.42- köik söltub järjepidevusest, oleneb mitu aastat sellise skeemiga keha liigutatakse ja söltub milline on aastate tagune sportlik taust. Kui on olemas mingi treenituse tase, siis seda 2-4 korda nädalas harjutades on kerge hoida. Maamees
Minu eelmise kommi iroonia seisneb selles, et ei maksa üle pingutada. Liikumisharrastajate suur viga on selles, et nad treenivad tegelikult permanentses parasümpatikonoonses ületreenitusseisundis. Mõelgem selle üle!
Parasümpaatikotoonne ületreening ehk varjatud iseloomuga vorm, mida on raske diagnoosida, esineb üldjuhul vastupidavusalade sportlastel. See esineb hästi treenitud sportlastel, kus valdavad pidurdusprotsessid, see on palju sümptomite vaesem kui tavaline vorm. Sportlane ei ole võimeline oma anaeroobseid energiareserve täielikult mobiliseerima ehkki kinnitatakse subjektiivselt end ammendunud olevat. Üsna levinud vorm rahvasportlaste seas.
Tartus seal aastal mitu jooksu tulemas. Juba paari nädala pärast Parkmetsa jooks, juuni alguses Paf Olümpia jooks. Viimase kohta hetkel vähe infot ent küll see mõne aja pärast ehk ilmub. Oktoobris KTM jooksud.
Nii et Tartu vaikselt jooksukaardil tagasi.
Häid ja vaheldusrikkaid treeninguid.
P.
Mingi selge pilk ehk järjekindlus võiks Priit Sinu kirjatükkides olla. See jätaks täiesti ükskõikseks, kuidas trenni teed või ei tee, kui Sa mitte ise vahetevahel, näiteks siis selle suusahooaja lõppedes ei küsiks, et mis valesti läks.
14. märtsi sissekanne oli pealkirjaga "Kes lahendab hooaja müsteeriumi" ja peamine küsimus, tsiteerin:
"Tänavused näitajad tekitavad aga üksjagu segadust, nõutust ja hämmeldust. Millest need ikkagi räägivad? Kas keegi oskab seletuse anda - aruka, faktidele tugineva?"
Sulle püütakse (sõbralikult) vastata, et mitmete kommenteerijate arvates treenid liiga intensiivselt (vaata ka kõiki selle nädala kommentaare) ja siis Sa tuled endale "arukalt, faktidele tuginevaid vastajaid" loputama, et vabanege spordi orjusest ja tehke asja mõnuga.
Tobe on Sinu lähenemine. Küsimus ei ole mitte see, et kuidas vastajad sporti teevad ja kas sellest rõõmu tunnevad või mitte, vaid kuidas Sulle vastatakse ja püütakse nõu anda. Sina paistsid hädas olevat ja palusid abi. Kui nõu ei meeldi, siis selgita miks ja ära mängi järgmine kord küsimusi esitades lolli.
Üritades nalja teha, võiks visatada, et ületreening on kandunud kirjutamisse, aga ei viitsi. Tõesti ei huvita.
äRGE NÜÜD SEDA ÄRPLEMISE KOHTA LIIG TÕSISELT KA VÕTKE.
eI MAKSA ARVATA, ET PRIIT TEIE NÕU VAJAB.
Ratalt jooksule... see juba nagu väike triatlon. Siit ka hea uudis triatloni sõpradele - tartutriatlon.ee
Seega üks suur ja tugev üritus suvel juures? Sellest pole kuskil väga kuulda olnud. PP ehk teeb uurivat ajakirjandust?
Allan
tartutriatlon.ee
Tundub olema Ain Alari uus projekt!
Kas Tristar on ohus?
Pigem paralleelprojekt, mitte konkureeriv projekt.
21:53, aga kes kinnitab, et aeglaselt joostes tulemused paranevad? Äkki lähevad hoopis kehvemaks? Võtke teamideks, et olen aegade pikku jõudnud arusaamisele, et mida aeglasemaks ma treeningud muudan, seda viletsamaks võistlustel tulemused lähevad. Näiteks olen sel kevadel jooksnud tõesti ekstraaeglaselt. Eile läksin, et teen ühe tempokrossi. Aga mis oli tulemus? Lihased polnud intensiivse tööga harjunud ja aeg tuli väga vilets. (Okei, lõpus oli tuul vastu ka, aga sellest võinuks ju läbi murda, kui lihased oleks intensiivse tööga paremini ja pikemalt harjutatud.) Oleks ma aga teinud rohkem intensiivseid trenne, oleks ma ilmselt sama aja saanud mängeldes, mitte anaeroobse piiril pingutades. 23 km ei ole võimalik muretult ja pingutamata läbi sörkida, kui räägime ikka võistlemisest (ja me räägime). Isegi kui hoida seal kiirust 4.20-4.25/km, nõuab see eelnevalt ikkagi pikki intensiivseid trenne, sest muidu ei kannataa lihased sellist tampi välja, rääkimata veelgi kiiremast jooksust. Saate ju ise ka aru, et ei ole võimalik panna võistlusel 23 km järjest 4.15/km, kui trenni tempo on olnud muudkui 5.00-5.15/km, ja sekka heal juhul kord nädalas 5-7 km intensiivsemalt. Minut kiirem tempo on hoopis teine maailm ja selle maailmaga tuleb enne põhjalikult harjuda, et seal vastu pidada ja ellu jääda. Nii et tõstkem kiirust, seltsimehed! Meist enamik ei tegele siin ju mingi tippspordiga, et viie aastata kogume mingit mahtu, et Rio olümpial saada 5000 m jooksus poolfinaali. Meie eesmärk on end kahe kuuga vormi viia, ja seda, meeldigu see teile või mitte, ja öelgu mingid teooriad mida tahes, saab teha ainult forsseerides. Igasugused jutud pikast rahulikult põhjaladumisest on lihtsameelsete uinutamiseks.
Priit, see on nüüd juba pisut mõtestatud vaidluse moodi. Sul on oma seisukoht, usud sellesse, lase minna.
21:53
Muideks, Ülo Vooglaid küsis mult kunagi, et mis teooriate järgi oma elu sead. Mul läks vist ikka viis aastat aega, enne kui lõplikult aru sain, et mida ta silmas pidas. Aga ärge hakake nüüd Vooglaidu sõimama, see ei ole see koht.
Priit, sa oled kommentaaridest valesti aru saanud, loomulikult ei ole vaja igapäevaselt jalg jalaette jalutada, arendab ju vaheldusrikas treening, ala 80% aeroobne, 20% anaeroobne ja sellest kiirem.
Siin tulebki mängu pulsi jälgimine ja oma isiklike pulsitsoonide tundmine! Võibolla ongi sinu pulss 5 min/km joostes 130-140 mis tähendabki tõenäoliselt põhja ladumist. Räägid anaeroobsest pingutusest, mis su lävi on Priit. Seepärast ei saa lüüa kõiki ühe puuga, vaid tuleb vaadelda individuaalselt. Kuna sina aga pulsiandmeid ei avalikusta, siis ei saa ka keegi singa argumenteerida kuna arvamus arvamuse vastu ei ole argumentatsioon.
Üks on selge - tartu nelik on ebenormaalselt üles ehitatud, miks on jooksu ja ratta vahe 2 nädalat? Tegelikkuses ei jõua kummakski õigesti valmistuda (juhul kui ei ole eesmärgiks ainult ühel võistlusel tipptulemuse tegemine).
Põhja ladumine ongi pikaajaline tegevus, intensiivsust tuleb tõsta tasapisi - hetkel lihtsalt ei ole aega normaaltingimustes ettevalmistust teha, kuna ajapiirang on ees. Sama kehtib rattamaratonipuhul, mis on veelgi hullem, sest jooksu puhul jõuab veel natuke ettevalmistust teha, aga rattavormi timmida ei ole absoluutselt võimalik, sest peale jooksu on vaja taastuda ja siis kohe uuesti purakas panna, kuid võistlusnädalal ei saa ju ka enam eriti km koguda.
Siinkohal ettepanek TM4 ürituse formaadi muutmine inimlikumaks (jooksumaratoni viimine juuni lõppu või juuli algusesse). Hetkel lihtsalt 300 meest Hispaanias juba 1500km alla saanud, ning neid enam hooaja alguses ei püüa.
Nii et trenni, trenni, trenni Priit - konkurendid ei halasta sulle :-)
Ain, ega kogu intensiivset trenni ei tehat anaeroobses tsoonis ("hapnikuvõlas"). 20% on ikka ülipalju, eriti kui inimene treenib poolmaratoniks, mida ka kõige paremad ei suuda joosta anaeroobse energiatarbimise rezhiimis.
Priit,arvan et teed õieti, kui tempo valid sellise,et jooksu aeg rääkida ei saa või on sellega raskusi ja nädalas 2 kibedamat trenni s.h. lõigud-tõusud ikka pikad,nii et müts peas pigistama hakkab-----siis oled õigel teel.HD.
see on tunde järgi treenides.hd.
Siinkohal ettepanek TM4 ürituse formaadi muutmine inimlikumaks (jooksumaratoni viimine juuni lõppu või juuli algusesse).
Kui midagi nihutada siis ehk TRR mõned nädalad hilisemaks-kesksuvel TJM rajal jooksmine ei ole enam naljaasi .Alternatiivina võiks kevadise jooksu üldse ära jätta ,asendada see nelikus sügisjooksuga.
Kuulge, pulsikummardajad, mõelge nüüd veidi oma peaga ka ikka, palun! Pulss näitab südame töö kiirust. See on kogu protsessis vaid üksainus osa. Lisaks sellele peavad jalad suutma liikuda, lihased ja liigesed peavad suutma liikuda, tuleb taluda laktaati, tuleb ennast sundida, tuleb valu ületada, sul peab olema kiirust, sul peab olema jõudu, sitkust - mis sellel kõigel pulsiga pistmist on? Mitte midagi erilist. Lihtsalt, mehed, lääne inimesed on leidnud ühe näitaja, selle absolutiseerinud, ja kuna see on nii hästi mõõdetav - ja selle mõõtmiseks saab tehnikat müüa, mida saab omakorda iga aasta uuendama sundida -, siis nad orjavadki seda. See on sama hea, kui öelda, et mu autol on nii või naa kõva aku, seetõttu on mu auto kõige parem. On või? Aga kui su auto teel ei püsi, mis su akust siis kasu on? Sama on pulsiga - te muudkui pulsitate ja pulsitate, aga laiemalt ei taha mõelda, et jooskmine pole ainult pulss ja pulss. Miks te ei taha oma peaga mõelda?
Kus on keenialastel pulsikellad, ah? Nad naeravad pulsikellade üle, nagu rääkis mulle Martin Mooses. Ja õigusega. Sest teie mõõtke oma pulssi palju tahate, aga keenialased teevad teile ikka jooksus ära, sest nad ei vahi pulssi, vaid nad teevad trenni - jooksmine on jooksmiseks! Kunas te küll sellest ükskord aru saate ja vabanete kitsarinnalisest ühe näitaja absolutiseerimisest?
Pagan, mul on kodus Seb Coe video "Born to Run" ja seal ei ole kuskil näha, et ta vahiks pulssi. Küll on näha, kuidas papa Coe näitab pojale aega - nad vaatavad kella (that's your time, ütleb papa Coe; ei mingit jutt heart rate'ist mitte kusagil). Millegipärast keegi pulsikellastatud eurooplastest ei küüni nüüd pulsikellata Coe ega Ovetti ega Crami tasemele. Palju jõudu teile pulsi vahtimisel!
On uuritud neid musta mandri mehi ning neil on aaria rassi ees olulised eelised. Jalaehitus on teine, ninasõõrmed on suuremad jne. Meil nende tasemele jõudmiseks tuleb oluliselt rohkem pingutada.
Mis puutub pulsikella, siis abivahend on see kindlasti. Kui treenid vastupidavust, siis ei saa seda teha kiiruse faasis. Kas põletad rasvu või süsivesikuid - vahet pole eks. See on vaid üks moodus, kuidas mõõta ennetamaks ületreenimist.
Kui ainus mõõdik on võistlusel saavutatud koht, siis ei saa sa mingi valemiga analüüsida, mis olid põhjused just sellise koha saavutamiseks. Ehk siis pulss on diagnostika vahend, lihtne kuid kindel. Miks sa sõrad selle vastu ajad ei saa aru, uuri oma tuttavate spordiarstide käest, miks või kuidas see sind aitab, kui sa lihtsurelikke ei usu.
Kõige parem ära enam seda teemat puuduta, kui see sulle nii vastumeelne on. Millal sa viimati koormustesti tegid?
Kui inimene ise ei taha õppida, siis ta ei tohiks ka teisi õpetada või mis?
Vunts
sa ei tea, mida Coe ja Owett lisaks fish'n'chips'ile sõid, seetõttu pole õige neid mehi eeskujuks tuua.
ja üldse, mida siin nende sada+ kohtade pärast niiväga pingutada. peaasi, et endal treeningul ja võistlustel mõnus oleks.
Kasutan oma pead üle pika aja ja kaks kuldaväärt mõtet tuli.
Treenimine on ju nii lihtne - vaatad Coe videosid ja kuulad keha. Miks neid treenereid seal ülikoolis siis nii kaua meie ühise raha eest koolitatakse, aru ma ei saa.
Ajakirjandus tundub ka nii arusaadav ja selge. Võtad paberi ja tulistad. Kõigil ju peaaegu õnnestub. Mida veel seal õppida on? Pikki aastaid Tartus. Jällegi aru ei saa.
Meetodid mille toel Coe ,Ovett ja Cram(või C.Lewis või J.Kratochvilova) oma tulemused saavutasid pole tänapäeval enam lubatud.
BTW-pulsokad jõudsid massilisse tavakasutusse alles 90-ndatel.Kuidas enne see telemeetrimine käis võid Vireni raamatust lugeda.
hr Ajakirjanik ei peaks tooma analoogiat alalt, mida ta ei tunne.
Süda on pump.
Kui hüdraulikasüsteemis pump tuksis on, siis ei liigu sul mitte miski.
Pumpa saad koormata vaid kuni lubatud piirini, kui ettenähtust liiga palju koormad, siis süüdista ainult ise ennast sest et rike võib tulla väga järsku ja olla väga kulukas. Kui piiri ei tea või pole võimalust piiri kontrollida, siis on see umbes katsetamine.
Aku ei ole pump. Aku on mahuti.
14:36 - ilma akuta on sellest pumbast veel vähem kasu, sest see ei lähe isegi tööle mitte :)
...ehk mida ma jätkuvalt rõhutan: ei saa võtta ühte elementi ja selle põhjal kõike hinnata ega iseloomustada.
Väikese ääremärkusena siia infoks, et homme (14.04) toimub selle hooaja viimane suusasprint Valgehobusemäel.
Algus kell 11.
Ise kavatsen sinna kiibitsema minna.
Küi süda on pump(mida ta kahtlemata on) ning pumba rõhk on ülioluline mõõdik, ükskõik mis pneumaatilise või hüdraulilise süsteemi juures(alati on need kellasid täis), siis mis on aku inimkeha mõistes?
Akuga paned mootori küll käima, kuid pump hoiab seda käigus. Akut vajad sa esimesed 10 sekundit, siis võtab generaator ta töö üle!
Ilma akuta saad ka mootori tööle, aga ilma pumbata seda töös ei hoia. Mina väidan et pump on AjaO ning tema tööseisundi tuleb mõõta.
Kui sina Priit saad ilma hakkama siis way to go!
Tubli Priit, sa suudad seda!
Annan alla! Teie võit. Õnnitlen!
Aga ikkagi vaadake seda ka mõnikord, et aku tühjaks ei jookse.
_Kuulge, pulsikummardajad, mõelge nüüd veidi oma peaga ka ikka, palun! Pulss näitab südame töö kiirust. See on kogu protsessis vaid üksainus osa. Lisaks sellele peavad jalad suutma liikuda, lihased ja liigesed peavad suutma liikuda, tuleb taluda laktaati, tuleb ennast sundida, tuleb valu ületada, sul peab olema kiirust, sul peab olema jõudu, sitkust - mis sellel kõigel pulsiga pistmist on? Mitte midagi erilist_
Pulss on küll ainult kogu protsessi üks osa, kuid siiski ülejäänud protsessidega seotud osa. Õnnetuseks (või pigem õnneks) ei saa südame löögikiirust tahtega reguleerida, nii et suurem osa eespool loetletud sundseise kajastub ka südame töös.
http://www.3-fitness.com/tarticles/zones.htm
Pulsi kiirus on ära märgitud isegi keenlaste treeningmetoodikas ;-)
http://njsportsmed.com/Hot_Topics_Kenyan_Running.html
Ahjah, seal lõpus on viide ühele teisele "Born to run" videole.
Pealegi võiks keskeas olla harjumuseks suurel koormusel ja taastumisel aeg-ajalt mootorit kuulata, et ära tabada ebaharilikud nähud, siis oleks ehk vähem kuulda ka äkksurmadest jooksurajal.
Muidugi oleks tore teada saada hetke subjektiivse enesetunde objektiivsed põhjused ja mõõta kõik muud näitajad, kuid sel juhul näeks trennitegija välja nagu tulnukas. Ka ei ole mitte igaüks valmis laskma end täpse laktaaditaseme ja muude verenäitajate teadasaamiseks torkida.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
"ehk mida ma jätkuvalt rõhutan: ei saa võtta ühte elementi ja selle põhjal kõike hinnata ega iseloomustada."
kindlasti ei näita ju pulsimõõtja absoluutselt kõike kasutaja kehalislst seisundist. Näiteks kui on mingi arütmia, siis võib pulss tunduda meeldivalt madal ning ainult puslimõõtja järgi võiks pingutada küll, eriti kui pingutus on tugev ja arütmiat ei pruugi subjektiivselt tähele panna.
Samas on pulsi näit küllaltki palju infot sisaldav parameter, mida õigesti interpreteerides saab kehalise koormuse seada sellise, et sul oleks sellest rohkem kasu ja vähem kahju.
Ikka on parem mingitki infot omada, kui puhtalt pimedas kobada.
Aga kuna alati uue infoga tuleb juurde ka küsimusi, siis igaüks ise otsustab, kas kasutab pulsimõõtjat või ei kasuta.
Arvutada võib ka peast, paberil, arvelaual või kalkulaatoriga. Eesmärkidest (vajalikust täpsusest) sõltub mis vahend valitakse või tuleks valida.
Tänapäeval tasub odavate võimaluste tõttu primitiivsetest lahendustest hoiduda. Aga mõned on lihtsalt nii ökod (või mis sõna siia sobiks?), et ei hakka tehnikada möllama, kuna kogu aeg on ilma hakkama saadud.
14:36
Ja selles suunas, et treenijat abistada, ongi Polar liikumas. Vaadake kasvõi selle toote reklaamkuvandit:
http://www.polar.fi/en/products/improve_fitness/running_multisport/RCX3
Kaasaegne tehnoloogia on võimaldanud neil mõjuvalt palju tarkust kella sisse pookida. Ja nende tarkvaragi on nimega Personal Trainer.
Mònikord tunnen riigi üle uhkust - nagu täna. Riiklik TV tegi niisuguse asja ära. Kiitus! Heli ei kòlvanud kuhugi, aga stsenarist Hargla läheb ekspordiks väga hästi. Hansapanga asutaja on üks seriaali rahastajaid. Ja mitte Neivelt - muideks, mäletate, kes tema ESL-s oli?
Tammjärv?
niisuguses seriaalis peab olema mehe - naise vaheline pinge. nòrk oli praegu. kust see järgmine nädal tulla saab? heli tuleks uuesti teha. kubits ll
Kas keegi tõesti arvab, et kommertsmeedia propamasin ei toimigi nii nagu selles sarjas näeme? Kas keegi usub, et kommertsmeedi=ausus? Kui siia tuleb vastuseks jah, siis nii vastaja on mingitest seemnetest sõltuvuses.
Ma ei viitsi neid kommentaare siin läbi töötada, aga ma tõesti loodan, et Priidu juttu keegi tõsiselt ei võta. Mees, kellel minu teada ei ole mingisugust kehakultuurilist haridust tuleb ja viskab harrastajatele ette kõike mis sülg suhu toob. Kõik mida sa räägid on nii nagu sa ise arvad. Mine parem härra Nurmekivi või Lembergi jutule ja su vaated muutuvad oluliselt.
Sellise suusapõhjaga ja seda mitte esimest aastat, nagu härra Pulleritsu, võib tema jutus isegi mingisugune tõetera olla. Jama on siis, kui juttu hakkavad üks ühele järgima spordiga alles alustavad inimesed.
atlanta falcons jerseys
michael kors handbags
polo ralph lauren outlet
nike air huarache
pandora outlet
ralph lauren uk
louboutin shoes
michael kors outlet
omega watches sale
fitflops sale
Postita kommentaar
<< Esileht