Pullerits: Mis ohud seiravad Tartu rattaralli esimesel kolmandikul?

Selleks, et saaksite pühapäevaseks Tartu rattaralliks õige võitlushäälestuse, vaadake seda 16 sekundi pikkust videot?

Kas tundsite, kuidas adrenaliin tõuseb?

Seekordne Tartu rattaralli kulgeb uuel rajal, läheb Jõgeva poole. Uus on ka see, et startijate hulgas on Raio Piiroja, kes just teatas mulle: «Stardis näeme, aga võidu me ilmselt ei sõida. Sul ilmselt esimene kilomeeter sõidetud, kui ma liikuma saan. Ootan huviga.»

Niisiis, stardisirge järel tuleb parempööre Võidusillale (fotol ülal; foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix), mitte vasakule Riia tänavale nagu varem. Pöördekohas on ohutussaar – ettevaatust, et sinna sisse ei sõida! Sillalt laskudes hoidke vasakule ja olge seejärel valmis põrutavaks asfaldikatteks. Väga ohtlik koht on 200 meetrit enne Narve mäe tõusu: kui sõidate tänava paremas servas, teevad kõnnitee ja haljasala ootamatu, ligi meetri ulatuses jõnksu vasakule – see on koht, kus tekib efekt, et tõmmatakse suurel kiirusel järsult vasakule ning nii võib mehi langeda nagu loogu. Soovitav on hoida seal sõidurea keskele ja jälgida, mis toimub eespool paremal – see on veelgi ohtlikum koht kui too kitsenev koht mulluse rattaralli raja algul, kus peagrupis toimus suur kukkumine.

Narva mägi (fotol ülal; selle ja kõigi järgmiste piltide autor: Priit Pullerits) võib tunduda heidutav, aga sellest, kinnitan, saab ilma üksinda erilise vaevata ka 30 km/h üles sõita. Ilmselt läheb suur grupp siit üles rohkem kui 40 km/h.

Narva mäe otsas (fotol ülal, pildil Steve Astok) on piisavalt avar vasakpööre. Nagu ikka, tasub hoida väliskurvi, sest seal saab tõenäoliselt leiduma rohkem ruumi. Pärast tõusu olge valmis kohe kiirendama, sest seal, Puiestee tänaval, kus on ainult kaks sõidurida – erinevalt traditsioonilise rattaralli neljarealisest Riia tänavast –, läheb kitsaks ja tempo tõmmatakse kindlasti viimase vindini üles.

Hoiduge Puiestee tänaval (fotol ülal) parempoolsest servast, sest seal on palju konarlikku ja lapitud asfalti ning kaevukaasi. Aga hoidke silmad lahti ka mitmete pikipragude märkamiseks. Puiestee tänaval on hästi kerge pärikallak, mis tähendab, et kiirus läheb väga suureks, ja see kallak vaid suureneb, kui saate linnast välja ning paremat kätt asuvast Salvestist mööda. Vähemasti linnast väljas tee veidi laieneb, kuid kuni ametliku linnapiirini ehk umbes pool kilomeetrit on asfalt hüpitav.

Kui algab Jõgeva maantee (paremat kätt hargneb tee Jõhvi poole), algab hea sile asfalt. Samas on maantee iilidele igast küljest valla, nii et oluliseks saavad tuule tajumine ja positsiooni valik.

Esimesed ligi kümme kilomeetrit stardist kuni Vasulani (fotol ülal, pildil Steve Astok; see ja kõik järgnevad pildid tehtud rattasadulast sõidu ajal) kulgevad siledal maal. Asfalt on hea, auke kartma ei pea. Kuid arvatavasti tuleb valmis olla selleks, et maantee on servast servani rattureid täis - loomulikult siis, kui ei puhu küljetuul - ning möödumise kohta eriti ei teki. Kui aga peaks puhuma nn küljekas, rebeneb grupp oletatavasti peagi ribadeks. Küll kõvemad sõitjad sellele nn ketisuppi tehes ka kaasa aitavad.

Pärast Amme jõe ületamist ja Kärkna teeristi tuleb umbes 1,5-2-protsendine lauge 300-400 meetri pikkune tõus, millest grupp läheb hooga üles, sellele järgneb sama kaldega sama pikk laskumine ning siis tuleb raja esimene tõus (fotol ülal), mis kestab ligi kilomeetri ning muutub üleval voore peale jõudes kergelt järsemaks. Suures grupis ja soodsa tuulega ei ole selle tõusu võtmine probleem, küljetuulega aga läheb siin kindlasti tugevaks lammutamiseks.

Pärast eelnevat tõusu järgneb kohe ligi 700-meetrine laskumine (fotol ülal), kus kiirus tõuseb kindlasti üle 60 km/h. Kõige ees ei tasu seda laskumist võtta, sest koheselt järgneval tõusul läheb suurem jagu grupist siis inertsiga mööda.

Laskumise põhjast algab 800 meetri pikkune ühtlase kaldega tõus Lähtele - taas üks koht, kus konkurentidelt keelt vestile tõmmata ja gruppi lammutada.

Lähtel, pärast paremale jäävast koolimajast möödumist, läheb asfalt krobeliseks. Paarisaja meetri pärast tuleb Jõgeva maantee ilmselt kiireim laskumine (fotol ülal). Siin on taas tähtis positsiooni tark valik: kes laskub ees, kaotab alt algavale tõusule minnes väärtuslikku hoogu, kes tuleb tagantpoolt tuulest, võtab tolle järgneva lühikese, kuid piisavalt järsu tõusu mängeldes.

Pärast eelmisel pildil näidatud laskumist ja taamal paistvat väikest tõusu läheb sõit ligi 3 km laugel maanteel kuni kuulsa Äksi kurvini (fotol ülal), misjärel algab lauge, umbes 1,5-protsendise kaldega lauge tõus, mis on tuultele ülimalt avatud. Küljetuule korral tuleb seal väga hoolikalt positsiooni valida.

Kui lauge, rohkem kui poolekilomeetrine tõus võetud - soodsa tuule korral seda ilmseltei märkagi -, hakkab paremal orus paistma Saadjärv (fotol ülal).

Tabiverre sisenedes on keset teed ohtlik ohutussaar (fotol ülal). Teine ohutussaar seirab umbes 400 meetri järel. Hoidke silmad lahti!

Tormimäe laskumine (fotol ülal) umbes kilomeeter pärast Tabiveret - Tabiverest väljudes muutub asfalt taas siledaks - lubab taas hoogu üles tõmmata, liiati kulgeb see metsa vahel. Kuid laskumisele järgneb sirgel ligi 2 km salakavalat, n-ö astangulist tõusu - ärge imestage, kui seal ühtäkki raskeks läheb. Valige hoolega tuules kohta!

Pärast Mullaveret, kus paremale keerab minu maakoju - teie sõitke maanteel ikka otse! -, tuleb soise padriku vahel ligi 3 km lauget hea kvaliteediga asfalti, kuni paremalt näitavad teeviidad Luuale, Palamusele ja Elistvere loomaparki (fotol ülal).

Pärast eelnimetatud ristmikku järgneb 400-meetrine väikest pingutust nõudev tõus voorele (fotol ülal), mille harjalt hakkab paremal orus paistma Pikkjärv. Vaevalt sel tõusul midagi ohtlikku juhtub - see on selleks liiga lühike ja enamik tuleb tõusu alla padriku vahel puhanud jalgadega.

Kui mahti saate, jälgige piki voore harja sõites (fotol ülal) ilusaid vaateid paremale Pikkjärvele ja Vooremaale. Kui voorel umbes 1 km sõidetud, algab lauge ja pikk, umbes protsendine laskumine, kus tasub uljalt kiirust koguda ja nautida.

Pärast pikka lauget laskumist järgneb tõus üle Kaarepere raudteeviadukti (fotol ülal). See tähendab, et tuulise ilma korral tuleb siin olla taas hästi tähelepanelik, sest tee tõuseb oluliselt üle ümbritseva looduse, ja kui tuul peaks puhuma viaduktil vastu või küljelt, saab seal vägagi valus olema. (Foto parempoolsemas servas on näha Jõgeva rattaralli rada.)

Kaareperest (fotol ülal) läheb grupp ilmselt hooga läbi, nii et pole aega ringigi vaadata. Loodetavasti saab seal ebasoodsa tuule korral majade vahel minuti-kaks veidi hinge tõmmata.

Umbes 1,5-2 km pärast Kaareperet hakkab maantee tasapisi allamäge minema. Kuid üle-eelmise nädalalõpu testsõidul puhus seal tuul nii kõvasti vastu, et ees tööd tehes oli raskusi isegi 32-33 km/h kiiruse hoidmisega. Ent soodsa tuule korral tõuseb tempo Kassinurme kandis (fotol ülal) vägagi kiireks.

Pärast Pedja jõe ületamist, Painkülas, algab paremale kaarduva kurviga lauge, ligi 600-meetrine tõus üle avatud välja. Kui seal peaks tuul vastu puhuma, nagu juhtus testsõidul, on otse öeldes kuri karjas. Siis on too koht, kus nõrgemad võivad grupist pudeneda. Nii et valige aegsasti teiste, tugevamate taga kohta, et Jõgeva suunale (fotol ülal) ei peaks mahajäänuna sõitma.

Esimene allee, mida eelmisel pildil näete, ei tähenda, et kohe jõuate Jõgevale. Sealt jääb Jõgevale siiski veel umbes 2 km. Jõgeva lähenemisest annab märku teise allee algus (fotol ülal).

Ei, tee ei keera Jõgevale jõudes paremale kesklinna, vaid sõidate sealt keerakukohast otse edasi. Alles umbes poole kilomeetri pärast tuleb teie ehk rattaralli pööre paremale (fotol ülal), Mustvee poole, mis tähendab, et tuule suund automaatselt muutub. Algab sõit Laiuse poole.

Kuidas rada sealt edasi kulgeb, sellest juba loodetavasti homme. Püsige lainel! 
******

Bagpipe Butte, The Maze, Canyonlands National Park, Utah. 29. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)