Pullerits: Kuidas hiigelkukkumine röövis Elva rattarallil mult hea koha?
Ometi olid mõned mehed jätnud kodutöö tegemata. Võistluseelsel pärastlõunal saatis Filtri maanteekarikasarja peakorraldaja Mihkel Reile kõigile osalejaile selgesõnalise teate: «Stardigruppidesse sisenemine käib ümber käe kinnitatud käepaela esitamise alusel ainult läbi stardigrupi värava. Üle aia, lindi alt või lühikese distantsi puhul pika maa võistlejate tuules sisenemine on keelatud.» Aga niipea kui pika maa võistlejad olid stardikoridorist teele läinud, üritas vähemalt 15, kui mitte rohkem meest just pika maa võistlejate tuules stardikoridori siseneda, ehkki üks korraldajaist tõmbas neile ruttu jämeda lindi ette. Aga mõnda meest ei pidanud seegi – julmalt tõsteti lint üles ja poeti selle alt läbi, nii et peakorraldaja pidi neid valjult noomima.
Kui juba start nii metsikuks kujuneb, on see märk, et ega finišeeriminegi valutult lähe.
Aga ei lasta alguses kedagi kergelt eest ära. Laskumisel vajus grupp, suur grupp tagant selga ning seejärel sai selgeks, et siit tuleb grupisõit. Turvalisuse nimel võtsin rahulikult, hoidsin suure massi keskmest eemale. Kui umbes kümne kilomeetri järel üle õla vaatasin, nägin, et minu taga haigutas tühjus – enamik oli selleks ajaks maha jäänud. Ent grupp oli suur, hinnanguliselt 60 sõitjat, mis tähendas, et ohutuse nimel on mõistlik olukordi tagant takseerida.
Viljandi maanteelt ära Tõravere poole keeramise järel järgnes uus kiirendus, kuid ei midagi tõsist. Eespool oli näha, kuidas mõned mehed püüdsid kahe-kolmekesi eest sõita, aga grupp ei lasknud. Ei hakanud sinna ette rabelema trügima, sest grupisõidu kogemust ju tänavusest pole. Ja üldiselt oli tee äärest ääreni ka rattureid täis, ning isegi kui mõni vabam trajektoor ees terendas, siis tuuleolud kõigutasid gruppi ühest servast teise, mistõttu ei olnud mõistlik kellelegi külje alla pugeda, et sind siis kruusale või põllule surutuks. Enamasti oli taga rahulik sõita, ülevaade olukorrast oli olemas, jõudu oli piisavalt, et isegi juhul, kui midagi peaks juhtuma, suudaksin grupile järele tõmmata.
Kuid siis tulid laskumised. Kiirus kasvas üle 50 km/h. Ja kuigi grupp pidi saama sama aja ja koha, nagu oli teavitanud peakorraldaja oma e-kirjas, tundsid ilmselt mõned mehed vastupandamatut vajadust... ma ei tea, mille järele. Igatahes sealkandis, kus kolmnurkne märk andis teada, et finišini jääb 1 km, kuulsin ühtäkki eespool metsikut raginat ja kolinat.
Ei saanud kohe arugi, kus see kukkumine nüüd juhtus. Igatahes haarasin piduritest, aga mitte liiga järsult – esiteks tekitaks see ohu ise ratta üle kontroll kaotada ning teiseks suurendaks liiga tugev pidurdamine ohtu, et keegi sõidab tagantpoolt sisse.
Aga pauku ei tulnud. Ja sain mööda kruusa kukkunuist mööda. Siis nägin, et veidi eespool, keset asfalti, kukkusid veel kaks. Laveerisin ka nondest mööda. Kui möödusin, siis kuulsin, kuidas üks mees täiest hingest vandus. Ei saanudki aru, kas sellest, et tal oli metsikult valus, või sellest, et sõit niimoodi lõppes.
Kui taas normaalselt liikuma sain, võisin grupi saba vaid eespool kauguses näha. Siiski võtsin kiiruse üles ja proovisin, et ehk saan lähemale – aga ei. Kolm sekundit jäi grupi saba siiski ettepoole.
Kui üle lõpujoone sain, panin tähele, kuidas süda pummeldas. Õudusest. Vaatepilt oli ikkagi kohutav – see toimus ju otse mu nina ees.
Finišieelse kukkumise nahka läks ka mu hea tulemus. Tuli leppida 43. kohaga, kaotust grupi kiireimale Jaanus Linkgreimile 35 sekundit. Aeg 1:03.14. Võitja keskmine kiirus 41,75 km/h - mul siis pisut-pisut vähem. Nii kiiresti ei ole vist ühtki rattavõistlust varem läbinudki. Omas, M50 vanuseklassis jäin seitsmendaks. Vähemasti ei suutnud ükski noortesõidu osaleja minust enamat – noortesõidu parim Madis Mihkels kaotas mulle üle pooleteise minuti.
Aga huvitav on see, et kuigi grupi liikmed pidid saama sama aja ja koha, siis on ikka kohad täpselt välja jagatud – ka nende vahel, kes said täpselt ühe aja. Aga uuendatud protokollis avastasin end ilusasti jagamas 22.-43. kohta.
Pärast võistlust sõitsin rattaga Tartusse tagasi, keskmine kiirus ligi 31 km/h.
Fotod: Giro d'Italia pühapäevane etapp. Fotode autor: LaPresse/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 22:01
kommentaare: 46
46 Kommentaarid:
PP koht 22-43.
http://abckompuuter.ee/wp-content/uploads/Aerobike2018/Elva/StageL.pdf
Tagumine kukkumine videos.
https://www.youtube.com/watch?v=aa3CJv9_JC8
Rõõm kuulda et Elvas startisid vaid EKRE valijaid ja sots dem. valijad jäeti aia taha.
Need kukkumised on siis uue süsteemi viljad,närvid ei pea vastu.Kõik tahavad hirmsalt grupi ees olla kui läheb paugutamiseks,et mitte maha magada äraminekuid.Ja ei huvita eriti kedagi,et kõik saavad ühe aja ja koha.Peamine point on selles et sai traditsioonilisele grupisõidule ära panna uue süsteemiga.Aga eks järgmised sõidud näitavad kas sellise süsteemiga tasub Filtril edasi minna järgmisel aastal.Ja sinu jutu järgi Priit olid ka lõpus finiseerumas et saada head kohta.Kas jutt ja tegelik käitumine siis erinevad?
Loomulikult ei ole mõistlike ratturite hulgas mitte ühtegi punaste sotside valijat, 23:37. See inimene peaks peast ikka väga soe olema, kes sotse valib.
Ei, 00:08, need kukkumised ei ole uue süsteemi viljad. Peakorraldaja ütles mulle, et Kuusalus ei olnud mingeid kukkumisi olnud. Lihtsalt mõnel mehel ei tule ikka aru pähe, ikka on vaja kõigist hoolimata koha eest võidelda, kuigi koht tuleb teistega sama - see on inimeste jäärapäine hoolimatus ja ülemäärane riskimine, mis kukkumisi põhjustab. Oleks eile kõik samamoodi nagu mina mõistlikult ja ettevaatlikult sõitnud, poleks mingeid kukkumisi olnud - ma teadsin, et pole mõtet tõmmelda, sest aeg ja koht tuleb kõigil sama. Mõned sellest ei hoolinud - ja tagajärg oli käes.
Kas saaks need jobud ja teekannud nimeliselt ära tuua kes tekitasid ummikuid, sõitsid liiga aeglaselt ja initseerisid kukkumisi?
Kukutakse muidugi.
Eestis harrastajate seas maanteel liiga palju.
Suured grupid, ulme kiirused ja oskamatus grupis sõita. Priidu lähenemine siinkohal õige, kui grupis sõita ei oska siis ära roni sinna sisse. Asi ei ole oskuste omandamise võimekuses, vaid pigem võimaluste puudumisel grupisõitu harjutada. Kui ikka paar korda kuus grupisõidus õlg-õla korval uhamist ei saa, ega siis pole neid oskuseid ka kuskilt tulemas.
See muudabki Tartu Rattralli ohtlikuks sõiduks, sest koos arvestatav mass inimesi kes piisavalt vähe sellistel kiirustel grupis istunud. Filter sarjades olukord gramm parem.
Giro võib teid mitte huvitada, aga seal näha kuidas grupis ollakse, kui tihedalt koos sõidetakse, kuidas ei häbeneta õlgu kokku panna kui vaja toetada pisut. Kuidas seal grupis liikumised ja hingamine toimub. Ka seal kukutakse, kuid harva on seal olukordi kus terve tee oleks oma laiuselt "laipu" täis, nagu eestis on saanud argipäev. Osatakse reageerida ja ette näha.
Olgem siis grupis ettevaatlikud. Süüdlasi pole mõtet nimetada, võib küll lolluste tegijaid korrale kutsuda. Kes siiberdavad, pea lenksu all proovivad laskumistel kohti parandada jne.
Kukkumise võib põhjustada ja sageli põhjustabki väike viga. Joogipudeliga möllates kaob tähelepanu, süüakse siis kui peaks tähelepanelik olema, väsimus, üle reageerimine liikumiste peale grupis, "soss seppade" kes terve päeva tuules istunud lõpuspurt jne.
Lisaks elementaarne viisakus. Mis ka liikluses mõjub positiivselt kui sellist kohtab. Laske inimesed vahele kui nad tahavad tulla (esikoht niikui nii läinud), pakkuge-kutsuge tuule varju inimesi kel tundub olevat hetkel raske.
Väiksed asjad. Samas uskumatult suur samm tsiviliseeritud rahvasõidu suunas , nagu kasvõi soomes saanud grupisõidus argipäev.
Huu
Tubli Huu. Nii õiget juttu pole ammu lugenud.
Huu on tõsine isake. Õpetab rahvast sugugi mitte kehvemini kui Padre ise.
Kui Padrel on tšainikud ja dolbajoobid, siis Huu -l on sosssepad ja siiberdajad. Aga põhimõtteliselt sama koolkond.
Padre kool on vana Kapitonovi koondis. Viktor Arsenjevitš lõpetas korralageduse et mingi italjaano või frantsussi talupoeg finišeerib eespool nõukogude sportlasi. Kaukaasia mägedes tehti korralikult trenni ja medaleid sadas tiitlivõistlustelt navalom. Nii et õppige pojad, mis Padre räägib see pange kõrva taha.
Teate kes on need kõige ohtlikumad sõitjad? Need, kes pole lapsena tõsiselt sporti teinud, kes pole tulnud noorteklassides Eestis medalile. Nendel tüüpidel on meeletu saavutusvajadus. 30 pluss vanuses on tekkinud raha, sõidavad kallite ratastega käivad Hispaania laagris, kujutavad ette et ongi sportlased, vaatavad telkust Girot ja Touri ja siis üritavad sama teha. Ma lapsena jäljendasin ka Michael Jordanit. Aga kui täismehed hakkavad jäljendama ja oma saavutusvajadust rahuldama, mida lapsepõlves teha ei saanud, siis on ikka jama majas.
Vahe selles ongi, et lapsed kõigepealt õpivad sõitma ja siis kasvavad kiirused ja muutuvad rattad paremaks. Rikkamad täismehed ostavad kohe võimsa velo, jõudu neil ka, kiirus suur ja alles siis hakkavad oskuseid õppima. Kõik on täiesti vales järjekorras.
Kõige suurem probleem on ikka seoses selle saavutusvajadusega. Järgmine kord peaks stardis igaühel olema seljal silt: pole olnud ühelgi alal vähemalt Eesti noorte meister. Kui see silt on küljes, siis sellistes saab heaga kaugemale hoida ohtlikes kohtades :)
Oskused ja võimed on erinevad, aga erinevad võimed ja oskused ei põhjusta kukkumisi. Kukkumisi põhjustavad need, kel metsik saavutusvajadus ja kes ülehindab oma võimeid. Need kes pole noorest peast tõsisemalt sporti teinud, nendel puudub sageli adekvaatne enesehinnang.
Ma oskan ka vähem, hoidsingi grupi viimases kolmandikus terve tee. Polnud julgust ja polnud ka võimu, et ette vedama minna. Seetõttu seal taga tiksusingi. Polnud varem rattasõidul 40km/h + keskmist kiirust kunagi saanudki rohkem kui tunnisel võistlusel. Oli koheselt selge, et grupi keskel on olla ohtlik. Seetõttu end eelviimasel tõusul puruks ei pingutanudki, et peagrupi saba kätte saada, ilmselt oli mingi alahoiuinstinkt. Ja õigesti tegin. Teadsin kohe, et ma pole esimese 12. koha tasemel. Polnud mõtet end lõhkuma minna. Selleks on eraldistardid, kus saavutusvajadust rahuldada :)
Kes teab millal Elva lühikesel maal see esimene grupp tekkis? Enne Puhjat vaatasin taha, seal oli juba siis tühjus.
Tekkis hiljemalt 5-6 km järel, 15:26. Siis nägin taga tühjust. Aga võib-olla tekkis juba varem.
Lühikesel maal peaksid ikka mõned oskajamad ja võimsamad mehed kokku leppima alguses, et pannakse kett käima. Enam kui kindel et siis oleks hiljemalt 10ks kilomeetriks max 20 ratturit pundis. Aga kui need tugevad sõbrad omavahel kokkuleppele ei saa, siis ongi nii, et 60 nägu on korraga lõpusirgel.
Priidult hea algatus rattaralliks, et ajab mehi kokku, et nendega koostööd teha. Vaatasin eilset protkolli, Kuusalus ja Elvas päris tervamas tipus ikka paljud samad nimed lühikesel maal. Pangu tüübid enne starti pead kokku, leppigu kokku miskit ja eest ongi nad läinud. Kui essad 5-6 km kohe ketina vedada, siis läheb see lühikese maa grupp eriti kiirelt pilbasteks. Pärast seda kui koostöö tehtud, siis neil aega ülejäänud 30 km omavahelisi arveid klaarida 10-20 pealises pundis.
Süüdlased on need kõige tugevamad ise ka, et ei sõida nõrkadelt eest ära. Ammu teada, et rattasõidus üksi keeruline miskit ära teha. Selleks ei peagi ju mingit tiimi olema. Tuleb Priidu algatusest eeskuju võtta ja nii muutuvad rattasõidud tulevikus ohutumaks.
Jälle mingi sildistamine käib. Tundub, et see on absoluutselt, isegi täiesti absoluutselt võimatu, et Eesti noorteklassis medalile mittetulnud sotside valija ei oleks külakuhja teinud. Närige muru, deduktiivid.
Sildistavad jah koerapojad. Aga nagu eespool öeldud Priidu algatusest peab eeskuju võtma ja treenima ja harjutama nii et veri ninast väljast. Siin tahab iga mees autoriteet olla omal eksam tegemata.
Kindlasti varem. Juba üle Valga maantee sõites oli mõnekümne meetrine vahe sees ja mõned üksikud olid kahe grupi vahel. Ise olin teise grupi esimeses kolmandikus ja nägin, kuidas esimene grupp eest ära veeres
See on õige, et Elvas oli grupis ohtlik. Vähemalt mulle ei tundunud seal turvaline, taga oli palju ohutum. Esimesed vennad kaklesid ju kogu aeg omavahel, pidev paugutamine käis selle asemel et koostööga algul mass lõhkuda. Seepärast tõmbasin ka stardikiirenduse järel ca 10. kohale, et olla ketis sees. Kilomeetri jagu ketti oligi, siis lasti ees lõdvaks ja grupp vajus tagant peale.
Teab keegi mis nendest kukkunutest saanud on? Kui hullult viga saadi?
Kaks kukkumist oli ju lühikesel distantsil.
Teine grupp tekkis sisuliselt 1km peale starti.
Olin üks esimesi kes maha jäi, hiljem pudenesid mõned veel lisaks.
See kes kohe alguses 50km/h hoida ei jõua see ka esimesest pundist maha jääb.
Ei mõtle uue juhendi peale enne finišit keegi, eriti kui oled grupis istudes puhata saanud.
Poleks kukkumisi olnud oleks PP ka jalga proovinud, et parem koht saada, nii on ka sissekande pealkirjas selgelt välja öeldud)))
Padre püüdis küll rahvast mõistlikkusele kutsuda, kuid kes teda kuulas? Vaid mõnitused ja naer järgnesid.
Tulemus on käes. Nüüd on põlved kriimus ja küünarnukid vermes.
Tervele mõistusele lihtne reegel, kui sa oled grupis mille ette sa vedama ei jaksaks minna , oled selgelt üle oma võimete seltskonnas
No kui suudadki grupi sabas olla ja ette vedama ei lähe, siis pole ju normaalne, et lihtsalt poole tee peal lased jala sirgu ja ootad tagant mehed järgi. See pole loogiline. Pigem on nii, et see mees ei peaks lõpus gruppi pressima minema, kui ta nii punases on ja oskused ka nii head pole. Kui ikka terve tee hoiad viimasesse kolmandikku ja ka seal hoiad distantsi ja lõpus kaklema ei lähe, no mis see mees halba teinud on. Pigem see ikka esimeste probleem, et selliseid ei suudeta maha raputada. Kui ikka ainuüksi paugtamistega saadi peale essat km 2 gruppi, siis 2-3-4 km ketiga olnuks essa grupp omakorda pooleks, enam kui kindel. Miks seda ei tehtud, eks seda tuleb küsida neilt, kes suudavad sõita end esimese 12 sisse. Las need mehed vastavad. Praeguse reegli puhul ongi selliste meeste ainus ülesanne kesta grupis ära, tulla koos grupiga lõpuni ja saada hea koht, ainus ülesanne on mitte maha jääda. See on muidugi lollus kuubis, kui terve tee oled tagumises grupis olnud ja siis lähed lõpus ette jamasid korraldama.
Jah, õige, alguses tuleb hooga panna, 50 km/h ära kannatada ja mööda uhada, kuni grupi pea käeulatuses, siis oled mängus sees. Kes algul jääb, see jääbki.
Jah, 20:26, ei jõua mina ka,kogu aeg üksinda kogu rahvast harida ja korrale kutsuda. Aga kes ei ole kuulanud, on ona vitsad ka saanud. Ma räägin ju oma kogemuse ja kaine loogilise mõistuse pinnalt.
...Vabandust, mehed, see tütarlaste moodi moblal mehe sõrmedeotstega toksimine ei lähe just alati veatult. Aga operatiivsus lugejatega suhtlemisel on oluline, nõuab kiiret reageerimist - enne kui siin asi käest läheb ja diskussioon sohu tüüritakse.
Pikal distantsil oli ka kukkumisi, üks raksakas käis kohe sillal ära - ei teagi palju seal kannatajaid oli, ise olin õnneks teises servas sel hetkel ja tagasi vaadata polnud mahti.
Kukkumiste puhul saab välja tuua kaks põhjust- alguses tulevad need väiksema kogemusega kuid jalga on ratturitelt ja kesk- lõpu faasis väsimuse akumuleerimisest ja tähelepanu hajumisest. 2tunniga grupis sõites tekib rutiin ja unustad end hetkeks ning siis tekib ka ohtlikke olukordi.
Tegelikult olen veel pannud tähele üht seltskonda kes kukuvad ja saavad korralikult viga sest balanss/ raskuskoormus on paigast.. jah jah tublis ülekaalus keskealised on riskigrupp!! Tõenäoliselt seal ka rattavalitsemisega eriti pole hiilata.
Elva sõit on sellesmõttes hea, et sel rajal võimalusi suurema laisa grupi piinamiseks jagub kuid see ei pruugi eesmärgile viia sest raske jalaga vennikesed veavad siledatel lõikudel grupi järgi.. Eks see on selline järjepideva testimise värk.
21:03 on ülikõva kokkuvõte.
Palju reaalseid grupi vedajaid lühikese maa esimese 60 pundis oli?
Ega seda eemalt näinud, aga pakun, et umbes tosin. Need, kes midagi üritasid. Taga olid kogu aeg enam-vähem samad kaaslased, näha oli, et keegi neist ei tahtnud ees riskima minna.
Nägin stardis Priidul telefoni kaasas, ilmselt panid Endomondo tööle. Ma teadlikult jätsin telefoni maha, mõeldes just sellele, et kui otsa sõidetakse, siis ei ole majanduslik kahju liiga suur :) ratas pluss telefon.
Üldiselt tassin rattasõidul telefoni kaasas, kui ikka kumm katki läheb, saab kellegi järgi kutsuda vms.
Sellisel juhul ei jää taga tuules puhkajad esimestest töö tegijates reeglina meie sõitudel kunagi maha.
Surnud ring.
Korraldaja arvab, et kukkumiste videosid ei peaks rahvale üles riputama vaatamiseks.
Mida arvab suur juht ja õpetaja?
Korraldaja loomulikult muretseb, et kukkumiste näitamine videos peletab inimesi eemale, sest neil tekib arusaadav hirm.
Samas on mul millegipärast tunne, et enamikku noid, keda kukkumine võib ohustada (ehk kõik peale matkajate), need videod kuidagi ei morjenda - ikka minnakse ennastsalgavalt lahingusse, olgu tagajärjed millised tahes.
Siiski, ses osas on mõningaid muutusi, ent nendest veidi aja pärast eraldi sissekandes.
Kuid üks asi on halb, mehed: Tartu rattarallil osalemine on sattunud suure küsimärgi alla. Mingi haigus on hakanud peale tungima, möödunud ööl ei saanud peaaegu üldse magada, kurk kipitas, paistetas, oli rögane, ka ninasõõrmed läksid kini - lühidalt, väike häda, aga jama kui palju. Aga see võib olla alles mingi protsessi algfaas...
Tahaks loota, et enamus kes Rattarallil lühikesel starti tulevad on samas näod kes Elvaski võistlesid. Äkki ollakse nüüd ettevaatlikumad.
Rattaga kukkumise oht on üks väheseid legaalseid allesjäänud "veri ninast välja" võimalusi. Väljaspool sporti - kakeldagi ei tohi ju, pannakse platele. Spordis mõned võimalused veel on, aga kui paljud meist ikka on valmis nt poksima minema, kus võib saada sihukese tohlaka, et oioi. Kuskil kossus või mäesuusas jala väljaväänamine pole nagu ka õige, sest valus on ja pikka aega ei saa midagi teha. Hea oleks, kui veri oleks selline kergemapoolne, pindmise vigastuse tulemus, soovitavalt võiks siiski mõneks ajaks väikese armigi jätta. Rattaga suures pundis olles on need tingimused ilusti loodud, korralik adrenaliin on sees, võib ju juhtuda, saab äkki väheke jalga äestada või kellelegi rattaga pihta põrutada, ja no see ongi õige mehe elu elamine. Olgu see mees siis sots või ekrek. Priidule aga head energiat paranemiseks.
Tartumaratoni leht teist päeva maas, miks, sõit jääb ära või?
Hakkab konsensus tekkima küll. Kui palju Padre pidi selleks oma vaeva ja närve kulutama.
väga keeruline Priidust aru saada-
postituses kirjutab et "..pühapäeval tuleb Elva all minna juba lahingusse."
ja peale võistlust " ikka minnakse ennastsalgavalt lahingusse, olgu tagajärjed millised tahes."
Oli lahing, mehed läksid ja oli langenuid, verd ja higi, Priit hiilis teiste seljataga- oleks mitu klikipõhist uudist saanud treida, aga ei miskit.. kõik see lahing ilmaasjata : )
meenuvad legendaarsed laulusõnad- tahan lennata aga mitte väga kõrgelt..
Palju jõudu kuningale haigevoodisse ja kiiret tervekssaamist!
Ikkagi siis nii, et kunn tuulutas oma kopsud läbi suurel kiirusel. Nüüd haigus kallal. Küsimus, et kas pärast passi vaatamist 41 km/h keskmist tund aega oli seda ohvrit väärt? Oleks siis tulnud võit. Vanameeste klassiski. Aga ei m-gi. TRM-l kriips peal või lihtsalt nautimine matkajate seltskonnas kui temperatuur kõrgeks ei lähe.
Seekord oli ikka väga lihtne nii kiiret keskmist kiirust saada. Isegi pikal maal oli see sisuliselt 46 km/h. Mis ikka päris kiire. Aga enamus teed oli vähemalt lühikesel grupp ikka eriti paks. Üksikutes kohtades tekkis 2-3 realine kett, aga 2/3 teest läbiti ikka nii, et grupp laius üle tee. Selliselt polnud võimalik väga tuule kätte jääda ja üleüldse oli tuul ka rahulik. Ega soodsamaid tingimusi rohkem vist ei oskagi tahta. Lühikese maa peagrupp liikus 42,4 km/h kui võtta algusest ja lõpust kokku 5 km ära. Lühikese maa kohta on see ikka väga korralik kiirus, eriti kui seal hulgi mehi, kes alla tuhande sõitnud ja ka alla 300-400 km see hooaeg ja kõikide rattad nüüd 2000+ euri ka ei maksa :) See sõit jääb paljudele kauaks meelde :)
Ajaloost on teada kuidas suur vene väejuht, marssal Mihhail I Kutuzov juhatas Austerlitzi lahingut ise tõvevoodis lebades. Suurvürsti vaevasid mürgitus ja kõrge temperatuur aga ega lahingut saanud pidamata jätta.
Samamoodi ega TRM sõitmata jää, küll Padre juhtnöörid kätte jagab olgu või laatsaretis piinade käes pikali.
Padre Pullerits on suurte vene väejuhtide Kutuzovi ja Suvorovi vääriline järglane. Ise vaagub koiku põhjas hinge aga artilleristid paigutab positsioonidele ja gruppettod käsutab rünnakule.
Küsiksin ka mina.
Kuidas röövis Elvas toimunud kukkumine hea koha, kui kohti ja aega puntidele ei jagatud, et rabelemist vältida?
Põhidistantsil pandi maokas kohe viadukti alguses ja sinna minu võistlus jäigi. Selleks ajaks, kui sealt läbi õnnestus manööverdada, oli kiirrong juba püüdmatus kauguses. Edasi kulges sõit täies rahus. Stardis just imetlesime kõrvalseisvate venerahvusest sõitjate tutikaid püsse ja kae imet, juba esimese kilomeetri läbimisel muutusid need karbonrisuks.
Korraldaja võib ükskõik mida ohutuse nimel välja mõelda, aga viimasel kilomeetril kaob ikka osadel reaalsustaju. Muidugi ma kahtlustan, et väga paljud ei ole punktiarvestuse süsteemi üldse lugenud.
Lühikese maa kukkumine enne lõppu toimus suht ees otsas ja just nende meestega, kes reaalselt võidu nimel possa pärast jagelesid. Üks kukkujatest oli see hetk hilisema võitja tuules isegi, kui mu mälu mind alt ei vea. Nii et uuest punktisüsteemist mitte teadlikuses neid mehi süüdistada ei saa, kuna polnud tegu lihtsalt "naabrist parem" stiilis lõpu tegemisega 50+ kohtadele.
Aga eks selliseid asju tuleb ikka ette, kui suurtel meestel on suured egod ja palju julgust nügida. Paraku jah - kaasa võetakse ka need, kes üritavad ilma nügimata läheduses kiiresti sõita.
Grupisõidus on muutujaid nii palju, et kukkumisi välistada ei saa kuidagi, aga enda tähelepanelikus ja vajalik suhtlus grupis aitab natukenegi kaasa sõidu turvalisemaks muutmiseks.
Postita kommentaar
<< Esileht