Ega nüüdisajal infot kinni hoia. See on juba kõigile teada, et nädalavahetusel tegin kaks esimest suusatrenni, mõlemad Tähtvere spordipargis veidi rohkem kui 600-meetrisel kunstlumeringil. Laupäeval läbisin Atomicega vabatehnikas 30 ringi, Endomondo näitas 1:25.06ga 18,8 km, mis teeb keskmiseks kiiruseks 13,25 km/h. Pühapäeval suusatasin sealsamas vabatehnikas 38 ringi, Endomondo järgi 1:42.18ga 24 km, keskmine kiirus 14 km/h. Sõitsin mõlemal päeval rahulikult, panin rõhu tasakaalu leidmisele, liuglemisele, keha raskuse ülekandmisele ning harjumuspärase rütmi ja kindluse saavutamisele.
Mis sellele eelnes, et kahe päevaga kohe Estoloppeti maratoni jagu kilomeetreid (42,8) kirja sai?
Novembri algul oli kaheksapäevane spordipaus, kui käisin San Franciscos ja Silicon Valleys. Siiski leidsin seal tänu aja suurepärasele planeerimisele ja läbimõeldud tegutsemisele nii palju vabu hetki, et sain nädalalõpul teha renditud Specializedi võidusõidurattaga kaks sõitu, kokku 196 km.
Edasi läks nii:
46. nädalTrenniaega kokku 5:17
Neli rattasõitu, kokku 154,8 km
47. nädalTrenniaega kokku 5:30.15
Rattasõitu 86,1 km
Sõudeergomeetril 16 km
Suusaergomeetriga 8 km
Jõuharjutusi õlavöötmele 13 min
48. nädalTrenniaega kokku 6:43.30
Rattasõitu 63 km
Sõudeergomeetril 10 km
Suusaergomeetriga 24 km
Veloergomeetril 20,45 km
Jõuharjutusi õlavöötmele 17.20
49. nädalTrenniaega kokku 6:45.30
Suusatamine (vaba) 42,8 km
Sõudeergomeetril 18 km
Suusaergomeetriga 16 km
Veloergomeetril 20,55 km
Jõuharjutusi õlavöötmele 22 min
Numbrite taha vaadates nii palju, et sisetrennis olen tavaliselt sõitnud veloergomeetriga 10 minutit soojaks, enamasti 7. või 8. raskusülekandega (pulss 137-139, võimsus 189-192 vatti), misjärel teinud sõude- ja suusaergomeetriga 2000-meetriseid otsi (8.-10. raskusülekandega) ning vahele trenažööridel suusatamiseks vajalikke jõuharjutusi.
Mis siin salata, eks peale kompuutri näitude on tulnud ka keha jälgida: sõudeergomeetril põlvi ja ka selga (mille tõmbasingi oma hooletusest kaks nädalat tagasi kergelt ära), jõuharjutusi tehes selga ning suusaergomeetrit sikutades parema käe küünarnukki. Sel nädalavahetusel suusatades tuletas ka vasaku käe ranne end meelde, nii et pühapäeval tõmbasin toetava teibi ümber, nagu olen seda teinud viimased kuus-kaheksa aastat. Ja parem, kuus aastat tagasi opereeritud põlv sai ka ilmselgelt vabatehnikat sõites harjumatut koormust, nii et täna vedasin sellelegi elastiksideme ümber. Ega tippsport minu eas, nagu näete, pole mingi meelakkumine.
Mis on teil ette näidata?
Fotod 1-4: Suusatajad laupäeval Tartus Tähtvere spordipargi 600-meetrisel kunstlumeringil. Fotode autor: Kristjan Teedema, Postimees/Scanpix
27 Kommentaarid:
Vastus pealkirjas esitatud küsimusele: ei.
Ei muutu aastatega siin mitte midagi-ei mingit koormuse järk-järgulist kasvatamist(ikka kohe ansipit tehes vigaseks) ja suusavõistlusteks uisutades?! treenimine :))
Sellises eas on üsna mõistlik teha trenni konkreetset plaani omamata. Plaani pidamine on liigne stressiallikas, piisab enesetundest ja sisemisest kellast, millal harjutama minna. Tegelikult võiksid sama loogikat järgida ka oma saavutuste eelõhtul olevad sportlased, nii on neile endile kergem.
Vastuseks viimasele küsimusele- mitte midagi pole ette näidata, ei teipi ega sidet, isegi väikest plaastrijuppigi mitte.
Selles mõttes oli see pauguga alustamine hea tõi kohe hooaja alguses välja millised on keha nõrgimad lülid.Ma jätaks nüüd tugevama osa kõrvale ja hakkaks nõrku treenima.Selle pärast ei pea muretsema et tugevam osa ei arene,areneb ja kuidas veel.Paari nädala pärast on juba teised jutud ja minekud.
Lp Ain, kui mitte midagi erialast teha, siis ei olegi teipe jms vaja, ega ju?
Lp 08:37 tabab väga täpselt, kuidas tasub asjasse suhtuda. Ei ole vaja plaaniga hulluks minna, 08:00. Algul tasubki rahulikult uiselda, arulage oleks hakata kohe sulalumel end klassikaga koormama. Siis saabuks eriti karm kuri majja.
Lp 09:45, õiged soovitused, mõtlesin isegi sama. Näiteks tundsin ära, et aeroobne töövõime on hea, üle pooleteise tunni määrimata suuskadega sõita 14 km/h sularajal, mis kohati ebaühtlane ja loperdav, tuules ja vaimselt rutiinsel ringil polnud mingi probleem, võinuks edasigi lasta seal, aga milleks? Ka ranne, mis laupäeval jäi valusaks, on nüüd korras. Parem põlv pole ka nii hull nagu laupäeval. Kõik vast polegi nii lootusetu, mis, dr Ain?
Selle blogi eesti keel on degradeerunud. Autoriteet nimetab trenniks suvalist poogendamist, mida arenenud maailm peab fitnessiks, kehakultuuriks, liikumisharrastuseks või harjutamiseks. Teeme selgeks. Treening on suunatud tulemuse parendamisele aga harjutamine on mõeldud oskuste meeldetuletamiseks või tehnika omandamiseks.
Tutvudes harrastussuusatamise püha graali tulemustega ilmub välja selline PP tulemuste tabel:
13.02.2005 35. Tartu Maraton 63 km 720 04:56:56
18.02.2007 37. Tartu Maraton 63 km 213 03:34:16
15.02.2009 38. Tartu Maraton 63 km 155 03:34:08
21.02.2010 39. Tartu Maraton 63 km 146 03:44:06
20.02.2011 40. Tartu Maraton 63 km 328 03:34:16
19.02.2012 41. Tartu Maraton 63 km 327 03:33:05
17.02.2013 42. Tartu Maraton 63 km 379 03:24:28
15.02.2015 43. Tartu Maraton 63 km 418 03:37:21
26.02.2017 44. Tartu Maraton 34 km 367 02:01:22
Siit on näha igale võhikule, et treeninguks võib nimetada 2007-2013 aastat, mille tulemusena toimus TRM koha ja/või aja paranemine. Edasi on tavaline harrastaja harjutamine lumel. Meelelahutus, asendustegevus või stressimaandus. Kõik need on toredad tegevused aga kindlasti mitte trenn. Ja miks peakski lootusetute eeldustega inimene tegema trenni kui tegelikult on vaja just seda kõike muud mida trenn ei paku küll aga võimaldavad harjutused ja meelelahutus?
Vaadates juurde veel Viru Maratoni jalahargitamise tulemusi:
20.02.2005 21. Viru Maraton 42 km 282 02:49:58
02.02.2006 22. Viru Maraton 42 km 224 02:48:43
11.02.2007 23. Viru Maraton 42 km 132 02:25:33
29.03.2008 24. Viru Maraton 36 km 53 02:17:10
18.01.2009 25. Viru Maraton 42 km 96 02:11:34
31.01.2010 26. Viru Maraton 42 km 96 02:34:59
30.01.2011 27. Viru Maraton 42 km 87 02:23:02
28.01.2012 28. Viru Maraton 42 km 84 02:14:59.0
25.01.2014 30. Viru Maraton 42 km 123 02:25:50
24.01.2015 31. Viru Maraton 36 km 117 01:49:02.9
23.01.2016 32. Viru Maraton 42 km 162 02:23:31.3
Võib kindlalt öelda, et alates 2014 aastast pole toimunud mitte trenn vaid aktiivne ajaviitmine. Selle peale ütlevad venelased molodetš, tak deržat! Pane nagu tahad, peaasi, et oled õnnelik.
TSM 1. vooru järgne seis:
Põhi distants: 1854 osalejat + 37 retro sõit.
Lühike distants: 485 osalejat + 16 retro sõit.
Kokku 2392 osalejat.
104 005 + 17 535 rahas.
10:34 Ma ei alahindaks tehnika omandamist.Ideaalne tehnika annab eelise endast füüsilste eelduste poolest tugevama kuid nõrgemate tehnika oskustega ees.Vale tehnika seab mingis punktis piiri ette,punnita niipalju kui tahad paremaks ei lähe.Ideaalne aga annab võimaluse liikuda inimvõimekuse piirideni ja kes tahab ka neid nihutada.Ideaalse tehnika puhul on iga uus päev nagu uuesti sünd.Vaim erk,keha kerge,mis kõige alus minuarust, et olla valmis enda võimekust tõsta.Ma usun et need kes omandavad õige tehnika saavad lõpuks aru palju täpselt on vaja doseerida pingutust ,et liikuda aind paremuse poole.Keha ja vaim on harmoonias.
Ma tahaks eelmisetele ninatarkadele öelda seda, et kui oled 40ndates võrdlemisi korrapäraselt ja kvaliteetselt trenni teinud, siis loota, et 50ndates toimub veel mingi areng ja parandad kohti ja aegu edasi on väga-väga asjatundmatu ja naiivne lootus, mis räägib kordades rohkem sellise lootusega esinenu rumaluse kui minu võimekuse kohta.
Loomulikult on siin kõik rumalad peale ühe. Siin on ainult üks tark. Alati eksimatu ja õnnelik. Kuulasin just ÄP soovitusel Dale Garnegie tarkusi. Ta tõi ühe arsti esitatud näite - kas meil on õigust õnnelikku inimest terveks ravida, kui reaalsus on midagi hoopis tuhmimat kui see on inimese ettekujutuses? Vastus oli, et ei, isegi kui saaks sellist inimest tervendada, siis pole see lihtsalt inimlik.
Kuidagi vaikseks jäite... Et ei ole millestki raporteerida? Siis kähku homme kõik see mees trenni!
No ei leia motivatsiooni 600m ringil tiirutamiseks ja sealt hea emotsiooni saamiseks.
Ennem ujun 3km erinevais stiile 25m basseinis või teen Vooremäel suusaimmitatsiooni.
Mönuga tuleb vötta!
to 16:41, 21:34
53 ei ole mingi vanus-sinu eakaaslasena ja eluaegse sportlasena võin kinnitada, et arenguruumi on jätkuvalt.
Tänavusest aastast on ette näidata 10km isiklik rekord, kahe aasta tagant isiklik maratonidistantsilt ja varu on veel lõputult ,et ka järgneval 10+ aastal endale ära teha ning sellest rõõmu ja motivatsiooni leida.
Tervis on korras-uisutamist küll väldin niipalju kui võimalik, sest see viib tavaliselt põlvehädadeni.
Kahjuks pole veel jalga valgeks saanud, rohkem imikat ja rullidel siiani, aga plaan on täna minna.
Kui teid suusatamine käima ei tõmba, siis äkki loete seda mu tänast seletust, miks Euroopa omadega põrgusse läheb:
https://arvamus.postimees.ee/6474253/priit-pullerits-lastetute-voim?_ga=2.28853694.340461544.1544169927-1866287756.1544169927
Tõmbab käima küll. Sinna nimistusse võiks kanda ka oligarhi staatuses ärimehi. Eesti Meedia (s.h Postimehe) omaniku näiteks.
Eks lastetud peavad ka ennast teostada saama. Aga see pole üldse tähtis. Oluline on poliitilise kultuuri erinevus. Vene tsaaride tööpäevad hakkasid pihta siis kui Petropavlovski kahurid kõmatasid keskpäeval tsaari tööpäeva alustamise märguannet. Putin alustab oma tööpäeva samuti hilja aga see-eest grillib oligarhe öösiti oma kabinetis. Trump kelle tööpäev algab kell 8, võtab ametlikke vastuvõtte vastu tunnike varem keskpäevast ja NB teeb tunnise lõuna kell 12. Ametlik tööpäev lõppeb kell veerand viis. Aegajalt tuleb ka ette kiiremaid perioode. Samas Eesti PM-i kantseleiülem teab aga rääkida, et põhimõtteliselt töötavad kõik Eesti peaministrid 80-90 tundi nädalas. Ratas ütles, et tema tavaline lõuna kestab 2 minutit. Põhimõtteliselt ei jätku sellise tempo kõrval sisulist aega laste jaoks. Nende soovid ainult takistavad tööd. Mida siit järeldada? Mõjukad riigid panevad väiksemad oma pilli järgi nõnda kargama, et pere jaoks aega ei jää. Kahtlemata on lastetul sellises ametis vähem pingeid ja ta suudab neid lihtsamalt hallata. Muid järeldusi las teevad valijad.
Ai kurja! Mehed, kas te ikka hoolega lugesite blogipostitust? See, mida me kõik aastaid salaja kartnud oleme, on lõpuks juhtunud. Priit Pullerits on hakanud raporteerima keskmise pulsi näitu.
Nüüd on põrgu väravad valla ja asjad meie armsal isamaal lähevad vaid halvemaks. Lõpp pole enam kaugel, varsti käib üks suur kärakas ja siis on kuulda vaid vaikset visinat. Peale seda pole enam mitte midagi. Isegi tühjust mitte.
Euroopa läheb omadega põrgusse palju suuremate põhjuste pärast. Salakaval kultuurirevolutsioon on söönud meid juba aastakümneid. Individualismuse kui suurima hüve propageerimine osutub meile nüüd akilleuse kannaks ja valusaks randmeks.
Lastetud parteiliidrid on vaid pealispind ja loomulikult sooviti liidrina inimest kel aega 24/7 erakonna asja ajada.
Muide, nägin Tallinnas umbes 2,2m pikkust meest laiade õlgade ja võimsate reie lihastega. Vehkis suure Eesti lipuga keset rahvahulka ja laulis kõmiseva häälega Koitu. Lähedalseisjad hoidsid kõrvu kinni. Väga tõenäoline, et see hirmus mees oli meie hea tuttav Karvajalg? Kes siis veel?
Millal ülestõusu leek Tartukandi provintsimaastikeni jõuab? Või loodetakse seal keskerakonna isakeste kaitse peale?
Veel suusaspordist läbi Postimehe kõverpeegli. Eile ilmus hittartkkel Andres vaheri sulest pealkirjaga "Kuninganna naasmisne mõjub suusatamisele kabelimatsuna". Autori kiituseks peab märkima, et pealkiri ei olnud küsimärgiga. Artikli kõige raputavam osa teatas, et norralanna sai 2016. aastal anaboolse asteroidi klostebooli tarvitamise eest võistluskeelu.
Panin minagi tähele ilusat pealkirja ja asjaolu et A Vaher ei kirjuta tavalist ümmargust heietamist.
Kui norskid oma mainest hooliks, siis nad ei laseks meediasse "kuninganna" kommentaare. Ta vaeseke on trennist ja taastusvahenditest nii segi, et latrab ennast pidevalt sisse. Võtame või juba eelmise talve ja suve uudised kus jutustas kuidas teeb oma sõbrantside, ehk koondisega koos trenni!!!
Vägisi tundub, et tema kõrvaldamise taga olid omad. Eesmärgiga lasta Björgen olümpiavõitudega pensile minna.
Ei ole siin pauku. Veloergokal on peal algeline käekontaktil toimiv pulsimõõtur. Reaalses elus ei ole võimalik, et nii kui ergokal 189 watti vajutad, nii on pulss kohe 137-139. 10 minuti jooksul muutub soojendusel füsioloogiliste protsesside käigus see pulss sellel võimsusel palju rohkem. See sihuke indikaatorlambi moodi vidin lihtsalt. Palju sellel reaalsusega pistmist on, kes seda teab. Sellist jama deklareerib Priit mõnuga. See ei näita ju mitte miskit.
Rahu, taluperemees Säinas. Selle veloergomeetriga on nii, et kui hoida ksi vastavas kohas toe peal, siis sealt loeb elektroonika pulssi. Ma ei tea, kui õige see on, aga pärast seda, kui olin sisendanud oma vanuse ja kaalu, hakkas tabloo suurte tähtedega hoiatama, kui pulss 150 kanti läks, et HR on liiga kõrge.
Muide, tabloo näitab ka kadentsit. See on tavaliselt olnud saja alla. On see okei?
Meie siin Tartu kandis loodame isake Padre ja tema meeste kaitse peale. Üksinda pole mõtet linna minna. Saab kohe kumminuiaga üle küüru. Nüpeldavad vaeseomaks kui teada saavad et elad maal ja oled poole kohaga resistansi klubis. Eesti lipu kõrgel hoidmisest ära mitte unistagi. Käsirauad klõpsavad ümbert kinni.
Nii see kahjuks on. Maarahvas saab alati esimesena üle kurgi. Pole vahet mis riigikorra ajal, nõukogude eesti, iseseisva eesti või brüsselsi eesti ajal, ikka tantsitavad kumminuuti süütu maamehe turjal.
Postita kommentaar
<< Esileht