Pullerits: Mis oli aasta spordielamus ja kuidas parandada Eesti parima sportlase valimise süsteemi?
Siin tuleb teha kolm muudatust. Esiteks tuleb selgemini öelda, mis tiitel see on, mida välja jagatakse. Väljend aasta sportlane on nii ebamäärane, et sellele võiks isegi mina kandideerida. (Kuigi Elva rattamaratoni treeningsõidu lõpetamine esimesena pole ju mingi teab mis saavutus.) Peaks ütlema selgelt: Eesti parimate sportlaste valimine.
Mida siis teha rahvaga? Kas rahvale ei jää üldse enam sõnaõigust? Jääb küll - ja seda kolmandaks. Rahvahääletusel valitagu Eesti rahva aasta lemmiksportlane, ja valitagu kelle hulgast tahes, nii jalgpallimeeskondadest kui ralliekipaažidest, kust iganes - nii saaksid absoluutselt kõik võrdsetele alustel kandideerida. Nii saame juurde veel ühe kategooria, aga miks ka mitte?
Aga kõige tähtsam muidugi: ärge unustage vaadata minu aasta spordielamust! Ja mõelge ja öelge, mis on teil kõrvale ja vastu panna.
Foto 1: Eesti 2018. aasta parimad sportlased Magnus Kirt ja Saskia Alusalu. Foto autor: Konstantin Sednev, Eesti Meedia / Scanpix
Foto 2: Katrina Lehis pojaga Eesti vehklemise ajalooraamatu esitlusel. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 3: Kaardilugeja Martin Järveoja aasta sportlaste galal. Ta on lubanud anda Priit Pulleritsule pika intervjuu kohe pärast seda, kui on tulnud maailmameistriks. Foto autor: Konstantin Sednev, Eesti Meedia / Scanpix
Foto 4: Kelly Sildaru vend Henryga aasta sportlaste galal. Foto autor: Konstantin Sednev, Eesti Meedia / Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 19:56
kommentaare: 79
79 Kommentaarid:
Ja kumb tiitel siis kõvem saab olema?
Rahva peaks kaugel hoidma, sest siis võidab ikka hulka noortepärast fännibaasi omav Kelly või Ott. Endiseid ja praeguseid tippsportlased ja treenerid hoiaks samuti kaugel, mis nad erinevad keskmisest rahvast, mitte millegi poolest, mõne peab lausa seaduse jõul eemal hoidma, näiteks seesama Nelis-Naukas, see ei oska emakeeles kirjutadagi, ammugi loogiliselt arutleda.
Olgu selline poliitbüroo, näiteks 15 keskealist mees-ajakirjanikku, mitte mingil juhul noori tibisid nagu neid praegu meedias paska kribimas. Need taadid siis arutaks ja kaaluks nädalakese. Nende eraldi hinnanguid ja punkte mitte mingil juhul avalikustada - milleks? Nende asi on valida parim (mitte populaarseim), siis kaaluvadki sportlase taset omal alal. Tennisist või kettaheitja võistleb pea igal nädalalõpul, pikamaajooksja õige harva. Arvesse võtta tulemused, üldine reitingukoht omal alal ning ala suurus/populaarsus maailmas. Umbes et absoluutselt mitteseksikas ala meeste raskekaalu tõstmine, kui Seim on seal rankingus 6., siis igal juhul eespool Novosjolovit, kes on mõnus jutumees ja võidab mõne etapi, aga on rankingus kaugel. Näide pole vist parim, kuna vehklemine selline kapriisne ala kus kohanumbrid laias spektris.
Kontaveit oma rankingu 20.kohaga peaks tegelt parim olema. Ala on konkurentsitihe. Mis siis kui tennis ei oleks om ala? Tennise OM on niigi 4x aastas. Iga kell on Wimbli poolfinaal kõvem saavutus kui mõni vigursuusatamise ja uisutamise OM medal.
Mis meie eestlaste juures hindamisel viltu veab on see elevandi efekt. Kui näiteks Klavan väravaid lööks, siis meie hinnang on alati see "maru kõva reklaam Eestile". See on egoismist tulenev hinnang, millega ei tohiks arvestada. Vaid ja ainult meisterlikkus arvesse võtta, kui on kõvas mansas vajalik mees, siis on hea ja punkt.
Rahva poolt valitaval populaarseimal sportlasel pole eriti mõtet, sest seda teatakse niigi. Kui seda tahetakse siiski eraldi auhinnata, siis olgu, laske käia. Ikka Kelly ja Ott.
Näiteks Nurme 9.koht EM maratonil on igal juhul kõvem kui Helary Mägisalu medal maadluses. Võite ju ütelda et medal maksab, jah küll, aga kui vaadata konkurentsi tihedust, ala populaarsust, siis sportliku saavutusena on esimene kõvem.
On selliseid avalikkuse eest peidus tehnika alasid nagu veemoto, kus eestlased esireas, aga pole midagi parata, meediaseksikus maksab.
Tegelikult võiks olla komitees 9 meest + 1. Kes need 9 valib? Padre las valib. Kas on vastuväiteid?
20:16 - kõvem on ikkagi aasta parim sportlane, mitte rahva lemmik. Rahva lemmik ei peaks ka Kristjani kuju saama ja ta peaks olema auhindade üleandmisel enne (ehk vähem tähtis), kui aasta parimad sportlased, võistkond ja treener.
21:57 - nn poliitbüroo poleks paha mõte. Aga kes keskealised meesajakirjanikud sinna kuuluksid? Raul Rebane. Gunnar Press. Vahur Kalmre. Kui blogi lugejad toetavad (ja tahavad omada minu kaudu mõjuvõimu), siis mina ka. Aga edasi?
Keegi ei vaidlegi selle vastu, et tennises tase on kõva. Aga see ei tähenda automaatselt seda, et nišši ala võitja oleks tasemelt kehvake. Ehk siis. Näiteks tennises on sajas meestennist raudselt kõvem kui sajas maadleja raskekaalus. Samas keeruline on väita, et Aleksandr Karelin on tasemelt kehvem kui Federer. Teate ikka kes on Aleksandr Karelin. Nišši aladel on vahel ülikõrgel tasemel tegijaid, reeglina neid muidugi pole. Seega, alati ei saa väita, et Kontaveit on kõvem kui Sildaru. Mõistate?
Mis on praeguse spordi miinus, ka siin käivad lugemas peamiselt võhmamehed, selliseid universaale on vähe, keda reaalselt huvitab kogu sport. Priit ju vihkam ka nt jalkat. Selliseid tegelasi on ülivähe, kes reaalselt suudavadki alasid objektiivselt kõrvutada. Probleem selles, et iga üks näeb asja oma mätta otsast. Selliseid inimesi on ülivähe, kes tõeliselt matsu jagavad. Siin blogis ilmselt neid ka väga pole.
Siinsed blogilugejad enamasti ei hinda emotsionaalsust, vaid kuiv ja igav ja higirohke sport on teemaks. Jällegi, kes väidab, et Christiano Ronaldo valas vähem higi kui Kristina Šmigun? Oma ala peded hakkavad kohe alasid vastandama. Võhmamehed ütlevad alati, et emotsionaalse ala tegijad, need ju trenni teha ei mõista/suuda - eelarvamus. Sageli neil ongi õigus, aga mitte alati.
Mingi teooria kohaselt peaks ju ainus õige mees olema Rait Rattasepp. Sest ta teeb konkurentsitult kõige rohkem ajaliselt kuiva ja igavat trenni.
Kuidas Kontaveiti ja Saskiat võrrelda? Pallimängudes on oluliselt lihtsam üllatada kui vastupidavusalal. Vehklemises Novosjolov OMil suudab kõrbeda, aga kas ka maratoonar suudab kõrbeda? Teoorias suudab. Kui ta seda suudab, siis pole ta siiski sportlane. Kontaveit on ju täiesti rumal. Vahetas treenerit keset turniiri, siis kui oli mängimas parimat tennist. Kas tõesti ei andnud taktikaliselt paremini ajastada. Kindlasti andnuks, aga ju siis on nii "kõva" isiksus, et pidi just French Openil selle tsirkuse tegema. Seega, füüsiliselt andekas, mänguks-kaheks suudab end kokku võtta. Üksikuid mänge suudab võita eriti kõrgel tasemel. Aga pea on veel liiga nõrk, et võita suuremaid asju. Ilma peata ei tee spordis midagi. Saskial on just pea olemas. Kokkuvõttes ongi nad sarnasel tasemel. Kui Kontaveit oma aju/vaimu taset ei tõsta, siis ta ei saagi Saskiast paremaks, nii lihtne see ongi.
Kas Kontaveit on füüsiliselt siis nii andekas, no ei ole, alles ju oli ülekaalus, Saskia füüsis on raudselt parem. Kuigi ka kontaveit on selles arengusammu edasi teinud. Talenti Kontaveidil on, aga selleks et saada parimaks, selleks vaja pea korda saada ja ka füüsis.
Kui võrdleme erinevaid alasid, kes väidab et Djokovic, Federer on paremad kui Klaebo, Fourcade, Bo? Võimatu ju võrrelda.
Selleks, et selles keerulises maailmas orienteeruda, selleks peab hoomama kõiki alasid ja peab suutma neid armastada. Paraku selliseid tegelasi on väga vähe. Ma tean-tunnen väga paljusid oma spordiala tippe (Eestis) kes näiteks isegi ei tea, kes on Andy Murray vms. Ehk siis ajavad oma asja, teevad seda hästi. Ja kui läheb võrdlemiseks, siis tulistavad julmalt puusalt.
Kelly Sildarul oli tõsine vigastus, ma pole sugugi kindel, et nt Kaia Kanepi või Kontaveit suudaks/viitsiks nii palju rasket tööd teha nagu tegi seda Sildaru. Te ikka hoomate kui rasket ja tuima tööd Sildaru tegelikult tagasitulekuks tegi. Pealt paistab ala muidugi eriti lihtne, lähed mäele ja jälle on fun.
Mehed, mõelge kaine peaga, enne kui paugutate!
22:38 väga asjalik jutt igatahes ja tänud et kirjutada viitsisite. Eriti kõva on viimane lause. BRAAVO!
Meie tüdrukute Kontaveit Sildaru ja teised asjas super arutlus, pole midagi vastu väita. Kõik õige.
Karelini asjas ütleks niipalju, et ülikõva taat küll, aga raskekaal toob tema vastasteks vaid nö põhjamaise rassi, elimineerides miljonid hiinlased, malaislased, noh kogu selle väikesekasvulise ja kõhna 90% maailma elanikkonnast. Tennises on samuti eelis suurtel tugevatel meestel, kuid hiinlane Chang oli kunagi tegija. Ehk tennise konkurents oleks nagu kõvem. Samas tennist saavad harrastada vaid raharikas elanikkond, mis elimineerib miljonid vaesed, maadlus jälle on vaeste türgi sugu rahvaste võimalus tippu. Saba kinni - nokk lahti.
Klaebu, Bo ja Fourcade, ilma lumeta oleks nad vist tasemel triatlonistid, tennisistid, pallimängijad.
Dilemma igaljuhul. Kui meil oleks Cologna sugune medalimees, siis oleks meil igal aastal Kristjani võitja, šveitslased aga hindavad vist rohkem oma mäesuusa kotkaid.
Kuidas norrakad valivad oma parima? Kui suusatamises Klaebu toob 5 kulda, aga Warholm võidab kogu satsi kariibi mere väledaid neegreid?
Võibolla see et Karelin valitses niipalju aastaid jutti, oligi märk olematust konkurentsist?
Naiste tennis on ime. Kontaveit kahjuks kehaliselt nõrk ja ühekülgse mänguga. Ometi on nii kõrgel kohal. Kuidas on see võimalik? Täielik müstika.
22:38 kõva ja asine arutlus. Ise vana võhmamehena pidasin ka jooksu suuremana alana kui jalgpalli. Kord näitas itaalia vutimeeste trenni, löntsisid vaevaliselt töts töts. Pole sport ega midagi. Aga! Olete mõelnud milline vaimne pinge on futbolistidel? Kogu see ahvikari tribüünil mõnitab sind kogu see poolteist tundi. Üksainus eksimus ja oled pikaks ajaks rahvuse vaenlane. Kui samad "fännid" oleksid sul jooksuraja kõrval? Katkestanud maratonimees nutab üksi, kuidas nutab kolli sisse lasknud väravavaht? Austus vutimeeste ja teiste võitlus- ja kontaktialade vastu ON.
Pekki! Loen targutusi ja jõudsin järeldusele. Kui rahvale ei sobi aasta sportlane, siis valime parem aasta eestlase. Miks piirduda spordiga. Lööme kõik potti, tited ja raugad, direktorid ja sibid, tantsijad ja tõstjad, lauljad ja blogijad jne. Siis ütleme, et te kõik olete nii ülla tiitli andmiseks väiklased ja ahenenud maailmavaatega. On vaid üks kes seda suudab. Keegi X. Nagu see X ütleb, nii on. Liiga tsentristlik? Järgmine võimalus on, et anname igale KOV valimisel hääle kogujale tema häälte järgi kaalu. Ja küsimegi nende arvamuse. Nagu see läbilõige väidab nii saabki olema. Saame aasta eestlase ja pole seda spordi jura vaja.
23:34 ei nii ei saa, blogijad ja tantsijad. Nii mõnigi homo ja feminist satuvad valitavate hulka. See ei lähe mitte. Hoidku mokk maas kui mehed asja arutavad.
Tartu mõjuvõimsatest võib lugeda siit: https://tartu.postimees.ee/6487129/tipp-100-nemad-on-tartu-ja-tartumaa-koige-mojukamad
Kui heita pilk minevikku, siis paistab silma, et praegune süsteem ei soosi sportlasi, kes harrastavad suuri alasid. Kui keskenduda vaid medalitele, siis olukord läheb veelgi kitsamaks, suured alad kaotavad populaarsust veelgi. Jooksus olümpiavõitjat ei tule ilmselt kunagi. Äkki tuleks hakata valima mitmes erinevas kategoorias, näiteks tehnikasport võiks eraldi olla, igasugused viguralad, sh kaljuronimine eraldi, klassikalised alad eraldi.
Marju Lauristin viskas siinsetele meestele puid alla? http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/marju-lauristin-eesti-suurim-mure-on-meie-meeste-macho-kultuur-see-peab-muutuma-mehi-tuleb-kasvatada?id=84887417
Sotsid on ikka tõeliselt hädas. Kuidas sotsid ei mõista seda, et EKRE sündis just tänu neile?
Peep Pahv ja Priit Pullerits vist küll väga õnnelikud pole Marju Lauristini viimaste sõnavõttude üle.
Kunagi ise mõtlesin nii, et kui Saviets ära kaob, siis lähevad valimised igavaks ja siis hakatakse ehk isegi normaalset poliitikat tegma, aga oh ei, kus sa sellega....eksisin väga rängalt. Praegused valimised saavad eriti põnevad olema.
Ma ei saa sellest aru, miks koolides propageeritakse seda, et kui suureks saate, siis tuleb valima minna. Kui ei lähe, siis pole pärast õigust kobiseda. Mida ma valin kui see valimissüsteem on veel kolm korda haigem kui Aasta sportlase valimine.
Kristina Šmigun-Vähi saab ilmselt 50 häälega ka riigikokku. Ja mis me siis pärast ütlesime, ise valisite? Miks me valime inimest, kui tegelikult valime ainult erakonda. Kui süsteem oleks selline, et saaks valida vaid erakonda, siis saan veel aru. Põhimõtteliselt mulle meeldib mingi reformi tegelane näiteks, valin teda, ta saab ka nt 1000 häält, aga Šmigun meeldib 50-le inimesele ja siis saab ta riigikokku. Absurdsus ju. Lisaks veel see, et kõik kes valituks osutuvad, siis nemad ei pruugi riigikokku minnagi. See ok, kui ei lähe, aga sel juhul peaks KÕIK temale antud hääled ka kaduma.
Ja seda nimetatakse demokraatiaks - süda läheb pahaks.
Ja mis pistmist on riigikogu valimistel piirkonnaga. Miks mina Tartus ei saa Šmiguni valida. Kus loogika on, ah? Ta ajab ju riigi asja, mitte kohalikku elu ei regulli.
Valimised saaks teha ju imelihtsaks ja ausaks. Oletame, et reformi eest kandideerib 101 tegelast riigikokku, rahvas saab valida keda iganes neist soovib. Vastavalt sellele, kui palju mingi erakond hääli sai, vastavalt sellele erakond riigikogus kohti saab. Riigikokku pääsevad need, kes said valimistel parima tulemuse, mitte need, kes nimekirjas olid esimesed.
Kui sellist süsteemi ei tehta, siis pole mõtet ka demokraatiast rääkida.
Kuidas valitakse alaliitude sees aasta parimaid sportlaseid. Toome näiteks laskesuustamise. Erinevad klubid annavad hääli konkreetsetele sportlastele, aga kõik saavad hääletada vaid oma maakonna parima sportlase poolt. Alaliit paneb pingerea kokku ja parim on ikka see, kelle alaliit nimekirjas esimeseks pani. Mis selle kogu tsirkuse mõte on? Miks valitakse inimesi, kui tegelikult läheb hääl ainult ja ainult persoonile. 1% on tõenäosus, et saadakse sisse isikumandaadiga. See on ainus põhjus, miks valitakse inimest, mitte erakonda?
Oota ikka oota ei hakka siin valimissüsteemi arutama ikka sport ja eestlus.
Vaadake kuidas nüüd rahva iidol Ott Tänak pange astus. Läks Veidenbergi saatesse koos Karoli Hindriksiga Eesti elu arutama??? On situatsioone, kuhu tase ja maailmavaade/eneseväärikus minna ei luba. Ei kujuta ette et Padre istuks tv-saates koos Marianne Mikko ja Krister Parisega. Tänaku fännimass peaks ikka see natsiooni-tundlik rahvas olema.
Baruto oli tore mees kuni sumotas. Läks tv-s poliitikast rääkima oli laev kreenis kohe.
Eheheh! Ei saanud te peenele nüansile pihta. KOV süsteemi kasutades on valida reaalselt kolme kandidaadi vahel. Võimsam neist on ühejslgne ätt, seejärel ümmargune veermik ja seejärel pika maa järel kuldse vee äärne maismaariba. Sellised valimissüsteemid on nii manipuleerunud, et ükski tulemus ei ole hea. Võib-olla on õigus vehklejal ja süsteem tuleks teha manipuleerimatuks ja dopingukindlaks. Aga kuidas? Kõik kes süsteemi ülekavaldavad on hoobilt Kaval-Antsud. Nimetame parem kõik üllad "aasta" tiitlid õige nimega Kaval-Antsu tiitliteks ja asi korras. Keegi ei kobiseks nimetuse võltspaatodliku tähenduse pärast. Seega- vale pole süsteem vaid vale on tiitli nimi, mis on selle süsteemi jaoks liiga üllas.
Miks ei tehta sellist valimiste süsteemi, et kandideerida saavad kõik, kõik saavad kõiki valida, pingerea 101 esimest saavad riigikokku ja asi ants. Kui keegi loobub, siis läheb koht pingereas järgmisele ja järgmisele. Ei ole nii, et kui ühest erakonnast keegi läheb, siis samast erakonnast tuleb uus asemele, tuleb see, kes pingereas järgmine. Siis ei loobuta ka nii kergelt. Riigi juhtimine on siiski vastusrikas ülesanne ju. Praegu jäetakse rahvale mulje nagu nemad midagi otsustaks, sittagi rahvas ei otsusta. Ma ei saa aru miks ajakirjandus sellest aru ei saa ? Miks ei tehta lihtsaltele Juulidele ja Maalidele selgeks, et tegelikult käib üks susser-vusser.
Oletame et Priit kandideerib sisuliselt üksi x erakonnaga, saab 4.9% häältest ehk ei ületa valimiskünnist. Mina kandideerin tugevas erakonnas teise numbrina ja saan sisse. Ehk siis Priit saab rahvalt mingi 3000 häält ja on väljas, mina saan 30 häält (kõikidelt oma sugulastelt) ja olen riigikogus. Milleks see inimestega mäng ja see ringkonna mäng? See on ju tsirkus. Reaalselt läheb hääl vaid erakonnale ju. Aga miks raisatakse raha kampaaniatele, et vali mind ja vali mind. Kui see pole rahva üle naermine, mis see siis on. Peetakse rahvast idiootideks ju. Vali mind, aga ma niikuinii ei tule, ma olen europarlamendis edasi vms. Krt, siuke jama tuleks ära keelata.
Reformierakonna 3. number on Šmigun-Vähi ja 5 number on Urmas Paet. Ajakirjandus võiks rahvale selgeks teha, et neid kahte pole mõtet valida. Aga riigile ongi vaja lolli rahvast, rahvast ei harita ka, siis on lihtne nende üle valitseda.
12. märtsil 1934 aastal kõlasid Toompea valges saalis järgmised sõnad "Rahvas on haige ja me peame näitama selle sümptoome, et seda ravida saaks". Sellest mälestusväärsest hetkest on möödunud kaugelt üle 80 aasta ja aeg on jälle sealmaal, kus PP tõdeb väga õigesti, et rahvas on see, kes asja ei jaga ning asjad tuleb korda teha. Ühtlasi võttes selle tõdemusega koha sisse eesti soost suurmeeste kuulsurikkal parnassil.
Eks ta nii ongi, me kõik nõustume, et rahvas teeb valesid valikuid, hääletab vildakalt ja kummardab valejumalaid. Ei ole Eesti inimest, kes ei mõistaks tuua vähemalt kolme näidet rahva valedest valikutest. Targemad mõistavad välja tuua kogunist kolmkümmend rahva valet valikut. Tunne, et midagi on valesti on meis kõigis juba ammu eneselegi märkamatult pakitsenud, kuid nüüd on lõpuks töde oma karmis alastuses välja öeldud. Jälle peame möönma, et lugupeetud PP tabab ajastu vaimu meist kõigist kõige täpsemalt. Kuid kas oskame oma vaimse majakana plinkivat juhti ka vääriliselt hinnata? Selle asemel, et teda toetada on kommentaarium ning kogu armas isamaa täis vastalisi ning lihtsalt rumalat rahvast. Just neid samu vaimselt vaevatud ja ravi vajavaid inimesi, kes vaid lõrisevad vastu, kui neid ravida püütakse. Meie, eestlaste, viga ongi selles, et me ei mõista oma suurmehi ära tunda ja neid tarku inimesi toetada ning kuulata, mida neil meile öelda on.
Üle 80 aasta tagasi alanud rahva ravimine ja õigele rajale tagasi juhatamine jäi paraku toona lõpetamata ja pole vist vaja kellegile meelde tuletada, et mis oli selle tulemus, kui ravi jääb pooleli. Kuid kas oleme ikka osanud toonasest karmist õppetunnist teha tarvilikud järeldused ja sel korral viime ravi lõpuni?
Väiksemas plaanis saame esmase hinnangu raviprotseduuride tõhususele anda juba õige pea - 3.märtsi hilistel õhtutundidel on selge, kas valitud raviplaan ennast on ikka õigustanud või on veel vaja jätkata. Kuid tõeline hindamise hetk on umbkaudu aasta pärast, siis näeme lõplikult, kas valejumalanna tõugatakse oma jäiselt troonilt ja mõõkadest tahutavale aujärjele tõstetakse ainult kuldse krooniga kangelanna ning tänane valepaavst vajub häbiga igavesse unustusse.
Kiku oli hea suusataja, aga valida ta riigikokku???!! Mis ta pädevus on? Millega ta on end tõestanud, et küünib selle kohani??? Absurd ju! Olen nõus kuulama Kikut iga kell suusatamise asjus, aga et ta peaks olema autoriteet ka riigi aluste, julgeoleku, isamaalisuse teemadel... pole sellest kuulunud.
Lollid on need, kes Kiku valivad. Mis ei tähenda, et sama iseloomustus käib Kiku kohta. Ehkki küsima paneb küll, mis alusel ta riigikokku trügib. Ja veel kolmandana?! Või ongi Reformi pink nii lühikeseks jäänud?
Seda ma enne ju kirjutasingi, et kes Kikut ja Paeti valib, see ju lammas. Mitte kumbki neist ei hakka riigikogus ju reaalselt mitte midagi tegema. Reformarid panevad sellised tühjad tegelased kolmandaks ja viiendaks. Aga siin olekski ju ajakirjanduse kord sekkuda. Küsida teravaid küsimusi ja Kikult tuleb nii kaua seda dopingu küsimust küsida, kuniks tal lõpuks see üle viskab ja riigikogust minema läheb. Suusatajana on Kiku imetore, aga praegu tuleks ta elu põrguks teha.
Nii mõnegi isamaalise paatosega seltsimehe peab siin arreteerima. Enne kui hilja. 15:47
Huvitav on see, mille eest Kiku nimekirjas näiliselt mitte millegi eest nii kõva koha sai? Kas ta kinnisvaraärimehest abikaasa lubas Reformile kõvasti raha peale pritsida?
Ahah ahah, ikka lähemale liigume lähemale liigume. Nii see virtsahvt just ongi. Lauluõli on see mis meele rõõmsaks teeb ja määrdeõli rattaid liigutab.
Jah, lugesin ka Lauristini öeldut. Ta ütles nii:
Eesti suurim probleem on see, et Eesti on ma ei teagi mis sajandist pärineva macho-kultuuri võimuses. Mees teab, mis mees teeb; mees saab, mis mees tahab; mehe sõna maksab; kes on majas peremees – need on kõik meile tuttavad ütlused, millel on sügav ajalooline taust. Neid ei saa ühegi kampaaniaga muuta.“ Marju Lauristin leidis, et sellise suhtumise vääramiseks pole muud teed, kui mehi kasvatada. „Maast madalast, perekonnas, koolis, igal pool,“ sedastas ta. „Kas teie, mehed, olete muutnud oma suhtumist?! Kas teie olete eeskujuks iga hetk? Võtke õlut ja rääkige omavahel, kuidas mehed peavad muutuma!“
Mulle jäi arusaamatuks, milliseks me siis muutuma peame ja miks? Kas keegi sai aru või teab?
Nüüd läheb asi karmiks. Asi sajandite taha viia? Eesti mees pole võimalustki saanud peremees olla. Oma riigi peremees, asja poliitilises kontekstis. Ikka härrade möödumisel mütsi pihku krabanud ja kraapsu teinud. Loomulikult ei mõju see psühholoogiliselt hästi. Lausa väga halvasti mõjub.
Maatšo on hoopis midagi muud. See on lõunamaadest, kus kõigile meestele naisi ei jätku pärit hoiak, ehk poos. Kui naist ei saa, siis teed endast pseudoisase, et kompenseerida.
Kultuuriajaloos Marjušale hinne 2.
Vaadake ja õppige Padrelt, karmust, nõudlikkust, distsipliini, väärikust. Kurat ma ütlen, räägi nagu lastele.
Mida meie vaimne isa arvab Lauri Vahtre vastuköögist Marju Lauristinile?
https://arvamus.postimees.ee/6488152/lauri-vahtre-eesti-suurim-probleem-toesti
Kas Padre on üheaegselt nii Maatcho kui Peremees?
Padre on Padre.
The Man All Over The Place.
Minu õpetaja Marju Lauristin on andnud järjekordse panuse sotside diskrediteerimisse ning rahvuslike jõudude mobiliseerimisse. Näete, mehed, kuidas tark inimene suudab rääkid ühte, aga selle kattevarjus teha hoopis teist - meile kasulikku! Respekt, õpetaja! :)
Varro esinemine oli seevastu nagu kullatükk. Ei suutnud vana kuri teda murda.
Ma pakun, et Marjyša on silmakirjalik. Ikka mõjuvõimu kindlustamise nimel. Agoonia staadium. Oodata on suurt jama mis algab 3.3.19.
Loodame et pärast hirmsat 3.3.19 on suusablogi ikka püsti. Kindlasti vähema kommentaatorite arvuga. Nii mõnigi kõva kommisepp peab seebitatud nööri õlale viskama ja kuusemetsa taha minema. Peaasi et PP tule alt ära tuuakse.
22:03 sinugi tee viib õkva kuusikusse. Provokaatori tunneb kaugelt.
Ei tea kas ikka provokaator? Mõnedel maadlejatel on ka kufti peal nöör mis hõlmi koos hoiavad. Nööri seebitamisel peaks nupuvõtte tegemisel vastasel nööri haaramine võimatuks osutuma ja see võib vastasele saatuslikuks saada. Seega väga asjalik, kaval-antsulik nipp teiste hanitamiseks. Selle triki soovitaja on tõsine suure praktilise kogemusega võllaroog. Näha kohe, tark mees, see lihtsalt peab olema vähemalt ühe erakonna toetaja.
Vahi vahi võllaroogasid. Hirm on suusablogisse tee leidnud. Parim rohi hirmu vastu on mis? Seebitatud nöör. Juba antiik kreeklased teadsid seda. Kes tähelepanelikult ridade vahelt lugenud on märganud trendi et kes vabatahtlikult oma nööri ei seebita, see viiakse sauna taha. 3.3.19 läheneb.
Läheneb jah pikkade sammudega. Ettenägelikel meestel on jupp nööri juba valmis seebitatud. Siis pole vaja värisevate kätega seda tööd enam teha.
Spordiajakirjanikud on meil rumalad, need ju kujundavad rahva arvamust. Kellel jutt või sulg jookseb, on kohe suured spetsialistid. Süvari on kujukas näide. Mädapaiset tuleb sealt otsida, mitte rahva hulgast.
Võtsin vaevaks ja vaatasin lingitud videoid. Jättes kõrvale treenimise aspekti ja kenad maastikud, tekkis siiski küsimus. Milleks töllerdada autode vahel võõral maal jalgrattaga? Neid samu teid saanuks edukalt läbida autoga või elektrilise rattaga või skuutriga. Jalgratas on eelkõige parkides kooserdamiseks, kus autoga ligipääs puudub või kohtades kus vajalikud kõrgläbitavusega maasturid. See pole mõeldud elamuse arvustamiseks aga jääb mulje, et seda elamust oleks saanud minimaalselt 2 kordistada bensurüüpaja abil kui ratta oleks pagasnikusse visanud ja seda kasutanud mõningateks avastusretkedeks. Neid avastusretki oleks saanud ka parkimispaikades mõne elektriskuutriga teha või suisa jala või kombineeritult. Kalifornias ainult asfalti mööda kütta on nats nadi. Ei teki seda loodusega otsest kontakti, mis tekib jalgsi mööda turistiradu kaljupinnasel turnides või lausa metsikus looduses mööda kuivanud käsnalaadset samblavaipa sibades.
Sõõrumaa andis ka vastulause aasta sportlase teemal. Mingis mõttes on tal õigus. Aga kui rahvas otsustab, mille pärast siis alaliite ja spordiajakirjanikke vaja on. Keegi ei plaanigi rahvast kõrvale jätta, rahva osalemine hääletuses on vajalik. Lihtsalt mida nad valivad ja millises mahus, selle ümber käib trall. Sõõrumaa oli muidugi kaval, samas see kivi mis ta viskas vehklemisliidu kapsaaeda, selles oli tal õigus, samas on ta ju ise vehklemisliidu boss, nii et nokk kinni saba lahti.
Miks rahvas nii valis nagu ta valis, loomulikult spordiajakirjanke pärast. Klikk on ju jumal. Spordiajakirjandus ei adu enam piire, kõik väljaanded muutuvad kollasemaks ja kollasemaks.
Nagu siin blogis varasemaltki mainitud, siis rallifäänid, need pole ju spordifännid, väga suur hulk rallifänne ei jaga muust spordist midagi. Selgemast selgem on see, et rahvas peab saama arvamust avaldada ja just aasta populaarseima sportlase valimisel.
Priit pakkusin siin enne varianti, et üks osapool võiks olla endiselt spordiajakirjanikud, alaliidud ja rahva asemel spetsialistid, miks mitte näiteks Eesti kekaõpsid? Teoorias peaksid nad jagama ju sporti päris hästi, v.a paljud naised :)
11:02 on ikka väga kitsarinnaline. Kristjanite jagamise üks oluline komponent on ala kandepind. Suht suvaline mõiste aga väga oluline. Kandepinnal on väga oluline roll rahval. Marginaliseerides rahva, saame, et kandepind ei olegi enam oluline. Oluliseks saab ainult medal ja raha. Suhtudes sportimisse spartalikumalt, siis pole oluline ka raha ( a la Tänaku trügimine rahapulli pähe ). Oluline on siis ainult medal.
Jääb veel küsida, et milline medal? Kas noorte medalid on sobilikud medalid? Millise spordiala medal, kas kõik alad, kus toimub organiseeritud rahvusvaheline tiitlite jagamine või ainult mingid priviligeeritud alad?
Kas enam on õige jagada auhinnaks maadleja figuuriga Kristjanit olukorras, kus Olümpiamängudel pole see ala enam soosingus. Vast on aeg ka figuuri jagamisel ots peale teha. Leida sobilikum kuju, mis sümboliseerib sporti ja ei sõltu sportlike tavade muutumisest maailmas. Lihtsalt üks muna, tegelikult kaks on alati parem kui üks ja need võiks olla kinnitatud varre külge, kust mugavalt neist kinni hoida saaks. Muna küsimus on igavene, see ei aegu. Siiani on lahendamata isegi kana-muna probleem, et kumb oli enne.
Kui kogu maailma rahvas midagi arvaks, siis võidaks ju alati jalgpall, enamus riikides see oleks nii.
Rahvas saab riigikogu ka valida, aga poliitikud on teinud sellise uhke süsteemi et kuku pikali. Rahval on arvamus et nad saavadki valida, aga poliitikud lasevad ikka pulti need, keda ise soovivad.
Kilba.
Kui pikk on Pulleritsu nimeline ovaal Tähtveres?
a. 1 miil
b. 1200 meetrit
c. 850 m
d. 500 m
Head aastavahetust, võhmamehed!
c
844-877m - nagu staadioniring-sõltub millisel rajal jooksed.
11.51
Milline siis on kiiruisutamise kandepind, marginaalne. Auhind saadi puhtalt klikimeedia haipimise pealt. Hääletati ainult ilusat kaanetüdrukut, justkui missikonkurss olek käimas..
Saskia on kindlasti tubli ja töökas kuid tänavuse auhinna sai ta pigem avavansina, olgu see talle siis motiveeriv et järgmusel olümpial medal ära tuua!
Kui juba auhinna kuju moderniseerida siis olgu ka nimi Christyan vms..
Ka olümpia ise moderniseerub, lisaks igasugu imelikkudele nišialadele, mis puksivad väärikad vanakooli alad välja, tuleb aina lisa ja varsti saame kaasa elada ka e-spordile. Eesti poisidki seal väledad pöidlad, tulevased Christyan i pretentendid. Vaat siis kandepinda...
MargusM pole ilmselt liuväljadel käinud. See ongi kandepind, kes seal liuväljadel piletiraha väljaku kasutamise eest välja käib. Ilma kandepinnata poleks tekkinud ka Lasnamäe jäähalli. Ei tasu liiga tähenärimise tasemele langeda. Kandepind ongi üldisem mõiste, see ei võrdu samaga, mis konkreetse distsipliini harrastaja, kuigi mõned on väga kitsa maailmapildiga. Nii jõuame sinnamaani, et iga ala annab tükeldada, et osalejaid ja tegelejaid ongi käputäis.
Võib-olla peaks panema konkreetse rahalise vääringu meistritiitlile. Kui medali väärtus on rahvusvahelisel tiitlivõistlusel väärt 50000€, siis kvalifitseerub see sooritus Christyan i pretendendiks. Seega on olemas ka selge mõõde, et võistleb saavutus, mitte aga inimene. Samuti kui Oscarite puhul võistleb film ja inimene võib alati kandideerida mitmes erineva filmiga ja saada mitu erinevat Oscarit, nii võiks ka Christyan i jagamisel kandideerida erinevate saavutustega ja siis hinnatagi igat saavutust eraldi aga mitte kõike kokku summeeritult. Nii võib mõni tõsisem sooliselt mittemääratletud isik teha mõnel aastal tulevikus kogu karikate laua tühjaks ja jätta teised sportlased igatsevalt plaksutajate rolli.
Pulleritsu koostatud jeuhend tänaseks telemaratoniks.
https://www.postimees.ee/6487117/kes-voidab-rahva-sudame-telekanalite-lopuspurdis?_ga=2.6838705.2010594749.1546210757-844925330.1527085735
Rahva arvamus on ainuõige, selle vastu pole lihtsalt ühtegi tõsiseltvõetavat ja kaalumisväärivat argumenti.
Kõik muu on sooja õhu võngutamine.
Leidsin täna Tähtvere suusapargi kõrval sõiduteelt musta Crafti suusakinda, jätsin suusalaenutusse aknalauale.
Rahva arvamus vajub kreeni eriti kui autoralliga tegemist. Kaalume asja nii, et vähe kes teivast hüpanud ja ketast VISANUD. Küll aga autoga sõitnud, nii et rallimehega samastud koheselt. Sealt siis need huilgavad massid ja fännid märtinite tänakute selja taha.
Tublid mehed et maailma tasemele välja trügisid, aga esindavad seal eelkõige automarki või tiimi.
Kui mingist Eesti esindamisest mökitada, siis ei tee seda nišialade E Nool ja G Kanter, nagu me nii armastame mõelda, vaid jalgpalli ja korvpalli meeskonnad, mingil määral kui meil oleks tennise GS finalist või mees F1 või raskekaalu poksis.
Ei usu? Kujutage ette, et Tänaku asemel sõidaks lätlane. Nii ralli kui see lätlane oleks meile täiega pohh.
See et Saskia hästi sõidab ja olümpial lippu kandis, mida kuskil singapuri meedia korraks ära märkis, see maailmas ammuilma unustatud.
Just oli Delfis jälle mingi arvamusartikkel, mis kirjutatud varjunime alt. Aga kõik suundub ikka sinna, nii nagu ka Priit siin pakkus, et rahval on oma sõna ja valibki aasta sportlase. Alaliidud ja ajakirjanikud valiksid aasta parimaid - nii nagu seni.
Ja endiselt häirib mind üks teema, autospordiliit ja spordiajakirjanikud peaks selgeks vaidlema, mis sport see autoralli siis on. On see siis indiiduaalsport või ei. Kas Martin Järveoja on Ott Tänakuga samaväärne või tema asemel võiks seal autos istuda igasugune tont. Selget vastust tahaks. Peep Pahvile meeldivad otsekohesed ütlemised. Loodetavasti oma "Mehed ei nuta" saates ütleb välja, mis vahe on sõudjate kahepaadil ja ralliekipaažil ning sünkroonhüppajatel.
Liiga palju küsimusi. Tehku need tondid miski lisakatse. Powerstage - kes selle ära teeb, see saab nuku endale.
Hea point viimane. Wrc on vist ainuke ala, kus on kaardilugeja. Vormelid ja ringrajad ja krossid on piloot üksi autos. Tehnikasport kipub indiv sport olema ühe erandiga. Wrc.
Ei ole samaväärne sõudmise ja sünkrhüpetega. Eks ta selline pooletera värk ole.
MargusM vastuseks. Ei lähe Alusalu medali eesmärgil olümpiale. Tema ainuke ala on grupisõit ja see on nagu jalgratta grupifiniš üpriski loterii. Mõned kukuvad, mõned õnnestuvad. Medali kaoks on tarvilik hea possa ehk kahe ringi spurt lõpus. Ei tule seda spurti.
Külgkorviga motokross on sama mis WRC? Rannavolles ja suusatamise paarissprindis võib ju üks mängija selgelt tugevam olla kui võistkonna kaaslane.
Mul poleks selle vastu midagi, kui Ott Tänak kandideerib parima sportlase tiitlile, aga siis peaks nii Ott ise, kui ka Järveoja ise, Peep pahv jms tegelased ütlema selgelt, et Martin Järveoja on võrreldes Tänakuga pisike mutter. Oluline mutter, aga 5 korda vähemolulisem kui Tänak. Kui nendelt osapooltelt saan selged vastused. Siis ongi müsteerium lahendatud.
Üks teema on seoses aasta sportlase valimisega sootuks tagaplaanile ju jäänud. Siin on vaja jälle Priidu sekkumist. Mis mõttes meil võidab keegi rumeenlane aasta treeneri tiitli. Miks ei võiks olla Aasta treener Ahto Raska, kes treenis maailmameistrit.
https://sport.err.ee/888651/eesti-treeneri-hoolealune-nimetati-maailma-aasta-maadlejaks
Rahvusvaheline alaliit nimetab meie mehe PARIMAKS ja EOK ei pane teda listigi. Kus loogika on? Lisaks sellele on Ahot treeninud ja treenib ka praegu osalilselt Epp Mäed, kes oli viies nii MMil kui ka EMil sel aastal, seal grupis ka veel väga tegija lätlane.
Eesti mees on Soome koondise peatreener ja Petra Olli (kes ka maailmameister) isiklik treener, ta valitakse rahvusvahelise alaliidu poolt parimaks ja eestlased teda omaks ei tunnista?
Kui leedukas Cramo treener paneks kossus ühisliiga kinni, kus tooni annavad vaid mustad poisid, siis see treener võiks kandideerida aasta treeneriks?
Kui Avo Keel viiks lätlased võrgus EM medalini, kas siis oleks Keel ka listist väljas?
Mida rohkem sellesse aasta sportlase teemasse süvenen, seda enam mõtlen, et EOK pole kunagi süvenenud. Iga aasta teevad nad nii palju vigu ja ettenägemisvõime neil ka null, seepärast iga asta aina uued probleemid ja skandaalid tulevadki.
Mida mida? Ainuke mees kes siin müsteeriumi lahendab ja otsustava litri võrku viskab on Padre The Man.
Vaadake ja õppige mehed kuidas kirjutab 16:20. Vaat on alles kullipilk mehel. Mister Pullerits, kas sellele mehele läheb kommentaaride Christyan? Või kellele siis?
16:20 skandaalid on elu sool. Me vajame neid. Rohkem kui õhku.
Ja millisest otsast on alaliitude hääletus objektiivsem kui rahva oma?
Reljeefne Nelis-Naukas jäi alaliitude hääletuses punktidest kaugele
http://sport.delfi.ee/news/varia/muu/analuus-kes-haaletas-kelle-poolt-reljeefne-nelis-naukas-jai-alaliitude-haaletuses-punktidest-kaugele?id=84877963
Ega tõesti ole, sest alaliitudel on oma huvi sees. Parim lahendus oleks see välja reklaamitud Pullerits & Tarkade Vanade Meeste Kolleegium.
Need alaliidud koogutavad raha ja suurmansasid. Orjalik. Rahvas kummardab aga rahaga promotud ebajumalaid. Normaalne. Ajakirjandus teeb sellest show ja huvitub papist. Noh. Saame kokkuvõttes rahašõu. Eriti lahe, et tekkis ka skandaal. Siit lüpsab veel feimi. Me osaleme kontrollimatus šõus, mille eesmärk on kerida võimalikult suurelt ja kaua, et eetrit ei vallutaks muud pseudoskandaalid.
Hästi paljastatud vandenõu. Raha, šõu, feim, sull, skandaal, orjarahvas ja libedad vennad kes teiste naha koorivad. Raisk! Õnneks on meil suusabloog.
Lp 09:58 video vaataja! Aitäh, et vaatasite! Loodetavasti meeldis. Vastuseks: maanteel ja autode vahel sõitsin seepärast, et laenutasin ju maanteeratta. San Francisco oma mägede ja kauni arhitektuuriga on ideaalne koht linnas rattasõidu harrastamiseks, lisaks on seal hulk rattateid. Kindlasti ei saanud teile märkamatuks jääda, kui palju teisi rattureid mu videopilti jäi - see räägib ehk paljustki, kas pole nii?
Ja-jah, lp 16:20 osutab väga huvitavatele küsimustele. Tema tõstatatud probleemistikus ilmneb maailma spordi globaliseerumine, kus müüakse end raha eest võõra riigi spordi edendamiseks ning kus isamaalisus ja patriotism, mis on olnud meie suure spordi aluseks Lurichi ja Lossmanni ja Lipu aegadest, ei maksa enam sentigi. Niisiis: kes Eesti sporti ei panusta, sel ei ole ka siinsete parimate valimistel asja, oleks minu esialgne, sügavamalt järele mõtlemata, tundepõhine vastus. Aga tunded mul enamasti alt ei vea.
Peab tunnistama viga, treener ei nimetatud aasta parimaks, vaid sportlane, aga üldjoontes seis ikka sama. Kogu spordiala parimat sportlast treenis siiski Eesti mees.
Nõus Priidu loogikaga, aga sel juhul tuleks täpsustada keda valitakse. Aasta treener, kes panustab Eesti sporti. On see kuskil kirjas? Kui see kirjas kuskil, siis polegi mingit kobisemist. Äkki on kuskil hoopis kirjas, et Eesti passiga treener, kes teeb maailmas suuri asju?
Aga kui Tarmo Rüütli oleks Madridi Reali treener, mis siis saaks?
Hästi panete mehed.
Treener on kõva, kuid ei panusta sel aastal eesti sporti.
Mida teha Margus Hundiga? Eesti koondist ta ei aita nagu Klavan ja Vassiljev teevad, olgugi et raha teenivad välismaa klubis. Baruto Jaapanis võimles, olümpial eesti koondises ei panustanud. Ometi ta edetabelis figureeris.
Padrel õigus. Globalism on süüdi. Vahest on kahju et Eestil pole suurt armeed ja kogenud kindraleid. Maksaks neile raiskadele kätte.
Vaatasin eile õhtul presidendi kõnet. Tundus, et proua Kaljulaid oli kõvasti õppust võtnud Varro Vooglaiu kriitikast Postimehes, kus Vooglaid ütles, et Eesti president räägib tehniliselt ja hingetult. Nüüd oli selgelt näha, kuidas president Kaljulaid püüdis emotsioone ja tunnet kõnesse sisse panna, miimikat kõvasti appi võttes. Kuidas tundus? Kas pingutas üle? Kui sa ei ole näitleja, on raske mängida kedagi sellist, kes sa tegelikult natuurilt ei ole. Äkki on targem jääda ikka iseendaks? Või vähemasti teha oma esinemises korraga nii suurt muutust? Äkki peaks lihv ja üleminek olema pehmem?
Varem ikka uuringufirmad tegid küsitlusi selgitamaks välja rahva toetust presidendile. Kaljulaidi kohta sellist asja nagu miskipärast ei meenu. Kas kardetakse, et tegu võibki olla läbi aegade halvima presidendiga?
V Vooglaiu märkuses - mitte esitus, vaid JUTU SISU on tehniline ja hingetu.
Siin on suur vahe, head seltsimehed. Puhas tekstikirjutajate bläkk. Rahvuse president peab uljast ja ilusat rahvusromantikat rääkima, aga tema siiamaani tekstid on olnud häbiväärne kantseliit. Kui tahame miimikat, siis lugegu selle tervituse Peeter Oja.
Mõistate isegi et eesti oludes rääkida ÜROst ja pagulaste abistamisest on silmakirjalikkus. Eesti rahvas elab ju sisepaguluses, tulge Tallinna, härra Pullerits ja kõndige meie bulvaritel ja plašadkadel. Eesti keelt te ei kuule.
...selleks ma ei tahagi Tallinna tulla ja eelistan elada Tartus. (Siin on ka lund alati rohkem ja linna ümbruse maanteed paremini pedaalitavad.)
Aga et seekord tegi Kaljulaid midagi õigesti - rõhutas eesti keelt ja rääkis rahvuslusest -, tõestab see, et valvekommentaator Lobjaka Ahto läks taas endast välja ning pritsib oma harjumuspärast rahvusriigi ja eestluse vastast mürki ja sappi. Vt:
https://arvamus.postimees.ee/6489031/ahto-lobjakas-hoimupealik-kaljulaid?_ga=2.194833133.1744244866.1546187065-1866287756.1544169927
Seda ma kartsin, seda ma kartsin juba mõnda aega. Et kaljulaiud ja teatud arvamusliidrid kirjatsurad hakkavad oma tekstidesse teatud sõnu ja väljendeid sisse pikkima. Meie oma terava silma all taipame et tegemist konjunkturismi ja soosingu lunimisega. Kuniks pole tegusid, neid tühje sõnu me ei usu. Me pole ju eile sündinud, et esimese "rahvuslus" sõna peale haneks läheme. Või mis, härrased tolbajoobid?
Ärge minge Tallinnasse, härra Pullerits! Teie kui tuntud vabaduse eest võitleja saate seal kerepeksu osaliseks. Ja veel mitu korda, sest tsunfte on mitmeid, punamustad, mustasajalised ja mitu muud.
Väga õige, 18:13, ei tasu paarist rahvusluse-sõnast eufooriasse sattuda ja uskuda meelemuutust. Vaatame, kui järjepidevaks ja põhjalikuks see rahvusluse-teema teatud isikute suus ikkagi kujuneb. Kuid ikkagi parem, kui räägitaks seda jama, et Eesti on kõigi rahvaste kodu jms.
Mis kõne? Äripäeva roosa maja katusel leiti laip. Keegi sellest õige nimega ei räägi. Räägitakse viaduktist nagu olekski normaalne silla slt laipu üles korjata. Miks selline tagasihoidlikus ja kantseliit, kas kollane meedia pannakse nüüd kinni? Algab kantseliitlik aasta. Selles on tunda sotsialistliku ajakirjanduse hõngu. Kipub nigu kopitama.
Tulge ikka meile käima, hr Pullerits. Aga võtke mõned noored semud kaasa, soovitavalt pankrationi ja surmakunstide (mma) harrastajad. Lasete siin verejoad lainetama, pärast Talna õhk palju puhtam ja ilusam. Kas võib lubada et peatse kohtumiseni?
Üks asi on jutt oma rahvale, teine asi on teod. Ja kui need ei lähe kokku, on see kõik väga õõnes. Aga eks näis, ärme rutta sündmustest ette.
Jõle oli kuulata eile Nestor.
Postita kommentaar
<< Esileht