Sel kevadel, mis nüüd viimastel päevadel on läinud südasuveks, olen avastanud, et jalgrattasõidul, mida küpsemaks saad, on üks suur eelis kahe teise olulise vastupidavusala, jooksmise ja suusatamise ees. Kas oskate pakkuda, mis see on?
Mõelge!
Mõelge veel.
Kiitus neile, kes välja mõtlesid: jah, eelis on see, et rattasõidus säilib tulemuste tase vanuse lisandudes palju paremini kui jooksus ja suusatamises.
Vaatame fakte.
Tosin aastat tagasi läbisin Tartu jooksumaratoni ajaga 1:37.13 ja sain 63. koha, edestades teiste seas kolmveerand minutiga Rait Rataseppa ja Aivar Rehemaad ning pooleteise minutiga Karel Tammjärve ja Allan Orast. Järgmisel kahel aastal läksid mu ajad vastavalt pooleteise ja minuti jagu kehvemaks. Tõsi, 2012. aastal tegin imejooksu ajaga 1:33.56, mis andis 70. koha, aga see jäi ka minu viimaseks jooksuks üldse. Varatalvel läksin põlveoperatsioonile.
Teema tuum, nagu aru saite, on see, et aastatega läksid jooksutulemused üldiselt allamäge, ehkki treenimises erilist vahet varasemaga võrreldes polnud.
Suusatamisega on lugu olnud veelgi drastilisem. 2009. aastal lõpetasin Tartu maratoni 155. ja 2010. aastal 146. kohaga. Sealt edasi algas tulemuste taandumine, kuigi akumuleeritud suusabaas oli juba piisav ning igal talvel treenisin innuga edasi. Näiteks 2015. aastal sain alles 418. koha ning mullu 410. koha. Estoloppeti kunagised stabiilsed kohad esisaja viiendas viiendikus on asendunud heal juhul kohtadega teise saja esimese poole lõpus.
Aga mis toimub rattasõidus? Vaatame kas või viimase seitsme päeva näitajaid.
Reedel 26 km keskmise kiirusega 32,45 km/h.
Laupäev – 47 km – 31,85 km/h.
Pühapäev – 42 km – 32,65 km/h.
Esmaspäev – 34 km – 33,75 km/h.
Teisipäev – 34 km – 32,15 km/h.
Kolmapäev – 43 km – 32 km/h.
Neljapäev – 31 km – 32,4 km/h.
Üks, mida näete, on keskmiste kiiruste stabiilsus. Stabiilsus näitab teatavat taset. Ja kui te nüüd võrdlete seda taset eelmiste aastate tasemega, siis näete, et sõitsin tollal samuti keskmiste kiirustega 32-33 km/h. Mis tähendab, et suutlikkus pole aastatega sugugi kahanenud.
Aga kui peaksin nüüd jooksma – kui saaksin joosta! –, siis vaevalt saavutaksin Tartu jooksumaratonil aja alla 1:40.
Mis kokkuvõttes tähendab seda, et kes soovib oma suutlikkusest pikemat aega rõõmu tunda, peaks valima ennekõike rattasõidu.
Vastuväited?
Foto 1: Priit Pullerits 2018. aastal Tartu GP rajal Jakobi mäe tõusul. Foto autor: Karli Saul
Foto 2 ja 5: Priit Pullerits kolmapäevasel rattasõidul Luunjas. Fotode autor: Priit Pullerits
Fotod 3 ja 4: Vaade kolmapäevase rattasõidu ajal Luunja sadamasse viivale kanalile. Fotode autor: Priit Pullerits
65 Kommentaarid:
Ahh ära plära! Ma sõitsin 15 aastat tagasi keskmist 38 km/h 3 tundi jutti. Enam isegi ei ürita. Mõnus on lasta hoopis 20-25 km/h keskmist. Milleks pongestada, kus see tulu on?
Või järeldada lihtsalt ,et suusatamine ja jooks hävitavad tervist lihtsalt rohkem.Inimene tarkloom aga alateadlikult haistab vigastuste tekke ohtu ja pingutab selle võrra vähem.Kuigi üks oluline asi on ka ideaalne tehnika.Kõiki tehnikaid pole võimalik ideaalsel tasemel omandada.Aeg seab piirid.Sama ka rattasõiduga sõites tuleb fookus hoida tehnikal.Nii kui mõte läheb mujale võib kindel olla ,et ei sõida oma jõudluse tasemel enam.
Soovitaks hoopis male valida:)
Vanematele meestele on turvalised spordid snuuker, petankk, korontš ja kodune roddeo
Mis petank? Padre pidi oskama kreeka maadlust kus vastasel võetakse munad pihku nii et silmist vetta pritsib
Priit, kas lolliks läksid?
Võrdled võistluste tulemusi tavaliste treeningute aegadega!
Õige on oodata ära mõned korralikud maantee- ja maastikuvõistlused ning siis vaadata kohta ja aega...
Mis maantee, mis maastik-see on mugavussport!
6.juulil on Priidul võimalus Tamme staadionil näidata ,
kes on õige mees.
https://tartukalev.ee/voistlused-ja-uritused/kevek-staadionijooksu-sari
18:58 on vist siia juhuslikult sattunud jooksuhull, kes pole ennem kommenteerimist sissekannet isegi lugenud.
Muidu oleks teadnud, miks Priit ei jookse.
Coe ja Ovett ka enam ei jookse.
to 19:58. Äkki on siin teisigi jooksuhulle ja muidu hulle. Et siis miks Pullerits enam ei jookse? Pingutas üle ja jalad ei kannata või?
17:50 - mul on iga treening sisuliselt võistlus.
18:58 - kus maailmas teie olete kõik need aastad elanud, et nii tume olete?
Täna 31 km keskmise kiirusega 32,4 km/h.
Ega see võistluskalender liiga tihe ei ole? Nigu Tour de`Tartu kohe, kestusega 9 kuud.
Kahjuks meil levivad hoiakud ei soosi kiivris ja retuusides tööle ilmumist. Mulle isiklikult on tehtud vihjeid nii mu orientatsiooni kohta kui ka otse näkku homoks sõimatud.
Kuidas selline asi saab võimalik olla et tööjuures on sellised hoiakud, ma karistaks juhina distiplinaar korras loba mokka, või siis läbi saatana käe läbi juba ise ilma ühegi sõnumina ütlejale kuuliga otsa ette. Lisaks 5 kontroll lasku juba maaslamavale otse näkku. Vihale ajavad sellised lobamokad.
Muide võid kaelas hakata kandma Jeesuse risti tagurpidi keeratud ja vaata kuidas tööjuures hoiakud hakkavad muutuma.
Kusjjuures see mõrv ei lähe sinu hingele vaid on firmajuhi tegemata töö. Kes peaks esimesel vestlusel paika panema firmas distiplinaar reeglid. Mis teemadel meil firmas ei räägita. Jne tegelikult tark inimene saab juba aru firma juhist mis töökohal saama hakkab.
Kui Pullerits ütleb, et iga ta treening on sisuliselt võistlus, siis pärisvõistlusel pole selle 31-32 km/h kiirusega küll midagi peale hakata. Või kui ta nüüd väidab, et pärisvõistluse kiirused on tal oluliselt suuremad (mis ilmselt ka nii on), siis miks keksida väitega, et iga treening on kui võistlus. Endale tuha pähe raputamine.
Endal nädalapäevad tagasi Pärnu-Rapla 85 km, keskmisega 33,6 km/h. Kah treening, üksinda. Aga ei tee mingeid kaugeleulatuvaid järeldusi, lihtsalt mõnus oli sõita.
Üldiselt see praeguse palavusega rattaga sügamine on üks ropp tegevus, minge parem ujuma, jalutage, tehke külm õlu. Mõistliku ilmaga parem sporti teha.
Külm õlu tehtud.
Toits kas Vintsent Nibalist tuli meister kui ta lõdvalt võttis ja paar õlut tegi?
Padre Pullerits on eeskujuks tuhandetele tippu pürgivatele noortele. Toits, mitu medalit tuleb 2024 olümpialt kui palavusega külm õlu teha?
Nykäse Mattit mäletate, sitakotid?
Kohe naudin sellise soojaga 3+ tunniseid treeninguid, ei pea vähemalt värisema.
Toits on sitakott
Anonüümne on sitakott?
Kuidas öeldakse- Sõida peaga! See ei tähenda kiivriga mööda asfalti kolistamist.
Rattale tuled peale, ja kell 21.30 sõitma, sooja avg.21C kogu sõidu peale, normaalne!
Loomulikult on võimalik ka 30C leitsakus "trenni" teha, äragge unustage siis piisavalt juua.
Kõik need Nibalid, Contad jms kahvatuvad Froome kõrval, tüüp tegi treeninguid nii et hoidis pidureid poolenisti peal et raskem oleks.. Vaat nii.
Kust me teame et Padrel pidurid poole peale kinni kruvitud ei ole?
Mis see üks õlu ikka mehele teeb, peale trenni muidugi. Enne trenni arvatavasti sama mis pool pidurit peal sõit.
Froome on poisike. Õigel mehel on isegi võistlusel pidurid poolenisti peal. Muidu tuleb võit liiga kergelt.
Priit võiks lahkelt avalikustada mis protsendi peale kinni on tema pidurid. Froomel on ainult 50%
50 on vähe. Sama hästi kui mitte midagi. Mõju pea olematu. 70 on miinimum, vähema nimel ei tasu tööriista välja otsidagi.
Löön juba stardis endale kaika kodaratesse. Sellise kahemeetrise viglavarre. Nii saadud võit maitseb magus justkui värskelt tapetud sea veri.
21:09 juba tunneb asja, et mitte öelda ametit paremini kui vana Hannibal ise!
Meenub, et üks mees - Juhan nimeks - toppis juba õhtul endal ka käbi perse, et võit veelgi paremini maitseks.
Katalüsaator sai eemaldatud, kui uskuda head kroonikut, alles järgmise päeva õhtupoolikul. Oli mõnus hakanud.
..Priidu jaoks on üks käbi vähe, tal on vähemalt kaks! Vähema nimel ei tasu sõitma minnagi.
Margus on labane inimene, häbiks tervele Suusablogile.
Kui konsensus on 51% võib üles puua.
Klikkige Pulleritsu:
https://leht.postimees.ee/7000537/rallifannina-valismaal-kuidas-paaseda-raja-aares-loogile
Kuulsin ,et mõned päevad tagasi oli grupi trennis kõva pauk.Kahe küüruga laskumine ,mille viimasel nõlval asuvast maja hoovist jooksis koer grupile ette.Hoov kus koer välja jooksis jäi nõlva varju.Niisiis väga ootamatu kui kiirus olevat 60 kmh olnud.Sellest on kindlasti midagi öppida nii palju ,et laskumistel tuleb grupis pikad vahed sisse jätta küll lõpus saab järgi oodata trenni kaaslasi,ma arvan nii.Igatahes ühel meist jälle sõidud sõidetud.
See rallijutt oli väga punakaelalik lati alt käpuli läbi silkamine. Hale proosa. Staarilt eeldab äkilisemat lähenemist. Oleks siis etappide vahelgi rattaga sõidetud või joostud. Ainult mootoriga jännates puudub sellel kõigel õige mekk.
Ralli diskursuse ees käpuli laskumine on küll kahetsusväärne. Kordiljeeride kotkas, Läti ja Liivimaa lõvi nii ei teeks ka raha eest.
1. Froome pidurid peal trenn on üks lollimaid linnalenge mida kuulnud olen.
2. Hoidkem ennast. Suvesoojad on inimesed ikka pööraseks ajanud. Käisin reedel Emost läbi ,et veenduda metsas kännu taga väändunud jalal miskit tõsisemat viga pole (polnudki). Kuid nägin esimese asjana emosse sisenedes kahte raseeritud jalgadega maantee meest. Kellel ühel õlg kõvasti äestatud ja seotud, teisel põlved sidemes ja käsi kaelas.
3. Nagu üks eespool juba lisas , Priit su võistlusmodes 1h keskmisega 32km/h on ikka nõrgakene pisut. Kui K.Port jõuab pea 40 sees hoida 1h, siis Priidul võiks ju 35-36 jõukohane olla? 32 on minuguse maantee võõriku võistluskiirusn üksi.
Huu
Kumb rohkem maanteel uhanud on. Esimesed 5 aastat läheb juba selle nahka et üldse ennast saaks nimetada ratturiks, elustiili muutused jne mis sellega peavad kaasnema. Teine 5 et hakata rattasõidu peensusi mõistma.Võibolla siis teises dekaadis hakkab see professionaalne lähenemine. Et kuidas kiiremaks saada. Rattas on kindel et jõuarvelt seda teha pikalt teha ei saa. Tuleb hakata leidma tehnika erinevatest variatsioonidest kõige säästlikum ja samas rattale korraliku veojõudu andev varjant. Kus iga lihas liigub masinliku täpsusega. Jätkake, kuidas tõsta kiirust.
to 07:47 -
alati jääb veel võimalus raami sisse mootor peita!
PP eilne lugu:
https://leht.postimees.ee/7000542/olge-hoiatatud-moodne-kargpere-pole-teil-mingi-tavaline-pere
Kõik, kes endi jalgu raseerivad, võivad pidada endid proffideks. Kasuks tuleb veel ka EKRE tavapärane dresskõud- nahkvest ja mokahabe.
Raamisisene mootor,on neid võrk kaubanduses ka müüa või on selline mustaturu kaup.
Kahju et korontšik hooaja peesee keeras. Padre oleks kõigile sisse paugutanud.
Nii on, jah.
Palun väga, lödipükstel on mootorit raami sisse vaja, ilma selleta ei jaksa sõita. Installeerige see mootor endale pärasse.
Hea idee 20:58. Selleks on erineva raskusastmega eksoskeletoni variante. Mõne varjatuma versioomiga on oht, et munad praeb ära kui lühisesse läheb ülepingutamise pärast.
Mis hooaja perse? Peale jaanipäeva palun paugutagu võistlustel iga nädalavahetus. Tour de Rõugele kahjuks enam peale ei mahu, kuid siis Rakvere, Palivere, Kullamaa, Rakke, Mulgi...jne jne Selline vorm ja kiirus peaks juba eeldama esi 20 sees kohta?
Huu
ühinen Huu-ga, võistlusi nagu putru, Priit andku minna... Rakveret ja Rakket ma ei usu, et joonel, seal singlit ikka ka, Priit ju jääb seal hätta... Kullamaa karjamaadel aga paras kiirust kruvida...
Priit ju treenib 90% maanteel. Juba 5.juuli on võimalus Elva rattarallil oma taset testida päris võistluses konkurentidega,mitte ainult iseenda eilse või möödunud aasta keskmise kiirusega võrreldes.
Tehnika huvilised nagu me oleme tahaks näha raamisisest mootorit, ma hästi ei usu et seda on võimalik sinna kuhugi installeerida. See peaks olema siis imetilluke ja mis jõudu see ikka toodab. Lapse mänguasjad.
Aga sa guugelda meid imelisi mänguasju, mis vanakesi mäest üles viivad.
Ei ole hullu. Peeter Pruus treenib ka 80% maanteel ja Kangert-Taaramäe 100% , metsa saavad oskavad sõita küll. P.s. Kullamaa omad korraliku raja kokku keeranud, eelmise aasta info põhjal.
Pole vaja Pulleritsul seal maantee võistusel grupis sitsisda. Ega seal me ta peatumata rattajala arengust pilti ei saa. Kuid virisemiseks küll põhjust pole et võistelda ei saa.
Huu
Pigem treenida see 100 w lisaks.Küsivad ka selle junni eest 4000 mis on täiesti laest võetud summa.Lollakad.
Eriti mõistliku hinnaga on raamisisesed linnarattad. 18 kilose isendi eest 4 ja pool kilo eurot. Selle raha eest saab normaalse võimeka mootoriga rattad igale pereliikmele. Nad võiks teha 10 kilose raamisisese mootoriga linnaratta . Siis oleks asjal jumet. Normaalne istumisasend ja porikaitse ja ergas valgustus hajameelsetele autojuhtidele silmapaistmiseks.
Eelnevatele, kas meie Eesti rattatootjast pole kuulnud, Ampler Bikes. Need tüübid mudivad suunda maailma mastaabis!
Fookus on kadunud. Suund muditakse vägisi vasakule. Mehed selle asemel et resistansiga tegelda nokitsevad raamiraami sees. Isakesed peaksid jõuliselt välja tulema.
Kurb, kui vanadusehirm on nii suureks paisunud, et lausa igal õhtul on vaja endale tõestada, et suutlikkus pole viimase 24h jooksul kahanenud. Võib loota, et ühel hetkel saab selgeks, et võimekus ongi tegelikult vähenenud, mis võimaldab teha ka mõne rahuliku ja miks mitte isegi nautleva sõidu. Küllap saame siit blogistki mõne aasta pärast lugeda, et rattasõitu on vaja nautida ja ainult rumalad on need, kes kogu aeg täiega panevad.
Mis puutub paari isikliku näite külge poogitud suurejoonelistesse üldistustesse, siis iga statistiliste meetoditega kokku puutunud inimene ütleks selle peale Lipstoki sõnadega, et seda jama on raske kommenteerida. Üheainsa isiku näitel, kolme erinevates oludes ja erineva treenitusega läbitud jooksuvõistluse alusel rääkida suutlikkuse kahenemisest just vanuse tõttu on ju narrus ("you have to control for variables" ütleks iga andmetega töötaja). Sama lugu on suusatamise kohtade langusega, sest see ei võta arvesse lisandunud võistlejate arvu, teiste harrastajate treenituse paranemist jne, jne. Suutlikkuse kahanemist vanuse lisandudes on ju tegelikult statistiliselt põhjalikult uuritud ning tuvastatud, et vastupidavusaladel taandareneb see üsna aeglaselt võrreldes jõu- ja kiirusealadega. Seetõttu ei saa ühte patta panna suusatamist, mis on viimastel aastakümnetel muutunud järjest rohkem võimsusalaks, ning pikamaajooksu, mis on eeskätt vastupidavusala. Priidu suusataseme (loomulikust taandarengust järsemat) langust on lihtne seletada sellega, et teiste harrastajatega võrreldes on väga vähe tehtud jõutrenni ning kõiksugu sõudjad ja aerutajad kühveldavad lihtsalt mööda (ajaliselt ei ole ju tase nii palju langenud).
Statistiliselt adekvaatsem oleks uurida näiteks vanusegruppide rekordeid või 'outlier'ite vältimiseks 10 või 20 parema keskmisi aegu. Jooksus on seda lihtsam teha, sest tingimused on võrreldavamad. Huvitav on see, et maratonitulemused langevad üsna aeglaselt kuni ca 65 eluaastani, mille järel graafik võtab järsema kurvi allapoole. On ka uuritud triatloni eri alade vanusegruppide tulemusi ning leitud, et ujumises langevad tulemused kiiremini kui jooksus ja rattasõidus, mis eelnevat juttu arvestades ongi ootuspärane.
Mis puutub Priidu rattakiirusesse, siis mulle näib, et seda ongi suhteliselt lihtne aastaid hoida, sest tegemist on keskmise suutlikkuse platooga, umbes nagu riigid võivad langeda keskmise sissetuleku lõksu. Kuna rattasõidu osas olen võhik, tegin eile väikse praktilise katsena 32km rattatiiru. Rahulikult kerides tuli keskmiseks kiiruseks 29,6 km/h (linnaliiklus sisse arvestatud). Kõik teavad, et ma pole mingi rattamees, eelmisel aastal sõitsin kokku alla 200km ratast, sel aastal 350km, osa sellest lastega matkates. Ka varustus on keskpärane ning jalad polnud laupäeva õhtusest 51km jooksust veel ära taastunud. Võistluspingutusest oli asi kaugel, keskmine pulss oli 126 (palav oli ju ka). Kui Priidu võistluskiirus on ainult 2-4km/h kiirem, siis tundub, et arendavad treeningud on jäänud tegemata ning vanuse lisandudes võiks tase pigem tõusta kui langeda (ehkki usun, et päris võistlusel suudaks ta rohkem välja pigistada). Võrdluseks: Loskutovil oleks oma 35. eluaasta 2:08 taset väga keeruline hoida, sest tippspordist loobudes koormused järsult kahanevad, samas 45-aastane 3:00 maratoonar võib sama aja vabalt ka 55-selt joosta.
Ei noh, loeb ikka koht protokollis. See on midagi muud kui arvan, et olen kõva nagu Pärtel mediteerib siin. Ja keda huvitab medalit mitte saava inimese sõit? Kedagi. Siiski. Tuli meelde. Sikanov hoiab silma peal. Ja tuletab aegajalt meelde kui keskmine kiirus liiga suureks läheb, et aeg on aru pidada, kas maksab, ons seda vaja. Dlja osoba tupõh - kiire sõit tähendab adreka tõusu ja tähelepanu koondumist kitsasse nurka, mille tõttu avalikus liikluses ei pruugi märgata mitut ohtu korraga. Suurel kiirusel jääb ka tegevusvabdus ahtamaks ja võib sattuda ebasoovitavatesse olukordadesse, mida väiksemal kiirusel õnnestuks efektiivselt ja ohutult lahendada. Nt jänes hüppab ratta ette ja sõidad otsa kuna ei jätku aega pidurite vajutamiseks. Kaotad tasakaalu ja põrutad heal juhul kraavi halval juhul vajud samas suunas liikuva ratturiga kokku. Marrastused, muhud, katkine ragluu ja muu tehnika on kõik küll väga odav aga ebameeldiv ja väga kaua meeles püsiv kogemus. Kas tasub sellistesse olukordadesse oma nina ikka toppida?
Pärtel võiks veidi vaiksemalt võtta. Ta ei ole isake.
Veel...
Njaah, Pärtel kirjutab valusat tõtt, kommentaarium niutsub..
Koht protokollis on subjektiivne võrdlusnäitaja võrreldes ajaga mis annab vormist oluliselt selgema info.
Samamoodi on mõttetu "trennis" pongestada ainult keskmise kiiruse nimel. Mingu tõestagu end Transtari tempovõistlustel aga neid ta pelgab, ilmaasjata, päris vahvad üritused.
Pärtli valus "tõde" on subjektiivne, revisjonistlik, kommunistlik manipulatsioon kergemeelsete mõjutatavate hingede püüdmiseks
Postita kommentaar
<< Esileht