Pullerits: Kas võistluste korraldajad on läinud liiale?

Äsjalõppenud Tour de Ski lõputõus mööda slaalominõlva ning selle lõpus rootslannaga juhtunu pani mõtlema, kas võistluste korraldajad enam millegi eest vastutavad ka üldse?

Nimelt, vaatemängu nimel aetakse võistlused üha kurnavamaks ja tapvamaks. Mõnel alal, nagu vormel 1, on pikka aega panustatud ohutusele, kuid vastupidavusaladel näikse asi minevat vastupidi. Mängitakse sellele – kui nüüd liialdades, ent reljeefselt väljendades öelda –, et saata sportlased võistlustulle, kus ainult tugevaimad jäävad ellu; teiste ülesanne on traagiliselt surra.

Kes näinud, kuidas suusatajad Tour de Skil Val di Fiemmes toda lõputõusu võtavad – ja ikka võisteldes ju, mitte treeningtempoga –, saavad aru, et see on mõeldud neist viimasegi elumahla, mis pika võistlussarja lõpuks veel sisse on jäänud, välja pigistamiseks. Ja välja pigistatud need saavad, kui vaatate, kuidas suusatajad langevad pärast lõpujoone ületamist nagu loogu. Finišijärgne ala on elavaid laipu täis, nii et pole kohtagi, kuhu tagantpoolt tulijad võiks kukkuda. Hullem vaatepilt, kui venelaste laupa ründavate vangide saatus Bahmuti all.

Jääb vaid oodata, millal keegi tõepoolest hinge heidab.

Teine võistlus, kus inimestest elumahla väljapigistamine kujukalt esile tuleb, on jalgratturite suurtuurid. Täpsemini, sealsed mägietapid. Ma pole neid harrastajate etappe sõitnud, kuid olen rääkinud inimestega, kes on seda teinud, ja lugenud teiste kogemustest ning saanud juba sellest selge pildi, et tegemist on ränkraske katsumusega. Ja need on ikkagi enam-vähem treenitud ratturid, kes neid üksikuid etappe kord aastas sõitmas käivad. Aga profimeeskondade liikmed sõidavad neid etappe päevast päeva, sageli kolm keskmiselt 15 kilomeetri pikkust Tartu Jakobi mäe tõusu etapi jooksul, ja sõidavad viimse peal, st võidu. See on inimeste kohutav kurnamine.

Võib ju vastu väita, et see on sportlaste vaba valik. Aga kas ikka on? Ei ole ju! Korraldajad panevad võistluse üksikasjad paika ja meeskonnad saadavad sõitjad peale – ei ole seal midagi sportlasel valida. Aga kas korraldajad selle peale ka mõtlevad, mida nad sportlastega – jah, ka sportlased on inimesed! – sedasi teevad? Kas nad vastutavad selle eest, kui mõni peaks ülepingutusest otsad andma?

Kas korraldajad vastutavad selle eest, mis tervisekahjustusi nende üleinimlikku pingutust nõudvad võistlused sportlastele tulevikus võivad põhjustada? Ega hädad pruugi ilmneda kohe. Nende hädade alged kogunevad ajapikku, et avalduda mõni aeg hiljem, pärast spordikarjääri lõppu – siis, kui sportlased on unustatud ning nad on oma lõhutud tervisega üksi.

Kas see kõik pole kuritegelik?

*

Möödunud nädalavahetusel tekitas küsimusi, miks jättis ETV pärast Kristjan Ilvese (fotol paremal) edukat sõitu Otepää MK-etapil, kus ta kaotas 10 km rajal võitjale kõigest nelja sekundiga, näitamata temaga võistlusjärgse intervjuu. Eetris kõlas põhjendus, et tuleb lülituda ümber laskesuusatamise MK-etapi ülekandele. (Kuigi Pokljukas ei startinud tol päeval mitte ükski eestlane.) Meelepaha kostus minu kõrvu isegi laskesuusatajate (sic!) ringkonnast, mistõttu pärisin aru ERRi sporditoimetuse juhilt Rivo Saarnalt. Siin tema selgitus.

*

Kas te ei ole tähele pannud, et jutud venelastega nende lojaalsusest Eestile kipuvad jääma poolele teele, sest kuidas nad suhtuvad Venemaa algatatud sõtta Ukrainas, mis on otseselt seotud ka Eesti julgeolekuga, jääb enamasti välja ütlemata? Sel teemal kolmapäevase Postimehe arvamusküljel kriitiliselt kirjutangi.

Foto 1: Rootslanna Frida Karlsson (keskel) variseb Tour de Ski lõputõusu läbimise järel kokku. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 2: Tour de Ski lõputõusu läbimise järel lumme kukkunud naissuusatajad. Foto autor: AP/Scanpix
Foto 3: Kurnatud Rein Taaramäe 16. augustil 2021 pärast La Vuelta 202,8 km pikkuse mägise etapi võitmist. Foto autor: AP/Scanpix
Foto 4: Meditsiinitöötajad askeldamas Tour de Ski lõputõusu läbimise järel kokku kukkunud Frida Karlssoni ümber. Foto autor: AP/Scanpix
Foto 5: Kristjan Ilves 6. jaanuaril Otepää külje all Tehvandi hüppemäel. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix