Pullerits: Kuidas isegi kuulsad spordimehed vikerkaareaktivistide ees põnnama löövad

Põhjus, miks pean kirjutama seekord Lewis Hamiltonist (fotol paremal), on selles, kuidas isegi maailma superstaar peab laskma vikerkaare- ja tähestikurahva surve hirmus ja tasalülitamise kartuses kõrvad lonti.

Vanity Fair ei kirjuta sportlastest peaaegu kunagi, aga mullu septembris tegi Briti vormelisõitjast koguni kaaneloo. Seal on üksjagu pikalt kirjeldatud, kuidas Hamilton avaldas 2017. aasta jõulude ajal Instagramis tosina sekundi pikkuse video, kus ta istub koos poolvenna pojaga, kes kannab lillat ja roosat värvi kleiti ning hoiab käes pulka, mille otsas on roosa karvane süda. «Miks sa kannad printsessikleiti?» küsib Hamilton. «Kas sa said selle jõuludeks? Miks sa tahtsid jõuludeks printsessikleiti? Poisid ei kanna printsessikleite!»

Täiesti õigustatud küsimused ju. Kas küsida ka enam ei tohi või? Ja mis dekreediga on keelatud avaldada arvamust millegi kohta? Minu teada kehtib meil arvamusvabadus.

Aga tuleb välja, et ei tohi enam teatud asju küsida ja arvamust ka avaldada mitte. Hamiltoni tabasid verbaalsed rünnakud. Vanity Fair väidab, et tüüpiline reaktsioon oli selline: «Mine pista oma toskiline maskuliinsus endale perse.»

Vaat selline kommentaar on mu meelest midagi sellist, mille eest peab liistule võtma. Kas see pole vihakõne, ah? Ja kus on Hamiltoni maskuliinsuses toksilisus? Minu arust ja selge veendumuse järgi täiesti normaalne maskuliinsus ju.

Aga ei, Hamilton lasi püksid rebadele. Ta ütles Vanity Fairile, et see, mis ta tegi, oli väga rumal ja ignorantne. Ta süüdistas oma kasvatust. Ja muidugi pidi ta kinnitama, et see, mis ta ütles, ei ole see, mis ta tegelikult sisimas arvab. Ning muidugi tormas ta tõestama, kuidas ta seda nn kogukonda, kes talle verbaalselt kallale tormas, toetab.

Kuid teod on need, millega saab tähestikukogukonna ees end rehabiliteerida, mitte pelgalt sõnad. Varsti ilmus Hamiltoni pilt meesteajakirja GQ kaanel – jah, seelikus. Olgugi et šoti ruudulises seelikus – oluline oli sõnum, et ikkagi seelik. Ma pole tos ajakirjas ilmunud intervjuud lugenud, aga Vanity Fair väidab, et see oli sisult ja toonilt ennastpiitsutav. 

Järgmine samm: Hamilton läks perega Pariisi Disneylandi. Enne sinna sõitu oli poolvenna kuueaastane poeg palunud, et nad läheks seal poodi, kus ta saaks osta veel ühe printsessikleidi. «Jaa, muidugi lähme,» oli Hamilton VF-i andmeil rõõmsalt vastanud. Nii nad siis jalutasidki käsikäes, poolvenna pojal uus kleit seljas, mööda Disneylandi.

Hamilton on üldse üks peps tüüp. Tolle kleidiloo järel kirjutab VF-i kirjutise autor, kuidas nad käisid restoranis söömas, ja Hamilton oli tellinud endale sparglit. Aga kui see lauda toodi, ilmnes, et see oli tehtud munaga ja saiatükkidega. See talle ei kõlvanud. Kelner lubas tuua uue, neitsispargli, mida iganes see tähendab. Kui ta selle siis lauda tõi, oli Hamilton seda uurinud ja öelnud: «Aga siin on ju majonees.»

Ei kõlba üks, ei kõlba teine. Nagu mingi aadlipreili.

Vahel tasub välisajakirjandust lugeda, saab teada tuntud inimeste kohta väga imelikke, pentsikuid asju, mis näitab, et ega nad sama normaalsed ole, nagu enamik meist. Ja selgroogu ning meelekindlust ka neil pole, olgu nad vormelirajal kui kiired tahes.

Foto 1: Lewis Hamilton 2019. aasta juulis pärast Briti GP võitu Silverstone'i rajal. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 2: Lewis Hamilton 2014. aastal tollase elukaaslase, USA laulja Nicole Scherzingeriga. Foto autor: AP/Scanpix
Foto 3: Lewis Hamilton (paremal) 2019. aastal poolvenna Nicolas Hamiltoniga. Foto autor: imago images / Future Image / Scanpix
Foto 4: Lewis Hamilton 2019. aastal. Foto autor: imago images / Jan Huebner / Scanpix
Foto 5: Lewis Hamilton tänavu 20. juunil Pariisi Fashion Weekil. Foto autor: AFP/Scanpix