Enamik vist ei tea, kus asub Eesti kõige kagupoolsem kergejõustikustaadion. Esiteks seepärast, et enamik sinna kanti ei satu. Teiseks seepärast, et seda ei ole maanteelt näha, kuigi see asub maantee kõrval. Ei näe sellepärast, et see on rohtunud – ja seda kolmandaks.
Kuigi Misso kool, milles veel umbes kaks kümnendit tagasi õppis ligi kakssada last, on tänaseks tegevuse lõpetanud, on kümmekond ja veidi enam aastat tagasi valminud koolimaja ette ilmunud hiljuti tahvel kooli ajalooga, kus mu tähelepanu köitis pilt, kuidas kuuekümnendate lõpus rajasid tollased õpilased, õpetajad, lapsevanemad ja kohalikud sinna kergejõustikustaadioni (fotol vasakul, ülal ja all paremal). Ehitustöö kestis aastail 1967–1973. Lugesin uut infotahvlit ja sain teada, et viie- ja kuuekümnendail sai koolis harrastada veel selliseid alasid, nagu suusahüpped ja veesuusatamine, jäähoki ja laskmine.
Nüüd küsin: millal rajati viimati mõne kooli juurde kergejõustikustaadion? Ma ei räägi kunstmuruga jalgpalliplatsidest, sest need sobivad ainult palli tagaajamiseks, aga ei arenda muid oskusi, mida teeb kergejõustik oma mitmekülgsusega. Mis koolides saab harrastada suusahüppeid, veesuusatamist ja jäähokit? Kuigi võimalusi peaks ju nüüdisajal olema kordades rohkem, kui palju vaesemal sõjajärgsel ajal.
Kui keegi teeb mõnekümne aasta pärast mõne suletud kooli juurde sellise infotahvli, nagu on Misso kooli ees, siis ei tea, kas seal ongi midagi spordiga seonduvat näidata. Jalgpalliplatse on ju igal pool, need ei vääri tähelepanu. Pigem, arvan, hakkab neil tahvleil nägema heal juhul rula ja tõuksi trikiparkide pilte.
Too üksainus pilt unustatud Misso kooli ees räägib Eesti koolispordi käekäigust rohkem kui mis tahes pikk traktaat. Ja see ei ole käekäik, mille üle rõõmu tunda.
Sellele osutab ka üks vestlus, mille pidasin hiljuti ühe Eesti kergejõustikus tuntud mehega. See oli jahmatav, millest ta rääkis. Me räägime sellest pikemalt ja avalikult siis, kui kergejõustiku MM-võistlused Budapestis augusti lõpuks läbi saavad. Et need, kes seni juhtinud Eesti kergejõustikut, ei saaks enne MMi keerata käru, nagu nad seni väidetavalt on pahatihti keeranud – nimelt koondist koostades. Siis saab ka selgemaks, kas Eesti kergejõustikuliidu president Erich Teigamägi on pääsenud rahvusvahelise kergejõustikuliidu nõukogusse, kuhu ta pidi kandideerima, nagu mulle rääkis üks teine kergejõustikuga pikalt ja põhjalikult seotud olnud allikas. Eesti kergejõustikuliidu juhatus, muide, polevat mu allika sõnul Teigamäe kandidatuuri veel arutanudki.
Kuid rahvusvahelistesse organitesse pürgimine ei aita rajada Eestisse uusi staadione ega isegi mitte puhastada neid, mis kunagi rajatud, seda katvast taimestikust ja võsast.
Foto 1: Misso kooli staadioni ehitustöö kestis aastail 1967–1973. Foto infostendilt: Priit Pullerits
Fotod 2 ja 3: Misso kooli rohtunud staadion. Fotode autor: Priit Pullerits
Foto 4: Toyota RAV4 Misso poe esisel. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 5: Pullijärve ujumiskoht Misso endise kooli kõrval. Foto autor: Priit Pullerits
18 Kommentaarid:
https://virumaateataja.postimees.ee/7382834/tamsalu-gumnaasiumi-staadion-valmis-viperuste-kiuste
https://uudis.net/6392334
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/65130384/sugis-on-saagikoristamise-aeg-valmisid-kauaoodatud-ehitused
Kes siis Misso staadionil pole käinud, Pulli järve jooks oli väga lahe! Ikka metsa vahel, maastikul, mitte mingi tuim staadioniringi kütmine.
Staadione renoveeritakse ikka, Tartu kandis näiteks Luunja sai täiesti renoveeritud staadioni eelmine aasta.
Blogi peremees arvab õigesti, et pigem triki ja tõuksiparki. See on noorte seas lahe ja uuenduslik, pealegi perspektiivikas. On olnud raske mõista, kuid murdmaasuusataminegi ei paku noortele juba ammu huvi, vähemalt tippspordi mõttes. Lumelaud ja freestyle suusatamine tuleb uue lainena ja selles valdkonnas on taaskord maailma parimate sekka jõudmiseks andekaid, kuigi Priit seda uskuda ei taha. Ma isegi mõistan mõneti. Mäletan kuidas umbusku oli ka Kelly osas...kuniks tulidki tulemused ja siis muutus ka arvamus.
Jalgpalli mäng on lahe, kuid maailma tippu jõudmiseks puudub treeneritel oskus seda õpetada, tingimused on siiski halvad kui võrrelda lähiriikide võimalustega.
Kes see oinas sinna uue kooli püstitas? Oleks kooli juurde rula ja trikipargi teinud, oleks kool popp ja praegugi töös ilma infotahvlitagi. Nüüd võib koolis ajateenijaid aga majutada.
Sõjalis-sportlik liikumine võiks piirkonda elavdada. Laskmine nt., kogugu nagamannid kokku ja tiiru, paremad saavad vaatama kuidas haubitsast pauku lasta. Jooks, patrullsuusatamine, ujumine. Ühest küljest piirkond vajub tühjaks, kuid kui vaja mingit suuremat taristuobjekti ehitada, siis tulevad kivi alt ja kännu tagant mingid aktivistid välja.
Pulleritsu punane masin poe parklas on sama üksik kui kõrbemaastikul Maobis.
Harjumaal prooviti üks 1986 aasta stata hiljuti jalkakastiks ümber künda. Jalkaorganisaator ajas oma jahu ja asutigi tuimalt projekteerima. Kogukond oli aga kergeraksu peal kasvanud ja kloppis jalkaklubi ärihuvid vallas laiali, sai ikka jooksurada ja hüppekastid rajatud. Pole kuulnud, et algse räpase palliplaani tüüpe oleks korralikult ajakirjanduses näidatud, oleks aeg! Päästaks muud statad sellisest saatusest!
23:04 õige jutt. Pole vaja meile siia brasiilia ja nigeeria pallivõlureid eesti poisid ja tüdrukud hüppavad ja jooksevad ise. Pulleritsult ootaks sellesuunalist pressingut peameedias
Mis koha staadionist juttu on, 23:04? Ma ei näe mingit põhjust, miks te ei peaks seda ütlema, kui teate, et saaksin siis edasi uurida.
Kuradi nahlebnikud!
Hea näide kuidas kergejõustik kõrvale puksitakse on TTÜ staadion. See oli muidugi jube häbiväärses seisus ja rääbakas juba aastakümneid, aga selle asemel et see korraliku kergejõustikustaadionina rekonstrueerida, tehakse sinna nüüd jalgpalli pneumohall. Vutti taotakse kogu aeg raha sisse, ilma mingite tulemusteta, kaotus kaotuse otsa, samas kui kergejõustiklastelt on ikka tiitlivõistlustelt medaleid tulnud.
Pulleritsule peaks andma loa nahlebnikud koha peal maha lasta. Kaua võib?
Raul Rebane tõi välja, et viimane Tallinnast pärit olümpiavõitja on Ants Antson.
https://vikerraadio.err.ee/1609035437/ooulikool-raul-rebane-maaelu-mainest
Kohe kohe tuleb tallinnast lisa om võitjaid. Vitjad ja kostjad pole nõrgad spordimehed.
Mida kogukond arvab naiste jalgpallist? Postimehes on Schwede kaagutus
Mitte midagi, nagu näete.
Suusa ja triatloni mehed naiste jalgpalli ei fänna. Mis seal ikka, nais jooksevad vähe palli järel nagu totakad. Nee
Mis hinde annab Pullerits vabariigi spordi saavutustele?
Miks Misso kooli juures enam neid alasid harrastada ei saa? Põhjuseks on protsess nimega linnastumine, mille juured on teaduse ja tehnoloogia arengus - ellujäämiseks ei ole vaja enam oma põllulappi omada ja võib maalt ära linna kolida, kus elu mugavam. Ja enda tõestamiseks ei ole vaja enam spordis tugev olla, vaid näiteks postitada lollusi sotsiaalmeediasse. Aega tagasi ei keera. Kergeraksustaadioneid võiks muidugi rohkem olla, paljud treenerid Eestis räägivad, et jalgpall oma suure raha ja organisatsiooniga võtab kõik noored endale ja tulemusi sealt ei tule.
Postita kommentaar
<< Esileht