Pullerits: Avatud mikrofon: küsige kõike, mida suuskade määrimise kohta teada tahate!
Ükspäev, kui lund oli palju rohkem kui nüüd, mil veed voolavad, läksin Tähtvere laululava ruumesse, kus asub Tartu suurim suusalaenutus ja suusahooldestaap ning kuhu olin jätnud nurka, oma personaalsele kohale (tutvuse poolest tasuta) aastate eest Vahur Teppanilt ostetud klassikasuusad, et Jaanus Kunts neile määret alla tõmbaks. Seda ta teinud oligi. Küsisin, mida ta alla pani. Ta viskas, casually, et lisas paar kihti pidamist – see nõuab timmimist, sest suusad on soetatud ikkagi Teppani kaalu ja võimekuse, mitte minu parameetrite järgi – ja lippeks veidi LFi ka. Ega mul selle teadmisega suurt pihta hakata olnud, sest mulle on oluline vaid see, kas suusad libisevad ja peavad, aga mis moodi need libisema ja pidama saavad, selle usaldan Kuntsi hooleks. Ta teab igal juhul sellest valdkonnast sadu kordi rohkem kui mina ja kümneid kordi rohkem kui ükskõik kes, kes eluaeg ainult oma suuski määrinud. Määrimine on peentöö ja selleks on spetsialistid. Minu asi on spetsialistile tagasisidet anda. Mida olen alati ka teinud, sest Kunts on seda alati küsinud. Nagu igaüks, kes tahab teada, kuidas tal töö on läinud.Ometi on meil Eestis oma naba imetlevaid isetarku, kes arvavad – ja nad usuvad ka veel seda! –, et nemad teavad ikkagi kõige paremini. Oma väidetavat tarkust tõestavad nad siiski ennekõike sellega, et kritiseerivad tagantjärele kõik teisi. Et küll pani määrdemees puusse, küll teeb määrdemees haltuurat ja mis kõik veel.Tõmbame sellele targutamisele/inisemisele joone alla. Kunts andis nõusoleku, et vastab küsimustele, mis kellelgi on tema määritud suuskade kohta tekkinud. Palun jätke küsimused siia kommentaaride ossa, kogun need kokku ja sorteerin ära ning siis saab Kunts neile vastata. Ühekaupa tirtsutada ei ole mõtet, siis pudeneb väärt teave laiali. Maratonide hooaeg on ju algamas ja millal veel, kui mitte nüüd asjus selgust saada.
Foto 1: Ilus suusailm Lähtel eelmise nädala kolmapäeval. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 2: Tähtvere spordipargi vanad hoolderuumid. Uus hooldestaap asub taamal kaskede taga. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 3: Parkla Tartu dendropargi suusaradade kõrval. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 4: Nn Lauri ring Tähtvere spordipargis, pikkust napilt üle kilomeetri, taamal kelgumägi. Foto autor: Priit Pullerits
26 Kommentaarid:
Kelle suuski Välbe praegu määrib?
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.
Seekord jätta ainult teemakohaseid küsimusi Jaanus Kuntsile.
Muul teemal küsimused ja kommentaarid varuge järgmisteks kordadeks, et praegust teemat mitte reostada.
Õige!
Pulleritsule ei meeldi midagi ise ja oma käega teha, saan sellest aru, aga Pullerits võiks ka aru saada, et on inimesi, kellele meeldib ise teha ja kellel kukub see väga hästi välja. Kindlasti on hr. Kuntsil väga suured kogemused määrimise vallas, aga Pullerits unustab ära ühe pisiasja. Mitte kellegil pole näiteks minu suukade määrimisel nii palju kogemusi, kui minul endal. Kuna mul on olemaks suusamäärimiseks igasugune tilulilu, rotoharjad, mustrirauad, hunnikute viisi määrdeid, pulbreid jne, siis olen määrinud vahel ka sõprade suuski. Ma arvan, et hästi toimivate suukade jaoks on siiski vaja koostööd suustaja ja määrija vahel. Sry, aga ma ei usu selllisesse projekti, et viin enne maratoni suusad ühe suvalise ülekoormatud spetsilisti kätte ja minu sõidustiili tundmata, minult mingit tagasisidet evimata ,teeb ta mulle lambist “uipu hääd” suusad. Loto võite ikka tuleb ette, aga ma siiski arvan, et enne maratoni tuleks mõnda aega konkreetse määrdemehega pisut koostööd teha. Sellepärast olen ma kindel, et iseenda tarbeks olen ma parim saadaolev määrdemees. Esiteks on mul võimalus saada suustajalt pidevat tagasisidet, mul on võimalus muutlike ilmaolude korral määrida suusad üsna viimasel hetkel ja mul on võimalus isegi enne starti veel üht-teist korrigeerida. See eelnev oli nüüd isetegijate kaitseks ja ka professionaalsete määrdemeeste õigustuseks, kes peavad sageli lihtsalt põrsast kotis müüma. Tegelikult on mul hr Kuntsile ka üks küsimus. Peale fluori keelustamist on suusamäärimine suuresti muutunud. Ma hästi ei uskuks, et nüüd piirdutaksegi lihtsalt tavalise parafiiniga ja see ongi kogu moos. Ilmselt on turule tulnud mingid uusi aineid sisaldavad määrded, mis aitavad keerukamate olude korral suusa paremini libisema saada. Kas ja kuivõrd olete nende uuendustega kursis ja kui palju neid uusi määrdeid kasutanud? Lihtsalt mulle tundub, et aastatega kogutud suusmäärimistarkused võivad olla mõneti devalveerunud ja me kõik peame suht nullist õppima hakkama.
Eile ei lipanud suusk üldse. Õhuke lörtsikirme tõmbas suusa nagu takku kinni. Mis aitab, kas ainult fluor või on aseaineid ka tavalisele Jürile?
Jaanus, kas Te võtaksite pakkumise vastu, kui näiteks Rootsi koondis pakuks teile tööd määrdemeistrina. Kas te saaksite hakkama?
Eelmisel aastal toimus lauluväljakul MK etapp murdmaasuustamises. Spekuleerime, et lähiajal toimub analoogne üritus Tartu ovaalil. Kogu Prantsuse koondise määrdetiim haigestub enne võistlusi raskekujulisse kõhutõppe. viimases hädas pöörduvad prantslased teie poole, et Jaanus ole hea mees,aita hädast välja, määri ja testi suusad ära. Kas võtaksid töö vastu?
Mis vahe on flooripulbril ja nüüd välja ilmunud floori mitte sisaldaval pulbril? Kas see uus pulber annab piisavat mõju ka pikemal maal või mõeldud lühemal maal selleks, et mitte kümnendiku või sajandikuga kaotada?
Prantsuse koondise suusad tuleks kohe fluooriga sisse hõõruda. Nii, et rada taga
Määrimata suuskadega saab parema koormuse sõites - miks peaks üldse suuski määrima, kui kuhugi kiiret pole?
Pullerits juhib mängu.
Ma olen siinjuures arusaamal (võimalik et vale) et keelatud on tegelikult siiski ainutl teatud tüüpi fluoriuühendid - PFOA C8 ahelaga. Keemiliselt on olemas tuhandeid erinevaid PFxx ühendeid mida kasutatakse tuhandetes meid ümbritsevates toodetes (kasvõi teflonpannidel, riiete pinnatöötlus) ja paljudel neil on organismile ja keskkonnale (tegemist on nn igaveste, ehk mittelagunevate ühenditega) negatiivne mõju. Algselt tulidki määrdefirmad välja nn "rohelise fluoorimääre" nimega - kus siis kasutati teist tüüpi PF ühendeid. Sel aastal on aga ka need (vähemalt sellise markeeringuga) lettidelt kadunud. Võimalik (ma ei ole määrdemüüja) et lubatud fluoori ühendid on siiski seal sees olemas, kuid kuna sõna "fluoro" on niivõrd demoniseeritud siis lihtsam on seda vältida ja rääkida "vaba". Ehk siis FIS mõistes - lubatud. Kõigil lihtsam ja selgem.
Näiteks - https://issuu.com/rexskiwax/docs/rex_wax_catalog_2022-23_futurefluor on täitsa vastavad PFOA vabad fluooritooted olemas, kuid siinjuures võib peegeldada skisofreeniline olukord, kus igasugu regulatsioonid lubavad toota, kuid FIS ja IBU keelavad kasutada.
See fluori teema on nii keeruliseks aetud, et on ebaõiglane ja alusetu nõuda, et harrastajad peaks suutma selles orienteeruda, mistõttu oleks harrastajate pitsitamine fluoriga seoses puhas kius, millele ei tohiks alluda.
AndresP-l on õigus. Priit uuriva ajakirjanikuna võiks esmalt välja selgitada, millest täpselt on jutt kui räägitakse fluorivabadest määretest. Mille vabad need määrded tegelikult on. See pole aga küsimus mitte niivõrd suusamäärijatele vaid keemikutele.
Taustast -- fluor (element F, nr 9 perioodilisuse tabelis) on väga levinud element. Maakoores on fluor levikult 13. element (teda on maakoores rohkem kui kloori, vaske, pliid jms. Fluori leidub ka looduslikus vees, inimorganismis jne. Kuna fluor on keemiliselt kõige aktiivsem halogeen, siis teda ei esine kunagi lihtainena. Lihtainena on fluor gaas aga gaasilist puhast fluori esineb vaid laboritingimustes).
Seega suusamäärdena kasutatav fluori pulber ja ka parafiinides olev fluor ei ole tegelikult mitte puhas fluor lihtainena vaid miski fluori ühend.
Keemiliselt on väide "suusamääre sisaldab fluori" umbes samaväärne ja samatõene väitega, et A le Coq Premium sisaldab vesinikku, hapnikku ja süsinikku. Jah, sisaldab! Aga H2O (vesi), CO2 (süsihappegaas), CH3CH2OH (alkohol) jms koostises, mitte gaasiliste vaba vesiniku ja hapnikuna või tahke süsinikuna (tahm/grafiit/teemant).
Fluorivabadest määretest rääkides räägitakse tegelikult kindlatest fluori ühenditest -- nagu AndresP viitas, siis ilmselt on jutt teatud PFOA (perfluorooktaanhape, C8HF15O2) variantidest. Tegemist on keemiliselt pindaktiivse ainega, mis võib tõesti suusa libisemisele kaasa aidata.
Kuna sarnaseid pindaktiivseid aineid on teisigi, siis asendused on kindlasti võimalikud.
Tänapäevases lihtsustamistuhinas (kaduma on läinud oskus feerulisemaid asju mõista ja ka neist meedias kirjutada) on sellest konkreetsest fluoriühendist saanud lihtsalt flour -- umbes nagu me "võitleme" süsinikuheite vastu, täpsustamata, et me võitleme siiski peamiselt lisa CO2 (süsihappegaas) ja vaba süsiniku e. tahma atmosfääri paiskamise vastu. Süsinik kui element (C) on üks laialdasemailt levinud keemilisi ühendeid nii anorgaanilises kui orgaanilises keemias -- hinnanguliselt 95% orgaanilistest ainetest sisaldab molekuli tasemel süsinikku. Seega süsiniku vastu otseselt ei saa võidelda nagu ka fluori vastu.
Või no saab kui lähtuda moodsast ja levinud "tähtis on kirjutada ja probleemi püstitada, mitte kirjutatust aru saada" põhimõttest.
Oluline on asi keeruliseks kirjutada, et lihtne suusamees ei tunneks ennast puudutanuna, kui ta määrdeboksist oma traditsioonilise fluoriühendi suusale alla saab.
Aitäh, 12:02, teemat asjatundlikult avamast.
Mis võiks olla siit meile järeldus?
Kui tõesti reeglid keelustavad fluori sisaldavad määrded, siis 12:02 argumentatsiooni järgi võiks sellise keelu kui keemiliselt absurdse kukele saata, vaid vaja on meil kõigil saada täpsustusi, millised fluori sisaldavad ühendid on keelatud. Kuni reeglites loetelu nendest ühenitest ei ole, siis on fluori keeld ajuvaba, kas saan õigesti aru, 12:02?
Tuleb kindral Mati Karlovitši käest uurida seda fluori asja, tema on kõva suusakeemik.
FIS'i jaoks on tegemist juba nii vana teemaga et kiirelt on leitavad vaid rakenduslikud juhendid - https://www.fis-ski.com/inside-fis/document-library/fluor-wax-information
Mingit selgemat juttu kui juba öeldud PFOA C8 ühendite keelamine ei leidnud -https://www.fis-ski.com/en/international-ski-federation/news-multimedia/news/update-on-fis-fluorinated-ski-wax-ban . Uuemad meditsiinilised uuringud on tegelikult näidanud ka teiste PFxx kahjulikku mõju, nii et võimalik on et vaikselt on nihkutud täiesti PF ühendite vabade määrete arenduse poole. "FIS remains committed to introducing a full fluor ban and to developing testing methods to ensure fluor-free competitions in the future." Seda aga ei saa teha määrdefirmade koostööta. Vt eelpool viidatud - futurefluor. Aga seda võiks küsida juba määrdefirmadest, sest jah, lihtsustamine, kaubamärgid, patendid jms selline segapuder.
Ma arvan et 12.02 võib edaspidi siin blogis kasutada doktori tiitlit sest suutis seletada teemat milleni Priit ei küündinud, see eeldab ikka IQ200! Täname!
Tuli ära. https://www.err.ee/1609234521/rivo-saarna-ajupesu-priit-pulleritsu-moodi-minu-arvamus-ja-vale-arvamus
P.S. Priit Pulleritsust sai ETV kriitik ligikaudu kümme aastat tagasi, kui 2014. aasta kevadel tuli tal mõru pill alla neelata ERR-i sporditoimetuse juhi konkursil. Kibestunud hoiak kumab Pulleritsu arvamustest läbi iga kord, kui ta ERR-i kohta arvamust avaldab.
Hahahaa, lahe, kuidas Rivo Saarna lõdva randmega väiteid esitab ja manipuleerib. Kõva tase ERRi juhtkonnas!
Tuleb nõustuda, kõva tase tõesti, Priit saab suhu nii et põsed punnis!
Andres P-le jt huvilistele. "Full fluoro ban" tähendab, et FIS ja IBU võistlustel ei tohi kasutada mitte ühelgi kujul fluoriühendeid sisaldavaid määrdeid. Väga lihtne. PFOA keelati täielikult Euroopa Liidus 2020. aasta suvel ja seda üldsegi mitte suusamäärete kui Euroopa majanduses täiesti marginaalse tööstuse tõttu. Keelu pärast võtsid määrdefirmad kasutusele teised, lubatud fluoriühendid ja elu läks edasi. Rexi Future Fluor tähistab neid fluoriühendeid, mida on endiselt lubatud toota ja müüa. Küll aga on need ikkagi fluorimäärded ja neid ei ole seetõttu lubatud FIS ja IBU (ja nt suusa-o) võistlustel kasutada. Aga miks siis määrdefirmad neid veel teevad? Esiteks võib nendega suusatada omaks lõbuks või trennis. Teiseks võib neid kasutada võistlustel, kus need ei ole keelatud. Kolmandaks, meie hulgas on palju neid, kes fluorimäärete kasutamise negatiivsest mõjust ei hooli või võistlustel võimaluse korral lihtsalt petavad. Toodetakse ikkagi seda, mille järele on nõudlust. Siinkohal võib iga suusamäärija endaga aru pidada, miks ta poest veel fluorimäärdeid ostmas käib. Nt Soomes (aga ka suures osas Ida-Euroopas) kasutatakse praegu fluorimäärdeid massiliselt. Kui kaob nõudlus, siis kaob ka tootmine. Nõudlus hakkab vähenema siis, kui tekib kontroll.
Postita kommentaar
<< Esileht