Vaatasin siis ka veidi seda paljuräägitud laskesuusatamist, just Eesti parima Tuuli Tominga kahte sõitu. Soldier Hollow’ võistlus (fotol paremal) huvitas seepärast, et see toimus minu lemmikosariigis Utah’s – seal sai näha Utah säravat päikest ja vaateid Wasatchi mägedele ning kui oled sealkandis käinud ja pikemalt viibinud, nagu 2002. aasta Salt Lake City olümpia aegu, siis kujutad elavalt ette sealse päikese toimet ja kuiva õhku ning üldse kogu atmosfääri (klimaatilist). Canmore’i lõpuetapi vaated olid hallide kaljumägede tõttu veelgi dramaatilisemad, nii et Tarmo Tiisleri palvel ei osanud isegi Margus Ader neid rahasse ümber arvestada, kuigi Tiisler lubas mitut puhku nii ühe kui teise eest Aderile vanakooli hamburgeri välja teha.
Aga nüüd asjast. Eilsel lõpuetapil pudenes Tomingas, kes sõitis 30 naise konkurentsis esimese ja teise tiiru vahel napilt parima aja, lõpuks eelviimaseks. Kui saad seitse trahviringi, ega siis paremat loota olegi. Sellegipoolest sai Tomingas kommentaatoritelt suure arengu eest ohtralt kiita. Ent vaadakem, kas ka statistika annab selliseks kiituseks piisavalt põhjust.
Üks-kaks sähvatust hooaja jooksul suudavad teha paljud. Tomingas kordas Soldier Hollow’s oma tipptasemel võistluste parimat kohta, kuuendat, alistades lõpuspurdis koguni naiste väidetavalt kiireima suusataja. Nove Mestos MMil (fotol vasakul ja all paremal) sai ta 10. ja 8. koha, lisaks ei tohi ära unustada Eesti teatenaiskonna neljandat kohta. Soldier Hollow’s sai ta samuti 10. koha, lisaks kaks 11. kohta Lenzerheide MK-etapil. Tema hooaja kümne parima võistluse keskmine on 13. koht (kohtade summa 130), mis on tunduvalt kõrgem kui tema koht MK-sarja lõpptabelis, 23. (Kas see tähendab, et Erki Noole väide, et sportlase taset näitab tema kümne parima tulemuse keskmine, ei ole siiski usaldusväärne ning hindab taset üle?)
Need on korralikud tulemused, mis on paremad kui ühelgi eelmisel hooajal. See on fakt.
IBU-l on
korralik statistikabaas, mis näitab ka teistsuguseid, sisulisemaid andmeid. Sealt näeme, et Tomingas kaotas lõppenud hooaja rahvusvahelistel võistlustel sõiduajas kiireimale kilomeetri kohta keskmiselt 6,8 sekundit. See on kümnendiku pealt sama suur kaotus, nagu eelmisel hooajal. Niisiis on järeldus üks: tipuga võrreldes Tomingas sõidukiiruses kaotust vähendanud ei ole.
Ometi on räägitud, et Tomingas on kõva sõitja ja sõidukiiruses juurde pannud. Võib-olla ongi pannud, selle kohta andmeid ei ole. Ja ega neid andmeid ka vaja ole, sest lõppeks otsustab ikkagi see, kui palju sa kaotad kiirematele. Pange nüüd tähele, mis ma rääkisin juba hooaja algul: avalikkusele paisatavates sõnumites domineerib, et Eesti laskesuusatajad on teinud kõvasti trenni ja läinud paremaks, aga samal ajal ignoreeritakse seda, et ega konkurendid ka maga, vaid teevad samuti trenni ja lähevad paremaks. Seda siis nüüd näemegi: võib-olla Tominga võistluskiirus on tõesti suurem, kui oli eelnevatel hooaegadel, aga samamoodi on suurenenud konkurentide esiotsa kiirus, mistõttu lähemale ta neile jõudnud ei ole. See on fakt.
Kuid sõidukiirusest veelgi määravam on tipptasemel laskmise täpsus. Kui pead tegema kolm trahviringi, nagu Tomingas eile esimese püstitiiru järel, tähendab see laias laastus minutilist kaotust. Seda rajal tasa ei tee, samuti ei saa loota konkurentide ebaõnnele, et nemad ka eksivad. Konkurente on ju palju, eile oli 29, ja üksjagu noist laseb ikka enam-vähem puhtalt. Eile sai kolmandik naisi, 11, kaks või vähem trahviringi. Vaid Anamarija Lampic, kes lõpetas Tominga ees, lasi temast veelgi rohkem mööda, üheksal korral. Tomingas jagas seitsme trahviringiga tagantpoolt eelviimast kohta Marketa Davidovaga (26. koht).
Vaatame taas IBU statistikat. Lamades oli Tominga tabavusprotsent tänavu 85 ehk veidi parem kui eelmisel hooajal (82), kuid pisut kehvem kui üle-eelmisel hooajal (87). Püstitiirus oli tänavu tabavusprotsent 74 ehk halvem kui mullu (78), ent parem kui tunamullu (71). Kui me teeme sellise tehte, et lööme protsendid kokku, siis näeme, et kolmel viimasel hooajal laskmises edasimineku ei ole olnud. Tänavu olid tabavusprotsendid liidetuna 159, mullu 160, tunamullu 158.
Need on tõsiasjad, mida tuleks analüüsida, et näha ja hinnata, kas Tomingas on arenenud või mitte, mitte vaadata pelgalt kohanumbreid protokollis või MK-sarjas kogutud punktisummat, mis sõltub teinekord liiga palju sellest, kuidas läks konkurentidel ning kus ebaproportsionaalselt suurt rolli mängib see, kui õnnestub teha paar head tulemust, mida punktitabel tasustab heldelt.
Foto 1: Laskesuusatamise MK-etapp USAs Utah's Soldier Hollow's. Foto autor: AFP/Scanpix
Fotod 2 ja 3: Tuuli Tomingas MM-il Nove Mestos. Fotode autor: AFP/Scanpix
Foto 4: Tuuli Tomingas Soldier Hollow MK-etapil 7,5 km sprindivõistluse lõpetamise järel. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 5: Tuuli Tomingas MM-il Nove Mestos teatesõidus. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 6: Tuuli Tomingas mullu detsembri algul MK-etapil Austrias Hochfilzenis. Foto autor: AFP/Scanpix
106 Kommentaarid:
Põrgu jäätub ning maailm peatub -- PP vaatas (korduvalt ning ERR kanalilt!) laskesuusatamist. Ja see pole veel kõik -- PP on käinud ka IBU lehel uurimaks ja analüüsmaks tulemusi...
Aga anname andeks, ka PP on lõpuks vaid inimene -- kaua sa ikka vastuvoolu ujud. Siin blogis on varemgi ennustatud, et 2026. aasta Otepää MK etapil ja 2027. aasta Otepää MM ajal on Priit üks suurimaid laskesuusatamise propageerijaid.
Ning siinse blogi kõik wannabedest kaasajooksikud kiidavad ustavalt takka -- isake teatavasti ei eksi ja tema ego ei kahane.
Aus jutt on see, et ega meist keegi aastatega nooremaks ja värskemaks ei lähe. Naiste puhul võib abi olla meigist ja iluopist.
EI viitsi ibu lehte vaadata ja keskmisi arvutada, nii tunde pealt - Pulleritsul on õigus, nagu alati. Starte on hooajal palju ja korra võib 10 sisse jopata aga seal 10 lõpus peaks lõpetama sagedasti, sagedasti aga lõpetatakse 30-40 lõpus. PP-l on õigus nagu alati, kiidetud edu eriti ei ole.
Ilustamise hea näide on ERR-i eile õhtused spordiuudised. Tomingase esinemise kohta öeldi, et sai 29 koha, mis nii ka oli. Aga jäeti ütlemata, et rajal oli 3o võistlejat ja oli eelviimane. Ilmne vaataja eksitamine, sest vahel on rajal võistlejaid 100 ümber ja selle taustal on ju 29 koht suht hea.
vabandust, kas see siin on nüüd laskesuusa blogi?
Ikka kinni kolmandajärguliste teemade spinnimises. Loomulikult on Tomingas arenenud muidu tast siin ju ei kirjutataks..
Pulleritsu väljatoodu faktid kõik õiged. Kuid järeldus on poolik. Korrektsem oleks öelda, et kuigi tulemused sõidukiiruse ja laskmise osas ei ole paranenud on selge paranemine olnud tulemuste osas.
Kõik alategurid võtab kokku koht lõpuprotokollis.
2021/2022 WC koht oli 47
2022/2023 koht 46
2023/2024 koht 23
Selge muutus on toimunud. Kas see on piisav? Ei ole. 23. koht on sama mõttetu kui 46. koht. Sõit käib ikka võidu peale.
Hea küll, esikümne kohad on veel kah midagi väärt. Sealt edasi on ikka pigem emotsioonitu statistika. Rääkimata auhinnarahast mida vist jagub kokkuvõttes esimese 10 jaoks. Üksikutel distantsidel saavad esimesed 30 rahapoti kallale.
Esikümnesse saamiseks on vaja:
- suusakiirus 0,6 sek/km kiiremaks
- lamades laskmine 8% paremaks
- püsti laskmine 6% paremaks
👍
MK punktid ei sisalda MMi tulemusi. Tobreluts tabas Tuuliga tiitlivõistlustel vormikõvera tippu, niisamuti Lindinger tabas Ermitsaga märki. Kui MMil õnnestud, on hooaeg täkkes. Kui seal teed parimad resultaadid, oled arenenud edasi. Kuid mis tuleb alt üles? Külm krahhis, Talihärmilt oodatult nõrk tase, Kaasik kaela veel ei kanna. Meestest Siimeri sähvatus ja koonduse taandareng, kuid järelkasvu osas võib olla optimistlikum.
Peale lohutut Ida-Euroopat olid USA ja Kanada kui paradiisid. Canmore'is olla Calgary olümpia auks lehvimas sellest osa võtnud riikide lipud. Nõukogude Liidu oma teiste seas, ikkagi tollele riigile viimane taliolümpia. Nostalgianoote lisab ka teadmine, et seal leidsid teineteise nõukogude sportlased Allar ja Anna. Ilus. Suusaalade hooaeg võikski Põhja-Ameerika etappidega lõppeda edaspidigi.
Lp 12:29, kuigi faktid on kõik õiged, ei tiku ma väitma, et mu järeldused on lõplikud ja täielikud. Kui vaatate ka kirjutise stiili ja tooni, siis tõsiasjad on esitatud ilma suhtumise ja hoiakutega vürtsitamata, st neutraalselt.
Konsulteerisin ka tuntud laskesuusakommentaatoriga, kes tõi välja kaks järgmist asja, millega võib nõustuda.
1. Ei tohiks sõidukiiruse arengu juures vaadata 1-2 tugevat sõitjat rajal, kes muudavad neid protsente tugevasti.
2. Ei saa võrrelda ka laskeprotsente hooaegade lõikes, sest väga palju mängib ilmastik, tuul, vaid peab võrdlema antud aastal konkurentidega.
Omalt poolt lisaksin: sekundites mõõdetava keskmise kaotuse suurust mõjutab ka see, et kui tulemus tõotab tulla kehv, nagu nt eile, siis lõpuosas laseb võistleja jala sirgu. Vastuväide: eks samasuguseid jala sirgu laskmisi oli ka varasematel hooaegadel ning need kajastusid samuti tulemustes; võib-olla oli varem noid jala sirgu laskmisi isegi rohkem, sest ei käinud võitlusi nii heade kohtade eest nagu nüüd, mis küllap sundisid tänavu palju rohkem täiega lõpuni pingutama.
Veel üks eksperdi tähelepanek:
Tomingasle hinnangu andmisel saaks võrrelda MK-sarjas osalejate arvu, aga see on viimased aastad olnud sama. Seevastu kolm hooaega tagasi oli konkurents isegi kõvem, sest osalesid ka agressorriikide sportlased. Nende puudumine on teinud kindlasti keskmised näitajad ja eespool olevad kohad ilusamaks.
Agressorriikide sportlaste aspekt on hea tähelepanek.
Hooajal 2020/2021 oli neid 50. koha saanud Tominga ees 10 tükki.
Esimese 23 seas oli neid 4 tükki. Parima koht oli 7.
Uusi tugevaid riike pole lisandunud. Seega võib vist väita küll, et sõites kohale 23, on konkurents mingil määral (4 inimese võrra?) vähenenud. Aga see kõik on oletamine.
Õige Pullerits ja kõvad argumendid reas.
Pulleritsu ei võida tal info, eksperdid ja raudne loogika. Mis isake PP ütleb see tõde on. Err kabaal katsus siin rünnakut teha aga lumme. Pullerits seisab nagu kalju.
Need on olnud koordineerimata luurelahingu tüüpi rünnakud ERRi kabaalilt, millele on järgnenud kiire taandumine. Ilmselt pole nendega isegi üritatud saavutada muud, kui Pulleritsu positsioone testida. Aga ta on hoidnud kindlalt oma liini ning pärast luurelahinguliste taandumist jätkanud raudse loogika abil läbimõeldud turmtuld. Kusjuures see tuli tuleb lainetena. Mitmes laine see siin juba ongi, kes teab? Saarna üritas talle lahingut anda, aga peale oma nõrkuste paljastamise ei saavutanud midagi, rohkem näitas seda, et tema seljatagune on kasin ja jutud tugevusest bluff. Kummalisel kombel pole ka tema propagandistide armee kuuldavalt tegevusse astunud, üsna vaikselt püsivad nad.
Aitäh Padrele ja ta klakööridele, et laskesuuska vaatasite!
Teile väike sürpriis Tiisler ja Co-lt.
https://sport.err.ee/1609285734/video-humoorikas-tagasivaade-laskesuusatamise-mk-hooajale
Tiisler on parim kommentaator - ajab mõnusat jura:)
Pulleritsult päris huvitav teema püstitus. Statistika on selles mõttes tore asi, et osava numbritega manipuleerimise korral võimaldab see massidele tõestada mida iganes. Näiteks tennises on sageli matse kus üks mängija saab küll oluliselt rohkem üksikuid punkte, aga ometi kaotab matsi. Õnnestunud äralööke on vaja teha õigel hetkel et võita geime ja sette, üksikud punktid ei anna suurt midagi.Laskesuusas on seega oluline ühel võistlusel panna kokku laskmine ja suusakiirus. Selles suhtes tuleb tunnistada, et Toominga sooritus on muutunud stabiilsemaks. Mitte kunagi varem pole ta kogunud punkte nii paljudelt erinevatelt etappidelt. See peaks olema märk stabiilsusest ja küpsusest. Samas on ikkagi olnud mõnedel ettapidel täielikke ära kukkumisi, mis kisuvad halastamatult alla just selle statistika mida Pullerits jälgib Mulle tundub, et väga suure panuse Toominga sõidukiirusele on tegelikult andnud osavad määrdemehed, kes on keerulistes tingimustes teinud konkurentsitult parimad suusad, samas kui paljud tiimid pole suusamäärimisega sugugi hakkama saanud. Arvan, et eufooriaks pole seega põhjust, sest see fluorikeeld on ajanud asja segasemaks ja loonud mõningast ebavõrdsust. Mõned koondised on saanud suusa uutes tingimustes hästi libisema mõned ei saa keerukates tingimustes kohe kuidagi hakkama. Muide minu tähelepanek on veel see, et peale seda kui Toomingas hakkas ennast regulaarselt külma veega karastama on ta muutunud palju positiivsemaks ja energilisemaks. Varasem hädisus on kadunud.
PP ja S sõda meenutab 1 maailmasõda kaevikutes. Sellist mees mehe vastu andmist otseetris loota pole. Teisisõnu igav ajaviide. Seni kui keegi sahkermahkriga vahele ei jää, see värk ka edasi ei liigu.
Kägult seekord head ja sisukad tähelepanekud. Lisaks teise kümne alguse kohtadele on Tomingal tänavu ka sellised kohad, nagu (värskeimast ajas tagasi liikudes) 43., 37., 70., 55., 48., 46. Need tõepoolest viitavad tulemustes suurtele kõikumistele.
Tuntud laskesuusaekspert, keda kõik hästi tunnevad, tõdes mind konsulteerides, et Tominga šansid on siis, kui on rasked tingimused. Kui ultraspetsialistid viitsivad, siis võiks nad seda kontrollida, kas Tominga tänavused paremad tulemused on tulnud peamiselt pehmetes ja vesistes pudruoludes ning kas kehvemad tulemused on enamasti saadud heades oludes. Nt pühapäeval, kui tuli eelviimane, 29. koht, olid head olud vähemasti telepildi järgi.
Teisalt olen samuti kuulnud usaldatavaid väiteid, et Eesti määrdemehd on teinud head tööd. Selle kõigega ei ürita ma öelda, et Tominga mitmed head kohad on tulnud peamiselt tänu halvale ilmale ja heale taustatiimile, kuid mingit tuntavat rolli mitme teise teguri kõrval need küllap siiski mängivad.
Vaatasin ka seda ERRi humoorikat laskesuusavideot, millele viitab 16:06. Ja küsin: mis see nüüd oli?!
Muidugi-muidugi, seda küsides mängib rolli puhas ja ehe kadedus, et vaat kus ERRi mehed saavad endale lubada elu ja tegevusi. Aga tõsisemalt: sellised videod tekitavad üksnes hämmeldust. Argumenteerin.
Õigemini on siin üksainus argument, aga see-eest väga suur: sellised videolõigud on klassikaline kekutamine. Enese näitamine. Kui küsida, millest see video rääkis, siis on väga raske vastata. Küll saab öelda, keda see näitas: ETV laskesuusakommentaatoreid. Aga mis oli selle kõige eesmärk ja mõte – peale kekutamise, muidugi –, jääb arusaamatuks. Sest eesmärki ju polnudki.
Selline ajakirjanike kekutamine (ka ERRi palgal kommentaatorid on ajakirjanikud) on väga häiriv. Hea ajakirjandusõpetus ütleb, et ainus variant, kui ajakirjanik muutub loos tegelaseks, võib tekkida siis, kui ajakirjanik on elanud üle lennuõnnetuse – täpsemini, kui ta on selle ainus üleelaja. Seni kui samal lennul on olnud kas või üks teine ellujääja, on ajakirjaniku ülesanne intervjueerida teda, mitte rääkida iseendast ja näidata iseennast. (Tõsi, siin on erandeid, nagu osaluseksperimendid, kuid ükski laskesuusaülekanne ei ole osaluseksperiment.)
Selline kekutamine ja pildile trügimine on minu tähelepanekuil levinud peaasjalikult noortest naistest ajakirjanikuhakatiste seas. Nüüd siis on samale teele läinud ka keskeas meestest spordiajakirjanikud.
Ajakirjaniku roll olgu ikka võimalikult minimaalne. Sest kes ta selline on?! Lihtsalt vahendaja, ei enamat. Ei ole mingit argumenti trügida tegijaks. Mitte mingit. Eriti spordivõistluste kommentaatorina.
Aga jah, muidugi, otse loomulikult, vähimagi kahtluseta ma räägin seda kõike puhtast kadedusest ja sellepärast, et minu asemel sai kunagi ERRi spordijuhiks Rivo Saarna (nagu Saarna hiljuti minu esitatud kriitikat ERRi mõõdutundetu laskesuusalembuse kohta kommenteeris).
Jah sama mõte, too ERR video on lame ja mõttetu eputamine. Sõnumit ei ole.
Vaatasin ka Regina Ermitsa näitajaid tänavusel ja kahel eelmisel hooajal.
Kaotus kiireimale (sek/km): 9,6 - 13,3 - 9,7
Lamades laskmine (%): 72 - 69 - 72
Püsti laskmine (%): 89 - 77 - 83
Siit näeme, et väited, nagu Ermits on liikuma saanud, peavad paika mulluse hooaja võrreldes, kuid tunamullusega mitte - kaotus kiireimale on sama suur.
Lamades on laskmine samuti samal tasemel, nagu üle-eelmisel hooajal. Püsti laskmises on aga nähtav paranemine. IBU klassifitseerib ta "standing shooting experti" kategooriasse, st ta on MK-sarjas paremaid püstiasendist laskjaid.
Ei, PP, kas tolle klipi mõte, mis ju ei ole eriti naljakas, pole mitte see, et näidata, mis positsiooni on sporditoimetus hittalaga välja võidelnud. Ja seda ERRis, kus publitsistika on kõva. Vaatajanumbrid on valuuta otsustajate ees. Te olete ju ERRi kasuks ise tegutsenud: vaadanud ETVst ülekandeid ja proovinud laias meedias ažiotaaži luua.
Jah, vaenlast tuleb tunda, seetõttu tuleb ETVd pingsalt vaadata ja otsida tema nõrku kohti. Homofilmi käisite ju ka kinos vaatamas muudel põhjustel kui poolehoiu tõttu sellele žanrile. Aeg mõelda teisele taktikale strateegilisi eesmärke silmas pidades?
Tubli Priit, ikka sama hooga edasi. Sinu mõju on tunda, sest nii mõnigi on telepildis kainenema hakanud. Või siis vähemalt püüab.
Pulleritsul on toetus kogu vabariigi laiuselt. Iiumaast Narvani ja Paldiskist Valgani.
Kas Eesti on võtnud mingi kohustuse internatsionaalse spordikultuuri promoks? Kui jah, siis laskesuusas pole neegreid ja on püssid. Tahe kasvab.
Kui pisut mõelda tagasi ajale mis olukorrast ja kuidas Eesti laskesuusatamine arenenud on. Tahan öelda, et tõeliselt keerulised võimalused on olnud 20-40 aastat tagasi ja imekspandavalt on alati olnud tugevaid sportlasi. Alles nüüd on loksunud olulised asjad natukene paremaks, aga ikkagi seda rahanatukest ei ole. Murdmaakoondise hüved tuleks kärpida ja kõik Teppanite kamp töötagu ELS heaks...fookus sinna ja tuleks tipptulemusi peagi. Lumelaudurid ja freestyle suusatajad, mäesuusatajad on täiesti trööstitus olukorras, aga sealtki võib pauk luuavarrest tulla kui vaadata mida järelkasv teeb trennis.
Lumelaud ja freestail on kommerts, see on eelkõige varustuse müümine rahvale. Igast asjades võisteldakse, ka ninaga muna veeretamises aga see ei tähenda kohe olümpiale.
Täna Vikerraadio saates Võimla kell 10:05 Tarmo Tiisler, kes kõneleb laskesuusatamisest.
Oot..aga 06.42 kas siis freestyle suusatamine ja lumelaud ei olegi olümpia alad? Mulle kül meenub kuidas Kelly olümpial käis. Kommerts on seetõttu, et ega ESL lihtsalt ei toeta neid alasi, kõike sebitakse ise. Koondist ka ei ole, treenereidki mitte. Aga päris mitmeid korralikul tasemel noort on täitsa olemas. Parandage kui eksin.
Käige talvejooksul korra ühel noorte etapil kui võistlevad meie ägedad sportlased lumelauas/freestyle suusas ja te veendute, et täiesti üllatuslikult hea tase on saavutatud. Priit tõenäoliselt arvab et tegu üldse spordiga ei olegi, aga tegelikult seda ei saagi võrrelda...ehk kui distants on vahest nagu jooksuski 800m.
On küll olümpia ala aga sellega tehakse medal väga odavaks. Kas naiste kahevõistlus ja suusahüpped on juba olümpia alad?
Priitu huvitab nn pargisõidu juures tubli isa ponnistused.
23:47 kas kõva trenni ja toetusega saavad Eesti mäesuusatajad keskeurooplaste vastu?
10.26...aga vaata palun Tormis Laine viimaseid tulemusi, FIS sarjas võite. Järelikult on täiesti võimalik, kuid tõepoolest tuleb treenida 7-8 kuud aastas mägedes mida tehaksegi. Trikisuusatajad ja lumelaudurid ju samuti treenivad palju Põhja-Soomes jm. Siin on ometi veel olukord kus seda tehakse kõike oma perekonna vahenditest ja otsitud (ise) on mõned toetajad. Kui ESL looks vähimaidki võimalusi treeninguteks, või eraldaks sada eurotki hooajaks sümboolselt meie profisportlastele...siis oleks kindlasti kergem spordiga tegeleda. Ahjaa...paljudes mäekeskustes napib lund ja naljaga öeldes on meie mäesuusatajatel olud head. Tegelikkuses jah kuni 15 aastasteni saab püsida Kütioru ja Munamäe nõlvadega konkurentsis korduste arvu pealt, edasine aga on halb. Treenerite oskustase ammendub samuti noorteklassist edasise osas ja kvalifitseeritud treenereid on vähe. Instruktorid on tihti ise alaealised nt.Tartu Slalom otsis instruktoriks alates 14a noorukit... Sedasi maailma tippu ei jõua.
Hea näide on Läti ja Leedu talispordis, kus rahalised ja kõik võimalused suunatakse vähestele, ning tulemusi kohe tulebku! Meil aga rahastatakse korvpalli, jalgpalli...no elusees ei tule sealt midagi maailmaklassi.
Jalgpallis ei tule kah, rahastatakse käsipalli ja võrkpalli isegi jäähokit, siis on tulemus et saadakse korvpallis pähe soome ja rootsi moslemitelt.
Rahastusega on kesine kõigil, aga tõepoolest on spordialasi kust kohe kindlasti keegi maailma tippu ei jõua ja sealt tulekski kärpida. Ehitatakse miljoneid maksvaid halle jalgpalluritele, aga teemaks tulnud mäe, triki vm.teine spordiala ei saa suusamääretki.
Rataseppa ka toetati...aga miks pööratakse selg ausatele?
Jätke mäesuusk kõrvale, las entusiastid suusatavad oma lõbuks. Toetust vajab aga meie skeletoni kaunitar Darta Zunte. Too on julge tüdruk - tuleb pea ees rennist alla!
Millal siis Tormis Laine päris liigasse saab? Vana ta juba on?
Just, lätlaste kelgutamise nouhau on ligidal. Vaevalt et austerlased slaalomi trikke eestlastele väga jagada viitsivad.
Kui Pullerits ja Laidvee Tirooli puhkama lähevad laduvad austerlased punase vaiba maha, härrad Balti pealinnast peab väärikalt vastu võtma.
Milles küsimus? Tänane Postimees avaldas suure artikli pealkirjaga "Tuuli Tomingas tegi Eesti laskesuusatamise ajalugu".
Lugu ise algab nii: Meie viimase aja esinumber Tuuli Tomingas jõudis uuele tasemele...
Laidvee gigantslaalomi kunn ei ole aga Alpides teda tuntakse kui kõva spordimeest.
Naiste tulemused tulidki ju ainult sooja ilma tingimustes. Jaanuar-veebruari algus olid aga suisa katastroofilised, Susan lasi ju korra suisa raua sest sõrmed olevat ära külmunud. Meestel olid aga persekellad ilmale vaatamata kogu aeg. Tea' kas neil mingid teised määrded?
Darta Zunte tuli Eestisse ja kohe loodi koondis kus peale ühe sportlase palgal neli tegelast. Vot on lollus!
See et Laine jpt.mäesuusatajad nii heaks on muutumas, see puhtalt sellest et koliti mäele elama. Aga esindatakse Eestit ja mitte halvasti kõrges konkurentsis!
Murdmaasuusas tingimused olemas, aga vot näed trenni ei tehta ja dopingut õgitakse. Pigem võiks kaasaegsemat talisporti ikkagi vaadata...ja laskesuuska.
Aga mille eest Pulleritsu Alpides tuntakse? Ta ei ole seal mägesid vallutanud ja puumasid nülginud.
Sõna levib.
Pullerits läheb siis nagu Laidvee toapoiss. Austria kultuuris igati auväärne amet.
Hollandis vist oli isegi butlerite akadeemia.
Mäesuusatajad on olnud meie olümpiakoondise häbiplekid. Kas mitte Pulleritski ei kirjutanud ühes olümpiaraamatus Deyvid Oprja või Tormis äpardlikest sooritustest.
Kuulasin ka täna seda võimla saadet vikerraadiost. Miks te seda teete. Eneseimetlusevorm ja jutukõmin.
Peab tunnistama, et laskesuusafännid on siin korraldamas edukat infomanöövrit, juhtides mõttetute sõnavõttudega tähelepanu peamiselt arutlusainelt kõrvale, et tõsiasjad, mis hurraatajaid veidi tagasi sundinud tõmbama, jalgu tugevamini alla ei saaks.
Kurb on see, et ilmselt ka mõned tõelised võitlejad on pettemanöövri alla neelanud ning eksitajate lõõbiga kaasa läinud või sootuks käega löönud.
Aga on ka teine tõlgendusvõimalus: mu argumentatsioon oli nii tugev ja põhjalik, et sellele ei olegi midagi lisada, vastu vaidlemisest rääkimata.
Jah, kui kainelt järele mõelda, siis vist pigem see variant.
17:36, see Vikerraadio Võimla saade toetab järelikult sedasama eneseimetluse vormi, mida kujukalt esindab ERRis avaldatud videolõik laskesuusakommentaatoreist.
Siin on tõesti tõsine probleem. ETV spordikommentaatorite eneseeksponeerimine on minetanud igasuguse mõõdutunde. Ehk on muutunud mõõdutundetuks. Huvitav, et keegi neile seda ütlema ei vaevu. Keskealised mehed kekutamas - see on naeruväärne juba.
Ütlen siin otse:
Tarmo Tiisler ja Alvar Tiisler koos oma kaaskonnaga, palun tulge mõistusele ja tõmmake tagasi! Te olete pelgalt ajakirjanikud ja rahvusringhäälingu spordikommentaatorid, te ei ole seltskonnarubriikide tegelased, kes iga oma käega tehtud kärbsepesa peavad avalikul areenil üleelusuuruseks paisutama.
Võimla avab spordikommentaatori raske töö tagamaid. Tiisler sen suutis ühes päevas kommenteerida nii käsipallimatši kui hiljem ka laskesuusatamise MK-etappi. Kangelastegu.
Pullerits, täpne litakas tissleritele. Kogukond aplodeerib.
Mnjaa, mis šoki saab mõni veel YLE spordistuudiot, BBCd jm vaadaes veel saab.
St vaadates*. Aga jah, ei kardeta ka seal end liialt tõsiselt võtta.
Hell freezes oover.
Kui Tiislereid nii labaselt upitama ja promoma peab siis küllap on vaja.
Kas see "upitamine" ikkagi on nii halb? Sedasi püütakse igal võimalusel tõmmata tähelepanu laskesuusatamisele. Ega kui ise ei tee midagi, siis keegi teine ka ei tee. .peale hädaldamise. Suurem tähelepanu ja energia võiks minna vanade halbade likvideerimisele nt.lüüa laiali võimuladvik Teppanite punt kes ei suuda leida võimalusi sportlaste arenguks (ka noorte) konkurentsiväärselt. Ülinoored murdmaasuusatajad edestavad 20 aastaseid e.järelikult ei treenita enam piisavalt. Murdmaasuusatamine ei tooda ühtegi tippu lähikümnendil kuigi Rehemaa seda ei arva, sest ka tema arvamusest sõltub tema palk. Silmakirjalik töö käib murdmaa osakonnas ja sedagi tehakse nagu vanasti.
Selline kekutamine ja pildile trügimine on minu tähelepanekuil levinud peaasjalikult noortest naistest ajakirjanikuhakatiste seas. Nüüd siis on samale teele läinud ka keskeas meestest spordiajakirjanikud. -- tsitaat PP veidi varasemast kommentaarist siinsamas.
Tundub, et PP on sattunud peeglisse vaatama. Võib ju küll öelda, et see blogi pole ajakirjandus (mida ta tõepoolest ei ole) aga milline on siis selle blogi mõte? Eks ikka PP enese arusaamade levitamine ja niisama kõmu tekitamine -- pole ju kusagil määratud, et kõik suunamudijad peavad varastes kahekümnendates tibid olema ja vaid kehakreemidest, suhtedraamadest või smuutidest kirjutama.
On hea meel näha, et ka hilistes viiekümnendates härrasmehed nagu PP on ette võtnud suunamudija tänamatult tänuväärse tee ning üritavad näidata oma jälgijatele seda ainuõiget teerada kehakultuuri, spordidraamade ja suusamäärete keerulises maailmas.
Kuigi valdkonnad on erinevad, siis üks sarnane omadus on nii PP-l kui nendel paljudel noorukestel suunamudijatele -- enesekindlus (õigemini eneseimetlus) on tihti mägedestki kõrgem ja teema valdamine enamasti murustki madalam.
Erinevalt paljudest on PP siiski ajakirjandusharidusega isik, lisaks veel soliidse päevalehe vanemtoimetaja ja tulevaste ajakirjanike õppejõud ülikoolis. Seega lisaks ja vahelduseks sellele suht segasele pläustile, mida siit blogist pahatihti lugeda saab oleks aeg ka mõni tõeline ja sisutihe artikkel kirjutada.
Suusahooaeg on läbi, selmet siin blogis jätkuvalt (ja suht võhiklikult) mitte millestki mahtu üles peksta võiks pikemaks ja põhjalikumaks intervjuuks laua taha võtta mõlema suusaala -- laskesuusatamise ja murdmasuusatamise treenerid, näiteks Indrek Tobrelutsu ja Aivar Rehemaa.
Ning rääkida nendega suusatamisest ja laskesuusatamisest, nii noorte- ja rahvaspordi kui tippspordi (MK, MM, OM) valguses. Alade kandepinnast ning populaarsusest Eestis ja maailmas (Euroopas), igasuguse suusatamise tulevikust nii järjest heitlikemate talvede kui muutund määrimisreeglite kontekstis jne. Teemasid, millest rääkida, ilmselgelt jaguks ja tulemus oleks ilmselgelt kordi huvitavam, kui see sisutu targutamine ja PP eneseimetlus siin blogis.
On üks asi fakte teada ja leida kuid hoopis teine asi faktidest vettpidavaid järeldusi teha. Levinuim võte on jutt juhtida vaid ühele, sisult mitte valele aga tihti mitte väga olulisele teemale, tsiteerida mõnda tuntud inimest kuigi tsiteeritaval ja tsitaadil enesel ei pruugi antud loos olevate faktide ja teemaga üldse miskit kokkupuudet ollagi ning lõpuks lihtlabane asjade äärmuseni lihtsustamine -- a la "mind ja minu jälgijaid detailid ei huvita", nendega tegelegu spetsialistid, keda siis samuti meelevaldselt ja enamasti ka anonüümselt tsiteeritakse.
Väga tubli, 10:51, kogukond toetab! Ja ootab intervjuukunni väärt usutlusi meie suusaspordi eestvedajatega.
Hästi, 10.51. Kui siinsetele tegijatele Kristo Siimeri mm 14. koht ja mk 12. ja 18. kohad on karuperse siis on küll raske ette kujutada millised tulemused asjatundjaid rahuldaksid. Kui spordis oleks vettpidav võidu retsept olemas, siis see ka toimiks. Õnneks on asi natuke keerulisem. Suusatamisest laiemalt rääkides on see ammu muutunud tehnikaspordiks kus põhiosa on rahal või selle puudumisel. Raha mõjutab ka treenerite valikut, meditsiini - ja füsioteraapiat, taustajõudude ja veel teistegi nüansside olemasolu või puudumist. Ja minu telekal on küll üks vidin millega saan vajadusel hääle maha keerata või teistele kanalitele lülituda.
Siin ei ole kellelgi midagi laskesuusatamise kui talvise spordiala vastu, samuti mitte sportlaste vastu. Pigem on asi selles, kuidas laskesuusatamist kuvatakse ja seda just ERR-i tasandil. Ei hakka enam üle kordama juba paar kuud väljatoodud väiteid, PP on korralikud kokkuvõtted teinud. Igal juhul on asi jama. Selles osas on PP-l õigus. Ülipopulaarse spordiala näitamise on telekommentaatorid pööranud farsiks.
Kas äkki PP võiks panna väikese nimekirja kokku vabariigi sportlastest, kellel asjad hästi on? Nii, mis meil siin siis näppude vahele jääbki? Naistekandmine, kiiking ja kettagolf?
Ma lõpetaks üldse igasuguse sporditegemise ära ja keskenduks tipptasemel blogimisele. Tähemärkide arv minutis, komade tabamise täpsus ja muud olulised parameetrid.
lisaks 10:51 kommentaarile veel -- veel üks suusatreener, kes võiks olla hea jutukaaslane nii Indrek Tobrelutsule kui Aivar Rehemaale on Kein Einaste.
Endine murdmaasuusataja, Eesti koondislane, kes ise sportlasena väga teravasse tippu ei jõudnud (parimaks jäi 7. koht Otepää MK etapil klassikasprindis) kuid kes edasises elus on olnud nii Šveitsi murdmaakoondise kui täna Šveitsi laskesuusakoondise peatreener.
Mees, kes on treeninud ka olümpiavõitjat Dario Colognat ning kes kahtlemata oskab väga hästi võrrelda tipptasemel murdmaa ja laskesuusatamist.
Šveitsi laskesuusatajatest oli tänavu kindlat edukaim Lena Häcki-Gross -- üldarvestuses 6. (eelnevad hooajad 19. ja 31.) ning kes jõudis tänavu ka MK sarjas 5 korda poodiumile, sealhulgas 2 korda kõrgeimale astmele.
Nagu 11:28 mainis, siis suuatamine on täna juba ammu tehnikasport, kus tulemuse juures on olulised väga erinevad taustajõud. Kuidas on lood taustajõudude, publiku huvi ja rahaga rikastes Euroopa suurriikides ja ka Keini tänasel kodumaal Rootsis, oskab ta kindlasti väga detailselt rääkida ning ka Eestiga vajadusel paralleele luua.
Kiidame heaks, 12:02.
Kein Einastest oli eespool juttu -- väga hea ja asjaliku usutluse suusatamisest, laskesuusatamisest, Eestist ja üldse (tipp)spordist on Keiniga aasta tagasi teinud
Delfi suusajuttude taskuhäälingus Margus Ader.
Tasub kuulamist ja kaasa mõtlemist. Ning see on ka hea näide, kuidas intervjueerija, kes ei ole tegelikult elukutselt ajakirjanik, suudab oma vestluspartneri sõbralikult ja ilma omapoolseid hinnanguid andmata ning oma isikut esiplaanile seadmata avada ja rääkima panna.
Paraku pole PP spordiajakirjanik, kes Einaste, Nuudli jt intervjuusid teeks, Selleks on olemas PM Sport. PP teeb lugusid elust maapiirkondades - silitab viljapõldu, uurib maainimeste toimetulekut, agraarküsimused. Meediakriitika on valdkond, kus PP saab servapidi sporti käsitleda, ja välja elada oma angst'i, et teda spordiajakirjanike tsunfti ei võetud.
Loomulikult ollakse laskesuusatamise, jalgpalli, hoki jt. alade vastu - kas te blogi ei loe!
Need anonüümsed nn eksperdid, kes PP-d n-ö õigetele jälgede suunavad, on arvatavasti peamiselt üks, J.Kriisk, kes on ise treeneri ametis läbikukkunud.
J Kriisk on kõikjal läbi kukkunud. Isamaalitšik poliitikuke.
Treenerit, kes on viinud ainsa Eestis ainsana meestõkkesprinteri olümpiale, seda pealegi ettevõtte juhtimise kõrvalt, ei saa kuidagi nimetada läbikukkunuks. Ärge mölisege!
Nuudel räägib kuidas hooaeg läks pisut kehvasti ja vaid õed Kaasikud hoidsid lippu kõrgel. Aga nali on see, et Nuudel ei treeni Kaasikuid...hahh haa...
Kaasikesete tase on selline, et kui suusamemm Mannima teeks kuu aega tõsiselt trenni, siis paneks neile 15 klassikas pika puuga ära.
Mis juttu te ajate? Mis nuudel? Nuudlist on juba ammu korralik sardell saanud.
Sardell on lihtsalt üks saamatu tüüp ja hea näide kuidas koondist ei tohikski juhtida. Püüab kerget raha igal sammul.
Kas keegi teab kes need noored lumelaudurid ja freestyle suusatajad on kelle tulevik tundub helgem....
Täna siis Eesti jalgpalli suurpäev. Aet Süvari oli eile õhtul juba Poolas staadionil raporteerimas meile mitte millestki.
Priit! Miks Sa kiusad tüdrukuid?
Koht ERR-i sporditoimetuses on eluaegne, sealt minnakse vaid jalad ees. Kaljuveer on erand, mis kinnitab reeglit. Tema aeti ära selle pärast, et ta tahtis liiga palju jalgpalli näidata. Elu on lihtsalt julm oma idiootsuses.
Aet Süvaril ammu aeg suureks kasvada.
Super, 11:18, lausa vaimustav! Olete sündinud psühhiaater, suudate isegi distantsilt diagnoosi panna, isegi Freud ja Jung kahvatuvad teie kõrval.
Need igapäevased asjad, nagu tänane lugu
https://www.postimees.ee/7983953/ekslike-andmetega-tunnistuste-varjust-tulid-valja-kusitavad-allkirjad
on kordades olulisemad, kui ükskõik milline jalgpalli või laskesuusatamise tulemus/lugu.
Toimetajad ei käsi midagi teha. Meil on Postimehes vabadus ise teemasid valida. Ka selle loo teema oli minu valik. Sellest, miks ma loobusin spordiajakirjandusest juba aastal 1990, olen siin varem korduvalt ja põhjalikult kirjutanud, teiesugune, kes lennult diagnoose paneb, peaks seda ometi teadma ja oskama arvestada, sest muidu võite oma diagnoosidega kõvasti pange panna.
Aasta ajakirjaniku tiitlit ei anta mitu aastat järjest.
PP vaatab elu kotka perspektiivist. Tema on sfääride, dimensioonide ülene arvamusliider, tema näeb kus eksivad surnalistid, komistavad poliitikud ja soiguvad sitakotid ....
Hea Priit (11:31) -- ei ole küll psühhiaater (ei sündinud ega õppinud) kuid eelneva(te) postitus(t)ega panite iseendale diagnoosi suurepäraselt ära.
Teie kinnisidee viimasel ajal igas teemas lõpuks välja jõuda teemani, kuivõrd mõttetu on ERR ja kuvõrd küündimatud seal töötavad inimesed on imetlusväärne.
Ja sama imetlusväärne on teie võime otsestele küsimustele mitte vastata vaid selle asemel miski hämamisega tegeleda. 11:18 küsimus oli lihtne ja konkreetne: kuidas see suht sisutu kommentaar Aet Süvarist nüüd esialgse blogipostitusega seotud on?
Jätkake samas vaimus, on päris huvitav ja naljakas jälgida...
Tiisler seenior tahtis omal ajal kah nö. päris ajakirjanikuks saada ja raadios luges koguni uudiseid mõni kord pühapäeva hommikul. Stiilinäide sellest riputati millalgi ka Youtube'i üles aga tänaseks on see millegi pärast maha võetud...
Vaata, soiguv s***kott, Mr Pullerits ütleb ja küsib siin selle kohta ja selles järjekorras, nagu ise tahab, sest see on tema blogi ja tema õigus.
Sina oled siin külaline ja ole õnnelik, et Mr Pullerits sind siin üldse tolereerib ja laseb sul sõna võtta.
PS. Ei leia, et kommentaar Süvari kohta on sisutu, sest tal ei olnud eile AKs tõesti midagi olulist öelda peale enda näitamise.
PPS. Kui oled märganud, siis sageli on enamik kommentaare mitte teemasse, sh sinu enda omad.
Mida te, spordimehed, arvate sellest, et sajandi jalgpallmatši näitab TV6 ja põhikommentaator on Kruus seetõttu? Kas ai-ai kui halvasti või ai-ai kui hästi?
Kas meie futbolistid tulevad Varssavist kilbil või kilbiga?
Kui juba Raku aetakse välja appi "bussi parkima", kas siis võinuks ka blogipoeg Raiu butsadesse susata. Sellise kaitseliini vastu jookseksid poolakad end verest tühjaks.
15:00 kuld kommentaar, selliseid on vaja enne kuuma sajandi matši rohkem esitada, ülbed poolakad jooksevad verest tühjaks nagu mahlaks litsutud viinamarjad. Tis is laif.
Läheb kuidas läheb, aga igatahes üles klopitud vahu vähesust ei saa meie spordiajakirjanikele ette heita. Delfis on mõne päevaga juba paarkümmend artiklit õhtuse mängu kohta kribatud (jõuab kindlasti veel juurde treida) ja umbes pooled neist koosnevad endiste ja praeguste jalgpallurite ja treenerite kõvatamisest.
Se on tobe endised pallurid ja treenerid midagi kommenteerima panna. Tüüpi - pall on ümmargune juttu, see ümmargune pall veereb päris kindlalt nõrgema väravasse.
23.28...Eesti trikilaudureid ja trikisuusatajaid on pisut keeruline tuua esile nimeliselt, kuna neist ennekõike talendikamad on sedavõrd noored ja tänane parim võib homme üldse mitte võisteldagi. Üks on siiski kindel, et vaatamata keerulisele ajale, kultuurilistele iseärasustele, tugevnenud konkurentsile...on tulevik päris põnev tulema mitme uue üliosava noore näol. Ma ei tahaks öelda nimesi, sest las need noored murra segamatult rahvusvahelisele areenile ja Kelly vajub vaid mälestustesse. Jälgigem noortesarja
Ma ei ole neid noori lumelaua- ja vigursuusatrikitajaid näinud, 15:50, aga ühte võin kindlalt öelda: ei kuule neist siis, kui aeg täiskasvanute areenil suuri tegusid teha, enam midagi.
Olgem realistid: meil ei ole selliste alade tipptasemel harrastamiseks tingimusi ega teadmisi. Põlve otsas nikerdades jõuab iga vähegi võimekas teatud tasemele, mis neile, kes pole asjas sees ja vaatavad tegijaid kõrvalt, võib tunduda ulmetase, sest need ongi hullud trikid, mida nad teevad - enamus neid teha ei suuda ega julgekski. Kuid maailmatasemele murdmiseks jääb sellest väheks. Olete te vaadanud meeste rennisõitu? Mina olen. See on pöörane, mis nad seal teevad. Aga meie noorte lumelaua- ja vigursuusategijate vahe nendega on veelgi suurem, kui mul oli omal ajal 800s Seb Coe'ga.
Ma olen rääkinud.
Saite nüüd. Kui Pullerits ütleb on öeldud. Sama nagu muudel aladel, korvpallis näiteks. Mindi õhku täis kui korra Itaaliale ära jopati, ülipõlvkond Kotsar ja Kriisa valmis küpsevad küll siis paneme et kogu Euroopa imestab suu lahti. Ei ole seda panemist kuskilt näha. Kotsar on kohmakas ja Kriisa hoopis kriisis. Mõne üksiku mehega kes hetkel vormis meeskonna mängu edukalt ei mängi
Rennisõit on neist kõige emasem distsipliin.
Peremees Priit! Palun mine 06.04 Talma suusakeskusesse. Näed oma silmaga mida Eesti noored oskavad välisvõistlusel ja siinjuures treenitaksegi loomulikult mujal, sest puuduvad võimalused kodumaal. Mäletan segelt, et Kelly Sildarust kuuldes olid samuti skeptiline ja väitsid et see mõni spordiala. Kui aga Kelly võidutses, siis kõik mõistsid et täitsa äge spordiala, tõsiseltvõetav. Kindlasti ajas on ala arenenud, kuid seda teevadki ka noored ja kuigi näib võimatu jõuda tippu, siis ollakse õigel teel ning konkurentsis maailmaga. Rennisõit on vaid üks formaat, ning Eestlaste tugevus on pargisõit obstaaklitel. Nüüd kõik kordub...ja hakkad sööma sönu?
Stefan Sorokin tegi just hiljuti FIS tasemega Euroopa Cup-il 2 koha. Šveitsis Laaxis võitis lausa...
Nagu Kelly oleks Eestis treeninud...muidugi mitte. Seda teevad ju teisedki loomulikult mujal.
Võhmamehed, ärge mulle näkku lööge, aga ma vaatasin öösel iluuisutamise naiste lühikava. Üldiselt jättis võistlus hea mulje. MM toimub ikkagi traditsioonidega uisumaal Kanadas, Montrealis. Agressorriigid on võistlustest eemaldatud, kuid venelasi on võistlemas väga palju. Terve Eesti koondis on peaaegu venelasi täis. Poola eest tantsis vanka, Gruusia eest uisutas venku, venelasi oli Austria, Slovakkia, Läti, Iisraeli ja Moldaavia eest võistlemas. Nad imbuvad igalt poolt tagasi areenile. Ja hoiak nende suhtes on järjest positiivsem. Ka Pullerits kahjatseb agressorriikide eemalolekut laskesuusatamiselt, nii näiteks ei saa ilma nendeta verifitseerida Tuuli Tominga arengut.
Kuid sellest ei tahtnud ma kirjutada. Punktide lugemise aegu panid nii mitmedki meestreenerid käe õblukeste uisuneidude kintsudele ja põlvedele, kallistamisest ja musutamisest kõnelemata. Neiud on niigi väga nappides hõlstides. Ma saan aru, kui taoline käitumine oli Rodina või Kondrašova ajal igati okei, kuid tänapäeval? Kus on spordieetikute silmad?
Kõik need uued lahedad suusa formaadid kus kohtunikud punkte annavad on jama. Klassikaline 50 km. Mees vastu mees, mees vastu kell. Sõidad 20 sek kiiremini ole lahke võit on käes ja mingit kebernjood rohkem. Või ühisstart kus lõpus 4 norrakat rahmavad võidu. See on sport tvaju matt.
Murdmaasuusatamisega on see häda, et juba ammu ei taheta piisavalt pühendunult treenida ja kuigi koondis jpm.on olemas, siis näete ise mis seal toimub, ning ei toimu. Murdmaa on neile kes vaatasid lapsepõlves Sipsikut, noori köidavad hoopus uudsemad spordialad, aga ega ESL on vanureid täis ja nad ei mõista seda, sest omad poisid kõik on murdmaas, ning oma perekond jääks ju palgastki ilma.
Ei ole olemuselt palju igavamat spordiala telekast jälgimiseks kui 50 km klassikamaraton eraldistardist. Võib-olla vaid Tour de France mõni lauskmaaetapp (~200 meest nühib 4 ja enam tundi ning mitte midagi ei juhtu, ümbruses ka vaadata pole midagi) on veel igavam telekast vaadata. Või 10 000m staadionijooks.
Need "uued lumealad" -- vigursuusatamine, lumelaud, ka laskesuusatamine ja vanadest aladest mäesuusatamine on oma olemuselt põnevad alad. Seal juhtub pidevalt midagi ning mitte kunagi ei ole võimalik poole võistluse peal võitjat ette ennustada.
Arvata aga, et lumelaua või laskesuusatamise või mäesuusatamise (või iluuisutamise) treeningud on kuidagi lihtsamad kui murdmaasuusatamise omad, on lihtsameelsus. Selline arvamine näitab vaid arvaja võhiklikkust.
PP, ärgu ta pangu pajaks, on vanasse aega kinni jäänud relikt. Ta tuleb ajast, kus Juha Mieto kihutas suusaradadel Thomas Wassbergiga võidu ja Jelena Välbe (toona Trubitsõna) oli piltilus kleenuke tütarlaps, kes Urmase südame võitis. Nüüd on teised ajad ja teised alad.
Nii ta on, et noori tõsine ja raske sport ei köida. Hea näide on Välbe ja Veerpalu järeltulijad. Vanemad olid kõvad murdmaasuusatajad aga lapsed pandud laskesuusatajateks. Selge, et laskesuusatamises on suusatamise osa tunduvalt kergem ja saab peale suusatamise pauku teha ja märki lasta. Nalja kui palju! Aga õnneks jäänud veel Tartu maraton koos Estolopeti teiste maratonid. Päris suusatamine siiski veel kadumas ei ole.
Ei ole Jelena ilus olnud. Tavaline sooblisilmadega venelanna, kel soodumus varakult baabastuda - nii juhtuski.
Treenimist ja võistlemist ei saa ühena võtta. Treenida võid igat asja lõpmatuseni ja nii kergelt kui raskelt. Võistlemine on aga teine teema. Nii mõnelgi alal on see siiski rohkem nagu pulli ja nalja tegemine.
Kunsti kah: https://www.youtube.com/watch?v=k7cPUNU5dho&ab_channel=305MIAMIVISUALS
Söön sõnu, 16:48, kui kõik kordub!
Aga selleks peab kõik korduma.
Ent need pole enam mingid Kelly nooruspõlve ajad, kui konkurents oli tüdrukute ja naiste seas hõre. Nüüd ei suuda isegi Kelly oma trumpalal maailma absoluutse tipuga sammu käia, kahekordset saltot ta minu teada ei tee. Olümpial tuli pronks, hea seegi, kuid pronks pole kuld ega hõbe. Kuid vähemastiu ikkagi medal - kiitus! Eesti paremuselt järgmised on tema järel... kus?
Veel kord, see, kui noored teevad trikke, ei maksa midagi enne, kui nad ei hakka tegema võrdväärseid trikke tiitlivõistlustel koos maailm eliidiga. Esialgu on neil minu teada vist isegi tegu, et neile võistlustele peale saada, vt kas või Henry Sildaru kohad maailma reitingus:
https://www.fis-ski.com/DB/general/athlete-biography.html?sectorcode=fs&competitorid=238166
Siin ka 16:56 viidatud 18-aastase Stefan Sorokini tase maailmas:
https://www.fis-ski.com/DB/general/athlete-biography.html?sectorcode=fs&competitorid=268276
Eks kohati on siiski Priidul õigus, sest toetub faktidele, aga siiski tal puudub ülevaade millise oskuspagasiga on uued noored sirgumas! Henry ja Stefan jäävad tõenäoliselt kellest tahetakse saada paremaks ning saadaksegi...seni aga oleksid ei loe midagi ja püüan tühja kära mitte teha.
Ott
👍
Postita kommentaar
<< Esileht