Pullerits: Kui palju peame Eesti jalgpalli häbi veel kannatama?
See on nii tuttav «muusika» – ja nii tüütu. Ja tõsiasju arvestades praaliv. Tegelikkust eirav. Sinisilmne. Asjatundmatu. Ometi uuesti ja uuesti korduv. Kas neil, kes selliseid sõnu loobivad, endal piinlik juba ei hakka? See on sama, kui Raio Piiroja tuleks iga kord enne kalale minekut (huvitav, millal ta üldse jalgpalli viimati mängis?) kuulutama, et läheb püüdma kümnekilost haugi. Selle saamine on täiesti võimalik, aga haruldane. Kuid ta ei kuuluta seda. Targasti teeb.
Eesti loomulikult kaotas Soomele. 1:2.
Kust me Eesti FIFA tabelis leiame? Vaatasin: 123. real Komooride ja Malawi järel. Kus, kurat, need asuvad, kas keegi suudab kontuurkaardil neile näpu peale panna? Kuidas me sinna oleme kukkunud?! Hüva, vaatame asja positiivselt – kukkumisruumi veel on. Näiteks 2016 septembris oli Eesti 130., 2008 oktoobris 137., 1996 veebruaris 135., 1992 detsembri 132. Need on ajaloolised madalpunktid.
.jpg)
Teine vastuväide mulle on, et näe, Priit, jalgpall on nii suur, et isegi kui see sulle ei meeldi, sa räägid sellest. Aga kas te olete ka mõelnud, miks ma sellest räägin? Sellepärast, et Eesti jalgpall teeb Eestile häbi. Teeb häbi erinevalt muudest aladest just sellepärast, et jalgpall on suur ning seetõttu näevad kõik, kes vähegi vaadata viitsivad, milline autsaider Eesti jalgpall on. Viimasest 13 mängust ei ainsatki võitu. See, vaadakem tõele näkku, ongi pesuehtne rahvuslik häbistamine.
Tuleb hakata ükskord ometi valjul häälel välja ütlema, et Eesti jalgpallikoondis häbistab Eestit. Ja teate, ma isegi ei süüdistaks niivõrd jalgpallureid, sest nemad on lõppeks ikkagi parimad, kes meil on võtta, vaid süüdistan neid, kes vastutavad – peavad vastutama – Eesti jalgpalli ja koondise juhtimise eest. Sest teada ju on, et võidab meeskond, aga kaotab treener – ja koos treeneriga ka need, kes teda ametis hoiavad.
Foto 1: Eesti on jäänud Soome vastu 0:2 kaotusseisu. Foto autor: Jussi Nukari, SIPA/Scanpix
Foto 2: Eesti koondislane Kevor Palumets nelja soomlase vastu. Foto autor: Jussi Nukari, SIPA/Scanpix
Foto 3: Joel Pohjanpalo Eesti nelja koondislase vastu. Foto autor: Jussi Nukari, SIPA/Scanpix
Foto 4: Henri Anier ja Martin Vetkal püüavad palli ära võtta soomlaselt Anssi Suhonenilt. Foto autor: Jussi Nukari, SIPA/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 19:41
kommentaare: 45
45 Kommentaarid:
Tuleb 1:0 teha Pohlaku ja ta sõltlastega organisatsiooni tipus. Näiteks Lehiste ja propagandist Uibokandiga. MEN saates hakkasid Martinson ja teised pässid ahhetama häbi kulminatsioonil peale järjekordset peksasaamist, et peatreener tuleks otsemaid vabaks lasta. No mis vahet on treeneritel, kui tal on kasutada Kuuse-taolised futbolistid-fantasöörid, too ei oska ju söötagi vaatamata aastaid harjutamisele. Nn jalgpalli püramiid tuleb kummuli tõmmata.
Ah et me oleme kogunisti nii kõrgel kohal? Meist rahvarikkamad naabrid Läti ja Leedu on tunduvalt madalamal. FIFA reitingus on 210 riiki.
FIS murdmaa reitingupunkte sai sellel aastal 26 riiki. Eesti oli 14, kusjuures saime tappa Lätilt.
Keegi ei kobise millegipärast.
Elu on ebaõiglane.
Kasutades tuntud humoristi sõnu mulle isiklikult tundub, et ajakirjaniku eesti keel "longab". Lauses "Paljud küsivad, sest ei saa oma taipamatus siiamaani aru, mis mul on jalgpalli vastu." on kasutatud sõna "taipamatu" (= ebaintelligentne, rumal inimene (, kelle sees ei saa olla)). Peaks aga kasutama sõna "taipamatus" (= nürimeelsus) ja moodustama sellest seesütleva käände. Seesütlev kääne ehk inessiiv on sisekohakäänete hulka kuuluv kääne, mis väljendab millegi sees olemist. Eesti keeles on inessiivi käändelõpp -s. See lisatakse omastava käände vormile. Seega tuleks vormile "taipamatuse" lisada täht "s" ja saame "taipamatuses" ning korrektse lause: "Paljud küsivad, sest ei saa oma taipamatuses siiamaani aru, mis mul on jalgpalli vastu."
tänulik Ed. Väärile
Mida on oodata kui alaliitu juhib vägivaldne väärastunud korruptant, kes on sihikindlalt kõik vähegi adekvaatsed inimesed eemale peletanud.
Ei ole küll õige paralleel, aga kui vaadata, mis toimub hispaania alaliidu juhiga, siis on näha, et ühes ühiskonnas asjad toimivad ja teises mitte.
Ja No koondise kapten, “mina ei ole poliitik”. Moraalne v… on see vend.
Küsisin täiesti võhikuna hiljuti ühelt jalka noortetreenerilt kui palju üldse meeskonna aasta eelarve võib olla? Täiesti uskumatu vastus oli ca.500000!
Sport heal tasemel muidugi võtabki raha palju ja võtku või rohkemgi, aga kuhu tulemused jäävad??? Üks on kindel, et jalkas ja kossus maailma tippu jõuda on meeskondadel võimatu. Tulekski kehakultuurina teha ja raha paigutada kus on tulemas reaalselt tippsportlasi.
Eesti Kultuurkapital kahjuks ei toeta enamusi noori, sest reglement on selline et polegi võimalik.
Pohlakute pere on jalgpalliliidu sõna otseses mõttes paljaks riisunud. Kes sellist jama üldse tahab üle võtta?
Kust tuleb üldse ootus, et jalgpallioondis peaks paremini mängima? Noortekoondised on läbi aegade olnud omaealiste valiksarjades regulaarsed peksupoisid. Väravate vahe on alati analoogne sellele, mille saavutas meie nüüdne täiskasvaute koondis lõppenud 2024 EM kvalifikatsioonis: 2 löödi, sisse lasti 22.
Pange sinna täiskasvanute treeneriks kompott kas või kõigist kõigi aegade parimatest treerneritest, mitte midagi ei muutu. Soomlastel oli õigus, et meie koondisest ei saaks enamus nende meistriliigas platsilegi ja põhjus pole koondise peatreeneris. Põhjus on sitas noortetöös. Kõige magusamas treenimise ja arenemise eas, 14-17 treenivad meil jalgpallinoored ca 6h nädalas! Kes vähegi sporti on teinud peaks aru saama, et selliselt (ja eriti kui arvesse võtta läbivalt vähene üldine trenniväline liikumine) ei kasvata tugevat sportlast. See on lihtsalt võimatu. Ja siit tulebki, miks meil jalgpallurid kehvad on. Miks nad normaalsetesse välisklubidesse ei saa ja kui saavad kuskile kehvemasse Poola klubisse või Rootsi näiteks, siis nad kas saavad kiirelt vigastada või istutatakse pingile. Põhja pole.
See lugu siin on nüüd läinud lausa suure kella külge:
https://arvamus.postimees.ee/7989806/priit-pullerits-kui-kaua-veel-habistab-jalgpall-eestit
Statistikaameti andmetel on Eestis kuni 19a harrastajaid 2023a-l
jalgpallis 20 557 noort,
kergejõustikus 6 854 noort.
Millised sportlased kasvavad välja trenni tegevatest noortest? Kergejõustikus tuleb tiitlivõistlustelt kõrgeid kohti ja medaleid vaatamata kitsaskohtadele. Mis kvaliteet tuleb jalgpallist vaatamata 3 korda suuremale harrastajate armeele? Milline raiskamine. Ja milline talentide varastamine ja nullimine teiste alade arvelt.
https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__kultuur__sport__spordiklubid/KU164/sortedtable/tableViewSorted
12:51 küsib, et kust tuleb ootus jalgpallikoondise heade tulemuste järgi.
Vastan: ootus tuleb eelkõige Eesti Jalgpalliliidu enda väljaöeldust ja nende kirjalikult kinnitatud eesmärkidest. Ajakirjandus vahendab ja võimendab nende öeldut. Ajakirjanduse süüks võiks panna kriitilise analüüsi puudumist.
Eesti jalgpalliliidu eesmärgid aastaks 2025 tippjalgpalli osas:
1. Meeste koondis kvalifitseerub EM-finaalturniirile.
Reaalsus on paraku see, et lõppenud aasta oli üks kehvemaid kogu viimase 32 aasta jooksul. Veel kehvemini on läinud 5 aastal.
Nt löödud ja sisselastud väravate suhtarv oli pigem sinna 90ndate algusaastate poole kaldu. Siis istus koondis umbkaitses ja pallivaldamise % jäi - nii nagu viimasegi mängu puhul - sinna 25 juurde. Kõik need 32 aastat, mis on jalgpalli arendatud, kõik need kümned ning sajad miljonid, mis maetud, pole andnud mitte mingit tulemust tippjalgpalli vaates. Me saame kõigi käest peksa.
2023. aastal pidas koondis 12 mängu. Kokku löödi viis väravat. Mitte üheski mängus ei suudetud üle ühe värava lüüa. Viimati suutis koondis mängus kaks väravat lüüa 2022. aastal San Marino vastu. Riigi vstu kus elab alla 34 000 elaniku.
Eesti tippjalgpalli hetkeseis on masendav. Me suudame kahe väravaga võita endast 40 korda väiksemaid riike. Ilmestamaks - kui Eesti jalgpallikoondis oleks 10. klassi õpilased, siis kindla võidu saamiseks peaksid nad mängima 1. klassi mudilastega. Teise klassi lastega mängides oleks juba tulemuseks ilmaselt viik.
Vatikani koondisel teeks kuidagimoodi ehk seljad ikka prügiseks? Aga nemad vist ei võta väljakutset vastu.
Vatikani vastu me ei saaks. Paavst ja jumal oleks nende poolel. Väljakul oleks neil üks 79 aastane kardinal, kes noorena mängis malet. Terve mäng me üritaks kombineerida ja lõpuks lööksime ikka kogemata enda värava. Tulemus 0-1 kaotus.
Vatikanil on oma meeskond täiesti olemas: https://en.wikipedia.org/wiki/Vatican_City_national_football_team
Umbes 900 kodaniku hulgast on valim muidugi piiratud.
to 9:42
Kui sa juba meie kossu mainisid, siis jah, maailma tipust on muidugi asi kaugel, aga erinevalt jalkast ei pea kossukoondise pärast vähemalt häbi tunda, võib ikka vahest rõõmustada ka. Meenutame näiteks hiljutist võitu Leedu üle. Kui jalgpallikoondisel on viimsest 13 mängust 11 kaotust ja 2 viiki, siis korvpallikoondisel 8 võitu ja 5 kaotust. Korvpallurid on jõudnud taasiseseisvuse ajal 4 korda EM finaalturniirile, jalgpallurid mitte kordagi. Kossukoondises mängivad põhimehed Euroopa tugevates kõrgliigades, paar meest Ameerikas, jalkas kohalikus liigas (mis on Euroopa nõrgim) või mingites täiesti teisejärgulistes välismaa liigades.
Muide, kas keegi teab kes on Eesti korvpalliliidu president? Ilmselt eriti mitte, vaatasin järgi, et alates aastast 2020 Priit Sarapuu. Need on seal iga 4 aasta tagant vahetunud. Jalgpallis on meil isake Pohlak juba mäletamatust ajast peale juht olnud ja hoolimata järjekindlast luuserdamisest valitakse alati tagasi Putinile sarnase toetusprotsendiga. Tuleb välja, et selline brežnevlik stagnatsioon ikka kuigi edukas valitsemise viis ei ole.
Kui meie mehed, kes mängivad Eesti liigas ja nõrgemates välismaa liigades saavad pähe Barcelona, AS Roma, Liverpooli, München Bayerni ja teiste tippklubide mängijatelt, siis ei ole see häbiasi vaid tasemete erinevus, mille üle ei saa parastada vaid millega tuleb tegelda. Kas "häbi" vältimiseks peaks loobuma valiksarjades ja maavõistlustel osalemisest?
Taseme erinevus jah, aga millest see tuleb? Miks meie jalgpallisüsteemist tulnud noored ei jõua Euroopa tugevamatesse kõrgliigadesse (isegi mitte tabeli lõpus olevatesse klubidesse), aga korvpallurid jõuavad. Ometi on meil jalka harrastajaid kõvasti rohkem. Ja tosin aastat tagasi oli meil Euroopa keskmiku tasemel klubides mängivaid koondislasi isegi rohkem kui nüüd. Aga meie Karvases Vestis Juht ei näe mingit probleemi, peaasi, et "sisekliima" oleks hea (nagu ta hiljuti ütles).
Bakuu Neftši mängijatega saime ka end võrrelda, pakkusime suvalistele karvajalgadele kena võidu, valikmängudes võõrsil nad sellega hakkama polnud varem saanud. Uhke tunne, et mängusõpru hoiame.
Eesti-taoliste satsidega mängimise põhimure teistel on, et vigastusi ei tuleks. Mängu võitja on üldiselt selge. Ka keskmikel nagu Poolal ja Soomel on sama mure. Vastaste mängujärgsed kommentaarid ja meemid ütlevad nii mõndagi - tõesti on piinlik.
Miljoni seest ei tulle vajalikul tasemel mängijaid. Üksikuid tuleb kuid vaja et ühes põlvkonnas sünniks 11 ottmõtsnikku. Soome panustab väga jalgpalli ja kasutab oma moslemeid neegreid aga ei tule tulemust. Väga loll oli minna pakkuda end soomlastele peksukotiks. Ju soomlased maksid pohlakule.
Korvpallis on lootust sest meeskond on poole väiksem. 13 staari asemel piisab 5-7 ässast ehk väikerahvale saavutatav. Mida tegi Läti kossu MM-il? Super esitus.
Härra Pullerits, millal meedia ette võtate? Läti ja leedu kossumehed on NBA-s esimese järgu staarid, nendega teevad intervjuusid USA konservatiivsed elustiililehed, aga meie meedia kirjutab soome rallimeestest ja soome suusatajtest keda ainult Soomes ja (tänu meie rottmeediale) ka Eestis teatakse. Mujal mitte. Mis toimub?
Hm, kes me??? Mina küll ei kannata. Ei vaata ja elan rahus.
Teate, mis on lollus. Loll on arvata, et kui Eestimaa saab ühtlaselt vutikaarhallidega kaetud, siis saavad meist sama head futbolistid nagu meist 3 korda väiksematest islandlastest. Jah, Island on saanud finaalturniirile ja edasi...sittagi. Tehku rahulikult edasi oma paraadala käsipalli ja vahelduseks muid pallimänge.
Manduv Martinson digižurnaalist arvas, et oleks vaja universaalhalli, kus kõike mänge saaks pidada kümnete tuhandete pealtvaatajate ees. Kossus olevat meil väga kõva põlvkond. Kuidas võtta, mängude ülevaadetes on Drell, Kotsar, Kullamäe peamiselt rollis, kellele tehakse ärtusti kaitses ja rünnakul. Ah jaa, Raieste ja Kriisa olevat ka head pallurid?! Tulge mõistusele oma taristujutuga. Isegi Sõõrukas pole nii oinas, et raha välja käiks. Toetame talvel suusaradade tegijaid, suveks teeme kergejõustiku staadionid korda ja paremaks. Kogu taristu.
Muide samasugune pereäri nagu on jalgpall on ka tegelikult male. Iga vähegi asjalikum eesti maletaja teab,kuidas asjad käivad ja miks üks mees, keda vähesed sallivad ,juba ca 30 aastat alaliidu eesotsas püsib.
Aeg on spordi korruptsioon välja juurida. Kas Pullerits oma liider sõpradega teeb ära?
Jalgpalll võtab tõepoolest tohutud võimalused teistelt spordialadelt kust sirguks tippsportlasi ja vahest isegi olümpiavõitjaid. Meeletu raha kulutatakse ja aina "targemaid" harjutusi tehakse...aga trenni mitte. Mu 8 a laps jookseb 10 km ka kiiremini kui enamus koondise jooksjaid kes ei jaksa alla 35 minuti joostagi. Üks kriteerium koondisse võikski olla tagasihoudlikult veel nt. 38 minuti alistamine.
Küsimus polegi, et meie mängijad ei jõua Euroopa tippklubidesse või isegi tippliigadesse.
Suure küsimuse "miks koondis on sitt?" teine pool on see, et "miks meie mängijad isegi Euroopa keskpärastesse liigadesse üldiselt ei saa ning kui keegi saab, siis istub pingul või saab vigastada??". Ja kolmas pool "Miks on isegi kääbusriikide klubid, kus harrastajad mängivad, meie klubidele väga kõva pähkel pureda ja liiga sageli ka hambaid murdev pähkel?"
Tegelikult see ei olegi probleem, et nagu PP ütleb - jalgpall teeb Eestile häbi. Ei usu mina, et pool Euroopat ja maailma meie üle irvitaks. AGA, probleem ON, et riik/rahvas/ühiskond vajab edu ehk õnnestumist (spordis) ja on nõus sellesse panustama. Ja nagu me "juuresolevalt pildilt" näeme, seda teebki. Maksab ja ohverdab ennast segaseks. Jalgpalli pean silmas. Selge see, et peale naisekandmise ja jääpurjetamise pole alasid, kus võiks igal aastal medalite sadu oodata. Aga on ka klassikalisi alasid, mis eestlaste genotüübile sobivad ja mida saab mõistlikul viisil Eestis harrastada ja kust oleks suhtkoht ootuspärane oodata võidurõõmu ehk edu. Aga EI - jalgpall on röövinud selgelt ebaproportsionaalse osa igasugu ressursursist (nii inimesed kui raha) Ja see teeb tigedaks.
00:21 hea kommetaar kohe näha haritud inimesed kogukonnas.
Eesti olümpiakomitee antud toetused alaliitudele perioodil 2019-2023
1. Võrkpalli Liit - 4,1 miljonit
2. Korvpalliliit - 3,6 mln
3. Jalgpalli Liit - 3,1 mln
4. Kergejõustikuliit - 2,4 mln
5. Käsipalliliit - 1,8 mln
6. Ujumisliit - 1,2 mln
7. Maadlusliit - 1,1 mln
8. Jahtklubide Liit - 1,1 mln
9. Suusaliit - 1,1
...
53. Nimekirja lõpetab Ronimisliit - 6171 eurot
Sportmängud on äri ja tööstus. Vaata kui palju teise kolmanda järgu väljamaa treenereid ja mängijaid siin oma kurrunurruvuti eest palka saab. Milleks neid siin Eesti maksumaksja kulul ülal pidada? Kui küsiti isamaa poliitiku Kriiski käest miks provintsi korvpalli meeskondades paksult neegreid mängib kas see on sport või äri, siis sai Jaanus väga pahaseks.
Oh hell käsipall mis sport see on?
16.52
Ah jaa nüüd kui alaliitudele antud rahad kirjas võin ka seletada, miks ma enam ühtegi kodumaist spordisaadet üheltki alalt ei vaata. Olin suvel meedia, tõsiste inimeste, vunktsionääride ja treenerite poolt üles köetud. Kohe pidi tulema Hõbeliiga võitnud võrgunaiste triumfikäik kodusest alagrupist finaalturniirile, milles mittekeegi ei kahelnud, sest niipalju raha oli mängu pandud. . Tuhanded ostsid fännisärke, saalis oli tunne kui laulupeol, kaasaelajate kisa kostis Sõrve sääreni. Saalis oli vist esimest korda ajaloos riigi president. Viie mänguga võideti 5 (loe viis) geimi. Polnud ei meisterlikkust, koosmängu ega tahtmist. Vaatamata treeneri ülikavalatele lüketele, targale näole ja fännide toetusele. Järeldus - tegelege elus millegi muuga peale rahalugemise ja hammastekiristamise.
Kas tegemist pole peamiselt pearahade jagamise tabeliga? Nagu näha siis suruvad lapsevanemad oma võsusid karjamentaliteedi harrastustesse. Miks? Kuidas neid ja noori karjaefektiga ära tinistatakse? Selles on küsimus. Äkki on midagi tarka kõrva taha panna. Vutimehed on vallutanud ära ratturite treki. Ometi vaatemänguline ala. Aga Eestis väljaauretatud.
Pullerits peaks Kriiskile peapesu tegema.
Asi on teie liigsuurtes ootustes, 12:10. Itaalasest treener, keda meie vollepiigad usaldasid, jättis nad maha. Selline kord on eesti naise traagika - võõramaine hurmur tuleb ja läheb, jäävad vaid nutuniisked silmad. Hoopis teine lugu on jalkaga, neid õnneotsijad, kes siia on jopanud, neist on raske lahti saada. Mujalt nad tööd ei leiaks.
Eestlane pole karjaloom, kes hulgakaupa palli taga ajaks. Eestlane on põikpäine individualist. Eesti mehe arhetüüp on AV. Kõva töömees, kes näitab maailmale, mis masti siinne rahvas on. Üksi kõigi vastu. Krutskid ja vimkad ka sees. Ma trehvasin aastaid tagasi temaga Herne poes, ostis 2 pudelit lauaviina. See oli "rahvusliku põlve aegu". Pealt määris viinaga, seespidiselt kasvuhormooniga. Küllap hääd kõrvalmõju sai muul ajal kah pruugitud. Niimoodi need maailmaasjad käivad. Loodetavasti suudab PP FISi lehel märgitu kustutada ja AV hea nimi saab taastatud.
13:42 õige
Roland Murakas andis teada 13 aastasena noorte suhtumisest karjaaladesse nii:"Et pikad rallipäevad roolis vastu pidada, teeb Roland ka muud sporti: käib Koerus jalgpalli ja Paides võrkpalli mängimas. «Need alad teevad mind tugevamaks,» põhjendas ta. «Võrkpall on eriti hea käte treenimiseks, sest rooli on tegelikult päris raske keerata. Eks jaladki vaja tugevust, et pedaale talluda.»" Samas nagu näha, need kõrvalalad teda teravasse tippu ei viinud. Põhjuseks on ilmselt nõrk muskel, mida pallimäng väga ei kasvata. Viideti lõbusalt aega, ei tehtud tänavatel lollusi. Nagu alaealiste koloonia.
13:42 -- AV head nime pole võimalik taastada. Mis sellisel kujul s..aga määritud, see on igavesti määritud.
Oli selle kasvuhormooniga kuidas oli aga Polotoranini ja oma poja veredopingu osas ei jäänud miskeid kahtlusi -- mõlemad tabati teolt ja tunnistati süüdi. Pole mõtet arvata, et AV asjast midagi ei teadnud kui koos MA-ga Poltoraninit treenis.
Aga nii palju julgust ei jätkunud, et oleks peale juhtunut mõne sõnaga asja selgitanud. Dopingupatune poeg kadus kui maa alla, jättes vaid emme kaudu lühikese teate, AV ise jättis minemata ka Austria kohtusse Seefeldi dopinguasja arutelule. Argpüks, mitte kangelane.
Kui Eesti suusatamine tahab veel kunagi porist tõusta, siis AV tuleks suusaradadelt väga kaugele hoida -- nii suusaliidul kui Estoloppetil võiks jätkuda nii palju mune, et paluda AV-l mitte osaleda, vähemalt seni kuni Seefeldi teema on lahti räägitud. Ja keelduda registreerumast, kui asjaosaline muidu aru ei saa. Eks siis AV võtku advokaat ja vaidlustagu kui soovib.
Loodame, et AV hindab PP püüet FISi leht puhastada dopsinfost, mistõttu annab lähitulevikus paljastava intervjuu vanemtoimetajale, milles selgub nii mõndagi põrutavat. Koos MAga.
Kas enne avameelitsemist ei pea ootama aegumistähtaegade kukkumist. Kunagi siin Roosikrantsi spetsialistid suutsid sel teemal oma kompetentsi kogukonnaga jagada. Keegi äkki teab millal see juhtub? Olümpiavõitja pension vist väga ei andesta ja kipub ära kaduma kui liiga palju tõde rääkida.
Üleüldse mis jama selle olümpiaga on? Kuldmedal sisaldab vaid 6g kulda ja samas väärtuses hõbedat. Kõik kokku alla tonni euro. Samas iga sportlane saab ka rohkem ettevalmistusraha kuus kui see medal väärt on. Kes kurat seda jampsi haibib, rahanumbreid nagu keegi ei tunnegi ja ega eestlastest oümpiastaare ei tea valda enamus välismaalastest. Mis poliitika selle olümpiaga siin Eestis on, kelle märg unistus see on?
👍
Ah, mis sa tänitad. Kaua võib.
https://www.delfi.ee/artikkel/120281875/eestiski-laialdaselt-esindatud-vene-oigeusu-kirik-kuulutas-ukraina-ja-laanevastase-agressiooni-puhaks-sojaks
Viimane aeg on sibulatornid Toompealt maha võtta, suusad alla panna ja uude asukohta libistada. Kasvõi Linnahalli kõrvale või asemele.
Sibulatornide kaitsele viskus kogu meie konservatiivne vägi. Eelk papikesed ja Varrovoog.
On võimalus veel sibulatornidele kamoflaaz peale panna tellingute külge riputatuna. Sõjaaeg. Konservatiivvväärtuslikku paika peab ju taevast ja maalt vaadates nähtamatuks tegema. Täitsa jokk värk.
Postita kommentaar
<< Esileht