Pullerits: Rasmus Mägi eksib - Eesti kergejõustik on omadega ikka täitsa pekkis
Tahaks kuulda selle hinnangu kinnituseks argumente. Võib olla pe***s ei ole, aga headest aegadest kehvemal tasemel küll. Kinnituseks kas või tõsiasjad, et Pariisi pääses ainult 25 sportlast (neist kaks, Heiki Nabi ja Mart Seim, viimasel tunnil seetõttu, et tekkis ootamatult vaba koht) ning ei saadud ainsatki medalit. Kohad esikümnes on tublid, aga ikkagi poodiumilt väljas.
100 meetri jooksu tänavust edetabelit juhib Karl Erik Nazarov 10.31ga. Sellega ei saa tiitlivõistlustel startigi. 200 m selle aasta edetabelijuht on Lukas Lessel (fotol ülal vasakul) ajaga 21,27. Euroopa tase, mis ei ole maailmatase, algab sekund kiiremast ajast. 400 m edetabelis on eesotsas Rasmus Mägi ja kümnevõistleja Johannes Erm 45,51 ja 46,81ga. Kolmas aeg on alles 47,26.
1500 meetrit on kaks meest suutnud joosta 3.48ga, kolmas aeg on juba 3.50 ning üheksas aeg juba üle nelja minuti, ligi 4.05.
5000 meetrit juhib Tiidrek Nurme 14.10ga. Edetabeli kuues aeg on juba üle 15 minuti.
10 000 meetrit pole keegi suutnud joosta alla 30 minuti.
Tahate veel tõendeid allakäigust?
Kõrgushüppe edetabeli esimene tulemus on 2.12 ning teine ja kolmas võrdne naiste maailmarekoridga 2.10. 11. tulemus on juba alla kahe meetri – 1.99.
Kaugushüppes on seis veidi rõõmustavam – tänu Ermile, kes hüpanud 7.91. Aga kümnes tulemus on ainult 7.18.
Kolmikhüppes on Viktor Morozov saanud kätte 16 meetrit – 16.17. Kuid juba teine tulemus ei küüni 15 meetrinigi – kõigest 14.56.
Kuulitõukes on kaks meest suutnud saada kirja rohkem kui 19 meetrit, neist parimana Jander Heil 19.59. Aga juba neljas on kümnevõistleja Karel Tilga 16.59ga.
Hiljutisel paraadalal kettaheites pole keegi suutnud ületada isegi 60 meetri joont.
Odaviskes on ainult kaks meest suutnud visata kaugemale, kui 70 meetrit. Juhib Kunnar Erich Viisel 72.85ga, teine on Õiglane 71.89ga.
Nagu näha, siis nii mitmelgi alal kuuluvad tippu kolm kümnevõistlejat, ilma kelleta oleks pilt veelgi masendavam. Teiseks, kindlasti on enamik siin nimetatud nimesid enamikule täiesti tundmatud, mis on seletatav sellega, et oma Euroopa mastaabis kesiste tulemustega pole nad suutnud Eestis uudiskünnist ületada ning sedasi pole neil ka olnud võimalust spordihuviliste mällu kinnistuda.
Eesti kergejõustik ei ole ainult alla käinud, vaid on ikka täiesti pe***s, kui kasutada Rasmus Mägi pruugitud sõna. Kes vastutab?
Foto 1: Olümpiamängud Pariisis. 400 meetri tõkkejooksu finaal. Rasmus Mägi. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 2: Kiirjooksja Lukas Lessel kergejõustiku talvistel meistrivõistlustel. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 3: Keskmaajooksja Uku Renek Kronbergs 2022. aasta märtsis. Foto autor: Kristjan Teedema, Tartu Postimees / Scanpix
Foto 4: Leonid Latsepov Roomas EMil poolmaratoni jooksmas. Foto autor: Eero Vabamägi, Postimees/Scanpix
Foto 5: Eerik Haamer hüppamas teivast mullu juunis Poolas Chorzowis. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 6: Eestit esindav Adam Kelly Rooma EMil vasaraheite kvalifikatsioonivõistlusel. Foto autor: Eero Vabamägi, Postimees/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 12:17
kommentaare: 35
35 Kommentaarid:
Kümpivennad toodavad Teigamäele medaleid ja kõrgeid kohti - see on nii õnn kui õnnetus, ja trump EOK presidendivalimistel. Kümps (mitmevõistlus) tõmbab teised kergeraksualad tühjaks lisaks välisvaenlastele (peamiselt jalka). Üks näide - öelge, miks punnitatakse Hausenbergi mitmevõistlejaks. Arendanuks ta kaugust, võib-olla oleks terve ja edukas sportlane. Paralleelselt tasub jälgida Ehammeri valikuid. Eestis oleks ta kindlasti ainult kümnevõistleja.
Kas mitte noorte tiitlivõistlustel kõrguse finaali saanud Bruusi ei suunata samuti mitmevõistluse suunas?
Bruus on tänavu 7. augustil hüpanud 1.87. Ehk rohkem kui Pihela OMil. Aga Teigamäe süsteem nullis ta ära ja sealt august on väga raske välja ronida. See on tõesti Teigamäe otsene samm ja teene Eesti kergejõustiku tulemuste kujundamisel.
Bruus on 27. juulil Rakveres teinud seitsmevõistluses 5013 punkti (sh kõrgus 1.82). Selle summaga on ta tänavuses Eesti edetabelis alles kaheksas, kaotab liidrile rohkem kui tuhat punkti. Mis mitmevõistlus?!
Kümnevõistlejad saavad ilma EKJL-ita väga hästi hakkama. Ega ma ka kõiki asju päris peast tea, aga Ermi asju ajav Holger Peel on nn süsteemiväline tegelane, isegi vist kohati opositsionäär; ta on ise pannud Ermi tiimi kokku. Kas Tilga enamikku aega hoopis välismaal ei treeni? Ja Õiglane ka? Kümnevõistlus on ala, mis edeneb EKJList sõltumata.
Ei, Bruusile kaevas auku üks teine onu, aga õnneks sekkuti ja ei vaadatud nüüd mööda, nagu mitmete teiste puhul.
EOK presidendi valimine on täiesti teisejärguline võõras mure. Tuletame meelde. Kelly ladus baasi ja tegi oma debüüdi erakapitalil, mitte EOK igati toetavale õlale toetudes. Ehk siis mass eraisikuid panustavad ise ja kui mõni osutub edukaks siis EOK presidendid riisuvad au ja kuulsuse kuigi EOK süsteemi panus on imaginaarne ning seotud ainult tulemuse bürokraatliku vormistamisega.
Tuleme siit tagasi küsimuse juurde kas meil on vaja terveid ja kaua toimetavaid eestlasi või medaleid iga hinnaga? Kaljulaid on siin selgelt oma seisukohta väljendanud. EOK ei oma institutsionaalselt selget seisukohta selles küsimuses. EOK on ikkagi meelelahutustööstuse suurtegija rahvusvahelise olümpialiikumise ripats ja ei saa seetõttu rahva tervist meelelahutusele eelistada. Seega jah Kaljulaidil pole šanssi aga teiste osas pole ju vahet. Sõõrumaa on tõepoolest selles osas sümpaatsem, et tema juhtimise ajal pole nui neljaks medaleid taga aetud ja võime rahvana rahulikumad olla, et meie järeltulevat põlvkonda ei hullutata massiliselt ennast vigaseks võistlema ja treenima. Nõustuda tulebki sellest aspektist blogipidaja Teigamäe vastase positsiooniga kuna viimane ajab just medaleid taga igasuguse hinnaga.
No ja kuhu see uurimine jõudnud on? Poolteist aastat ja rohkemgi on asjast möödas, koguti kokku väidetavalt sadu lehekülgi, aga ei kippu ega kõppu. Ju ei pea asi vett. Ja kõige kummalisem on see, et ei Bruusi ega tema politseitöötajast ema sõnul ei olnud midagi sellist, kus keegi pidanuks käe vahele panema ja midagi takistama. Aga nagu ikka, mõned kaugemalt, eeskätt see uurija Perli, teavad ju paremini.
Kui "meil on vaja terveid ja kaua toimetavaid eestlasi", siis selleks ei ole küll EOKd vaja. Selleks on vaja sotsiaalministeeriumi. Olümpiakomitee tegelegu ikkagi olümpiaga, mitte terviseedendusega.
Kuhu on jõudnud onu hea maine rikkumise juhtum, mille talle põhjustas EKJLi uurimiskomisjoni raport ja otsus?
Olümpiasport (tippsport) ei teki tühjalt kohalt vaid saab kasvada välja laste- ja noortespordist. Muid variante ei ole.
Selleks, et meil oleks ka järgmine Mägi või Õiglane või Jefimova või Kontaveit või Sildaru või Nool või Piiroja jne, peab võimalikult palju lapsi varasest east peale sportima. Esialgu koos vanemate ja vanavanematega lihtsalt aktiivselt liikuma, seejärel leidma mõne spordiala, kus vanemate ning sugulaste-sõprade toel hakata ka võistlema, st sõpradega oma võimeid võrdlema.
Lapsed ei lähe ise trenni, vanemad peavad neid ärgitama ja suunama ja toetama. Kui lapsevanema meelest on sport ning liikumine kasutu ja last las kasvatavad parem nutitelefon, kool ja kaubanduskeskus, ei ole meil baasi, millelt olümpiasport sirguda võiks. Seega see, et võimalikult palju inimesi liiguks ning sporditegemine oleks võimalikult popp, on kindlasti olümpiakomitee teema. Sportlikud inimesed ärgitavad ka oma lapsed ja lapselapsed sportima -- tervem ühiskond on selle tegevuse juures kindlasti boonus.
Väga sümpaatne arvamusavaldus Kersti Kaljulaiult.
Veidi üle 1 miljoni elanikuga Eesti suguses väikeriigis pole mõtet tekitada mitut eri taseme sporti (tippsport, koolisport, tervisesport, liikumisõpetus jne) koordineerivat ja suunavat ja juhtivat organisatsiooni. Aitab ühest küll, EOK sobib selleks väga hästi.
Sel juhul oleks aus nimetada EOK ümber ETOKiks, Eesti tervise- ja olümpiakomiteeks. Siis ei teki väärarusaamisi, millega tegu ja mis on organisatsiooni põhiülesanded.
Mida te topite seda Rataseppa igasse teemasse? Tema enamus tulemused on pettus ja ega ülejäänudki midagi fenomenaalset ole. Igal jooksudistantsil kaotab isegi naistele, maailma konkurentsis täiesti keskmikute hulgas. Ainult seal tundub kõva võidumees, kui katsumuse teeb iseendale!
Blogi peremees võitnuks halvimal päevalgi 800 m distantsil Raitu.
Või oskab keegi tuua esile milles ta tegelikult ka maailmas tegija on?
Ultratriatloni ei tasu väga esile tuua, seal puudub konkurents ning maailmas kokku on tegevsportlasi mõned.
Mis pettus, kas Rait kasutab mehaanilist dopingut? Väga tore on jälgida, et kaua ta jaksab ja kaua tast kirjutatakse. Rait on juba seda masti mees, et kui pildilt kaob, tekib küsimus, mis juhtus, kas kõik on ikka hästi.
Kindlasti võib järgmised mõned aastad peamiselt tegeleda nime otsimisega ja selle sobivuse üle vaidlemisega. Eks siis LA-s, Cortinas, Nizzas ja Brisbane'is selgu, kuidas see Eesti spordile mõjus... 😎
Tundub, et EOK juhtide teema on maas, sest Deivil Tserp võtab asja konkreetselt kokku:
Ma ei saa aru, miks Urmas Sõõrumaa, Erich Teigamägi ja Kersti Kaljulaid pürgivad oktoobris EOK presidendiks või vähemalt mõtlevad sellele? Jaan Martinson presidendiks, Priit Pullerits peasekretäriks ja asi ants!
Ei kasuta mehhaanilist dopingut ega meditsiinilisi, kuid vaadates tagasi kogu tema varasemale tegevusele, siis leiab väga paljude "võistluste" (õige termin oleks treeningute) hulgast ebaausaid võtteid mis muudavad kogu tegevuse olemuse tühiseks e.pettuseks. Sellest on tihti juttugi, aga valdav enamus on mehe voolavast ja heast veenmisoskuslikust jutust pimestatud. (juristiharidusega oskab ja teab kuidas avaldada mõju ja skeemitada)
Heitkem pilk peamiselt 2-5 a tagasi igale tegevusele põhjalikumalt ja ehk märkate ise milles aegajalt pettus seisneb. Ärgem unustagem siinjuures kõrvutada ka raha.
Ehk valgustaksid pimedaid
20:36 on selles suhtes on küll õigus, et ajakirjanikke ja ettevõtjaid on sel mehel õnnestunud igatahes kenasti enda kasuks mõjutada. Pahatihti lihtsalt iseendaga võisteldes või parimal juhul paari konkurendiga, on ta pälvinud suure meedia tähelepanu, saanud sponsoritelt varustuse, ratta, transpordiks auto jne. Osav sell. Ma mäletan, et kui Ratasepast esimest korda lugesin mingi 5+ aastat tagasi Delfis, siis tegi ta vist kolmekordset triatlonit ja üllatas sellega, et otsustas mingi osa rattasõidust ebameeldiva ilma tõttu läbida toas pukil vändates. Hiljem mingil muul ultravõistlusel oli see jama, et tegi justkui maailmatekordi, aga rahvusvaheliselt seda ei kinnitatud, kuna ei vastanud nõuetele jne.
Rahvusvahelist haaret ja uljust oleks Kaljulaidil enim, ta on olnud võidukas rahv.vahelistes organisatsioonides. Ta ei pelgaks Eesti positsioone selgitamast. Ambitsioon oleks ka ROKi sisse murda. Kaljulaid toetab ROKi presidendi kohale Seb Coe'd. Teigamägi on samuti rahvusvaheliselt aktiivne alaliidu kaudu. Lisaks on mehel organisaatorivõimeid rahvusvahelisi võistlusi ja muid kokkusaamisi Eestisse tuua. Seega, rohkem praktilisemat laadi väliskoostöö. Sõõrumaa on esinduskuju, passiivne, mõistev, selfisitegev.
Antidopingu ja spordieetika küsimustes on põhimõttekindlaid seisukohti esitanud Kaljulaid. Teigamägi on printsipiaalsust ka praktikas näidanud. Sõõrumaa on dopingujuhtumites reageeringutelt olnud aeglane või sootuks vait. Eetikaküsimustes möödavaatav.
Koostöölt poliitikutega on Kaljulaid olnud otsesõnaline aga ka polariseeriv. Ladus koostöö tähendab aga paremaid tulemusi spordi rahastamisel. Teigamägi võiks olla konkreetsetes läbirääkimistel valitsuse ja KOVidega konstruktiivne ja edukas. Sõõrumaa suhted poliitikutega on ühest küljest väga lähedased kuni korruptsioonihõngulisteni välja (Savisaare ja Tallinna linnaga koostöö ja bizness), teisalt ega teda väga usaldata.
Kuvand. Kaljulaidi kohta arvasid ja arvavad pässid - viige ta Euroopasse tagasi. Spordiringkond on konservatiivne ja pässe täis. Kuraasikas, esinduslik, majanduses ja innovatsioonis väga asjalik. Teigamägi on tulemusi saavutav, kas või üle teiste minnes. Välimuselt maffiaboss. Sõõrukas on veidrik. Jätab endast lolli mulje.
EOK administratsiooni võiks tuulutada neist enim ehk Kaljulaid. Sukles on ametit pidanud üle 10 aasta. Mandumust paistab igast küljest - ei ideid, ei initsiatiivi. Teigamägi lõhkuma ei hakkaks, kuid omad joped tooks sisse. Sõõrukale on kasulik Sukles ja Suklesele on kasulik Sõõrukas. Jääb nii, nagu kogu aeg on olnud.
Kokkuvõtteks: nende vaid mõnede punktide juures on kolme eristumist näha, mis on suurepärane valiku tegemiseks. Kas kolm ka kandideerimiseni jõuavad, näitab aeg. Välistatud pole ka üllatus ehk must hobune.
Priit reaalselt toodab selliseid jutukesi, kuna ta ilmselgelt vihkab Teigamäe “metoodikaid”, aga samas fännab Mehis Viru “metoodikaid”. Padre kogenud konspiraatorina peaks varjatumalt tegutsema, praegune oli alt latti minek sada protsenti.
Ma ei saa aru teie entusiasmist ja kirest teemal, kellest võiks saada järgmine EOK president. See on mõttetu õhu võngutamine. Sellel pole Eesti spordi tulemuste kohalt mingit tähtsust, kes selle konkursi võidab, sest elu näitab: mida kõike ka kandidaadid aja jooksul kokku pole lubanud ja rääkinud, ega see midagi muutnud ole - raha sporti nad nii palju juurde tuua pole suutnud, et see midagi märkimisväärselt mõjutaks. Tööd tehakse ikka n-ö allpool, klubides ja peredes ja väikeprojektide käigus.
Teema oleks see, kui siin arutataks, kes võiks tõsta Eesti keskmaajooksu taset; kes võiks tõsta kaugus- ja kõrguhõppe taset; ja kuidas. Keskenduda selle asemel EOK presidendi kujule on täiesti mõttetu energia raiskamine. Veel kord: sellest ei sõltu peaaegu mitte midagi.
Oi-oi-oi, kuidas see tähtsusetu on? Vaata ise - kui Teigamägi võidab EOK konkursi, siis EKJL hakkab uut juhti otsima. Seal aga võivad ju teie sõbrad, kergejõustiku dissidendid kandideerida ja ala võimsalt punguma panna.
Olümpiamedaleid toota on suhteliselt lihtne ja rahva tervist on parandada ka lihtne. Enamus siinsed lugejad on kasvanud üles sel ajal, kui trennis sai käia tasuta. Tänapäeval lapsed niigi liikuda ei viitsi ja kui suure vingumise peale vanem saab lapse trenni, siis lõpmatuseni vanem ei viitsi ka võidelda, eriti kui see viib perest raha välja. Paljudel ei ole võimalus käia mitmetes trennides, sest kõik maksab. Nii, aga kust raha saab? Väga lihtne. Lastetoetused. Miks kurat neid on vaja maksta? Koolilapsed maksavad koolilõuna eest päevas mingi veidi alla euro, kuus oma 15 euri. Lasteraha on 80 euri. Miks on vaja lisabürokraatiat? Ülejäänud lasteraha jäägu trennide rahaks, et laps saaks käia nt 3x nädalas trennis tasuta. Milleks maksta see raha vanemale, et too omakorda annaks selle raha kooli toidurahana ja trenni näol tagasi. Kui see raha ära võtta, siis hakkaksid lapsed rohkem trennis käima. Koolides tuleb tagasi tuua kehaliste testide süsteem, üleriigiline. Saab jälgida lapse arengut. Nii tehakse ka Sloveenias. Testi tulemustest saaks lastele teha nö tervisekaardi, kus näha kehaliste võimete areng(taandareng) kehamassiindeksid jne. Riigile/koolidele tuleksid koondandmed. Saaksime ka teada, kus on tugevamad õpilased, kas Viljandis või Hiiumaal jne.
Norra ja Sloveeia rahvaarv on väga väikene võrreldes sellega mis tulemusi nad teevad. Meil Eestil on ressurssi küll ja veel. Tuleb need lasterahad ära võtta ja selle eest lapsele süüa anda ja tema tervist edendada. Pole vaja, et vanemad endale selle eest küüsi paneks või bensiini ostaks.
Padrel on õigus, kes on president pole nii oluline kui sellel välja lastakse paista. Praegune president on alati kandideerimisel rahast rääkinud mina toon raha - 8 aastat aga medalite kogused kahanevad. Mõõduvõtmiseks paneks 2. Meest ka Presidendi ratta selga ja jooksma, kelle tulemused parimad see saagu ametisse.
12:51- ga päri milleks need lastetoetused. Makske see raha tõesti toidu ja trennide peale. See olekski personaalne riik. 3 täisealise lapse vanem.
Tänapäeva lapsed pole midagi laisemad, vaid lapsevanemad on mugavamad ja lödipüksimad kui omal ajal. Hinnanguliselt on õppetükkide kodutöö osakaal madalam kui tänastel vanematel oli. Huviringideks jääb aega küll, kurat, kui pered raha oma laste arenguks ei leia, et treenigtunde kinni maksta, siis tuleb peeglisse vaadata.
Kunsti või spordiga tegelemine ei ole alati tore, lõbus. See on distsipliin ja kord. Tuleb teha ka ebameeldivaid asju, mõnikord vastu tahtmist trenni minna, et areneda. Ses mõttes on üleekspluateeritud "nautimise" saavutamine karuteene. Kahtlemata lapsel peab huvi olema ala vastu, kuid laps on samamoodi tegelikult enesemotivaator läbi arengu. Oska suunata!
Noh, mis nüüd ütlete - Karmen Bruus sai MMil pronkdi 1.89ga:
https://sport.postimees.ee/8087762/karmen-bruus-voitis-hooaja-parima-etteastega-peruus-mm-pronksi
Suurvõistluste plika, seevastu...
Mis siin ikka öelda. Tore kui Karmen sellest treeneri jamast ikkagi hakkab vaikselt üle saama ja tulemused paranevad. Mingi aeg tundus juba, et üks noor talent on jälle kaotatud.
Hakkab üle saama... Kersti Viru andis mulle sel teemal Limast intervjuu, kus räägib ausalt ära, mis kõik on toimunud. Vaat see, mehed, on litakas!
See intervjuu on tõesti litakas, sest tuleb välja, et KB treener on endiselt MV. Õnneks on ees ootamas keskkonnavahetus ja USA - palju edu!
Jah, see on ülikarm litakas Eesti kergejõustikujuhtide pihta:
https://sport.postimees.ee/8087988/pronksmedali-voitnud-bruusi-treener-karmen-tommati-kergejoustiku-solgiauku
Mitte ainult. Ka kurikuulsale Tartu Kalevile. Kuid see on ühe poole jutt. Suunavad, osapoolt teenindavad küsimused on selgelt näha. Ootame nüüdTartu Kalevi ja EKJLi seisukohti.
😄👍
Sa peaksid ennast häbenema Priit
Priit, ma pooldan seda, et igasugust saasta ei tõmmataks päevavalgele enne, kui asjad pole õigussüsteemist läbi käinud. Ei ole ajakirjanik pädev, et hinnata tõendeid, mida ta ei pruugi näinud olla. Järgmiseks, et prokuratuur pole suutnud süüdistust esitada ei tähenda, et seda ei tule või "ju siis pole vettpidavaid tõendeid". Teema hakkas maha rahunema ja pr Viru pidas vajalikuks jälle ventikas sisse lülitada ning sinna pajatäis sitta visata.
Ja tagatipuks oli ajakirjanikul vajadus ilmselgelt ja arusaadavalt õrnas hingelises seisundis isiku mõtteavaldusi kirja panna.
Iga pädev ajakirjanik peaks tunnetama teatud piire, mis erinevatel inimestel võib küll olla siia-sinna või sootuks ähmane, aga siiski, see on elementaarne sotsiaalne intelligents. Te ju teete täpselt seda, mida alaliit? Ütlete küll, kogu alaliidu avaldatu on noorsportlase karjäärile hävitavalt mõjunud, aga kas te ei arva, et selle teema elluäratamine teeb tegelikult täpselt sama? Ja teha seda veel selliste argumentidega nagu "saime vanad dressid", "ei võetud treenerina kaasa" ja lõppjäreldus on see, et alaliit on paha. Mulle ka see kuramuse EKJL ei sümpatiseeri, aga strateegiline tarkustera ütleb, et targem annab järele.
Postita kommentaar
<< Esileht