Viisin oma tosin aastat vana Treki maastikuratta, mille ostsin olümpialinnast Salt Lake Cityst, Kalle Kirsiaia juurde Velotandemi rattaärisse. Esimene pidur oli lakanud töötamast, tegi klõkk ja klõkk, aga ei pidurdanud ühtigi. Kirsiaed rääkis, kuidas üks naine oli samuti toonud ratta tema juurde hooldusse ning kui ta ütles naisele, et pidurid vajavad ka vahetamist, oli naine öelnud, et järgmine kord.
Mõni aeg hiljem tuli naine rattaga uuesti hooldusse. Ta oli muutunud. Nägu oli katki kraabitud. Selgus, et auto oli talle ette keeranud. Nii et piduritega pole nalja.
Kirsiaia juures on huvitav käia, sest tal on lõpmatuseni põnevaid lugusid rääkida. Näiteks küsisin, kas sel ajal, kui tema tippmehaanikuna tegutses, olid ka sellised sprinterite lahti vedamise rongid, nagu nüüd. Ta ütles, et vene ajal mitte, kuid proffidel välismaal olid juba küll. Ja rääkis loo, kuidas keegi Eesti ratturitest - vist oli jutt Jaanus Kuumast, kui õigesti mäletan - oli ühel võistlusel teise meeskonna rongi püüdnud sisse ronida ning oli selle eest kõvasti sõimata saanud. Küsisin, et ega keegi ju seda keelata saa, võistlus on võistlus. Ta vastas, et on siiski ka kirjutamata reeglid ning järgmisel võistlusel tuleb samade meestega jälle koos sõita - taipate?
Rääkis ka sellest, kuidas ühel MMil oli Itaalial olnud väljas 14 meest -
eks seda arvu pea kontrollima, kuid ega täpne arv siin nii oluline
olegi -, kes olid ees paarisrakenditena muudkui üksteise alla uhanud,
nii et keegi teine ei pääsenud löögilegi, ja kui siis lõpp lähenes, oli
Mario Cipollini, kes polnud jalatäitki tööd teinud, uhkelt eest sõitnud
ja võitnud. Mis sellise võistluse mõte on, küsis Kirsiaed retooriliselt.
Ju siis sellepärast edaspidi riikide meeskondade suurust MMil
vähendatigi, oletas ta.
Küsisin, kui perspektiivikas on Madis Mihkels (fotol paremal). Ta ütles, et Mihkels on väga pikkuusilik sõitja. Ja rääkis Aavo Pikkuusist paar lugu. Näiteks sellest, kuidas ühel võistlusel, kus finiš oli staadionil söerajal, oli Pikkuus läinud kahe konkurendiga lõpuheitlusse nii, et oli kurvis liikunud nagu söerajasõitja: tagumine jooks lohises külg ees, tema aga hoidis leistangi kurviga vastassuunas; konkurendid, kes seda ei osanud, olid loomulikult hooga välja sõitnud. Ja samuti sellest, kuidas ühel üleliidulisel võistlusel panid armeemehed talle ühe oma ratturi saba peale, aga kui siis tuli mägedes kiire laskumine ning üle tee voolas vesi, oli Pikkuus korraks lasknud tagaratta justkui vibama, mille peale armeemees oli nii ära ehmatanud, et ütles hiljem treenerile, et saadetagu teda tagasi kas või väeossa, kuid tema Pikkuusi sabas enam ei sõida.
Mihkelsi sitkuse kohta rääkis Kirsiaia kolleeg, et aastaid tagasi Tartus ühel krossil, kus tuli hüpata üle mingi tõkke, olid kõik tulnud selle eel sadulast, kuid mitte Mihkels. Viis korda oli ta proovinud sellest rattaga üle hüpata, kuid alati kukkunud. Aga ta ei jätnud jonni. Kuuendal ringil üritas veel - ja saigi üle.
Ahjaa, et kuidas siis profid pidurdavad? Ega Kirsiaed sellest mulle väga rääkida tahtnud. Ta pelgas, et amatöörid hakkavad järele proovima ja siis on õnnetused käes. Aga lõpuks siiski seletas. Ei tea, kas on õige, kui ma siin sellest edasi räägin?
Foto 1: Prantslane Julian Alaphilippe lamab maas pärast kukkumist jalgratturite MMil Zürichis grupisõidus. Foto autor: AP/Scanpix
Foto 2: Afganistani naisratturid Masooma (vasakul) ja Zahra Alizada treenimas 2015. aasta veebruaris Kabuli lähistel. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 3: Alessandro Petacchi (vasakul) võidab 2003. aasta 10. mail Giro d’Italia avaetapi Mario Cipollini ees (keskel). Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 4: Madis Mihkels tänavuse Tour de Wallonie teisel etapil. Foto autor: IMAGO / Photo News / Scanpix
Foto 5: Tänavusel maanteejalgratturite EMil Belgias tuleb grupisõidus võitjaks Tim Merlier Belgiast. Teise koha saab Olav Kooij Hollandist (paremal) ning nende vahel on näha end kolmandaks pressinud Madis Mihkels. Foto autor: AFP/Scanpix
30 Kommentaarid:
Pidurdamisest pole mõtet maastikuratturitele rääkida. See peaks kõigil juba selge olema kuidas perse sadulast taha poole lükatakse ja esipidurit halastamatult tõmmatakse. Vanad ja paksud maanteratturid seda nippi väga ära ei õpi ja panevad naksti üle nipli koos jubedate tagajärgedega. Arvestades siinset kontingenti, siis ei tasu sellest ohtlikust variandist väga rääkida, pärast advokaadid esitavad hirmutavaid kirju rahanõuetega, et vot Priit rääkis ja jättis midagi väga olulist ütlemata.
Madis on muidugi üle küla mees. Jõuab sõita ja mõistab piduri peent tööd. Aga selle suve tähtsaima võistluse võit jäigi saamata. Rahinge järve tõusul näitas Pullerits kuidas mehed sõidavad.
Ei saa poisike ikka suurte meeste vastu. Kuid ärme kaota lootust! Las poisinaga teeb talv läbi trenni ja küll ta kevadel proovib uuesti. Peaasi, et talvel paneks soojad villased sokid jalga, muidu külm võtab ära.
Pulleritsult pähe saada pole häbiasi.
Nii see on. Kui selle nüüd avalikuks tegite, siis jah, profid kasutavad esipidurit - et miks? Mõelge ise: tagumine ratas/jooks on ju vedavas funktsioonis. Kui sellel hoo maha pidurdate, ongi hoog maas, aga kui kasutada esipidurit, siis tagumisele rattale jääb inertsist ikkagi hoog sisse. Nii sain mina sellest aru. Kuid kindlasti ei kutsu ma kedagi üles seda katsetama. Kes proovib, teeb seda omal riisikol.
Profid ju ei pidurdagi eriti, pidurid on nii nagu igaks juhuks julgolekugarantii. Ja seda ei maksa tõesti amatööridel proovida, peas blokib ära ja kere teeb vea ja ongi valus pauk.
Esipidur on efektiivsem mitmel põhjusel:
Kaalujõud: Pidurdamisel kandub sõiduki kaal ettepoole, suurendades esirataste haarduvust teepinnaga. See tähendab, et esipidur saab rakendada suuremat pidurdusjõudu ilma libisemiseta.
Pidurdusjõud: Esipiduritel on tavaliselt suuremad pidurikettad ja -klotsid, mis võimaldavad tõhusamat pidurdamist. See on eriti oluline kiiretel sõidukitel, nagu mootorrattad ja sportautod.
Stabiilsus: Esipidurite kasutamine aitab säilitada sõiduki stabiilsust pidurdamise ajal, kuna see vähendab võimalust, et tagarattad tõusevad maast lahti.
Kas oled hiljuti pidurdamisega seotud probleeme kogenud või on sul plaanis midagi konkreetset teada saada?
AI
Õnnitleme ka spordiblogi vennaliku pere poolt EOK uut presidenti, super töö!
Täna on Eesti spordis kurb päev. Lootus saada Sõõrumaa sõbralt 100 000 ja Sõõrumaa enda eelmise korra lubadus tuua Eesti sporti 100 miljonit on nüüdseks kustunud. Aastaid on need lubadused meie sporti edasi kandnud.
See-eest "Tuljakus" läheb tuju järjest lõbusamaks.
Las Sõõrukas teeb rahakoti nüüd kenasti peomeeleolus lahti ja saab kergemaks.
Mis seisuga EOK madin lõppes. Ma olin pikalt levist väljas-
PMi sporditoimetuse juht Ott Järvela nimetas Kaljulaidi võitu triumfiks, kuid lahendus saabus alles viimaste toetajate ümbergrupeerumisega ehk napilt.
1. voor: KK-56 häält, US-40, ET-23. Presidenti ei valitud. Kaotaja ET langes välja, andes oma toetuse US-ile.
2. voor: KK-62, US-57, mis tähendas Sõõrukale pakaad ja Tuljakus meeleolukat lahkumispidu. ET toetajad ET sõnade järgi ei käitunud. Suusaliit näituseks, kes toetas 2. voorus KK-d. Kui Martinson esindas spordiajakirjanikke, siis ta võis sarnaselt hääletada: 1. voorus ET ja 2. KK. See on spekulatsioon muidugi. Kuid ET häälte "murdumine" näitab ka midagi, mis on sündmuse huvitavaim osa. Loodetavasti tilgub lisainfot juurde.
Tegelikult huvitaks rohkem, Tuljakus toimus? Meelelahutuslikus uudistemagasini vormis võiks spordirahvast valgustada, kas ja milline olümpiavõitja toetas peomeeleolus küünarnuki rosoljekaussi, mitmenda pitsi järel tehnikaga seotud alaliidu juht viisi üles võttis ja üldse, kuidas valimiste järel mitmed kurbade morsanägudega spordiedendajad peolauas elu- ja võitlusvaimu tagasi said.
Ilmselt hääletati rohkem US vastu kui KK poolt. Lingamimees on seal 8 aastat istunud ja tulemused ainult alla käinud, viimaselt olümpialt tühjad pihud. Aitab talle küll.
Igal morsal on oma mihklipäev. Mõnel saabub see aastakümnetega aga saabub.
Sa võid sportlasi korra petta, võid seda teis korda teha, kuid peale 8. aastat saab tühjast jutust pooltel mõõt täis. Nemad hääletasid US vastu.
jalgratturi elutõde - Pidur on kiiruse surm
Tagumine pidur rattal on lihtsalt lisa kaal.Sai maha võetud .Ratas pool kilo kergem nagu niuhti.
Hea lugu Priit.Rohkem sellist suunda siia.
kes viimasena pidurdab juhtub nii ? - https://sport.err.ee/1609473628/sander-sveitsi-ratturi-surmast-ennast-paneb-ka-motlema-kui-ohtlik-see-ala-on
Fotol 5 on siiski tegemist EM-iga MM i võitis Pogatsar ja Mihkels katkestas. Muud udu ei viitsi isegi kommenteerida. Pikkuus olla enda sõnul ka üle kuristiku hüpanud...
Terv.Tom
Huvitav asi juhtus. Utah' looduspargi pildid kadusid lehmas... ihust. Milles võib küsimus olla? Kogukonna vähene huvi ei saa olla põhjuseks, sest "blogi pilte pannakse üles peamiselt enda tarbeks". Kas a) tegu võis olla nõusolekuta piltide kuvamises avalikkusele, st naine keelas piltide eksponeerimise, kuna neil piltidel oli tema? b) Pilte kasutati mujal ilma autori nõusolekuta teistes foorumites? c) PP-d vihastas ilupiltide võrdlemine Virumaa kaevandustega ja seetõttu tõmbas eetri tühjaks - milleks sigadele pärleid loopida? Midagi veel...
d) telefoniõigus - Utah'i maastik mis meenutab põlevkivi karjääre on konnasilm, millest parketikõlbulik seltskond ei soovita enam pikalt jutustada, mullune lumi või nii. Tuleb reisida teistesse osariikidesse ja leida uusi kohti mida promoda.
Asi lihtne: ega head asja saa lõpmatuseni näidata. Igal tasuta asjal on oma tarbimispiir.
Kus seda raha eest saaks imetleda, suures lehes?
Kes teab, võib-olla. Aga mitte kõike ja mittenii suures mahus kindlasti mitte ning ka kvaliteet ei anna võrrelda.
Kas kvaliteet oli kõrgem blogikajastuses?
Lehes ei ole piltide kvaliteet kunagi nii hea, nagu on nt siin blogis või mujal veebis, kuhu saab pilte hästi palju ja hea resolutsiooniga üles panna.
Saite, sitakotid! Kes looduspilte siin ei näinud, vaadake raha eest nõks kehvemaid.
Puhkus läbi. Aitab pildialbumi vahtimisest ja nii tasuta reisimisest.
Einoo, midagi erilist on veel ikka varuks. Ega ma mööda rahvusparke kondanud, ikka haruldasi paiku pidi.
Postita kommentaar
<< Esileht