Nii et Kelly Sildaru, Eesti spordi imelaps ja seni jätkuvalt suur lootus – Pekingi taliolümpia pronks oli kui lohutusauhind, millele tasus oodata kirkamat järge –, on taas suurest spordist väljas. Üldse spordist väljas. Vasaku põlve eesmise ristatisideme trauma, nagu teame. Ja kuigi ise on ta väljendanud mõõdukat optimismi ja võitlustahet – „olümpia on siiski selge siht ja niisama lihtsalt ma alla ei anna” –, küsin, kas on enam mõtet hambad ristis ja saatuse tagasilööke trotsides punnitada.
Arvan, et ei ole.
Nagu teate, ei esita ma kunagi pelgalt emotsionaalseid väiteid, vaid alati argumenteerin; vastasel juhul pole ühelgi arvamusel minu silmis kaalu.
Jah, me ei tea veel, kui tõsine on Sildaru vigastus ja kui kaua kulub aega selle raviks, aga kindlasti ei ole ristatisideme vigastus kergete killast ja kindlasti ei kulu selle raviks kõigest paar kuud. Milano-Cortina taliolümpiani on jäänud ainult 14 kuud. Arvestades, et sinna pääsemiseks tuleb koguda võistlustel heade kohtadega punkte – ja kindel mats, et alanud hooaeg jääb Sildarul täiega vahele –, on pehmelt öeldes väga keeruline üldse olümpiale pääsedagi.
Oletame, et Sildaru siiski jõuab olümpiale. Aga kas pelgalt see teda rahuldab? Ta on ju harjunud medaleid võitma. Mis mõte on püüelda iga hinna eest olümpiale, kui selleks jääb korralik ettevalmistus tegemata? Hüva, oletame, et läheb nii hästi, et ta pääseb finaali; aga kui suur on teie arvates tõenäosus, et ta suudab seal võidelda medalite eest? Pakun, et väga väike. Pakun, et sisuliselt olematu. Pargi- ja rennisõit ning
Big Air on alad, kus on viimastel aastatel toimunud naiste seas suur areng, trikid on järjest pöörasemad.
Kuid kõige tugevama argumendi suurde sporti tagasi tuleku mõttekuse vastu jätan viimaseks. Sildaru saab veebruaris juba 23. Ta pole enam mingi plika, vaid täiskasvanud naine. See tähendab, et nagunii on tekkimas uute trikkide omandamisel psühholoogilisi barjääre. See tähendab ka, et iga kukkumine muutub potentsiaalselt ohtlikumaks; kergekaalulised lapsed pääsevad tavaliselt kergemini. Arvestades, et teda on tabanud vigastus samas kohas, kus enne üle-eelmist olümpiat, tähendab see, et too koht muutub paratamatult hellemaks ning jätab kahtlemata kartuse alateadvusse.
Lühidalt: terviseriskid lähevad liiga suureks. Tagatipuks – ja sellele noored sportlased tavaliselt ei mõtle – tuleb arvestada, et kõik valusad traumad jätavad kehasse jälje, mis ei pruugi avalduda niipea, kuid suure tõenäosusega löövad välja vanemaks saades.
Niisiis on Sildarule keskne küsimus, kas ikka tasub suurde sporti tagasi püüelda, kui võimalus oma varasemaid saavutusi ületada on peaaegu olematu, kuid tõenäosus lõpetada tagajärgedega, mis hakkavad hiljem mõjutama elukvaliteeti, on üha suurem.
Foto 1: Kelly Sildaru kuu aega tagasi, 28. oktoobril Harju maakohtus. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 2: Kelly Sildaru tänavu 31. mail Kroonika meelelahutusauhindade galal Kruiisiterminalis. Foto autor: Madis Veltman, Postimees/Scanpix
Foto 3: Kelly Sildaru 29. detsebril 2023 Tallinnas Alexela kontserdimajas spordiaasta tähtede auhinnagalal. Foto autor: Konstantin Sednev, Postimees Grupp / Scanpix
Foto 4: Kelly Sildaru ja haski Kira mullu 23. novembril Tallinnas. Foto autor: Taavi Sepp, Postimees/Scanpix
Foto 5: Kelly Sildaru ja tema treener Mihkel Ustav (paremal) mullu 19. juulil Barbie filmi esilinastusel Apollo kinos Ülemistes. Foto autor: Taavi Sepp, Postimees/Scanpix
15 Kommentaarid:
Uus tase, ise küsi, ise vastan. Aga kuhu jääb amatsooniga usutlus?
Võlts empaatia.
Ta ei anna intervjuud. Seega tuleb ise nii ja naa argumente vaagida.
Ja ma arvan ka, et see, mis ta täna vastaks, erineks oluliselt sellest, mida ta räägiks nelja-viie kuu pärast.
Ei, kaine.
Öelge Himmale, et te peaksite tipp-spordi maha jätma, isegi mitte trauma tõttu, vaid seetõttu, et ta ei ole võimeline olümpialt 3. kohta saavutama, mida te Kelly'le ette heitsite.
Muideks ETV ei kanna endiselt murdmaad üle, kas see on talispordirahvale kohane? 2-võistlus ja laskesuusk on kenasti kavas.
On suur vahe, kui seni oled olnud 1.või 2. ja nüüd oled äkki 9., või kui oled olnud 37. ja 52. - sellele on 9. koht kõva saavutus. Esimesele, kes saanud tunda medalirõõmu, on 9. koht rõõmutu tulemus.
Näiteks: olen TMil olnud kahel korral teise saja keskel. Kui siis tulid tulemused 300+ ja 400+, ei tekitanud need mingit rõõmu ja rahulolu. Kuid kes sõitnud aastaid teise tuhande sisse, see läheks 400. kohast küllap pöördesse.
Millest Kelly rõõmu tunneb ja teda inspireerib, formuleerib ta ise, see kas teie olete Tartu maratonil 400 - who cares.
Kas te olete Kelly filmi vaadanud, erinevalt filmidest, mida te privaatselt saate nautida, või keeldute vaatamast, nagu teie mõttekaaslane hr Kriisk? Ja kas ka seetõttu, et sealt võib paista teie mina?
Ma isegi ei räägiks väga Kellyst enam, sest tema tulemused on olevik. Vahest siiski, kuid mitte lähiaastatel. Keskenduks praegustele ja tuleviku noortele. Kas meil üldse on noori kes freestyle suusatamises oleksid edukad tulevikus...? Väga vähe on! Aga siiski mõned päris osavad täitsa olemas. Eestis treenides neist keegi kaugele ei jõuaks, aga kas nad treenivad piisavalt et jõuda?
Olen püüdnud mõista seda valdkonda ja tihti jäänud rumalaks. Olen märkamas siiski 3-4 andekat noort ja paari mudilast. Kui nüüd julgeksin öelda välja arvamuse, et meil on järelkasv üllatavalt hea olemas, siis jääksin üksi oma mõtetega. Aga täitsa üllataval kombel läheb mitmetel ülihästi ja arenev spordiala võib saada eestlasi juurdekindlasti. Sattusin mitu korda olema mäel kus treeniti, seda siis uskumatult hästi tehes.
Tom
Siiski *minevik* tahtsin öelda.
Kelly vend on siis lausa või sees, sest praegu on ta veel Kelly vend lihtsalt, aga vaata kui saavutama hakkab...
Himmale oli täna 10km klassikat liiga pikk distants, viimasest künkast sportlase moodi enam üles ei saanud - laktaat keres. Tulemuseks Eesti parimana 33. koht.
Henry ja Stefan on mõlemad hetkel väga head, tehtud on korralikku trenni! Tõenäoliselt jõuavad mõlemad päris heade tulemusteni lähiaastatel. Aga kui nüüd nendest kahest vaadata nooremate suunas...näeme nii üllatusi, kui super üllatusi. Vara on rääkida nimedest, aga hooaeg toob need nimed nagunii esile. ESL ära üldse toeta, hoia eemale! Teid ei ole abis olnud ja noortel ei ole teid vaja tegelikult ka hiljem, sest te ei ole vähimatki teinud! Need sportlased toovad teile raha sisse, aga te jagate vaid diplomeid. Kus on treeninglaagrite komp.kus on spordiklubide soodustused, kus on tasuta suusad, või koondis jpm.mis toetaks sportlast...?
Pole häda, need noored saavad hakkama, kuid häbi peate tundma teie kes te ESL-is seni ei ole miskit teinud reaalselt. Need tühjad jutud meetmetest on sisutühjad!
Artur
Oioi, nüüd panite küll võssa. See, mitmes on hr Pullerits Tartu maratonil, läheb ikka väga paljudele väga korda. Õigemini ainus koht, mis Tartu maratonil laiemat üldsust huvitab, ongi hr Pulleritsu koht. Aga vaat see, mitmes olite teie ja kes te üldse siin olete, see ei koti küll tõesti kedagi.
Himma peaks rohkem trenni, mitte suusatolavideosid tegema.
Ei jõua Henry kuhugi, talendist jääb vajaka.
Postita kommentaar
<< Esileht