Pullerits: Millest kergejõustikuliit targu rääkimata jättis ehk kas Teigamäe päevad on loetud?

Veidikese avaliku tähelepanuga, kuid mitte liigselt huvi tekitades said tänavu teatavaks aasta kergejõustikuauhindade võitjad. Et mitte tõmmata huviorbiiti seda, millele/kellele võib-olla liigset tähelepanu tõmmata pole vaja, sest tekivad küsimused.

Räägin konkursist, kus aasta parima naiskergejõustiklase tiitli sai takistusjooksja Laura Maasik (fotol ülal vasakul), kes hoiab sel alal maailma hooaja edetabelis 90. kohta. Kahtlemata tubli saavutus, et hiljuti 31-aastaseks saanud jooksja EMile jõudis, aga et Eestis pole valijate hinnangul temast paremat naiskergejõustiklast, näitab paraku Eesti täiskasvanute kergejõustiku kurba seisu.

U20 vanuseklassis sai parima tiitli Karmen Bruus ja U23 vanuseklassis Elisabeth Pihela (fotol paremal), mis on igati õiglane valik, kuid raskem on seletada, miks said Euroopa Kergejõustikuliidu treeneritöö auhinna Piret Tamm ja Tõnu Kaukis. Kaukise saavutused treenerina jäävad ikka eelmisse ja üle-eelmisse kümnendisse. Tamme kohta, erinevalt Kaukisest, pole isegi ESBLi artiklit (ja pole temast pilti ka Scanpixi pildipangas), nii et raske on hinnata, milles tema silmapaistvad teened seisnevad. Söandan väita, et neid on vähem kui näiteks Kersti Virul, kelle õpilastest valiti tänavu parimaks veel teinegi, U16 vanuseklassis Diana Johanna Vanamb, ja kelle kohta on lisaks ESBLile artikkel ka Eesti entsüklopeedias. Hakkasin kokku lugema, kui mitu tema ja tema treenerist abikaasa õpilast on võitnud rahvusvahelistel tiitlivõistlustel medali, jõudsin kümne ligi, siis läks sassi. Kas keegi oskab nimetada Tamme mõne tituleeritud õpilase?

Aga kõige huvitavam on see, mida ei kajastata. EKJLi pressiteates on kirjas, et kergejõustikuliit tänas oma pidulikul üritusel särava ja eduka karjääri eest ka neid sportlasi, kes tänavu teatasid spordiga lõpparve tegemisest. Need on Magnus Kirt, Ksenija Balta, Kaur Kivistik, Grit Šadeiko ja Tähti Alver. Aga targu on jäetud mainimata, et Anti Veermaa sõbraliku šarži koos Kristel Berendseni kallistusega sai ka EKJLi president Erich Teigamägi. Et mille puhul?

Teigamäele ulatatud pildile on kirjutatud „Aitäh, Erich Teigamägi!”. Tal saab märtsis ametiaeg presidendina otsa. Järelikult ta edasi ei kandideeri, kuid kuuldavasti soovivat ikkagi jääda juhatusse, et ohjad päris käest ei läheks, sest mõned asjad, nagu karistusoperatsioon Mehis Viru vastu, Teigamäe viimaste aastate kahtlemata suuremaid ettevõtmisi Eesti kergejõustikujuhina, on ju pikaks ajaks toppama jäänud.

Huvitav, kas Teigamägi valib/nimetab ise endale mantlipärija, nagu seda teevad autokraatlike riikide juhid, või näeme kevadel demokraatlikku protsessi, kus kandidaate astub areenile mitu?

Foto 1: Laura Maasik 7. septembril Tallinna sügisjooksu 10 km distantsi finišis. Foto autor: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix
Foto 2: Elisabeth Pihela 6. augustil Pariisi olümpia kvalifikatsioonivõistlusel. Foto autor: Reuters/Scanpix
Foto 3: Erich Teigamägi ja Kersti Kaljulaid 11. oktoobril Tallinnas Hiltoni hotellis Eesti Olümpiakomitee 50. täiskogul, kus EOK presidendiks valiti Kaljulaid. Foto autor: Mihkel Maripuu, Postimees/Scanpix