Pullerits: Miks tuleb Eestis lõpetada kiirjooksu upitamine?
Vaatame siis seda Eestis esile tõstetud kiirjooksu taset Eesti rekordite järgi. Olge hoiatatud: vaatepilt ei ole ilus.
Naiste 100 meetri jooksus on Ksenija Balta (fotol paremal) 11,35ga 97.-99. kohal.
Meeste 200 meetri jooksus on Marek Niit 20,43ga 99. kohal.
Naiste 200 meetri jooksus on Ksenija Balta 23,05ga 89.-90. kohal.
Näib ja näeme, et mida pikemaks muutub jooksumaa, seda kõrgemale tõuseb maailma riikide pingereas Eesti rekord.
Jah, nii see on. 800 meetris, mis pole enam kiirjooks, on Urmet Uusorg (fotol all paremal) 1.45,87ga 77. kohal ja Raissa Ruus 2.02,1ga 86. kohal. (Huvitav on teada, et oleksin oma isikliku rekordiga 1.55,9 kuraditosina riigi, sh nt kaheksa miljoni elanikuga Laose rekordiomanik.)
Järeldus: lõpetage Eestis kiirjooksjatesse panustamine ning arendage neid alasid, milleks eestlastel on sünnipäraseid eeldusi.
Foto 1: Karl Erik Nazarov mullu Roomas EM-võistluste 100 meetri eeljooksus. Foto autor: Eero Vabamägi, Postimees/Scanpix
Foto 2: Ksenija Balta mullu jaanuaris treeningul Audentese spordihoones. Foto autor: Eero Vabamägi, Postimees/Scanpix
Foto 3: Egle Uljas 2008. aasta veebruaris kergejõustiku kuldliiga võistlustel TÜ spordihoones 800 meetrit jooksmas. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix
Foto 4. Urmet Uusorg võitmas 2000. aastal Tartus Eesti meistrivõistlustel 400 meetri jooksu. Foto autor: Toomas Huik, Postimees/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 17:58
kommentaare: 34
34 Kommentaarid:
Pullerits tabab jälle pakku. Mõõgad atradeks (või oli see vastupidi?) ja kiirjooksjad maadlejateks.
Kui vaadata 19.sajandi talupoegade pilte on selge, et me oleme maadlusmati mehed. Äärmisel juhul saame hakkama naisekandmisega, sest see on ju põhimõtteliselt viljakoti aita tassimise või jõulusea lauale viimise moodsam versioon.
Ajend selleks looks oli ebaõnnestunud "analüüs" Eesti kergejõustikust?
teie kesisest 1.55,9st jooksevad ka paljud naised kiiremini
Ei maksa vanade eesti talupoja piltide järgi, kus me näeme välja nürid ja tohletunud, suuri järeldusi teha. Meie genofondi on vähemalt keskajast tublisti rikastatud, nii et kaardipakk on hoolsalt segatud nagu usaldusväärses kaardipõrgus.
Selle loogika järgi on Viru(d) ja Kriisk täiesti mõttetud tegelased, tegelevad ju jooksude ja hüpetega.
Palun Harvey mängust välja jätta. Tal niigi palju tegemist.
Palun tooge enda parim tulemus esile enne, kui hakkate kellegi teise tulemust kesiseks nimetama.
Naiste arvestuses oleksin 210 riigi konkurentsis oma tulemusega 18. kohal.
Analüüs oli õnnestunud, ka alaliidust tuli sõnum:
"Lugesin ja väga hea ning ülevaatlik. Aitäh"
Üks tuntud treener kirjutas:
"Sinu lähenemine on väga hea ja õige ning teatud mõttes uue nurga alt, mida on väga keeruline (kui mitte võimatu) ümber lükata!"
Selline autoriteetne tagasiside loeb sadu kordi rohkem kui siinne anonüümne plõksimine.
Teie tulemust 1.55,9 ei leia Eesti kergejõustikuliidu kodulehel kõigi aegade edetabelist. Võtsite ise kooli staadionil stopriga aega? Kindel, et distants oli ikka 800 meetrit (täismõõtmetega staadionil on see kaks ringi)?
Kiirjooksus on oluline dieet. Hea jooksja on kerge kui sulg, tugev kui teras ja jalad tipivad kui pianisti sõrmed. Neid omadusi tuleb oskuslikult suunata. Jooksutreenerid peavad varakult noortel dieeti hakkama pidama, muidu lähevad andekad krõpsude ja koolitoiduga raisku. Asi ei ole lootusetu, motti on lihtsalt puudu.
No jaa!!! Eks tõstmine ja kettaheide ka seetõttu meie alad.
Imestasin ka esimese hooga, et ei leidnud oma rekordit Eesti kõigi aegade edetabelist:
https://www.ekjl.ee/statistika/edetabelid/
Siis uurisin asja lähemalt. Kui vaatate viidatud küljel kuvatud edetabelit, siis näete, et alates 135. kohast on seal kõik tulemused (v.a üks kummaline erand, 167. kohal olev 1988. aastal Gorkis joostud aeg 1.56,57) joostud sellel sajandil. Pole ju loogiline, et aegade vahemikus 1,53,79 kuni 1.58,25 ei ole eelmisest sajandist peale ühe mitte ühtegi tulemust. Ilmselgelt on põhjus selles, et tolle edetabeli aluseks on mingi varasem kõigi aegade esisaja edetabel, näiteks
https://ekjl.ee/content/editor/files/Edetabelid/AllTimes/alltm800m.pdf
millele siis on lisatud sel sajandil joostud aegu, sest varasemad protokollid pole säilinud või pole lihtsalt inimest, kes eelmise sajandi protokollidest üksipulgi käsitsi tulemusi taga ajaks ja digitaalsesse tabelisse kannaks.
Minu 800 m rekord on siiski võrdlemisi kergesti leitav, see on joostud 1988. aasta kevadel (ilmselt juunis, kuupäeva ei tea) Tallinnas Kadrioru staadionil Tartu-Tallinna linnavõistlusel. Ttulemused:
1. Valdek Apivala 1,51,0
2. Andry Prodel 1,53,4
3. Rainer Võsaste 1.54,3
4. Raivo Altmets 1.55,0
5. (v.a) Urmas Must 1.55,9
6. Priit Pullerits 1.55,9
7. Madis Tiik 2.02,8
Tollest rekordjooksust on siin suurepärane reportaaž, Eesti spordiajakirjanduse klassika:
http://suusk.blogspot.com/2017/05/pullerits-kuidas-sundis-eesti-viimase.html
Eesti 4 x 100 m teatenaiskond püstitas eile Sloveenias Eesti rekordi. Miks seda vaja oli?
Jah, püstitasid küll, aga selle ajaga said nad teises liigas ehk 17.-32. kohal riikide seas siiski alles neljanda koha. Mulluses maailma edetabelis saab sellega 85. koha. Tõsi, eespool on terve rida USA ülikoole ja muid mitteriiklikke nelikuid. Riikide arvestuses oleks see andnud mullu maailmas 30. koha. See on pigem hea tulemus, arvestades sissekandes toodud Eesti jooksurekordite kohti maailma riikide rekordite pingereas. Aga Tokyo MMile sellega siiski ei pääse.
Mis neist rekorditest kasu on... Eile Sloveenias:
400 m:
Ervin Markus Raudsepp, 47,71 (isiklik rekord ja 15. koht)
Hege-Lee Pielberg 55,18 (isiklik rekord ja 14. koht)
Isegi Eesti üldist taset arvestades korralik 800 m aeg ei aita Euroopa teises ešelonis kuigi kaugele:
Kelly Nevolihhin, 2.06,50 (13. koht)
Rekord on mõõdik hindamaks hetketaset. Isiklik rekord näitab sportlase enda arengut, Eesti rekord võrdluses riigi tulemustega jne. Sprindinelik näitab Pulleritsule, et kiirjooksjate seis Eesti läbi aegade tulemustega võrreldes on paljulubav. Nüüd jääb analüütikat rakendada mõistvatel välja selgitada, milles on Eesti naissprinterite suhtelise edu põhjused.
Raudsepp on Euroopa U18 edetabelis 4. kohal. Super tulemus, aga Priit muidugi ei oska seda väärtustada. 👍
Kas Kronbergs ja Pihela toovad Eesti koondise VEMil mudaliigasse langemise ohust välja?
Nende startide algus u. 18:30, võistlust näeb eurovisionsport.com lehel.
Samas kas asi ikka on vaid kiirjooksus. Soovitaks vaadata maailma selle aasta maratonitabelit - pea 30 esimest ida-Aafrikast, esimene päriseurooplane (Kyburz) alles 8ndas kümnes.
Maraton on jooksjate romula, vaata vaid kui kehva oli Nurme 5000m. Valged on jõuliselt tagasi tulnud keskmaas.
Jah, Raudsepp tõusis Eesti kõigi aegade edetabelis 23. kohale.
Kui Eestil on sel alal parimana välja panna 17-aastane nooruk, kes saab Euroopa teises liigas tagantpoolt teise koha, siis oleks ainuõige küsida, kus on täiskasvanud jooksjad, kes oleks temast paremad. Neid pole ja see on märk Eesti veerandmailerite tasemest.
Teiseks, noorteklassi tulemusi ei maksa ületähtsustada. Meil oli aastaid tagasi paljulubav veerandmailer Tony Nõu, kes jooksis 18-aastaselt koguni 46,24 ehk poolteist sekundit Raudsepast kiiremini. Paraku täiskasvanute klassis edasiminekut ei järgnenud.
Naiste hulgas on meil juba kaks hooaega räägitud 18-aastasest Miia Otist. Olete tema tulemusi vaadanud? Tänavu parim 11,80, Eesti aasta edetabelis viies.
Niisiis, veel kord: noorteklassi tulemused võivad olla tublid, aga 1) jäävad need kaugele isegi Euroopa tublist tasemest ja 2) ei garanteeri edasiminekut täiskasvanute klassis.
Uku Renek Kronbergs 1.47,18 (5. koht) - igati ootuspärane; alt ei läinud, aga ennast ei ületanud ka.
Tänavu palju meediatähelepanu pälvinud 100 m tõkkejooksja Kreete Verlin 13,27 - alles 9. koht.
Positiivse poole pealt: 200 m Ann Marii Kivikas 23,18 on Eesti kõigi aegade tabelis teine tulemus, Kivikas parandas isiklikku rekordit kümnendikuga, Ksenija Balta Eesti rekordist lahutab 0,13 sekundit. Paraku selle tubli jooksuga sai ta alles 4. koha.
miks on teil vaja eraldi välja tuua, et Verlin on pälvinud palju meediatähelepanu? jätate mulje nagu peate seda põhjendamatuks. ta jooksis talvel Eesti rekordi 60 meetri tõkkejooksus ja murdis sise-MMil poolfinaali. väljas on ka tänavu juba isikliku tippmargi püstitanud ning igal aastal arenenud.
Verlinist oli pikk lugu nii Postimehes kui ajakirjas Jooksja. Ajakirjandus kirjutab muidugi, millest ja kellest tahab, kuid 9. koht Euroopa teises liigas Eestit esindades pole ju see, mille üle rõõmustada ja uhkust tunda.
Teine palju tähelepanu pälvinud sportlane: Elisabeth Pihela, kellest samuti Postimees pikalt kirjutas, et võistleb Teemantliiga etappidel (mille kohta siin kirjutasin, kuidas ta sinna saab), nüüd Mariboris taas tagasihoidlik 1.83 ja alles 8. koht.
Mis toimub?!
Nurme peab juba passi vaatama. Aga mis teha kui paremaid pole.
Nad oleks pidanud Nurme asemel saatma Morten Sihi kes kaotab talle mõne sekundiga kuid vanust viljandi poisil 20 alles. Jalgpallist tuli üle suht hilja. Siht on tuleviku lootus..
Kuidas hinnata VEMil esinenud Eesti sportlaste tulemusi. Kui eeldame, et koondise eesmärk oli tasemelt keskmisesse divisjoni püsima jäämine, siis eesmärk sai täidetud, saadi 11. koht 16 võistkonna seas. Divisjoni 3 edukamat tõusevad esimesse, tugevaimasse divisjoni (BEL 451,5 punkti, SLO 402,5 punkti ja NOR 400punkti; Belgia seljavõit!) , 3. viimast langevad nõrgimasse (CYP 245,5p, BUL 240,5p, LAT 212; Läti on igati mudaliiga vääriline). Niisiis punktid, kohad. Eesti sai 266,5 punkti.
Minu subjektiivsel skaalal eelnevat arvestades oleks hinne "hea" väärt anda esikolmikusse viinud soorituse eest - ehk väärib kõrgliigat. "Mitterahuldav" on viimase kolme sekka või punktideta jäämine ehk mudaliigasse viiv tase. Keskmike hindamiseks vaatan, kes said 11. kohast kõrgema koha punkte.
Niisiis:
Hästi võistlesid Hausenberg (2. koht kauguses), Kompus (3. teibas), Kelly (3. vasaras).
Halvasti võistlesid Nazarov, Randma (N 1500m), Mülla (teivas), O'Konnel-Bronin (kolmik), Hantson (M kõrgus), Verst (N ketas), Nurme (oli vahetult 3 viimase ees). 400 m jooksjad ja 400 segateate jätaks siit välja sest tehti rekordeid.
Hoidsid positsiooni ehk keskmike paremad olid sprindineiud, eriti Kivikas 3 4. kohta!! Kivika lisaks nende sekka, kes said hinde "hea". Kronbergs tõi häid punkte ja lippas ka teates (Pulleritsu hinne "tegi oma ära" on pisut vähe, ikkagi parim tulemus väljas joostes), häid punkte tõid ka Morozov (kolmiku 5.), Šalkauskas (5. M 1500m), Ilves (5.), Maasik (5.), Hõlpus (7. M 3000m tj), Ceh (7.), Sai tegi mehise jooksu (9. koht sprindis, oma jooksu võit). Tugi, Pihela ja Verlin jäid individuaalselt oma taset arvestades kahvatuks. Ei lenda Pihela, upita palju tahad.
Nõus, päris adekvaatne ja põhjendatud hinnang. Samas, kui Eesti sportlase tase ongi selline, et ei võimalda rohkemat 14.-15. kohast, siis kas saab öelda, et ta võistles mitterahuldavalt, kui sai 14. või 15. koha? Pigem tegi oma ära. Mitterahuldavat väärivad siiski need, kes tavapärasest tasemest allapoole jäid, hoolimata sellest, et jõudsid esikümnesse, nagu nt Pihela ja Verlin.
Uskumatu jutt - a' la:"Sportlase esitus oli mitterahuldav". Keda see morjendab, oleme ausad, ainult totalisaatori hasartmängureid. Vigastuste piiri kompamist tugitoolis passijate poolt hinnata mitterahuldavaks on küünilisuse tipp. Jah räägime parem raha põletavatest mansadest. Aga see on eelkõige sponsorite probleem. Eesti märk ja muu blablablaa. See on lihtsalt jutt millega lollidelt raha ära võetakse. Samasse klassi läheb muide ka väide, et Eesti vajab tuumajaama. Aga Eestis ongi palju raha mis on sattunud inimeste kätte, kes sellega tarku otsuseid teha ei oska ja leiavad väljundi totalisaatoril ning kui asi untsu läheb, siis on need kellele panuseid tehti äpud ja teinud soorituse mitterahuldavalt. Eesti vajab vaba raha paigutamise õpetust massidele, et lõppeks ära oma saamatuses teiste sildistamine ja süüdistamine.
Ultrajooksudes on olukord helgem! Eesti on MM-le minemas ja see mees on kaugelt paremate tulemustega kui nt.Ratasepp. Karl-Kevin Ruul on täitsa kvalifitseerunud. Kunagi sügisel toiumub MM kuskil Ameerikas...
Blogi peremeha linn Tartu on esindatud!
Tõnn
Kuna ise tegelen ka ultratega, siis veidi täpsustust. See ala kus Karl Ruul Eestit oktoobris Tennessees esindab on backyard ultra. Igal täistunnil starditakse 6.75 km ringile, kes viimasena ringi läbib on võitja. Karli rekord on 36 ringi, Eesti rekord 55 ringi maailmarekord 119 ringi ehk 119 tundi väikeste pausidega järjest jooksmist. Ratasepp on korra backyardi proovinud ja tulemus 27 ringi. Talle kuulub samas Eesti rekord 24 tunni jooksus ehk 240 km, Karl pole veel seda distantsi jooksnud. Siia lõppu, äsja püstitati Eesti absoluutne rekord 6 päeva jooksus, tegi seda Julia Rakitina samuti Tartust, USA jäähallis asuval 400 m jooksurajal. Ultrates on tõesti helged ajad ja 100 km ja 24 tunnis peetakse ka ametlikke Eesti meistrivõistlusi.
Veel omaenda kommentaarile täienduseks, et backyard ultra MM le kvalifitseerumine toimub kahel viisil. Esitek, tulles oma riigi meitriks nagu Karl - Kevin Ruul mullu sügisel tuli või siis tulemusega ja see on juba hoopis keerulisem, hetkel on tulemusega pääsemiseks tarvis ca 80 ringi.
Eks vanakesed, kes nüüdseks kadunud on, olid ka omal ajal noored ja lootust andvad :) Jääme Raudseppa etteasteid ootama!
Postita kommentaar
<< Esileht