Pullerits: Kas Eesti suusatajate selle hooaja säravamad etteasted said juba tehtud?
Delfi kirjutab: „Pulles leiab, et ideaalse õnnestumise korral võib ta tuleval hooajal murda end ükskõik millisel MK-sarja etapil või miks mitte ka Milano-Cortina olümpiamängudel sprindis finaali ehk kuue parema sekka. „Selleks peab tollel päeval kõik klappima. Minu enesetunne, rajaolud, ilm, hooldemeeskonna töö, suusad – absoluutselt kõik peab klappima,” andis Pulles oma poolehoidjatele lootust.”
Kas juba näete vaimusilmas, kuidas Pulles (fotol vasakul) stardib veidi rohkem kui nelja kuu pärast taliolümpial sprindi finaalis? Ärge öelge, et te ei näe. Sest kui inimene midagi loeb, ei loe ta sõnu, vaid sõnadest moodustub silme ette pilt. Pulles olümpial finaalis!
Jah, seal on lisandus, et absoluutselt kõik peab klappima. Aga kui palju on ilmast sõltuval alal päevi, kus kõik absoluutselt klapib? Võib-olla üks-kaks hooaja jooksul. Pärast võistlusi Eesti sportlaste intervjuusid vaadates saame aga enamasti kuulda, kuidas mitte ainult üks, vaid lausa kaks asja kohe üldse ei klappinud. Ja teiseks, isegi kui kõik absoluutselt klapib, siis mille alusel eeldada, et paljudel teistel samal ajal ei klapi? Sest kui teistel ka kõik klapib, kaotad sa nagunii neile, kes on sinust selgelt tugevamad, ja kaotad suure tõenäosusega ka neile, kes on sinust võrdsetes oludes veidike paremad.
Aga sellepärast, et tippspordis ei ole lihtsaid ja kiireid lahendusi ega ammugi mingeid nippe. Tippspordis ei käi asjad nipsust ning suuga esitatud soovid on seal üks, aga võistlustel ilmnev tegelikkus hoopis teine asi. Eesti suusatajate varasemad hooaja-eelsed sõnavõtud peaks selle kohta piisavalt tõendusmaterjali pakkuma.
Fotod 1 ja 2: Eesti mees- ja naissuusatajad esmaspäeval Tallinnas pressikonverentsil. Fotode autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 3: Mariel Merlii Pulles esmaspäeval Tallinnas pressikonverentsil. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 4: Mariel Merlii Pulles tänavu 19. märtsil Tallinnas murdmaasuusatamise MK-etapil Tallinna lauluväljakul. Foto autor: Madis Veltman, Postimees/Scanpix
Foto 5: Mariel Merlii Pulles tänavu 7. märtsil Norras Trondheimis MM-il naiste teatesõidus. Foto autor: Eero Vabamägi, Postimees/Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 10:21
kommentaare: 4
4 Kommentaarid:
Delfi kirjutas äsja ka laskesuusatajatest. Tomingas ja Külm osalesid Linnamaratonil 10 km distantsil. Tominga isiklik rekord on aastast 2022 37:14 (kui ma ei eksi nüüd mõne sekundiga). Seekord läks jooksma koos Tobrelutsuga, kes pidi tempot tegema 3:45 min/km, mis eeldanuks lõppaega 37:30, aga aeg tuli sellest üle minuti kehvem! Koos jänesega isiklikust margist 1:30 aeglasem ja OMi aastal? Külm ongi jooksnud 10 km jookse 40-41 min. Protokollis on ka kõik nagu loogiline, aga ta jooksu enda ülesehitus oli megakummaline. Olin samas jooksus ja umbes samal kohal. Esimesed 2 km läks ta 3:55 tempos, siis lasi tempo alla, möödusin temast. 3 km peal. Mul oli sel hetkel kellal aeg 11:57. 5 km ametlikus vaheajas oli Külma aeg 20:32 ehk siis 3-5km lõigu ta jooksis u. 4:15 tempos. 6.5 km Atlantise ees läks minust mööda. Sel hetkel olin ma täpselt 4:00 tempos ehk siis kellal aeg 26 minutit ja 6.5km läbitud. Seega, seda lõiku ta jooksis u. 3:50 tempos. Läks siis minust 100m ette ja viimased 2-3 km jäigi umbes selline vahe ehk siis päris lõpu jooksis 4:10 tempos. Kas Tuuli läks ühtlast jooksu jooksma ja Külm sai mingi eriülesande lõikude najal? Kui protokollile peale vaadata, siis tal ilus jooks, esimene pool veidi aeglasem kui teine. Kusjuures, huvitav fakt, Külm pingutas vaid rahva ees. Stardis, Atlantise ees, kus oli palju ergutajaid ja päris lõpp, võrrelge tema lähikonkurente ja tema viimase 150m aega ehk siis eelfinišist finišini, seal oli ta kõige kõvem. Võimalik, et sellel mingi loogiline seletus, aga OMi eelsel hooajal ei anna see liigselt lootust. Selleks, et tuleks elu parimad kohad, siis peaks tõesti KÕIK klappima. Saan aru, et ei peagi vb praegu tipvorm olema, aga selleks, et sammu edasi teha, peaksid isiklikud langema ka keskpärase vormiga.
See on tõesti piinlik. 40 minutit on naiste puhul hea tulemus, aga selle jookseb ära ka suvaline naisharrastaja, kes järjepidevalt mõned korrad nädalas jooksuga tegeleb. Selliste jooksuaegadega on imestusväärne, kuidas meie sportlased üldse MK sarjas punktidele suudavad jõuda.
Muide, Kaisa Mäkäräinen, kes teadupoolest professionaalse sportlasena juba 5 aastat tagasi lõpetas, jooksis septembri lõpus Joensuus 10km ajaga 35:34 (https://www.iltalehti.fi/muutlajit/a/3f7cb915-5b5d-4b9c-897a-22bc96024743)
Kui siinKülma viimaste hooaegade tulemustele külma peaga otsa vaadata, siis olgem ausad, oma parimad sõidud tegi ta 2021./2022. a hooaja lõpus. Pärast seda on toimunud korralik külgsuunas liikumine. Tulemuste tase pole küll enam nii kõikuv, aga ühtegi tõsist sähvatust (pean siin silmas just suusakiirust) pole enam olnud. Kokkuvõtvalt: eks temalt ongi oodata sellist 1x20 seas, 1x30 seas ja 2-3x 40 seas hooaega. Kõrvaltvaatajana paistab, et lagi on käes, vähemalt praeguse treeningmetoodika juures.
Miski rahvajooksu tulemuste pealt suusatajate talviseid tulemusi ennustada on vast veidi üle pingutatud.
Tuuli ise on öelnud: Kuna ees on ootamas olümpiahooaeg, siis alustasin treenimist pigem ettevaatlikult. Et talve lõpuni ilusti ära kesta ja vorm lineaarselt aasta lõikes pigem ülesmäge liiguks, jätsime sellel suvel vahele kõiksugused võistlemised. Tahest tahtmata forsseerivad võistlused liialt keha, seis võib valel ajal natuke liiga heaks minna ja siis (nagu viimasel paaril aastal) tuleb sügisel kerge tagasilangus .
Sel tasemel sportlastel pole eesmärgiks mitte rahvajookse võita või seal isiklikke püstitada vaid põhialal võimalikult hästi esineda. Jooksmine ja suusatamine on siiski üsna erinevad alad.
Postita kommentaar
<< Esileht