Pullerits: Kas Taaramäe surumine endast tahapoole kaalub üles eksootilises keskkonnas rattasõidu?

LISATUD VIDEO. 

Kahel korral püüdsin Rein Taaramäed pühapäeva pärastlõunal endast tahapoole lükata. Mõlemal korral ebaõnnestunult. Sellepärast, et veoautod, mis panustasid Tartu näituste paviljoni juures motonäituse sulgemisega seotud transporditeenustesse, keerasid mu teele ette. Hoog tuli maha pidurdada. Kahju, sest esimesel katsel sain kätte juba 50 km/h – see oli paljutõotav kiirus.

Pärast kodus selgus, et olin Taaramäe Bumerangi-nimelisel 90-kraadise pöördega 770-meetrisel lõigul sellegipoolest endast tahapoole surunud

Kohe oma selle hooaja teist rattasõitu alustanuna olin ilma igasuguse soojenduseta saanud kodulähedasel Strava lõigul aja 1.07, kolm sekundit kiirema tulemuse, kui on kirjas Taaramäel. Tõukasin Taaramäe kevade alustuseks Strava pingereas kümnendaks (vt paremal).

Niisiis, rattahooaeg sai sisse juhatatud. Lisaks tegin l’attaque!’i-nimelisel 1,27 km pikal lõigul oma paremusel teise tulemuse 1.52, mis andnuks Strava pingereas 10. koha – kui ma poleks seal mullu septembrist 1.46-ga seitsmes, nagu olen nüüd ka Bumerangi edetabelis. Aga!...

Neist tulemustest on ennatlik vaimustuda. Vaimustust ja tõelist rattanaudingut saab sootuks mujalt. Panin paar nädala tagasi kokku kokkuvõtliku video kohast, kus suure tõenäosusega pole isegi Taaramäe sõitnud. Sellist kohta Eestis ei leia. Vaevalt üldse Euroopas leiab. See on punane slickrock, maailma ilmselt kõige värviküllasem rattamaastik.

Slickrock, eriti just punane slickrock, on klassika ja eksootika. See on imelik, kuidas rehvid sellel peavad, isegi kui kalle on palju järsem, kui trekil. Seal peab olema ettevaatlik, eriti kui päike paistab tagant, sest siis ei pruugi näha kõiki servi ja krobelisusi. Nii et alati tuleb slickrockil sõites arvestada teatava riskiga. 

Vaadake, kas kellelgi tekib isu seda kevadel katsetama minna. (Enne püüdke alumisel parempoolsel pildil üles leida jalgratas ja siis vaadake lingitud videos, mis tunne on sellisel järsakul sõita.)

Kel rohkem huvi, siis ülevaate, milline on olnud tüüpiline seiklusplaan, saab siit:
esimene osa;
teine osa;
kolmas osa;
neljas osa.

Usutavasti saate siit inspiratsiooni, et kevadel enam mitte tüütuseni sissevändatud radu sõita, vaid tuua oma ellu vaheldust seni, kuni jalad veel ringi käivad ja julgete riske võtta.

Foto 1: Rattur laupäeva pärastlõunal Tartus Kaarsillal. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 2: Tartu Bumerangi lõigu kõigi aegade esikümme 15. märtsi 2026 seisuga. Kuvatõmmis Strava ekraanilt
Fotod 3 ja 5: Jedi Slickrocki tähistamata rada Moabi lähedal. Leia 5. pildil üles jalgratas! Fotode autor: Priit Pullerits
Foto 4: Kidura kõrbetaimestikuga väike nõgu slickrockis. Foto autor: Priit Pullerits