Pullerits: Kui kaua kestab Eestis mõne treeneri solgutamine ja millal kaotavad halvad treenerid tegevusloa?

Mäletate, kirjutasin siin laupäeval, et saatsin treenerite koolituste korraldamisega tegeleva Spordikoolituse ja -Teabe SA juhile Jarko Koortile (fotol vasakul ja all paremal) muude küsimuste seas sellise: kas te ei leia, et oleks aeg lõpetada Tõnis Sildaru avalik alandamine, sundides maailmas oma tipptaset näidanud treenerit tegema n-ö lastetreeneri eksamit?

Koorti auks tuleb öelda, et kuigi olen talle saatnud palju ebamugavaid küsimusi - aga ajakirjaniku ülesanne ei olegi tegelda suhtekorralduse ehk paitavate küsimuste esitamisega -, on ta alati neile vastanud. Vastas ka nüüd, kuigi nädalavahetusel jõudsin talle teele panna veel hulga kriitilisi küsimusi, mis puudutasid seda, et treenerikvalifikatsiooni teema ei ole, nagu nüüd ilmneb, sugugi ainult Tõnis Sildaruga seonduv teema. Vastused noile küsimustele leiate siit.

Aga vastus küsimusele, mis käis Tõnis Sildaru solgutamise kohta:

"Ma väga loodan, et keegi siiski pole sundinud Tõnis Sildarut treenerikutset tegema. Treenerikutse omandamise soov peaks tulema inimesest endast. Kui inimene ei näe selleks vajadust, siis ei pea seda tegema, kuid kui inimene soovib kutset taotleda, aga ei näe sellel kasutegurit, siis tuleb probleemidest avatult rääkida ja püüda aru saada, mida peaksime süsteemis muutma, et inimene tunneks selle vajalikkust. Samuti [tuleks] selgeks arutleda, millistel juhtudel ja milliste kriteeriumide alusel võiks treeneriks saamist kiirendada ja lihtsustada. Seega tegeleme hetkel aktiivselt sellega, et mõista süsteemi kitsaskohti ja pakkuda neile lahendused.

Antud [Sildaru] kaasuses on mitmed asjad käsitletud läbisegi. Täiesti eraldiseisev teema on see, kas ja kuidas peaks EOK tunnustama inimesi, kellel puudub kutsetunnistus. Eelnev ei puutu kuidagi treenerikutse süsteemi olemusse. Sellest eraldiseisev küsimus on, kas väga heade tulemuste eest – mitte ainult spordis, vaid ka muudel erialadel –, peaks andma kutseid lähtuvalt tulemustest, mitte läbitud koolitusprogrammist. Teema ilmestamiseks, järgnev näide pole otseselt kutsestandardiga seotud, aga siiski võrreldav: kui ajakirjanduse esimesel kursusel õpib inimene, kes on saanud just Pulitzeri preemia, kas sellega peaks kaasnema automaatselt ülikoolis vähemalt magistrikraadi diplom?"

Kuna Spordikoolituse ja -Teabe SA tegutseb treenerite kutseandmise keskusena ning viib läbi kutseeksameid ja -teste, ei saanud täna hommikul jätta Koortilt pärimata, mida teeb tema juhitav sihtasutus nende kolme vene jalgpallitreeneriga, kellel, erinevalt Tõnis Sildarust, on ikkagi 5., 6. ja lausa 7. tase, pärast nende juhendatava Legioni noortemeeskonna laupäevast vägivallapuhangut eesti poiste jalgpallimeeskonna vastu. 

Kuigi Koort pidi kell 11 algavas EOK infotunnis A. Le Coq Arenal (fotol vasakul) Eesti Jalgpalli Liidu konverentsikeskuses tutvustama EOK liikmetele treenerikutse visioondokumenti, jõudis ta enne seda vastata ka minu küsimustele, mida näete siit.

Praegu on Eesti spordis põnevad ja pinglised ajad, kas teile ei tundu?

Fotod 1 ja 2: Spordikoolituse ja -Teabe SA nüüdne juht Jarko Koort näitab 2017. aasta mai lõpus füsioterapeudina, kuidas peaksid end venitama kontoriinimesed. Fotode autor: Kristjan Teedema, Tartu Postimees / Scanpix
Foto 3: EOK peasekretär Kristo Tohver (vasakul) ja EOK asepresident Gerd Kanter Eesti Olümpiakomitee pressikonverentsil Tallinnas 6. aprillil. Foto autor: Eero Vabamägi, Postimees/Scanpix
Foto 4: Lillekülas oli mullu septembri keskel müügis VIP-looži tuba A. Le Coq Arena staadionil. Foto autor: Rasmus Rebase, Postimees/Scanpix