Tõenäoliselt on paljud juba Põhja-Soomes talihooajale põhja ladumas, sest kohe on detsember käes ja meil maa ikka must, aga Tartu maraton jääb kõigest kahe ja poole kuu kaugusele, ent ma avastasin hiljuti hulga
meeldivama, ägedama ja põnevama Soome kui see, kuhu paljud nüüd suunduvad.
See Soome on küll Väike Soome, Little Finland, aga see-eest on seal palju rohkem valgust, palju rohkem värve, palju erilisem loodus, palju rohkem soojust kui tos Soomes, kus suusatajad käivad. Ja asub Väike Soomes tsivilisatsioonist samavõrd kaugel ja eraldatuna, nagu põhjamaine Soome oma suusaradade ja põhjapõtradega.
Minu eelistus on raudselt Väike Soome, Little Finland, millest ilmselt keegi kuulnudki pole, ja
kui vaatate ära mu paariminutilise videokokkuvõtte, siis saate aru, milles ja miks on eelis, ning küllap valite ka ise järgmisel korral päris Soome asemel hoopis Väikse Soome.
Foto 1: Lapimaa. Foto autor: imago/McPhoto/Scanpix
Foto 2: Jonahhes Klaebo Norrast tänavuse MK-sarja avaetapil Soomes Rukal 10 km klassikadistantsil. Foto autor. Lahtikuva/SIPA/Scanpix
Foto 3: Soomlane Iivo Niskanen võitmas tänavuse MK-sarja avaetapil Soomes Rukal 10 km klassikasõitu. Foto autor. Lahtikuva/SIPA/Scanpix
16 Kommentaarid:
Uus tase, maa pole talvel lihtsalt must vaid sotside moodi punane. Kas Priit on tõesti hakanud sotsiks, see ikka nagu üliõpilaste tase. Mõni punane silmarõõm on meie blogija täitsa ära tinistanud.
Tiiru minnes oli kõik hästi, tiirust tulles kõik halvasti.
Priit, tundub et Sa pole Levil ega saranases Põhja-Soome kohas käinud. Looduse ilu seal on sama vaimustav ega mitte kuidagi halvem kui Moabis. Lihtsalt teistmoodi. Ja ei ole mitte nagu kuskil kinnisvarakuulutuses kus vigu peidetakse eufemismide taha. Armastus põhjamaa vastu tuleb aeglaselt ja valikuliselt, seda enam vääramatult.
Olen veetnud teisel pool piiri põlisel Karjala alal kaks talve ja suve värdjate sõjaväes. Nii et olen seal kandis veetnud aega rohkem kui keegi teine siin. No Moabiga võrreldes ei ole seal küll mitte midagi võrrelda! Küsin: kui paljud on siin käinud Moabis, et öelda, et seal on halvem? Tundub, et olen siin ikkagi ainus, kes on veetnud pikalt aega nii põhjapolaarjoone taga kui Utah maastikul, mistõttu minu võrdlus on kõige usaldusväärsem, sest ma ikkagi tean mõlemat paika, millest räägin.
Eks nii Nõukogude armees riiki teenides kui ka Moabis aega sirgeks lüües ole ka ühisjooni: spartalikud elamistingimused, ühekülgne toitlustus, nüri päevakava jms.
Ma näen, et teis räägib kadedus - muidugi mitte värdjate armee, vaid Moabi teemal. Aga saan aru ja annan andeks. Teeb ju meele mõruks küll, kui pead siinmail passima või saad hääl juhul naaberriikidesse, aga tõeliste seiklejate mekat näed vaid teise mehe piltidelt ja videotes.
Raske on teid kadestada.
mina! mina! mina! mina! teen õigeid valikuid. Ainult minu arvamus loeb! Kõik teised on pimedusega löödud ja kadedusest rohelised.
Aga nii ongi ju. Ega peremees selles süüdi ole, et me pimedad oleme, ikka meie enda süü on see.
Kuid lahendus on olemas! Igamees saab teha oma blogi ja rääkida ka oma valikute õigsusest. Andkem minna!
😆👍
Maitse asi. Ja vene sõjaväes olles tegelikku loodust ja ilu ju ei näe. Ise olen käinud palju kordi Hibiinides, Loujärve tundrutes, Soome-Rootsi-Norra polaaraladel ja ei vahetaks neid iialgi kivikõrbe vastu, kuigi ka see on ilus.
Kaks eelist on Moabi ja tolle kandi kanjonimaal kindlasti. Esiteks, seal on alati soe, kunagi pole külm. Teiseks pole seal eales sääski.
Moabis pole kunagi polaarpäeva, Moabis pole kunagi polaarööd :).Pole mõtet võrrelda, need kohad on võrreldamatud.
Polaarpäev ja polaaröö on inimese bioloogilisele kellale kahjulikud. See on Moabi raudne pluss, et neid seal ei ole.
Kahjulikkus võib olla teemaks seal pideval elamisel, aga matkates nädal-paar polaarpäeva ajal on pigem elamus.
Kui on väike, siis jääbki väikseks. Suure maasturi rentimine ei muuda valemis midagi. Väike.
Pikki vahelduvtehnikaliuge hoopis Suur-Soomes soovides,
Suur-Peeter
Postita kommentaar
<< Esileht