teisipäev, mai 13, 2025

Pullerits: Kas toidulisanditele kulutatud raha on tuulde loobitud?

Kas olete toidulisandeid tarvitanud? Mina olen. Kas neist kasu on? Kes teab...

Näiteks olen korduvalt kasutanud Artroveroni, mis kirjade järgi on spetsiaalse koostisega preparaat liigeste tugevuse ja liikuvuse toetamiseks. Seda saab apteegist, ostke, kui palju tahate. Kas aitas? Seni, jah, on kõigil puhkudel põlvede olukord, mille parandamise lootusega olen neid kapsleid söönud, läinud paremaks. Aga!

Aga olen samal ajal teinud ka muud. Näiteks andnud puhkust. Vähendanud koormust. Teinud reielihaseid tugevdavaid harjutusi, sest reie pealmised lihased on olulised põlve tõhusamaks fikseerimiseks. Ei saa välistada, et need ongi peamised tegurid, miks põlvevalu on taandunud. Kui suur on toidulisandite roll?

Võib-olla seda ei olegi. Sest nagu üks meditsiini ja bioloogia asjatundja kord küsis: mis ma arvan, kui palju sellest materjalist, mis ma kapsliga alla neelan, üldse põlveni jõuab ja seal mingeid paranemisprotsesse soodustab? See oli küsimus, millele ma vastata ei osanud – ja ilmselt ei oska mitte keegi. Sest toidulisandid ei läbi ju pikaajalisi kliinilisi katsetusi, et teha kindlaks nende mõju.

Sellegipoolest jagavad toidulisandite tootjad paljutõotavaid lubadusi. Kes ütleb, kas neil lubadustel on ka mingit katet? Turundus on ju valitsev jõud.

Nüüd on võimalus mingitki tuge saada. Margus Annuk (fotol paremal), EADSE teaduslik ekspert ja Euroopa Tõstespordiliidu meditsiinikomisjoni liige, on teinud kodulehe https://medicoanalytica.eu, kus pakub tõendus- ja teaduspõhist nõu. Soovitan vaadata seal ringi, enne kui lähete poodi või apteeki, et osta midagi, milles kasuteguris te veendunud ei ole. Samuti on Annuk lubanud, et püüab seal kirjutada igal nädalal mõnel uuel teemal, nagu näiteks happelised-aluselised joogid, hüpo- ja hüpertooniliste spordijookide olemus jne.

Foto 1: Toidulisandite valik on suur. Foto autor: Sander Ilvest, Postimees/Scanpix
Foto 2: Meditsiinidoktor Margus Annuk toidulisandite keskel. Foto autor: Margus Ansu, Postimees/Scanpix

16 Kommentaarid:

At 10:09, Anonymous Anonüümne said...

Artroveron tooteid on 3 koostisega. Ilmselt kasutate seda toimeaine poolest ravimi piiril olevat?

 
At 11:15, Anonymous Anonüümne said...

"Kui saan aidata, siis saadan arve numbri, millele teha ülekanne" - "arve" siin tähendab seega "arveldusarve numbrit". Üldiselt peaks ikka sellise teenuse aluseks olema esitatud (ettemaksu) arve.

 
At 12:33, Anonymous Anonüümne said...

Alvarpoisil edevust jagub …

 
At 15:24, Anonymous Anonüümne said...

Edvistagu poiss edasi, oluline on, mis Pullerits arvab Norra treenerite dessandist Eesti laskesuuska ja kas Talihärmile uus treener sobib?

 
At 15:58, Anonymous Anonüümne said...

PM: Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik Alvar Tiisler rääkis teisipäeva hommikul Vikerraadio saates «Võimla», et ta kirjutas laskesuusatähele Vetle Sjåstad Christiansenile, et teada saada, mis mehega täpsemalt tegu on. «Christiansen kiitis teda ning ütles, et tegu on väga hea mehega. Ta käis kolm aastat koolis temaga. Pidi olema väga analüütiline ja tore,» sõnas Tiisler.

Aga näe, Lindingerile ei saanud poiss terve hooaeg kirjutatud ega helistatud, et küsida, kuidas käbarad käivad. Pärast veel hakkas Pulleritsule ERRi portaalis õigutama, miks tal suu vett täis oli.

 
At 17:16, Anonymous Anonüümne said...

Toidulisandite osas soovitan uurida sellist kanalit https://youtu.be/ib1r4qqpJeI?si=BIVT64Q5C6lvOJBh

Seda kommentaari toetab rajacas.com

 
At 17:34, Anonymous Anonüümne said...

Tühja need toidulisandid. Tahaks juba Norra treeneritest kuulda seda päris infot, mida teab ainult PP.

 
At 18:01, Anonymous Anonüümne said...

PP sünteesib hetkel avaldatud infot ja eelkõige seda infot, mis tavalisele jorsile jääbki kättesaamatuks. Kannatust, härrased!

 
At 18:12, Anonymous Anonüümne said...

Mida Christiansen saaks teisiti üldse vastata - ikka toetad omasid. Alvar-poiss sai aga oma edevust toita. Ajakirjanikutööks vähevõitu, propagandistitööks hea ponnistus.

 
At 18:26, Blogger Priit Pullerits said...

Norra treenerid on müstika, eriti läbi Eesti filtri. Näiteks Kauri Kõiv tänases Postimehes:

"Suusarajal on viimasel ajal olnud kõige kiiremad Skandinaavia treenerite õpilased. Ka soomlaste viimase aja edu taga on Norra treenerid. Nende metoodikas on olulisel kohal anaeroobsel lävel tehtavad treeningud. Meie vaatevinklist on see tähtis just noorte osas, kel vaja põhja laduda."

Kas see tähendab, et eesti noortel aitavad põhja laduda anaeroobsel lävel tehtavad treeningud?

Nagu ütles mulle üks korüfee: anaeroobse põhja ladumisega suudab võistleda vaid Mart Laari likviidsuse likvideerimine.

 
At 20:20, Anonymous Anonüümne said...

Ma kardan, et vaimueliidi esindajana ajas Kõiv midagi totaalselt sassi.

 
At 06:29, Anonymous Anonüümne said...

Intervjuust kilde veel, aga konkreetselt anaeroobse põhja ladumine anaeroobsel lävel kõlab isegi algaja teadushuvilisele valusalt. Ületades nn anaeroobse läve, lülitub jõulisemalt sisse hapniku juuresolekuta energiatootmine ehk anaeroobne energiatootmine. Ühe minuti maksimaalne pingutus tähendab energiat ligi 50% aeroobsest, 50% anaeroobsest ja näpuotsaga kreatiinfosfaadi süsteemist. Anaeroobsel lävel saame vaid mõne protsendi energiast anaeroobselt. 400 meetri jooksjad nimetavad anaeroobse mahutavuse treeninguks väga lühikesi lõike maksimaalse kiiruse lähedal. Ei usu, et Norra treenerid nüüd seda parktiseerima asuvad, aga meie oskus treenerit valida on küll nulli lähedane. Intervjuus ei osatud ka öelda, mida uued treenerid teha plaanivad eestlastega.

 
At 08:45, Anonymous Anonüümne said...

Anaeroobsele keskendumine eristab kiiresti ja valutult terad sõkaldest, keda on üldse mõtet pikemalt treenida. Kvaliteetne eelvalik välistab, et aeroobsed treeninguhullud tiksuksid 60+ kohtadel. Keskendutakse ikka ainult top 20 potentsiaaliga materjali ettevalmistusele.

 
At 12:17, Anonymous Anonüümne said...

Toidulisanditega on lihtne - kellel raha on, sellel tuleb see ikka küsijale ära anda. Seega -- poodi!

 
At 14:59, Anonymous Anonüümne said...

Enne tuleb mõelda ja siis alles poodi, kui üldse minna. Pigem mitte minna.

 
At 21:56, Anonymous Anonüümne said...

Keegi sireene ka märkas? Kõvemini lõõtsutades polnud nagu midagi kuulda, alles puhkehetkel oli midagi aimata. S m s tuli ka alles siis kui ohusituatsioon juba ammu kas läbi või oled juba mingis mahtras sees ja tore kui hing veel sees. Tundub, et kõva potjomkinlik seinte võõpamine on toimunud, raha on kulutatud propagandale, et me oleme kindlates kätes ja reaalselt on süsteem vaid valitud eliidile mõeldud. Oled eliit saad smsi minutiga, oled rongivagunis taga pool saad heal juhul teabe tagantjärgi, et linnuke oleks kirjas.

 

Postita kommentaar

<< Esileht