Pullerits: Kui tahad maailma superstaari, saad kaasavaraks eestlanna

Suure põnevuse ja ootusega asusin kolmapäevases Postimehes lugema sellest, et Elisabeth Pihela on nüüd rahvusvahelisel areenil tegija, sest sai kutse kahele Teemantliiga etapile. Ja pidin pettuma.

Olgu kohe öeldud, et mul ei ole midagi Pihela vastu. 1.89 ligi, kuhu ta enamasti hüppab, ei küüni maailmas kuigi paljud ja Eestiski on temast viimastel aastatel rohkemat suutnud üksnes Karmen Bruus. Külma duši sain sellest, et loos oli Pihelast tehtud see, kes ta ei ole. Selle mõistmiseks peab teadma, kuidas mõned sportlased pääsevad võistlustele, kus tegelikult vääriks stardikohta kümned teised, kes on neist paremad.

Kummalgi võistlusel Hiinas osales kümme naiskõrgushüppajat. Need olid mõlemal võistlusel täpselt samad. Pihela, kes on tänavuses maailma edetabelis 38. kohal ja kelle mullusest maailma edetabelist leidsin 37. realt, sai Hiinas võistelnud kümne hulgas 1.84ga 8. ja 9. koha. Eks praegu ongi alles hooaja algus, ega teised ka teab mis kõrgele hüpanud. Aga ikkagi: miks osales Hiinas sportlane, kes seniste tulemuste poolest kuulub maailmas neljanda kümne lõppu?

Siinkohal peame vaatama seda, kes osalenud kõrgushüppajaid esindab. Hiinas võitis mõlemad võistlused maailma parim naiskõrgushüppaja Jaroslava Mahutšihh. Tema mänedžer on Aivar Karotamm. Mõlemal võistlusel tuli neljandaks Julija Levtšenko. Ka tema mänedžer on Karotamm. Ja kes on Pihela mänedžer? Õige, muidugi Karotamm. (Karotamme esindatavaid kergejõustiklasi näete siin,)

See võib tunduda puhta juhuslikkusena, aga ei ole seda mitte. Sest kuidas asi käib? Asi käib samuti, nagu televisioonis: kui tahad saada programmi mõnda hittsarja, annab levitaja sulle kaasa ka ühe või kaks muud, mitte nii head sarja, millele tuleb samuti eetris koht leida. Eks siis keskpäeval leitaksegi. Sama on rahvusvahelises spordis: kui tahad saada võistlusele ühte staari, pead n-ö kohustuslikus korras võtma tema mänedžerilt veel üks-kaks sportlast. Väidetavalt oli omal ajal olnud Usain Bolti kaasavaraks lausa kolm Jamaika sprinterit.

Niisiis, olgem ausad, ei ole Pihela püünele pääsemise põhjus mitte see, nagu oleks ta nüüd maailmas saanud arvestatavaks kõrgushüppajaks, vaid tema stardikoha tagab ennekõike asjaolu, et ta on Karotamme suure staari Mahutšihhi kaasavara. Teisisõnu: Karotamm saab korraldajale öelda, et kui tahate näha hüppamas Mahutšihhit, peate võtma võistlema ka Pihela. Ega korraldajate jaoks ole mingit vahet, kes jääb tagumistele kohtadele; peaasi, et need sportlased päris algaja tasemega ei ole. Korraldajale on oluline see, et kohal oleks suurim staar ning paar-kolm talle vähegi konkurentsi pakkuvat rivaali, kes sunnivad teda pingutama.

Ei, selles ei ole midagi halba, kui Pihela niiviisi suurtele võistlustele pääseb, sest kust muidu saaks ta hankida vajalikke kogemusi. Ekslik on teha aga järeldus, et tema osalemine kahel Teemantliiga etapil näitab tema uut taset ja temaga tõsiselt arvestamist.

Hüva, jah, temaga arvestatakse küll - sedavõrd, et kui tahad Mahutšihhit, saad ka Pihela.

Foto 1: Elisabeth Pihela hüppamas Teemantliiga etapil Hiinas Xiamenis 26. aprillil. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 2: Kergejõustiku MMile Tokyosse alade kaupa pääsevate sportlaste arv ja kvalifikatsiooninormid.
Foto 3: Elisabeth Pihela Pariisi olümpia kõrgushüppe kvalifikatsioonivõitlusel. Foto autor: Tairo Lutter, Postimees/Scanpix
Foto 4: Julija Levtšenko Ukrainast hüppamas Teemantliiga etapil Hiinas Xiamenis 26. aprillil. Foto autor: AFP/Scanpix