Tippspordis pole ükski pisiasi liiast. Aga nende märkamiseks peab olema silma. Mul on silma 800 meetri jooksu stardi nägemiseks.
Esiteks, olen näinud jooksjaid, kes lükkavad stardiasendis ette sama poole käe, mille poolse jala nad asetavad stardijoonele. Ehk kui joonel on parem jalg, panevad ette parema käe. No mõelge nüüd ise: pärast stardipauku peab sel juhul ette liikuma vasak jalg, millele peab hoogu lisama parema käe ette viimine – aga parem käsi on juba ees. Kust see hoog siis tuleb?
Teiseks, ja see on palju levinum viga: võetakse küll korrektne stardiasend, aga pärast stardipaugu kõlamist ei liigu tagumine jalg ette, vaid korraks nihkub stardijoone taga paiknev jalg, nagu jooksja ehmataks, mistõttu keharaskus nihkub hetkeks tagumisele jalale, enne kui lõpuks kandub raskus eespool olevale jalale tagasi ja algab jooksmine. Kas olete seda täheldanud? Kui ei, siis vaadake. Sinna, pakun, võib vabalt kaduda kaks-kolm kümnendikku.
Ütlete, et see on väike kadu? Arvestades, et 800 meetrit ei joosta algusest lõpuni maksimumkiirusega, nagu 100 või 200 meetrit, võib väita, et kadu on tõesti tühine. Kuid ei ole. See võib tähendada tagasirgel ühisele rajale minnes paarikümne sentimeetri kaotust. Aga isegi kümnest sentimeetrist piisab, et kaotada positsioonivõitluses kohti. Ja kui tagasirgel satud ebasobivasse kohta, mille tõttu peab tempot alandama, et kellegi selja taha mahtuda, või minema tagakurvi eel teisele või koguni kolmandale rajale, tähendab see juba veelgi suuremat kaotust. Kaotad kiirust või pead jooksma teistest pikema maa.
Tean, millest räägin. 800 meetrit oli minu põhidistants. Alustasin alati kiirelt, sest kui tagasirge lõpuks soodsat positsiooni ei saanud, olid hea lõpukoha väljavaated väga kehvad. Sageli läksin tagasirge lõpuks juhtima. Näiteks Tartus Gustav Sule mälestusvõistlustel, kus osalesin kolmest jooksust esimeses ja võitsin selle.
Miks hiljem on keeruline positsiooni parandada? Vaatame veel 800 meetri jookse. Kõige rahulikum on jooks tavaliselt tagakurvist kuni esimese ringi lõpuni. Siis toimub pärast stardikiirendust mõningane rahunemine, jõu säästmine teiseks, otsustavaks ringiks. Peatribüüni esisel sirgel enamasti väljakujunenud kohtades mingeid muutusi ei toimu.
Uuesti läheb kohavõitluseks teise ringi esimese kurvi teises pooles, et saavutada tagasirgele tulles soodne positsioon, mis võimaldab kas tagantpoolt ettepoole tõusta või neil, kes on eesotsas, oma kohta hoida. Neil, kes tagasirgel liiga tugevasti kiirendavad, tekib oht, et lõpusirgeks enam kiirust ei jätku. Aga neil, kes kohta piisavalt ei paranda, vaid jäävadki tagaotsa, on omakorda oht, et vahe esimestega venib liiga pikaks ning seda lõpusirgel enam tasa ei tee.
Tagakurv, nagu olete ehk märganud, on see osa distantsist, kus kohad taas peaaegu ei muutu. Raske on ju ka väljaspoolt, suurema kaarega kellestki mööduda. Tavaliselt lükatakse maksimumkäik sisse enne lõpusirgele väljumist, umbes 120 meetrit enne finišijoont. Muidugi võib siis ka korda saata väiksemat sorti imesid, nagu iirlane Cian McPhillips hiljuti Tokyos, kui alustas lõpuheitlust kõige viimaselt kohalt, ent suutis tulla lõpuks neljandaks, kaotades pronksmedali ainult kahe kümnendikuga (ülal parempoolsel fotol vasakul).
Kaks kümnendikku on see aeg, mis on kerge kaduma stardis jalgadega valesid liigutusi tehes.
Foto 1: Šveitsi 800 m jooksja Audrey Werro (vasakul) ja Suurbritannia esindaja Keely Hodgkinson enne Tokyo MM-võistluste finaaljooksu starti. Foto autor: AP/Scanpix
Foto 2: Hispaania esindaja Mohamed Attaoui (esipaanil) alustamas Tokyo MMil 800 m finaaljooksu. Foto autor: AP/Scanpix
Foto 3: Kanada esindaja Marco Arop (vasakul) alustamas Tokyo MMil 800 m finaaljooksu. Foto autor: AP/Scanpix
Fotod 4 ja 5: Meeste 800 m jooksu poolfinaalid Tokyo MMil. Kurvis, kus on ebamõistlik mööduda, on selgelt näha, kui palju kaotavad tagumised, kes pole saanud head positsiooni, liidritele. Fotode autor: AP/Scanpix
Foto 6: Tokyo MMi 800 meetri medaliheitlus enne lõpujoont. Võidab Emmanuel Wanyonyi Kenyast, teise koha saab Djamel Sedjati Alžeeriast ja kolmanda koha Marco Arop Kanadast. Neljandaks jääb Cian McPhillips Iirimaalt. Foto autor: AP/Scanpix
2 Kommentaarid:
Kuidas inimene õpib motoorseid liigutusi? Kui peremees leiab sellele küsimusele interneedumist vastuse, siis ta selliseid sissekandeid ka enam ei tee. Ja loobub ilmselt ka hr J. K. ihureporter olemast.
Näete taseme vahet? Üks räägib silmaga nähtavatest tõsiasjadest ja faktidest, teine lihtsalt tuleb lahmima ja plärtsuma. Lollid on need, kes seda teist kuulda võtavad. Aga lolle meil paraku jätkub.
Mis selle stardijoonel käkerdamise-sahmerdamise vastu aitab? Väga lihtne: kui asetate parema jala stardijoone taha, siis kummarduge ette ja asetage vasaku käe sõrmeotsad samuti stardijoone taha (või vähemasti selle poole/suunas). See välistab esiteks tagasinõksu tegemise, sest keharaskus on piisavalt eesolevale jalale viidud, ning teiseks annab stardikiirenduseks vajaliku madalama kehaasendi (vt sprindis, millal kehaasend läheb püstisemaks).
Postita kommentaar
<< Esileht