Tiidrek Nurme saabus minuga kohtumisele Tartu Ülikooli kergejõustikuhalli suur musta kotiga. See oli jooksususse ehk tosse täis. Mind huvitas, et ta seletaks, kuidas uued, ekstrapehmendusega ja süsinikkiust tallaga jooksujalatsid toimivad ning millest tuleneb see, et need annavad väidetavalt ajavõitu – ja kas üldse annavad?
Sel teemal tegin laupäevasesse Postimehesse põhjaliku loo. Usutlesin lisaks Nurmele ka Roman Fostit ja Karel Hussarit ning Nike’de maaletoojat Erik Aibastit, samuti lugesin läbi mitu rahvusvahelistes teadusajakirjades avaldatud artiklit. Väga ühest ja kindlat vastust kasuteguri suuruse kohta pole, aga et kasutegur on, seda kinnitavad kõik uurijad. Ühtlasi on nad enam-vähem üksmeelel, et kes kilomeetrit alla nelja minuti ei jookse, sellele supertossudeks nimetatud jalatsite karbontaldadest kasu pole.
Aga vähem on räägitud kahjust. Harry Lemberg edastas mulle artikli, mis tõstatab küsimusi, kas supertossud teevad jooksjatele hoopis haiget. Artikkel nendib, et maailma kaks parimat maratonijooksjat on kimpus vigastusega ning käib arutelu, kas selles on süüd ka supertossudel. „Sabastian Sawe ei jõudnud Berliini maratoni starti ja Tigst Assefa jõudis vaevu finišisse,” kõlab artikli esimene lause. Sawel, kes püstitas kevadel maailmarekordi 1:59.30, tekkis sääreluu väsimusmurd. Assefa jooksis Berliinis 40 km maailmarekordi tempos, siis hakkas järsku paremat jalga lonkama ja lõpetas maailmarekordist 2:09.56 minut ja 18 sekundit aeglasemalt. Ta oli rebestanud Achilleuse kõõlust ja pidi minema operatsioonile.
Keegi ei väida, et mõlema jooksja trauma oli tingitud üksnes või põhiliselt supertossudest, ent need juhtumid tõstatasid küsimuse, mil määral võivad supertossud aidata kaasa vigastuste tekkele, sest jooksumehaanika on nendega teistsugune, kui on tavaliste tossudega.
Enne kui lähete välismaiste allikate juurde, mis võivad ajada teil pisiasjadega pea segi,
soovitan kindlasti lugeda kõigepealt läbi mu lugu Postimehes, et peamiste baastõsiasjadega end kurssi viia. Igatahes ütlen teile julgelt, et kui te pole jooksja – ja jooksja on see, kes suudab 10 km läbida alla 40 minuti –, siis ärge hakake karbontallaga tossudele raha kulutama, sest kasu te neist ei saa, vaid vastupidi: ilmselt teete oma jalgadele hoopis halba.
Või on kellelgi teistsuguseid kogemusi, et väita vastupidist?
Foto 1: Tiidrek Nurme viimase pooleteise kümnendi jooksul kasutatud erinevad tossud. Kuhja peal on kõige moodsama sõna järgi valmistatud roosa ninaosaga supertoss. Fotode: Margus Ansu, Tartu Postimees / Scanpix
Fotod 2 ja 4: Tiidrek Nurme jooksutossud: kõige ees ülimoodne superjalats, selle järel ajalises tagurpidi järjestuses jooksusussid, millega ta on võistelnud alates eelmise kümnendi algusest. Fotode autor: Margus Ansu, Tartu Postimees / Scanpix
Foto 3: Tiidrek Nurmele kuuluv Nike' karbontallaga supertoss. Foto autor: Margus Ansu, Tartu Postimees / Scanpix
0 Kommentaarid:
Postita kommentaar
<< Esileht