Pullerits: Kes kardab suusatrenni? See ju imelihtne!
Eile oli kerge võbin naha vahel. Ei, mitte sellest, et õhtul, kui tegin teise katse hooaja esimesele rullitreeningule minna - esimene läks pühapäeval vihma nahka -, olid väljas miinuskraadid. See ei heidutanud, sest päeva peale oli asfalt ära kuivanud ja libedust polnud vaja karta. Väike hirmusabin tekkis hoopis muust.Esiteks pelgasin, et olin eelmisel talvel (ettevaatust edasi lugemisel neile, kes vihkavad detaile) Swenori klassikarullikud tuksi keeranud (firmanimel on siin suur tähtsus, aga sellest hiljem), kui sõitsin nendega uisku ja kulutasin rataste siseservad lamedamaks. Kartsin, et rullikud hakkavad kohe väljapoole kiskuma. Olin isegi Margus Aderilt ja Silja Spordist uurinud, mida sel juhul teha. Ader ütles, et siis tuleb rullikuid teatud nurga all vastu asfalti peksta, et anda ratastele õige sõidusuund. Silja Spordi noormehed aga avaldasid arvamust, et ehk asi nii hull ei olegi, et saab ju põlvede hoiakuga sõidutrajektoori reguleerida. Igatahes uute rataste muretsemine oleks parajalt mõrvarlik - need maksavad 700 krooni paar.
Teiseks pelgasin, et äkki muutub esimene rullitreening vähetõhusaks, sest enamik aega kulub nendega harjumisele ja tasakaalu leidmisele. Mäletan, kuidas kaks aastat tagasi esimest k
orda rullikud alla panin ja nendega hirmsat vaeva nägin. Treener Kalmer Tramm oli õpetanud, et tasakaalu leidmiseks ja tunnetuse saamiseks tuleb sõita algul palju keppideta. Nii mul kuluski tunamullu tervelt kaks pooleteisetunnist treeningut, enne kui end vähegi kindlamalt hakkasin tundma.Aga eile selgus, et hirmud olid asjatud. Kuigi silmaga nähtavalt on rataste siseküljed rohkem kulunud kui välisküljed, ei püüdnudki rullikud jalge all laiali joosta, vaid kulgesid ilma igasuguse lisapingutuseta täiesti otse. Ja teiseks, nii kui end Tähtvere spordipargi ringil liikvele tõukasin, tundsin end nagu kala vees - ei mingeid probleeme tasakaalu ega liigutuste koordinatsiooniga.
Siis läks andmiseks.
Stopp! Mida Kalmer Tramm ja Margus Ader rääkinud on? Rahulikult tuleb algul sõita, rahulikult, mitte tunda end nagu vasikas karjamaal. Võtsin kohe tempo alla, ei hakanu
d paaristõugete ajal end varvastelegi upitama ega keppidega asfalti raiuma. Nagu Ader oli imitatsioonitrennis öelnud: sõita tuleb nii, et rääkides sõnalõpud kaduma ei läheks. Kas pole hea nõuanne, mis?Aga ikkagi jõudsin ühele Tartu Suusaklubi dressis noormehele järele. Ja nüüd tuleb seletus sellele, miks rullikute mark on tähtis. Nimelt, nagu ütlesin, sõidan Swenoritega. Swenorid on aga teadagi kehva jooksuga. Ja see oli võrdluses tolle mitte-Swenoritega suusaklubilisega selgelt näha. Kui tõusval profiilil ja lausikul sain talle järele, siis langeval profiilil ja ringi tagasirgel, kus puhus taganttuul, jäin temast selgelt maha. Kuid seda parem, et Swenorid raskelt vuravad. Tänu sellele muutubki trenn tõhusamaks.
Eilse harjutuskorra eesmärk - ja kes see küll väitis, et ma ei mõtle läbi, milleks treeninguid teen, ah? - oli rullidega ja suusaliigutustega harjuda ehk valmistada liigesed-lihased ette tulevasteks erialasteks treeninguteks. Samuti jälgisin, et ei läheks kihutamiseks, vaid pöörasin tähelepanu eelkõige tehnikale ja sõidurütmile. Kaks nädalat tagasi olin sealsamas näinud, kui kohutava tehnikaga sõitis ühesammulist paaristõuget kogenud orienteeruja Tiit Tali, kuidas tal muist energiat kaotsi läks, sest ta hooliigutus jalaga ja keppidega tõuge olid teineteise suhtes nii valesti ajastatud. (Hüüdsin seda ka Talile, nii et ma ei arvusta teda siin sugugi tagaselja.) Ma ei pretendeeri siin väitma, et minu tehnika on Tähtvere parim, aga usun, et parem kui Talil igatahes, ja ma oleks
in tänulik igaühele, kes viitsiks kõrvalt tähelepanu juhtida minu tehnilisele praagile.Lühidalt: püüdsin ühesammulist paaristõuget sõites jälgida, et kepid lööks asfaldisse samal ajal, kui hoojalg taha lööb, et mõlemad liigutused oleks teravad, et kepid liiguks kätega ette lõdvalt ja hoogsalt. Nii peaks ju vist olema õige? Paaristõuke ajal püüdsin jälle jälgida, et keha liiga ette ja puusad liiga taha ei vajuks, et kõhulihased käsi ette viies ka ikka pisut pingestuks, et jalad põlvedest hirmus kõveraks ei läheks. Need asjad on ju vist olulised, mis?
Kokku tegin eile 26 ringi ehk 22 km, aega kulus selleks tund ja 35 minutit. See teeb kiiruseks pisut alla 14 km/h. Kui rullikud alt võtsin ja kodu poole hakkasin sörkima, mõtlesin, et on see suusatrenn ikka lihtne, kui nii aeglane liikumine ka trennina arvesse läheb - isegi higiseks õieti ei saanud, kuigi t-särgi ja Björn Daehlie tuulekindla dressi peal oli veel paks käisteta vest. Selline tunne oli, nagu polekski harjutanud. Kui vaid vasaku käe peopessa poleks tekkinud vill ning parema jala kand poleks Madshusi kombisaapas pisut ära hõõrdunud. Aga nende vastu aitavad edaspidi plaastrid.
Lõpetuseks, nagu telesaadetes kombeks, küsin: mida teeb 11. jaanuaril Tšehhimaal Jizerska padesatka maratonil Kristina Šmigun-Vähi? Vihjeks: korraldajad väidavad, et tema juhtida - või tõsi küll, kui tema tulla ei saa, siis Stefania Belmondo juhtida - on continuing discussions. Mis see tähendab?
******
Delicate Arch, Arches National Park, Utah. 1. juuli 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Jaak Mae Swenori rullikutel suvisel Saku Suverullil. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht / Scanpix
Foto 2: Jaak Mae septembri lõpus Tehvandi rajal rullikutreeningul. Foto autor: Joosep Martinson, Õhtuleht / Scanpix
Foto 3: Andrus Veerpalu tegemas tegemas septembri lõpus Tehvandi rajal rullikutreeningul ühesammulist paaristõuget. Foto autor: Joosep Martinson, Õhtuleht / Scanpix
Foto 4: Jaak Mae paaristõuke lõppfaas Saku Suverullil. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht / Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 08:15
kommentaare: 13
13 Kommentaarid:
". . .püüdsin ühesammulist paaristõuget sõites jälgida, et kepid lööks asfaldisse samal ajal, kui hoojalg taha lööb, . ."
Püüan seda endale ette kujutada aga suusatamisekauge inimesena ei suuda.
Ehk lisad teinekord mõne video või juutuubi lingi.
j.
mind ilgelt häirib üks asi selle blogi juures. õigemini selle blogipidaja juures. pidevalt põrgatatakse üles uusi teemasid. erinevaid vaatenurki tuleb nagu vändrast saelaudu. aga mingit kokkuvõtet või järeldust ühestki teemapüstitusest ei tule. kas see eristabki blogindust ajakirjandusest? et võid sülge pritsida ja pärast tulemusi pole vaja analüüsida?
nädalajagu tagasi oli paar sissekannet suhtlemisest Margus Aderiga. kutsuti lugejaid üles arvamust avaldama ja lugejad arvasid kah. ja sinnapaika see jäigi. ei teinud resümeed ei Pullerits ega Ader. et ma valesti aru ei saaks - kas see ongi eesmärk, et püstitame teemasid ja jätame nad siis sinnapaika?
See on hea küsimus, mille 09:49 püstitab. Paraku on sellele raske anda meeldivat, head ja rahuldavat vastust. Sellepärast, et ma ei ole suusatamise spetsialist. Ma ei ole ka alati sugugi kõiges kindel, mida teen. Aga siinse blogi väärtus on selles, et siin käivad arvamust avaldamas mehed, kes on minust targemad - või vähemalt pakuvad nad teistsuguseid vaatenurki.
Nüüd siis järeldus ja õppetund: raske on anda lõplikke valemeid. Kui need olemas oleks, võiks ma ju pretendeerida maailmameistritiitlile. Igaüks peab leidma talle sobiva, ja selleks, et mõte liikuma hakkaks, on vaja kuulata ja arvestada nii endast targemaid kui teistsuguseid vaatenurki. Öelda, et tehke just nii ja edu tuleb, ei ole võimalik, sest igaühel on individuaalsed iseärasused, erinev ettevalmistus ja taust, erinevad võimalused, erinevad eesmärgid.
Ma tean, et see vastus ei rahulda, aga mina paremini ei oska. Võib-olla mõni teine oskab soovitada mulle, milline oleks parem ja täiuslikum ja lõplikum vastus.
Ilmselt peaksid sa Priit Adraga arutama kas Swenorid on ikka õiged riistad sinu pikemate ja rahulikumate trennide läbiviimiseks. IMHO on nendega väga raske treenida mujal kui mugavus- ja sellest kõrgemates tsoonides, eriti just meestel kes pulsokat ei oska/ei taha kasutada.
Kui Tali suusatehnikat võrrelda tema joosutehnikaga siis esimene on päris briljantne :)
Paar tehnilist näpunäidet rullsuuskade kohta. Priit, ära seda Aderi soovitust rulle vastu asfalti taguda kindlasti kuulda võta, eriti Swenorite puhul. Swenoril on rattad raami küljes alumiiniumvalu-harkidega, mis võivad löögijõu tulemusena lihtsalt pooleks murduda, samuti ei mõju tagumine hästi puidust ja klaasfiibrist tehtud raamile ega rattalaagritele.
Rullide viltuveeremist saab muude meetoditega välja ravida. Iseasi kas sel antud olukorras mõtet on.
Rattaid võib ühest servast kulutada ka see, et liigud Tähtvere ringil kogu aeg ühes suunas, mistõttu on kõik need sujuvad "pöörded" samuti ühes suunas. Õnneks on selle mõju klassikatehnikas suhteliselt leebe.
Üldine reegel kõikidele rullsuusatajatele on poole treeningu peal jalas rulle vahetada - vasak paremasse jalga ja parem vasakusse. See tagab rataste ühtlasema kulumise ja vähendab viltukiskumise ohtu. Suurem efekt on uisurullide puhul, kuid mõjub hästi ka klassika omadele. Eriti siis, kui tehnika paigas ei ole.
Rain
P.S. Rulli kiirust ei määra bränd, vaid konkreetne mudel ja rattad. Seega on ka kiiremaid Swenoreid ja aeglasemaid muid rulle.
Väga õige Rain! Jutt ,et Swenor on ainult aeglane rull ,on täiesti alusetu. Ise oman Swenor klassika fiiber raamiga rulle mille veeremine on ülihea(nii et kannatab suvel Kääriku -Pühajärve vahel lausa Vene koondislastega võrdselt liikuda!!!) Mis tähendab ,et ma ei ole mitte sama tugev kui venkud ,aga lihtsalt Swenoril on ka kiireid klassika rulle! Ja PP .ära sa seda hullu Aderi jutu küll tõsiselt võta rulle vastu maad sirgeks peksta - mis vanaaegsete rullidega see Ader liigub :))))
Rein
2 viimasele - rull võib olla jah seinast-seina -kuid PP puhul on ju täpselt teada mis tal all-mullusel Suverullil kasutatud aeglased Swenorid.
Tehnika tehnikaks, uuri kuidas Tali Tiidul Tartu maratonil läinud on...
Kõik pole kuld mis hiilgab ja vastupidi. Küsida võiksid kuidas tulla Top 100 sisse tehnikast hoolimatta.
P.
Jah, Tali Tiit kuulub seltskonda, kes omab Priidust kehvemat tehnikat, odavamat varustust, väiksemat treeningmahtu ja on pealegi blogi autorist õige mitu aastat vanem. Ja sellest hoolimata sõidab üldjuhul Priiduga võrdselt. Ja sisult on spordimehe hingega. Vot nii.
koputamine (panite tähele 'teatud koha pihta'), kui vana hea võte aitab ka swenorite puhul :)
rollerisõiduõpetuse videod on üleval etv suusaportaalis sport.err.ee/suusk.php, paremaid õpetajaid kui Oll ja Roonet on vast palju tahta.
aga tahaks ikka veel urgitseda selle "kvaliteettreeningu" kontseptsiooni osas. kas on kuulda, et suusatamises hakatakse stiili eest punkte andma? siis oleks veerpalul kindlasti lööki. väidan hoopis vastupidist: vihmase ja muidu ebameeldiva ilmaga peabki just trenni tegema ja seda kahel põhjusel: 1-kas võistlustel on alati ilus ilm? 2-mida rohkem on segavaid tegureid, seda raskem on kõike õigesti teha. kui treenida kogu aeg ideaalsetes tingimustes, kas siis hullemates tingimustes liigutus jääb samaks? ilmselt mitte. kui aga minna hulludest tingimustest parematesse, kas siis see mis töötas enne töötab ka nüüd? pigem vist jah :)
ei viitsi lugeda igasugu konkureerivaid suusaportaale
Võin Sull-ile vastuväita, et päris nii se ka ei ole ,et treenid viletsama varustusega, lihtsal või siis halbades raja ja ilmaoludes ja siis arvad ,et oh nüüd olen kõva mees ja lähen ning lammutan ideaaloludes! Ei see ole nii ! Teate mis oli kunagi aastatel 1993 -1995 Mae ,Veerpalu,Kassini probla,et ei saanud vaatamata tõusnud treeningmahule ,kuidagi eliidihulgas märki maha?? See,et meie rajad kus treeniti ,oli liialt kerged, raja kvaliteet maakeeli öeldas s...t ja see kokku ei võimaldanud arendada tehnikat ja kiirust-tasakaalu rahvusvahelistel võistlustel pakutavades oludes! See on info Alaverilt endalt, kui sai kunagi suusatamist tudeeritud!
RVW
Nii, Priit, nüüd võid rullid jälle tolmu koguma panna...
Päris lume tulekuni jääb nüüd vaid imikas.
Ain
Postita kommentaar
<< Esileht