esmaspäev, november 03, 2008

Pullerits: Kuidas ma Eesti spordi Euroopasse viisin

Annan aru, et paljud ei suuda seda seedida ja arvavad, et panen poole juurde, kuid ettekanne Kreetal rahvusvahelisel spordiajakirjanike seminaril läks paremini, kui karta võis - kui jätta arvestamata tõsiasi, et korraldajad tegid tõsise valearvestuse.

Ise lootsid nad vastupidi, et teevad just õige arvestuse. Nimelt otsustas seminari juht Rik Lamoral Belgiast jätta mu ettekande teemal "Kes peaks kartma uurivat spordiajakirjandust?" avapäeva viimaseks, põhjendades, et sedasi saab olla kindel, et kõik kuulajad ikka lõpuni kohal püsivad. Aga ta ei osanud arvestada kreeklaste eripäraga.

Nende eripära seisneb selles, et nad ei tunne absoluutselt kella. Juba seminari algus venis üle 20 minuti ja vaheaeg läks samuti kaks korda plaanitust pikemaks, lisaks ei pidanud enamik esinejaid, eriti kreeklased, ettenähtud aega millekski.

Niiviisi saingi oma ettekannet alustada siis, kui ammu oleks pidanud käima juba lõunasöök. Ja nagu igaüks teab, sa võid ju teha maailma parima ettekande, aga kui sa varastad kas või ühe minuti kuulajate kohvipausist või lõunaajast, ei mäleta keegi su ettekannet, vaid seda, et sinu pärast läks kohvipaus või lõunaaeg kavandatust lühemaks.

Vähemasti Eesti Spordiajakirjanike Liidu juht Sven Sommer ütles, et isegi need, kes seni olid oma sülearvutis igasugu isiklike värkidega tegelenud, jätsid eraasjad sinnapaika ja vaevusid kuulama, mida mul rääkida on. Püüdsin anda endast parima. Olin asja üles ehitanud sedasi, et räägin lühidalt mõned juhtumid oma ajakirjanduspraktikast ning iga juhtumi lõpus esitan kokkuvõtva õppetunni või järelduse. Niiviisi käib meelelahutus koos praktilise kasuga, mis kuulajaskonda arvestades tundus optimaalseim lahendus.

Lühidalt öeldes sai Euroopale tutvustada mitmeid värvikaid juhtumeid Eesti suusaspordist, aga ka kergejõustikust ja mõnelt teiseltki alalt. Kahju oli vaid sellest, et ligi pooled plaanitud neljakümnest powerpointi slaidist pidin näitamata jätma, sest seminari juhataja ütles, et muidu jäävad osalejad ilma lõunata. Mis parata.

Pärast käisid osalejad küsimas, kas saavad mu powerpointi esitluse endale arvutisse. Ikka said.

Muidu oli elu nagu kuninga kassil. Ma ei saa siiamaani aru, miks paigutasid ürituse korraldajad umbes 250 osalejast ainsana minu elama villasse. Teised kõik, paljud minust märgatavamalt auväärsemad esinejad, elasid Hersonissoses viie tärni kuurordis Aldemar Knossos Royal Village tavalisemates tubades.

Arvasin, et mu kahe toaga villa, mille ees laiub privaatbassein ja meri on kiviga visata - naisel ja tütrel oli mõnus puhata küll, mis seal salata - maksab 250 eurot. Panin kõvasti mööda. Tegin kapiukse lahti ja seal oli hinnakiri (vaadake fotot ka tõestuseks!), mis ütles, et praegusel hooajal maksis mu villa 556 ja pool eurot. Aga see polnud mingi lagi: suvisel tipphooajal juulis ja augustis tulnuks sama villa eest ööpäevas välja käia 1207 ja pool eurot. Summad on nii metsikud, et ma parem ei hakka neid kroonidesse arvutama, sest suvine hind tikub väga lähenema 20 000 kroonile. Veetsin seal viis ööd. Lisaks anti kolm korda päevas süüa nii palju, kui vaid süüa jaksad. Naisele ja lapsele ka, loomulikult, sest kreeklased oskavad perekonna väärtust hinnata.

Kõige lõpus ei küsitud mul selle elamise eest mitte pennigi, v.a kümme tühist eurot restoranis juurde tellitud (mittealkohoolsete!) jookide eest.

Oli see paradiis või kommunism?

Milline loll paradiisis sporti teeb? Ma ei ole loll. Või olen? Kaks korda käisin jõusaalis suusahooajaks õlavöödet tugevdamas. Tütar vedas kaasa. Aitäh talle, muidu oleksin hea eluga suisa ära harjunud.
******
The Spectacles through Turret Arch, Arches National Park, Utah. 30. juuni 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Fotod 1 ja 4: Viie tärni kuurort Aldemar Knossos Royal Village, vaade basseinile minule üüritud villa ees. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 2: Mulle üüritud villa (paremal) Hersonissoses Aldemar Knossos Royal Village'is. Foto autor: Priit Pullerits
Foto 3: Mulle üüritud Aldemar Knossos Royal Village'i villa hinnakiri (hindade nägemiseks klikkida pildile). Foto autor: Priit Pullerits

16 Kommentaarid:

At 21:08, Anonymous Anonüümne said...

Yess, olen esimene kommenteerija!

 
At 22:05, Anonymous Anonüümne said...

kas te sellest jõudsite oma ettekandes rääkida, kuidas olümpiaraamatuid ei tohiks kirjutada? et on väga nõme kui ajakirjanikul on veel pikki aastaid piinlik tehtud faktivigade pärast? et lugejad tembeldavad sellise värgi kohe haltuuraks?

vaatame pekingi raamatust järgi. lk 383-385 on hr. pullerits kirjutanud peatüki uutest medalimaadest. kui kõik teised inimesed teavad, et pekingis jõudis oma esimese medalini kuus riiki, siis hr. pullerits on oma jutu aluseks võtnud, et selliseid maid oli ainult neli. hr. pulleritsu vaatluse alt välja jäänud bahrein ja sudaan said oma medalid mingil marginaalsel alal nagu kergejõustik, pealegi keskmaajooksudes, see pole ju ometi nimetamist väärt.

mida õppejõul enda kaitseks öelda on?

 
At 08:08, Blogger Priit Pullerits said...

Kui see tõesti nii on, siis vedasid allikad mind alt. Kasutasin statistika osas Pekingi olümpia ametlikku kodulehekülge. Raamatut kirjutades oli see aken mul kogu aeg lahti, sealt uurisin kõiki tulemusi ja nimede õigekirja ja samuti kõike muud, mis olümpiasse puutus. Oma peaga millegi väljamõtlemisest olen juba ammu loobunud.

 
At 09:01, Anonymous Anonüümne said...

Priit, kui kasutasid raamatu tegemisel Pekingi mängude ametliku lehe inglisekeelseid pressiteateid, siis oled täiega ämbrisse astunud. Ilmselt seetõttu on näiteks kujundujumise tekstis kokku neli faktiviga. Piinlik lugu tõepoolest. Kas aega oli siis nii vähe, et tuli hiinlaste pealt ümber kirjutada?

 
At 11:09, Blogger Priit Pullerits said...

Vahva teada, et meil Eestis on ka kujundujumise tuliseid asjatundjaid. Tegelikult läbis kogu raamat enne trükki minekut üksikasjalise faktide kontrolli, mitme asjatundliku toimetaja kadalipu, mis hõlmas eelkõige statistika ehk nimede ja numbrite kontrolli.

Hea oleks teada, kui siin lisaks väitele, et on neli faktiviga, saaks ka konkreetselt teada, kus olen eksinud. Tulevikuks oleks see hea õppetund, kus võimalikke vigu eos näha. Nende vigade nimetamine ei tohiks ju ometi raske olla, kui need juba nii täpselt kokku on loetud. Vastasel juhul ei ole mul selle anonüümse väitega, et on neli viga, midagi peale hakata. Tegelikult ei ole mul põhjust seda isegi uksuda. See oleks ju sama, kui ma anonüümse sildi alt ütleks, et 09:01 ei ole tegelikult oma isa laps, ma tean seda, kuna neli inimest on mulle seda kinnitanud.

 
At 11:22, Anonymous Anonüümne said...

Priit,
mida muud asjalikku ka teised esinejad pajatasid? Kreekas ju lume ja suusatamisega kitsas, too mõni kaasesinejate poolne infokild või huvitav fakt ka meieni.

 
At 13:03, Anonymous Anonüümne said...

Vigade üleslugemine pole keeruline, sest nii mitmeski portaalis on seda juba teemaks võetud. Tõstan siia kujundujumise apsud.

Viga 1. Lk 328; rida 13 ja 14 ülevalt: “Fréchette, kelle kihlatu oli kaks nädalat enne mängude algust sooritanud enesetapu...”

Korrektne oleks: “Fréchette, kelle kihlatu oli üks nädal enne mängude algust sooritanud enesetapu...”
Selgitus: Fréchette’i kihlatu Sylvain Lake sooritas enesetapu 18. juulil 1992.a. (http://sportsillustrated.cnn.com/events/1996/olympics/daily/july30/frec.html). Barcelona olümpiamängud algasid 25. juulil 1992.a., seega üks nädal varem.

Vead 2. ja 3. Lk 328, rida 17 ja 18 ülevalt: “Alles 14 kuud hiljem otsustas Rahvusvaheline Ujumisföderatsioon anda kuldmedali ka Fréchette’ile.”

Korrektne oleks: “Alles 16 kuud hiljem otsustas Rahvusvahelise Olümpiakomitee täitevkomitee anda kuldmedali ka Fréchette’ile”
Selgitus: Rahvusvahelisel Ujumisföderatsioonil FINA pole õigust otsustada olümpiamängude medalite üle. Antud otsuse tegi Rahvusvahelise Olümpiakomitee täitevkomitee. Seejuures mitte 14 kuud hiljem, vaid 16 kuud hiljem, detsembri alguses 1993 (võistlused toimusid augusti alguses 1992). (http://www.highbeam.com/doc/1P2-978528.html).

Viga 4. Lk 329, rida 4 ja 5 alt: “...Imura, kelle karmi juhendamise all olid Jaapani sportlased noppinud kaheksa olümpiamedalit.”

Korrektne oleks: “...Imura, kelle karmi juhendamise all olid Jaapani sportlased noppinud 11 olümpiamedalit.”
Selgitus: Masayo Imura oli Jaapani kujundujumise koondise peatreener 1978-2004 ja juhtis koondist kuuel olümpial (1984-2004). Selle aja jooksul võitis Jaapan kolmes erinevas distsipliinis kokku 11 medalit – 4 hõbedat ja 7 pronksi (naiskonnaga 0-2-1; paaride hulgas 0-2-3; sooloharjutuses 0-0-3) . (http://www.nbcolympics.com/destinationbeijing/news/newsid=162207.html)

 
At 14:04, Blogger Priit Pullerits said...

Tänan, kujundujumise spetsialist, väga hea ja üksikasjaline kriitika. Teid tuleks järgmine kord faktikontrollijaks või koguni toimetajaks palgata.

 
At 14:25, Anonymous Anonüümne said...

Milleks ironiseerite mehed? Kes ei taha, see raamatut ei osta. PP on oma tööd sitasti teinud ja asi mutt. Mees on oma sõnul oma peaga väljamõtlemisest ammu loobunud. Teised teevad talle trenniplaane, teised peavad fakte kontrollima, teised peavad autoga sõitma. Jätke ta rahule, issanda loomaaed on kirju. Ka kloune peab olema.

 
At 14:56, Blogger Priit Pullerits said...

Ja nii kirjutab andrus, kes kutsub üles ironiseerimisest loobuma...

Ei, mina võtan oma kriitiku ees auga mütsi maha, sest ta töö on põhjalik ja allikaviited kenasti olemas. Ma ei ironiseeri.

Aga kes aitaks nüüd mul enda eest ka trenne teha? Ja tulemusi saavutada??

 
At 15:23, Anonymous Anonüümne said...

Priit, võibolla kahe sõnaga ikkagi selgitad, miks see Pekingi raamat nii välja kukkus. Kas antud juhul kivi kukkus toimetaja või autori kapsaaeda? Mul endal praegu ühe ajalehe jaoks tükk teksti pooleli, tundub, et tuleb algusest peale kõik faktid üle käia.

 
At 20:53, Anonymous Anonüümne said...

mis siin veel kujundujumisest rääkida kui juba peatoimetaja ise raamatu 5-ndal leheküljel kirjutab: "1984 - venelased maksavad kätte, jättes minemata ATLANTASSE, ega ......"!11

Minu tagasihoidlike teadmiste järgi toimus 1984a. olümpia Los Angeleses.

 
At 23:07, Anonymous Anonüümne said...

Uskumatult vigane etteaste hr. Pulleritsult Pekingi olümpia raamatus, pole lihtsalt sõnu.

Aga kui lugeda seda uhket sissekannet saab kõik selgeks.
Pullerits: Kust saada trennirutiini vaheldust?

 
At 09:09, Blogger Priit Pullerits said...

Oot-oot, pidage hoogu, olge ise täpsed, eriti 23:07 - mina EI ole sissejuhatuse autor, mina ei ole ajanud Atlantat ja Los Angelest sassi, nagu siin tahetakse vihjata. Kui juba süüdistada, siis süüdistustest peaks olema ERITI korrektne ja pedantselt täpne ning jälgima kindlasti, et ei tekiks kaksiti mõistetavusi, nagu sellest etteheitest võib kontektsti arvestades välja lugeda, nagu oleks ma peatoimetaja ja Atlanata ning LA segamini ajaja.

Ja okei, olen ka tähenärija 23:07 asjus: Pekingi olümpiaraamat - olümpiaraamat pigem kokku. Ja teises lauses on sõnade "sissekannet" ja "saab" vahel absoluutselt kindlalt koma.

Uskumatult vigane keelekasutus inimeselt, kes arvab end pidavat teiste õigustatud kritiseerijaks täpsuse vallas!!!!!!!!!!

 
At 12:47, Anonymous Anonüümne said...

PP nüüd siis oledki saavutanud selle ,mida pikalt teiste kallal norimise ja enda tegemiste kelkimisega saavutada tahtsid - oled hakanud tülitsema oma blogis!!! Häbi! Milleks küll mõni kohe tahab olla ennasttäis targutaja ,olles ise lihtlabane kehkenpüks, ajakirjanik!

 
At 15:56, Anonymous Anonüümne said...

Ehkki ppt. - ga pole võimalik tutvuda, siis võib ette kujutada, millega PP Kreekas hiilgas. Ega olegi tahtmist tema sammude järele luurata, sest tema maneer on ammuilma tuntud, pealiskaudsus selgus aga veelkord Pekingi raamatu tehtu põhjal- nii et nõrk ja veelkord nõrk on PP kui ajakirjanik.
Tükitööline ja ei midagi muud !

 

Postita kommentaar

<< Esileht