Pullerits: Kuidas treenida vähem, aga ometi rohkem?
Virgutuseks väike soojendusküsimus: mis te arvate, miks ei kajastanud Postimees reedest Eesti suusasprindikoondise esitlust, ehkki varasematel aastatel on seesugused üritused alati leheruumi leidnud?Aga nüüd tõsisel teemal: kui intensiivne treening vallandab hormoone, mis aitavad põletada rasvu ja "ehitada" lihaseid, siis kas see tähendab, et ligi tunnised rahulikud või mõõdukas tempos jooksuotsad (või ratta- või suusasõidud) võiks vahetada poole lühemate harjutuskordade vastu ja efekt on ikkagi käes? Või kui ametlikku teaduskeelde panna: kui üldlevinud arvamuse kohaselt on minimaalselt piisav kehaline koormus viis 30-minutilist mõõdukat harjutuskorda nädalas, siis kas need võiks vahetada näiteks kolme 20-minutilise, ent intensiivse harjutuskorra vastu ja ikka saavutada sama tulemuse?
Arvestades, et aega oleks viimasel ajal nagunii justkui vähem ja vähem - olete sama täheldanud? -, ja seegi aeg, mis treeninguks jääb, langeb üha pimedamale ajale - eile sain jooksma minna küll juba kella kuue ajal, aga ikkagi kiskus koheselt hämaraks ja peatselt pimedaks -, siis peaks ju ajaliselt lühem harjutuskord igati teretulnud olema. Ja olen lugenud, et ongi.
Niisiis, aitab mugavussportlikust loksumisest ehk kiiga-kaagatamisest. Nende tunniste jooksuotste või rullitamiste asemel neli korda nädalas pidi olema palju otstarbekam teha trenne, mille sees on erineva pikkusega kiiremad lõigud, alates 30 sekundist kuni kolme minutini, mille vahele jäävad omakorda erineva pikkusega taastavad lõigud, paarikümnest sekundist paari minutini.
Mis on asja mõte, peale aja kokkuhoiu, muidugi? Kui treenida suurema intensiivsusega - ja tuletage siinkohal meelde, kuidas Mati Alaver on avaldanud imestust, et küll sakslased ikka harjutavad suurtel kiirustel -, õpet
ate keha kohanema erinevate pingutuste ja tingimustega. See on midagi sellist, mida rahuliku pika trenniga eales ei saavuta, on ju nii?Mis veel oluline: lisaks aeroobse võimekuse parandamisele aitab eelkirjeldatud treeningsüsteem põletada lühema ajaga rohkem kaloreid.
Seesugune treening ei ole loomulikult kergete killast. Nõrgukesed viskavad selle peale peatselt sussid nurka. See tähendab, et eelkirjeldatud süsteemi ei tohi kasutada rohkem kui kahel korral nädalas, ja nende kordade järele peavad jääma puhkepäevad. Mõistagi tuleb seejuures keha hoolsalt kuulata, sest kõvemini treenides suureneb vigastuste oht. Ja endastmõistetavalt ei saa pikkadele rahulikele treeningutele ka päris kriipsu peale tõmmata - aga vähemasti saate nende arvu julgelt poole võrra vähendada.
Kokkuvõttes: milline võit ajanapil ajal!
Seekordse lõppküsimuse esitab lõdvestuseks aga Hindrek Riikoja: kui arvestada, et paljud inimesed pidid enne surma tundma kergust, ja meenutada hiljutisi traagilisi juhtumeid noorte spordimeestega - nagu näiteks ootamatult surnud noor vene hokimängija -, siis kas varane kiire areng, mis annab normaalsete eakaaslaste ees tohutu eelise, ei peida endas äkki samuti vihjeid peatselt saabuvast traagikast?
******
Arches National Park, Utah. 30. juuni 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Laulja ja näitleja Jennifer Lopez lõpetab Nautica Malibu triatloni septembri keskel Californias. Foto autor: Homero Tercero/BuzzFoto.com/Scanpix
Foto 2: Pärast korralikku treeningut peab olema läbi nagu pärast head võistlust. Priit Pullerits Tallinna sügisjooksu 10 km finišis. Foto autor: Peeter Langovits, Postimees / Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 08:27
kommentaare: 13
13 Kommentaarid:
Igas teises lauses on küsimus. Mul jooksis nende küsimärkide peale juhe kokku, igatahes! Tihtipeale hommikuti voodist ülestõustes olen tundnud sellist kerget ja mõnusat hästi väljapuhanud olekut. Ilmselt olen Riikoja spekulatsioonide ja tähelepanekute järgi ma juba ammu surnud ja seetõttu pole mul siin kommenteerides isegi muud nime peale Anonüümse!
> miks ei kajastanud Postimees reedest Eesti
> suusasprindikoondise esitlust, ehkki varasematel
> aastatel on seesugused üritused alati leheruumi
> leidnud?
Varasematel aastatel pole kunagi olnud eraldi sprindikoondise esitlust. Seetõttu pole mitte kuidagi võimalik ka eelnevaga paralleele tõmmata. Taaskord demagoogia meistriklass.
sl - vale vastus! Vahet pole, kas sprindikoondis või kogu koondis, tähelepanu on suusakoondise esitlused seni alati pälvinud. Esimest korda jäi tähelepanu pälvimata möödunud kevadel, hooaja lõpetamisel. Lisavihje: vastust tuleks otsida lähimöödanikust. Ja veel üks vihje: that's not my fault.
"pidi olema palju otstarbekam teha trenne, mille sees on erineva pikkusega kiiremad lõigud, alates 30 sekundist kuni kolme minutini, mille vahele jäävad omakorda erineva pikkusega taastavad lõigud, paarikümnest sekundist paari minutini."
See on puhas intervalltreening ja on juba aastakümneid kasutusel, aga seda saavad lubada endale ainult teatud tasemele jõudnud(loe 5-10aastat REGULAARSELT harjutanud) sportlased. Lihtsörkija-tuulutaja, saab kohe vigastatud, või koormab südame üle.
Priit,puhka 3 nädalat ja alusta kohe eelpol mainitud treeningutega ja Sa näed kuidas Sinu valulik kannakõõlus juba samal õhtul tulitab ja üles paistetab. Siis oled sunnitud 3 nädalat puhkama, aga peale seda proovi veelkord ja Sinu sportlaskarjääri võib lõppenuks lugeda. Nii loll Sa muidugi ei ole!
Automeestele; See on sama, kui 100 km/h sõites, kiirust vähendamata, aeg-ajalt 30sek. kuni 3 min. sõita edasi sama kiirusega, ainult et teise käiguga! Siis kuulete, kuidas käigukast ja mootor inisevad saadud mõnust, sama teeb ka organism, ainult, et seda pole kuulda!
samad mõtted, mis anonüümselt. enne peab põhi all olema, et kiirust ehitama hakata.
aga ajavähesuse vastu aitab, olen proovinud, hommikune trenn. sellega saab õhtu vabaks ja samas värskena juba ka tööle. pealegi on õhk puhtam, vähem liikumist ega pea linnas näiteks fooride taga ootama.
see, et aega jääb vähemaks, tundub sügis-talvine psühholoogiline nüanss, sest pimedust on rohkem. kevadel on ju aega sama palju, ent samade tegevuste korral tundub rohkem jõudvat, sest päevad on valguse poolest pikemad.
Priit ei ole suusaliidu üritustele teretulnud. Asi selge kui seebivesi. Miks sellest peab numbrit tegema? Eestis on suusast kirjutavad ajakirjanikke piisavalt.
Mu meelest teeb suusaliit siin strateegilise vea, kui Priitu niiviisi distantsil hoiab. Sest Priit on näidanud, et ega kirjutised seetõttu tulemata jää. Mäletan möödunud hooaja algusest ridamisi tema kirjatükke, kus ta lahkas tulemuste ja FIS-punktide põhjal suusatajate esinemist. Tema sõnum levis tuhandete inimesteni, ka suusatamise sponsoriteni. Ja mida suusaliit siis sellega saavutas, et teda tõrjus? Kas selle, et kirjutised jäid ära? Absoluutselt mitte ju. Selle asemel, et kasutada võimalust, kutsuda Priit oma üritustele, kus saaks talle ka oma vaatepunkte tutvustada ja neid taustu avada, mida ajakirjanik kunagi muidu ei teaks ega arvestada ei oskaks, jätkab suusaliit endale nähtavasti ka uuel hooajal jalga tulistamist. Mitte ei saa aru, mispärast peetakse seda alaliitu suurepäraseks meediaga suhtlejaks, kui ta teeb nii elementaarseid vigu, mida ei tee isegi esimese kursuse PR-tudengid. Pigem võiks suusaliit endalt küsida: mida me oleme teinud sellist, et Priidul oleks rohkem ja mitmekesisemat infot, sest fakt on see, et ega tema kirjutised ju ilmumata nagunii jää. Aga millegipärast ma arvan, et suusaliit on Priidu isegi oma meililistist kustutanud.
Las need suusatajad nüüd susserdavad hooaja alguseni rahus. Eks me siis tulemuste pealt näeme, kas on neist põhjust peale pressikonverentsi ka muud juttu teha või mitte.
kui PP on kohal, siis on üritus kohe rikutud. las susserdab ukse taga, vähemalt ei käi inimestele pinda oma uduste prilliklaasidega.
Sorry, sl (suualiit?), aga siis pole te üritust suurt ollagi, kui suurima päevalehe esindajat kohal pole. Kellele te neid peate? Iseenda silmis tahate ennast tõestada?
Kui selline on teie suhtumine teise inimesse, kes lihtsalt teeb oma tööd, püüdes seda teha põnevalt, mitte ei laku teie p****t, sest seda oleks piinlik nii südametunnistusega inimesel teha kui ka teistel lugeda, siis nüüd ma hakkan järjest rohkem aru saama, miks suusatamise kuvand ei ole enam see, mis aastate eest.
pp pole ju postimehes sporditoimetuses. sääl on ju päälik p. ahv. ja postimehe spordikülgedest on õhtu ja päevalehe küljed selgelt üle. nii et, sellest, et pm seda ei kajastanud ilmselt mingit erilist vahet ei tekkind.
pakun, et vastus on selles, et suusaliit andis suusalehe tegemise päevalehele, sellepärast.
no, kuulge, miks see just Suusaliidu probleem on, kui Postimees ei saa/ei taha seda uudist kajastada? Ehk PP annab oma küsimusele vastuse ja saame targemaks.
j.
Tere Priit!
See on küll teemaväline märkus, aga heida pilk peale - http://www.epl.ee/pic.php?suurus=s&file=193214.
Isegi tema....
Tõnis
Postita kommentaar
<< Esileht