Pullerits: Kust saada trennirutiini vaheldust?
Kes vähegi sporti teinud, teab seda lugu, et kui naine küsib, kuhu lähed, vastad, et armukese juurde, ja kui armuke küsib, kuhu lähed, vastad, et naise juurde - aga ise lähed hoopis trenni. Ent see ei ole mingi nali. Sellel on tõsi taga.Nimelt olen viimastel kuudel, kui rattamehed on küsinud, mida teen, vastanud, et teen jooksutrenni; kui suusamehed on küsinud, mida teen, olen samuti vastanud, et jooksutrenni; ja kui jooksumehed on pärinud, mida teen, olen vastanud - ei, ei ole vastanud seda, mida nüüd arvate -, et teen eriti kõvasti jooksutrenni.
Aga tegelikult olen tegelenud batuudihüpete, sünkroonujumise ja taekwondoga.
Kuulge, ega ettevalmistus saa ju olla nii ühekülgne, nagu enamik teist kipub arvama! Kas seda ikka olete kuulnud, et vaheldust on treeningutesse vaja - vaheldust!
Nüüd on uute aladega tegelemise tulemused reaalselt näha.
Võtke lahti äsja ilmunud Pekingi olümpiaraamat - väljanägemise poolest absoluutselt parim tulemus, mis Eestis olümpiaraamatute vallas eales saavutatud - ja vaadake, kes on seal kirjutanud batuudihüpetest, sünkroonujumisest ja taekwondost.
Nüüd tuleb õigustatud küsimus, õigemini kaks küsimust. Esiteks, kuidas saan kirjutada aladest, millest ma varem mitte midagi ei teadnud? Ja teiseks, kuidas saan kirjutada olümpiast, kui ma kohalgi ei käinud?
Vastus esimesele küsimusele: ajakirjanikud ei tea enamasti midagi neist aladest, millest nad päevast päeva kirjutama peavad. Selle puuduse kõrvaldamiseks tuleb end lihtsalt asjadega kurssi viia. Raamatu tegemine, erinevalt teinekord lehe tegemisest, annab selleks hea võimaluse. Kes tahab väita, et see pole mul Pekingi olümpiaraamatus õnnestunud, otsigu sealt üles üksainuski koht, kus olen eksinud, ja andku mulle teada. (Täpsustuseks: tegelikult on mul Pekingi olümpiaraamatus lisaks nede kolme ala kajastamisele kirjutatud veel kolm peatükki, aga kui raamatu kätte saate, eks siis ise uurite, millest.)
Vastus teisele küsimusele: selleks, et millestki kirjutada, ei pea seda olema eelnevalt näinud. Ei, see ei ole siin m
õeldud ülbitsemisena. Mõelge ise, kui paljude liiklusõnnetuste toimumist on ajakirjanikud pealt näinud enne, kui nad nendest kirjutavad? Kui paljusid kahtlasi äritehinguid on nad pealt näinud? Ja isegi: kui paljusid spordivõistlusi on nad näinud, kui nad nendest telefonitsi hangitud info põhjal kirjutavad? Veel kord: kes tahab väita, et Pekingi olümpiaraamatus paistab just minu sündmuskohalt puudumine eriti selgelt silma, otsigu sealt üles sellele viitavad kohad ja andku mulle teada. Muuseas, arvan, et julgelt pool Pekingi olümpiaraamatu sisust on kokku pandud nii, et ajakirjanik pole võistlusi oma silmaga näinud.Aga täna läheb mul trükki raamat, kus erinevalt Pekingi olümpiaraamatust on laias laastus kõik, millest kirjutan, oma silmaga nähtud. Paksust tuleb sel kaks ja poolsada lehekülge. Kas keegi tahab pakkuda, mis raamat see on? (Vihje: tuhandetele eestlastele, kes ühest hiljutisest sooduspakkumisest kinni haarasid - nagu näiteks Art Soonets -, kulub see eriti marjaks ära.)
Ehk saate nüüd ka aru, miks mul innuka kirjatöö kõrvalt pikkadeks trennideks kuigi palju aega pole jäänud. Aga olgem realistid: mingi suvalise tulemuse nimel tehtud trenn on kahtlane asi, sest tulemust ei pruugi tulla - ja Eesti oludes ei pruugi koguni tulemuse tegemiseks sobilikku ilma tulla -, aga raamat see-eest (erinevalt ka ajakirjandusest) on jääva, püsiva väärtusega. Nii et tuleb lihtsalt panustada asjadesse, millel on suuremat kaalu.
Kui nüüd üks raamat on väljas ja teine minemas trükki, ei tähenda see, et kirjatööga on asi ühel pool. Eile sain esialgse pakkumise panna kokku veel üks raamat - ja see on seotud spordiga. Õigemini, ühe sportlasega. Kas keegi tahab pakkuda, mis raamatust võiks olla jutt?
******
Double Arch, Arches National Park, Utah. 30. juuni 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Jaapani duett kujundujumise olümpiafinaalis Pekingis. Foto autor: Giorgio Perottino, LaPresse / Scanpix
Foto 2: USA duett kujundujumise olümpiafinaalis Pekingis. Foto autor: AFP / Scanpix
Foto 3: Pekingi olümpia hõbemedalimees Tõnu Endrekson annab autogrammi Aleksander Tammerti ja tema tütre Alissa olümpiaraamatusse. Foto autor: Toomas Huik, Postimees / Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 08:44
kommentaare: 19
19 Kommentaarid:
see esimene raamat on mingi elu võimalikkusest USA-s läbi PP silmade või siis midagi kuidas ma 5000 km dziibiga ühe kuuga mööda USA asfaltteid sõitsin ja mägedest pilte tegin. Priit ära pane pahaks :)
Teine võiks olla Erki Noolest (vist ei ole miskit sellist ilmunud, kuid kas sa saaksid löögile seal perekonnas oma kirjanik olemas). Pigem siis Veerpalu
Jüri Jaansonist miskit?
Ei, Nool mitte. Temast ilmus 2005. aastal korralik raamat, "Autogramm", mille kaasautoriks või koguni peaautoriks oli Paavo Kivine. Mul ei oleks midagi lisada.
Veerpalu oleks muidugi huvitav persoon, mulle igati sümpaatne tüüp. Kunagi kirjutasin isegi suure esseelaadse kirjutise, terve lehekülje Postimehes, miks Veerpalu on Eesti rahva armastatud kangelane (ja kohati vastandasin teda seejuures Noolele). Tegin paar aastat tagasi sellekohase ettepaneku, et kirjutaksin raamatu Alaveri tiimast, Saku Suverulli aegu ka Alaverile, aga Alaver ei ilmutanud vaimustust, mu mäletamist mööda arvas, et see võib põhitööd ehk treenimist segada. Ta ütles, et takistama ta ei hakka, aga abi ka lubama ei hakka. Nii jäi too idee sinnapaika, millest võib kunagi väga kahju olla, sest tagantjärele midagi taastada on juba raskem ja ka huvi asja vastu ei pruugi olla tulevikus enam see, mis praegu oleks või mõni aega tagasi olnuks. Nii et Veerpalu ei ole õige vastus.
Pakuks mõnda suusatajat - Veerpalu või Maed näiteks.
Ei, Rivo, Jaanson ei ole ka õige vastus. Ta olevat üpris keeruline ja ka vastuoluline tüüp, kes igaühte vist ei usaldaks, nagu olen kuulnud. Aga täpselt ei tea, ei tunne teda.
Ei, Hindrek, Mae ka mitte, sest kuidas saaks see olla võimalik, et raamat tuleks Maest, kui Veerpalustki, kes ikkagi kahekordne olümpiavõitja ja eksmaailmameister, raamatut ei ole.
Gerd Kanter
Ma pakuks Aaduga sarnaselt, et äkki on teemaks Kanter 75+ tiimiga seonduv?
Aga mis raamatud need teised raamatud on?
Tead ,kui sa PP üritad siin blogis leida lugejaid (ja neid sul seni isegi oli) harrastussportlaste seast, siis jätka sama joont ja räägime spordist ,treenimisest,võistlemisest,kannatustestjne. Paraku tundub ,et oled ise ikkagi nõrga iseloomuga.Ei suuda sõltumata ilmaolude ja muude tagasilöökidega võideldes ajada oma rida ning nüüd pöörates teema mingite raamatute kirjutamise ja ennustamisele ei ole mitte enam spordimehi huvitav teema .Vaata ja analüüsi natuke oma kirjutisi,palju oli kommentaare siis ja palju viimasel ajal????
priit kirjutab raamatu endast.
Rahu, kaaslinlane, ainult rahu. Sport ei ole kuskile kadunud, aga sporti tuleb ka vaheldust tuua, isegi blogis. Näiteks varsti kirjutan, miks lihaste venitamine on täiesti tarbetu - no vaat, siis alles läheb siin sõjaks. Ja samuti kirjutan, miks tunne kiirest arengust ja pahinalt tõusvast vormist on hoopis peatselt saabuva fataalse saatuse esimeseks märgiks. Kuidas tundub?
Aga eks selle Kanteri raamatuga, mille ühe võimaliku tegijana kirjastus omalt poolt mu nime välja pakkus - ja mul pole aimugi, kuidas Kanteri tiim sellele reageeris -, on asi veel väga küsitav, sest kuuldavasti ei ole asjaomased instantsid kontseptsiooni osas päris kattuvatel seisukohtadel. Ehk siis idee vajab veel viimistlemist. Ja mina nende viimistlejate hulka ei kuulu. Mu nimi on vaid üks, millega on muuhulgas spekuleeritud.
No nii, nüüd on teil selles osas küll kogu info, mis saada on.
No ja järgi jääb vaid võsavillemi esimene pakkumine. Selleks on reisikirjeldus USA-st. Oi kuidas ma ajusid ragistasin oi-oi aga minu poolt jääb see raamat ostmata. Mis ma selle raamatuga pealehakkaksin, käiksin mööda ameerikat Priidu jälgi otsimas?
No mis siin salata, see raamat, mis täna trükki läheb, on samast sarjast, mille avas Sergei Stadnikovi "Egiptus". Jah, see on GoTraveli ja Ajakirjade Kirjastuse reisiraamatute sari ja raamat räägib tõesti Ameerikast. Ja eelmisele: ei ole vaja vaeva näha siin kuulutamisega, et te seda ei osta. Enamik ei osta. Aga pange tähele: esiteks, Eesti saab just USAga viisavabduse, mis suurendab USAsse reisijate arvu, ja teiseks, see arv ongi suuremas, sest ma ei tea peaaegu ühtegi eestlast, kes ei teaks kedagi, kes sõidab lähiajal Estraveli sooduspakkumisega USAsse (näiteks Art Soonets sõidab). Juba eile küsis üks täna ärasõitnu, kas ta saab mu raamatu juba kusagilt. (Kahjuks ei saa.) Nii et ma ei muretse ABSOLUUTSELT, et selle tiraaž saab kolinal läbi müüdud.
Ja Soonets saab raamatu muidugi tasuta, olgu lisatud. Tema on selle ära teeninud.
Ähh Priit, ma ei muretse üldse sinu raamatu müügi pärast. Lihtsalt tegelikult on seda raamatut vaja neile, kes ei tea kuhu järgmisena minna ja siis ammutavad klantspiltidega raamatutest reisiideid. Mulle meeldib minna uude kohta nii, et ma tean sellest võimalikult vähe ning kirjandust haaran kaasa kohapealt ikka nendest kohtadest kus ma käisin. Pagan mul vedelevad siiani riiulis mingid Ameerikamaa raamatud, mida ma vaatasin korra pärast reisilt koju saabumist, milleks mulle selliseid raamatuid vaja?
Oi, väga muhe ju, et vähe teistmoodi asju ka kribad. Reisiraamat on kindlasti hea minek :)
P.S hea kommentaar oli Sul täna "oma" lehes
tervitused!
küsiksin vahele, et kui kaugel on plaanid käesolevas blogis ambitsioonikalt kajastatud kestvusalal-"vanast"-peast-sportlikku-võistlusvormi-teemalise (mitte ainult priidust endast, nagu pakkus "mp" 12:07) raamatu koostamisega? ootab kõiksugu eri sfäärimahtude akumulatsiooni? eeldan vaikimisi, et sellised plaanid ei saa kindlasti olematud olla - vastuväidete peale luban itsitada. samamoodi luban, ilmselt kaaslugejatega kahasse, motiveeriva trükise puhul tiraaži läbimüügile kaasa aidata.
Olümpiaraamatu Togo süstaslalomisti ja teiste uute medalimaade artikkel oli üsna lahja. Samas ei ole see küll kuidagi seotud kohapeal olemisega. Ann Hiiemaa artikkel slaalomivõistlusest on muidugi veel haledam... Kahjuks. Boukpet on alati olnud kõva ühe sõidu mees, alati on tal probleeme teise sõiduga. Seekord läks finaalsõit kah enam vähem ja tulem oli pronks.
0815jejeCompte tenu de asics homme en promo la récompense All-Star cette année-là, la star du basket-ball était en route nike air jordan future low femme vers des choses plus grandes et meilleures. Avant la air jordan retro 11 low femme mousse de Lunarlite utilisée dans la fabrication de masse asics gel lyte 3 femme vert olive blanc de chaussures de sport, les concepteurs ont investi à basket femme cortez nike peu près leur moitié de la vie quotidienne le air max jordan pas cher temps idéal pour résoudre ce type de matériel ainsi achat nike air jordan pas cher que les problèmes inhérents. interprétation correcte de rétro deux de ces phrases. baskets homme nike presto
www0820
ralph lauren outlet
mlb shop
pandora outlet
nike huarache
christian louboutin outlet
moncler jackets
yeezy boost 350 v2
pandora outlet
jordan shoes
ugg boots clearance
Postita kommentaar
<< Esileht