Pullerits: Aitab märklauaks olemisest!
(TÄIENDATUD.) Ma tean väga hästi seda, mida enamik teistki siin teab - et olen spordivõistlustel paljudele avalik märklaud, kellega oma tulemusi võrrelda. Aga nüüd, head konkurendid, tuleb teie peole lõpp.Lähme näiteks Klubi Tartu Maraton koduleheküljele, kus tulemuste arhiivis on kirjas nii mu täpne sünniaeg kui kõik mu ajad ja kohad eri võistlustel. Helistasin Andmekaitse Inspektsiooni ja küsisin, et kas need on isikuandmed, mille eemaldamist saan nõuda. Pikemalt mõtlemata tuli sealt vastuseks: "Ikka on." Inspektsiooni spetsialist seletas, et võin iga kell pöörduda andmete ülespanija poole ja nõuda oma andmete mahavõtmist.
Nüüd võib tekitada küsimuse, et äkki on kuskil reeglites kirjas, et kui võistlustele registreerin, siis annan automaatselt nõusoleku oma tulemuste avaldamiseks. Isegi kui selline punkt on reeglites kirjas - ma ei tea, pole uurinud, ja sel pole siin mingit tähtsust, nagu kohe näitan -, siis võin inspektsiooni töötaja kinnitusel ikkagi pöörduda andmete ülespanija poole ja ikkagi nõuda oma andmete kustutamist.
Aga peale tulemuste avaldab Klubi Tartu Maraton ka stardiprotokolle, kus on kirjas mu nimi ja sünniaasta ja stardinumber. Küsisin andmekaitsjalt, kas võin nõuda, et minu stardinumbrit ei avalikustata. Ta ütles, et võin küll, sest isikuandmed on kõik need andmed, mille alusel saab isikut tuvastada, seega ka stardinumber. Ainsa erandina tõi ta välja, et kui sama nimega on näiteks viis isikut, siis pole nad tuvastatavad, aga mul on selline nimi, mida maailmas on minu teada veel vaid ühel isikul (ma pole teda elu sees näinud ja spordiüritustel mu nimekaim p
ole ka minu teada esinenud, nii et siin too erand ei kehti).Nüüd tekib jällegi küsimus, et kui ma ei taha lasta oma stardinumbrit avalikustada ega soovi oma nimega tulemust kusagil avalikus kohas näha, kuidas ma saan ikkagi protokollist teada oma aja ja koha. Andmekaitse spetsialist soovitas selles küsimuses võistluse korraldajatega kokku leppida. Ilmselt oleks üks võimalus, et mu nime ja numbrit stardiprotokollis lihtsalt ei näidata ning tulemuse saan protokollis mingi suvalise koodi alt, näiteks: 237. koht Pj37XyZ28d 3:37.26. (Küll tuleb tulevikus korraldajail palju erakokkuleppeid sõlmida, kui veel paljud peaks otsustama, et ei taha avalikuks märklauaks olla.)
Aga mis siis saab, kui võistluse korraldajad saadavad mu seesuguste nõudmistega n-ö kuu peale ega soostu mind registreerima? Siin tekib ju vastuolu, et ühelt poot soovin kasutada andmekaitse seadusega mulle tagatud õigusi, teisalt aga osaleda üritusel, mis on kõigile avatud. Ei ole ju korraldajatel õige öelda, et nemad mind kirja ei pane ja osalema ei lase, kui ma kasutan õigusi kaitsta seaduslikult oma isikuandmeid, on ju?
Andmekaitse Inspektsi
ooni töötaja pakkus välja, et osaleksin näiteks mitteametlikult, ilma numbrita, aga selle peale vastasin, et see variant ei sobi, sest tahan ikkagi osaleda kõigiga võrdsetel alustel ning saada protokolli aja ja koha, mis siis, et mingi kodeeritud nime all, aga ma saan vähemalt teada, mitmes ma olin ja millise ajaga. (Ja numbrit on vaja kas või selleks, et teistega võrdselt toitlustuspunktides süüa-juua saada.)Kokkuvõttes sain soovituse teha Andmekaitse Inspektsioonile kirjalik avaldus, mille alusel nad hiljemalt 30 päevaga uurivad võistlustega seotud dokumente ja annavad siis vastuse.
Aga ma ei tahtnud seda küsimust jätta ainult endakeskseks, vaid tõmbasin teema laiemaks. Küsisin, kas näiteks Eesti Kergejõustikuliidul (või ükskõik millisel spordialaliidul või kellel iganes) on õigus panna sportlase nimi, sünniaeg, klubi ja saavutatud tulemus edetabelisse või on sportlasel õigus nõuda sealt oma tulemuse eemaldamist (näiteks põhjendusel, et ta ei taha oma viletsat tulemust hooaja edetabelis näha). Inspektsiooni töötaja avaldas arvamust, et küllap on suurtel sportlastel lepingud, mis lubavad nende tulemused avalikult üles panna.
Kes teab, kas ikka on? Või teeme lisaks minu andmete suurpuhastusele puhatuse ka igasugustes muudes sporditabelites?
Lõpuks koorub siit ka siiski midagi kasulikku, näiteks nõuanne suusakoondise peatreenerile Mati Alaverile. Kui hooaja algul peaks tulema taas tagasihoidlikke tulemusi, nagu viimasel ajal tavaks on saanud, siis võiks Alaver anda oma hoolealustele korralduse, et nood keelaks oma tulemuste avaldamise (Alaver seda keeldu nende eest anda ei saa). Kui mitmenda koha ja millise ajaga ning kui suure kaotusega võitjale sai Eesti suusataja mingil MK-etapil - need on puhtamast puhtamad isikuandmed. Ja selleks, et need teatavaks ei saaks, ei ole vaja muud kui sportlasel, näiteks Ksenija Baltal, pärast üleastumise ehk nulliga lõppenud võistlust öelda, et seda tulemust ei tohi tema nimega seoses avaldada.
Chew that!
******
Balanced Rock, Arches National Park, Utah. 30. juuni 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)Foto 1: Priit Pullerits Tallinna sügisjooksu finiši järel. Foto autor: Peeter Langovits, Postimees / Scanpix
Foto 2: Priit Pullerits Tartu rattamaratoni finišis. Foto autor: Sille Annuk, Postimees / Scanpix
Foto 3: Veel üks Pullerits, Tõnu Pullerits, mullu sügisel SL Õhtulehe rahvajooksul. Foto autor: Tiina Kõrtsini, Õhtuleht / Scanpix
Postitas: Priit Pullerits @ 11:00
kommentaare: 37
37 Kommentaarid:
Priit ,kas sul endal ei tüüta juba ära see vingumine ja igast asjast tondi otsimine. Tunnistan ausalt ,et palju huvitavam oli seda blogi jälgida ,kui tegelesid sportimise-treenimisega(mis siis ,et omamoodi ja paljudele arusaamatul intensiivsusel või muul moel)Soovitus ,kui otsustad jätkata nt. viimases artikklis kirjutatud andmekaitse teemadel ja a´la virisevas toonis kõikvõimalikus spordiga seonduvas ,on sellel blogil pakun 3-4 kuuga lõpp ehk siis kuus 10 -15 klikkajat ja samas võistlustel ,kui ikka julged välja astuda ,oled märklauaks ikkagi!! Edu sulle !
mis asja sa ussitad mees. ma saaks sellest isikuandmete varjamise värgist aru, kui sul tõepoolest oleks midagi varjata. lihtsalt tolmu üles keerutada ja tartu maratoni mehi nöökida on tõeline totrus. maga välja!
tuleks tööd teha selles suunas, et lollakat seadust muuta, mitte korraldajaid kiusata (tegelikult vist tahtes näidata ka, et seadus on rumal). aga siin jälle ülepingutades. või hakkame kõigile lastele juba sündides mingeid varikoode külge pookima. mis sel juhul jälle oleks kusagil kirjas ja miskitpidi tuvastatavad, ehk lõplikku anonüümsust võimatu saavutada. huvitav oleks teada, kui suur hulk migil võistlusel osalejaid ikka PP märklauaks võtab? pakun, et tühine osa. aga kas see näitab, et PP osa võistlusel tühine on?
Kuulge, saage nüüd ometi aru, et teemaks pole siin Klubi Tartu Maraton mehi nöökida, vaid näidata, kui absurdne seadus see isikuandmete kaitse seadus on. Kas te siis pole kuulnud, et absurdsuse vastu saabki ainult veel suurema absurdsusega, mida siin üritan näidata. Võtke asja rahulikult, ärge minge pöördesse ja ärge hakake vehkima ussitamise ja vingumise jms-ga. Minu arust on mul küll vägagi loogiliselt ja normaalse reporteritööga seda teemat vaadeldud. Ja ärge püüdkegi väita, et teemat pole. Teema on seekord lihtsalt palju laiem ja kaalukam kui mingisugune lihtlabane sportimine.
John Schmit' e on maailmas palju, võib olla ka neist mitme sünniaeg 30.07.1965 - seega on see John Schmit tuvastatav ainult isikukoodi abil. See, et sul on ainult üks nimekaim - on sinu ja kogu väikese Eesti probleem. Antud juhul on John'i andmed ju kaitstud, aga sinu omad mitte. Nii, et mängud liivakastis.
Ka minuarust on see andmekaitse seadus jura.
Priit, selle teema "kaasus" peaks ju ülikoolide näite varal olemas olema. Kui varem riputati eksami järel kõigi tulemused teaduskonna stendile ja mõni aeg hiljem internetti, siis praegu saab iga tudeng õpikeskkonda sisse logides teada ainult enda hinde ja oma positsiooni üldistes eksamitulemustes. Eks siis hakkab spordis kah nii olema: saad tulemuste protokolli sisse logides teada ainult enda aja ja koha. Ja võistluseelseid stardiprotokolle lihtsalt ei avaldata (nagu ei ole Andmekaitse Inspektsiooni poolt soovitatud avaldada ka koolide kodulehtedel õpilaste nimekirju).
võti on sul endal kirjas >tahan ikkagi osaleda kõigiga võrdsetel alustel.
korraldaja kirjeldab need võrdsed alused ja tingimused näiteks juhendis lahti ning osaleja teeb lihtsalt registreerimisel miski linnukese, et oled tingimustega nõus. kui tingimused ei sobi, kaasa lüüa ei saa.
Rivo, ei ole päri, sest ükski korraldaja ei saa nõuda minult loobumast õigustest, mis on mul Eesti Vabariigis kehtivatest seadustest tulenevalt olemas. Niiviisi ikka seaduste peale vilistada ei saa, kui meil on õigusriik. Loodan, et on. Ja usun kah seda.
PP: "Minu arust on mul küll vägagi loogiliselt ja normaalse reporteritööga seda teemat vaadeldud."
Come on! Artikkel oleks tasakaalus ainult sel juhul, kui sa Indrek Kelgule kah oleks sõna andnud, et kuidas TM antud probleemi tunnetab.
Loomulikult on tegemist harukordse jaburdusega aga mina, lihtsa inimesena, Tartu endise kommunisti juhitud riiki jäägitult ei usu elik ma kardan, et asja puutudes läheb see haisema elik tõepoolest hakataksegi vastavalt seadusele lollusi tegema. Mis näitab, et Eesti on tõepoolest õigusriik - jälgitakse hoolega seadusi, vahet pole kui jaburad nad on.
minu pilk on puhtalt osaleja poolt. ehk näitamaks, et igasugu jaburustega ei pea kaasa minema. aastakümneid on niimoodi sporti tehtud ja nüüd järsku on inimese privaatsuse rikkumine. võibolla ei peaks numbrit ka rajal kasutama, sest selle järgi saab hiljem sulle lõpuprotokollis ikkagi jälile?:P
muide, avalikuks märklauaks oled sa end ise tõstnud ja sättinud. samuti tasub arvestada, et ajakirjanikuna oled niiehknaa rohkem nähtaval.
tegelikult on nii, et tulevikus on sul elektroonsete tegevuste jaoks alias nagu siin foorumis. up to you, kas e-nimi kattub pärisnimega või mitte. ja stardiprotokollid hakkavad välja nägema stiilis 1. petka 2. tross 3. vigurivänt 4. itkvwrs 5. anon0005 jne. mitte-väga-kauges tulevikus pannaksegi lapsele enne e-nimi (tehakse miski konto) ja alles siis pärisnimi või jääb viimane üldse ära. ja edasi tuleb kiip naha all jms.
seaduste järgimine on hoopis teine teema ja nagu tänastest ajalehtedest lugeda, ainult vaeste ja väetite lõbu. andmekaitseseadus on lihtsalt juuratudengite ajaviiteks tehtud huumor, sest eestlane on lõpuks ju sihke kavalpia, et teda ei pea ei ussi- ega püssirohi, seadustest rääkimata.
Rivo, nii nagu olen ennast märklauaks sättinud, on mul õigus teha ka seaduste abil liigutus, et end märklaua kohalt maha võtta, on ju?
Ja tu deng-ile: Indrek Kelk ei puutu absoluutselt asjasse, sest tegemist on hüpoteetilise näitega ning küsimus ei ole KTMis, vaid seaduses. Sama hästi oleks siin võinud olla Mati Lilliallik või kes iganes. Lihtsalt Kelgul (KTM) on kõige tuntum ja põhjalikum andmebaas, seepärast siis tema. Oleks ma rääkinud mingist järvejooksude andmebaasist, poleks see põrmugi nii paljudele korda läinud.
Ja veel: ma ei pea jätkuvalt blogindust klassikalises mõttes ajakirjanduseks, ehkki söandan väita, et minu blogi on ehtsale ajakirjandusele Eesti blogidest üks lähedasemaid.
muidugi võid. minu mõte oli lihtsalt, et märklauaks ei ole sa saanud mitte sellepärast, et su vanuseklass on stardi või lõpuprotokollis kirjas, vaid oma sõnavõttudega.
kõigile võistlejatele tuleb kotid pähe tõmmata, et keegi ära kedagi ei tunneks :)
Asjatu möla, mille peale PP oma aega ja energiat raiskab. Mida on tal üldse varjata- kaks jalga, kätt, organid, kiilakaks kippuv peanupp ja keskpärased võimed. Neid ei tasu varjata- need on iga tema teos näha. Ime vaid kuidas selline tüüp saab PM pealehel õilmitseda. Arusaadamatu - see varjamata nürimeelsus
wtf? täna on nii, et kui ma olen mingi kooli lõpetanud, siis pannakse kohe ka minu nimi selle kooli aastaraamatusse kirja ja lisaks veel elektrooniline koopia internetti rahvale tasuta googeldamiseks. samas äriregistri andmete teadasaamise eest peab miskipärast veel raha maksma, kuid raha maksmise järel on ka sealt näha kes millega seotud on (nt äripäev ja eesti ekspress nuhivad seal usinalt ja teevad edetabeleid). teisisõnu kohati võimaldatakse avalikku infot vaid rahajõmmidele. täna on juba meie haiguslood elektroonilised. on vaid aja küsimus, millal need saavad raha eest kellegile teatavaks, kes seda nägema ei peaks (nt kaarli kiriku vastas asuva asutuse ninadele). täna on juba väikese raha eest nähtavad ka inimeste cv-d. näiteks kui mõni tööandja kahtleb oma alluvate lojaalsuses talle, siis on "sõbra" abil võimalik alati teada saada kes tema töötajatest varba viskamise mõtteid mõlgutab, kui töötaja kasutab meie nn tööotsimise andmebaase. sellest jamast tulenevalt on protokollid veel tsepuhaa. eesti riik ei suuda tagata andmekaitseseaduse toimimist reaalsuses. selle seaduse mõte on ainult raha kogumises muidusööjatele seaduslikul alusel. 10 aasta pärast võib väikese raha eest saada iga eesti inimese kohta kgb stiilis raporti, kus on kirjas kõik mida inimese kohta teada on vaja ja seda ei ole võimalik ära hoida isegi andmekaitseseadust kõpitsedes. võimalik, et juba täna tegeleb keegi selle andmebaasi valmistamisega.
Tulevikus siis hakkavad võistlused välja nähema nii, et kõigil suusamask peas-muidu tunneb veel näo järgi ära. Autasustamist ei toimu. Enda koha ja aja saad teada vastavast veebikeskkonnast enda kasutajanime all sisselogides. Kui juhtumisi auhinnalisele kohale tuled, siis auhind antakse kuskil kangi all pimedas kätte. A ikkagi lekiks info välja kuna võistlustel põhikonkurentide suusa-(-jooksu)stiil ja kehakuju on teada. (siin aitab et võistlejaid hoitakse enne starti lahus ja starditakse eraldistardist piisavalt pikkade vahedega).
Kas uuriv ajakirjanik piirdus taas vaid ühe telefonikõnega? Kas Te ise ka enne seadust lugesite? Alustuseks, tegemist pole "andmekaitse seadusega", vaid "isikuandmete kaitse seadusega". Eesti keelt mõned aastad koolis tudeerinud subjektina võiksite sisulisest erinevusest aru saada.
Jutuks oleva vahva seaduse lugemise võib antud kaasuses ehk PRiit Pulleritsu personaalprobleemi käsitledes ära lõpetada § 11. (2) juures, mis ütleb, et "Isikuandmeid võib ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi." Kuna Te ise olete deklareerinud, et Teie sportlike saavutuste on märkimisväärne huvi, siis ei saakuidagi keelata veebimeedias Teie õnnestumisi või läbikukkumisi kajastada.
Autori väide, et tal õigus Tartu Maratoni rahvalt õigus nõuda enda tulemuse avalikustamise piiramist, lendab pihuks ja põrmuks ülalviidatud paragrahvi lõikes kolm. Hr. Kelk võib uksele prõmmivat prillidega seltsimeest südamerahuga ignoreerida, sest protestiv andmesubjekt on avaliku elu tegelane.
Niisiis. See ämblikuvõrk, kuhu Te end edevat ajakirjanikuametit pidades olete mässinud, saabki paraku saatuslikuks - isikuandmete kaitse seadus ei kaitse Teid! Olete nii öelda väljaspool seadust. Lindprii...
Mulle tundub see isikuandmete kaitse eest võitlemise vajalikus tänasel IT-ajastul suht jabur. Kes pätti tahab teha, leiab selleks võimaluse ikka.
Head treenimist kõigile.
Võtame, jah, selle seaduse paragrahv 11 (2) väljendi "ülekaalukas avalik huvi". Ma ei vaidle vastu, et avalik huvi mu tulemuste vastu võib olla, nagu on avalik huvi kõigi nende tulemuste vastu, kes rahvaspordiüritustel osalevad. Aga kas see on ülekaalukas? No mitte mingil juhul! Minge tehke avaliku arvamuse küsitlus ja uurige, kui suur on huvi PP tulemuste vastu - tulemuseks saate, et absoluutselt mitte mingisugune. Enamik küsib vaid: Pullerits, kes see on? Teeb sporti ka või? Ei tea, pole eales kuulnud.
Siit jõuame viidatud järgmise punktini. Nimelt, avaliku elu tegelasi ei "lööda" arenenud riikides ühe mõõdupuuga. Kui ma peaks selliste hulka kuuluma, siis olen igal juhul situatiivne ehk piiratud tegevusväljaga avaliku elu tegelane, mis tähendab, et olen avaliku elu tegelane heal juhul vaid ajakirjanduses, aga mitte kogu elusfääris (nagu näiteks Savisaar, Ansip, Nool jne). (Tõestuseks tehke uurimus ja te näete, et huvi minu vastu on üksnes seoses meediaasjadega.) Spordis olen ma aga mitte keegi. Minge küsige inimestelt, mida nad teavad sportlase PP saavutustest ja tegemistest. Taas saate vastuse, et pole sellisest sportlasest kunagi kuulnud.
Nii et ei ole ma mingi lindprii ja seadus kaitseb mind täpselt sama palju nagu kõiki teisigi.
Ma arvan, et asja lahendab see kui korraldajad panevad vastava klausli juhendisse (igasugu õnnemängude võtjad PEAVAD loosiõnnekorral ka nõustuma nime avalikustamisega, sageli ka foto avaldamisega, või loositakse uus tegelane, kes siis saab peavõidu olles nõus avalikustamisega). Kui oled võistluste juhendiga nõus, saad võistlema. Regamisel pead ju nõustuma korraldajate poolt kehtestatud tingimustega (kannad võistlustel just korraldaja poolt väljastatud numbrit, kuigi on kiibid olemas).
Aga jah - see seadus on teoorias üli nõrk ja praktikas absurdne.
Pakun, et kui küsitlus teha on Ansipi suusamaratoni koha vastu sama suur huvi kui Pulleritsu koha vastu.
Väga hea teema püstitus!
Ma ei näeks spordivõistlusel mõtet, kui nimesid protokollis ei avaldataks.
Ilma nime avalikustamata saaks võistelda nn. anonüümse osalejana.
Stardis registreerid (eelregistreerimist anonüümsust soovijatele ei toimuks, siis kaoks ju kogu anonüümsus) ja saad numbri millega läbid distantsi ja sama numbri alusel saada teada oma tulemuse ning väljastatakse diplom. Protkollis on nime asemel stardinumber. Pärst tõestamaks naisele ja treeneritele pead numbri alles hoidma ja ette näitama, et kiitust või laitust teenida.
Mis saab siis kui pjedestaliel pead tõusma???
Saadad advokaadi numbriga ja mis sab siis kui samal ajal kaotad numbri ära ja keegi teine leiab selle üles siis on temal ju kohe sellele kohale võimalus tõusta. Ja sinu au endale saada.
Kõik on väga lihtne ja teostatav ilma suurmat vaeva nägemata.
Priit, aru ma ei saa!
Seleta mulle palun, kuidas Sa peale seda jama, mis siia kirja oled pannud, Ise peale sp. võistluse lõppu käitud? Reaalselt! Sa oled ju uuriv-ajakirjanik, Sind käimatõmbav jõud, on uudishimu, millega ka leiva lauale teenid.
Kui Sa oled oma koodi alt, enda aja ja koha teada saanud, siis paned tulemuste kodulehe kinni ja EI VAATA ENAM EDASI, mitmes oli Soonets, Muuli, Jaagomägi, Saar, Vaard, jne,jne. Või kiibitsed Teiste tulemusi uurides ikka edasi - tõenäoliselt on see nii! Aga kui oled aumees, siis sellest loogikast lähtudes, ei saa Sa kiita oma tasuta abilisi, kes Sind rajal aitasid ja kiitmist-tunnustust vääriksid, kuna Sa ei tea(st. ei tohiks teada), kus ka nemad lõpetasid. Sa ei saa kirjutada oodi Allan Orasele, kes nelikürituse(miks sellel aastal ei öelda rattaproffide kaksikvõistlus?) ära võitis, sest ka tema võib koodi all olla...!
Ühesõnaga kaotad oma kiiksuga isikupärast tuleneva plogimiselugejad ja kuna loodus tühja kohta ei salli, tuleb keegi norm. vend asemele ja teeb mõnusalt ja inimlikult sealt edasi, kus Sina seadust hakkasid neljajks pilbastama.
Kuule mees, võta ennast nüüd kokku, vabanda oma blogifännide ees ja tunnista, et oli jah sitt päev ja mõte, mille kirja panid - krt. me saame aru! Ning ole ikka Postimeh P.P. edasi ja anna meile teda, mis võistlusrajal ja selle ümbruses toimub, koos täisnimede ja emotsioonidega.
Sellel aastal lubab lund!
Eelmisele - ei olnud mul eile halb päev ja kehv mõte. Paluks vaadata üleeelmist, Priidu-nimelist (ausõna, see pole mina!), kes jälle teemat kiitis. Igaks juhuks lühiselgitus: tahtsin siin näidata, milline absurdne seadus võib meie spordivõistlustesse sekkuda nii, et me võistlusest ei jää mitte midagi järele. See oht on täiesti olemas. Näiteks miski ei takista mul seda stsenaariumi ellu viimast, mida kirjeldasin, ja miski ei takista ka kedagi teist minuga kampa löömast.
Kidrale - jah, võib panna juhendisse kirja igasugu klausleid, et olen nõus tulemuste avaldamisega, aga nagu spetsialistid mulle andmekaitsest seletasid, siis sellest hoolimata võin pärast nõuda, et mu tulemused protokollis n-ö koodi alla pandaks. Nii et need eelklauslid ei päästa mitte midagi.
Selline lugu siis...
milleks bravuuritsed mees? mõttetu ähvardus selle kohta, et oi-oi-oi, miski ei takista mul seda stsenaariumi ellu viimast. sul on küll omad kiiksud, aga nii idoot sa ju ometi pole, et sellist jura kasvõi ajakirjanduliku eksperimendi mõttes reaalselt nõudma hakata. aga kui sa selle protsessi ette võtad, siis oled küll automaatselt persoona non grataks muutund.
said oma tirriteerimise ära teha ja istu nüüd maha. kui endal pole trennitegemistest midagi pajatada, siis telli lugusid Muulilt või Vigurivändalt.
Bravuuritsemise külje pealt nõus eelnevaga. Seadustes on ja saab ka tulevikus olema alati lünki, mille alusel annab nii mõnegi absurdse skeemi üles ehitada. Õnneks on enamus õigusteadlasi seisukohal, et seaduste tõlgendamisel tuleb lähtuda nende mõttest mitte vormist ning seega ma julgen väita, et meie Riigikohus kui seaduste kõrgeim tõlgendaja välistaks sellise absurdsuse rakendumise.
Kuna käsitletud seadus on "noor" seadus ning selle tõlgendamine ei ole paljuski veel Riigikohtu tasandini jõudnud, siis on ka selle praktilised piirid hõljuvad. Ma olen täiesti veendunud, et leiaksid ka spetsialisti, kes kogu eelneva teise spetsialisti jutu ümber lükkaks. Kui meil selle valdkonna spetsialiste juba üldse on...
Tulemuste pingerea mõte on ju siiski avalik võrdlus teistega. Kui inimest huvitaks vaid enda koht, siis võiks vabalt ka ilma numbrita võistelda, lõpus saaks ju vaadata oma aega ja sellele vastavat kohta edetabelis. Aga ei, inimese alateadlik (või ka päris teadlik?) soov on näha justnimelt enda nime protokollis. Pool mõnust kaoks ära, kui näeks vaid enda koodi, mida ainult ise endaga seostada oskaks. Ma olen täiesti veendunud, et igaühel meist on omad märklauad, kellest tahaks kiiremini joosta-suusatada. Kuna Sa oled avalik tegelane (blogi ja isikustamise mõttes), on ka Sinu märklauatamine avalik. Aga vaevalt Sa kellelegi rohkem märklauaks oled, kui me kõik üksteisele (s.t pundis, kes suhtkoht samu tulemusi teevad).
Mida värki? Priit ajab õiget joru. Pealegi on väga huvitav näha kas tõesti hakatakse Eestis tulemusi salastama või sätitakse seadus seaduse mõttega vastavusse. Tobe on elada riigis, mille õiguslikus vundamendis on näha igal sammul riigikogu praagist tulenevaid pragusid. Mille eest saavad riigikogujad ulmepalka, kui nende töö seisneb ainult seaduse mõtte vastuvõtmises, kuid seadus ise toetub karkudele? Kui ma ostan poest praakkingad, siis viin ju need poodi tagasi, mitte ei käi aastaid enne kui nad mu jalgadele konnasilmad tekitavad ja iseenesest parajaks venivad! Riigikogujad peavad oma praagi parandama ja selles suhtes on teema üleskruvimine Priidu poolt igati õige lähenemine. Ega probleem pole ju selles, et Priit tahaks nii kangesti oma tulemusi salastada, kes enne sest aru ei ole veel saanud :D
Kidrale vastuseks, et päris nii lihtne nende korraldaja kehtestatud reeglitega ka ei ole, seadus eeldab isiku nõusolekut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. IKS 12 lõige 1 sätestab, et andmesubjekti tahteavaldus, millega ta lubab oma isikuandmeid töödelda (edaspidi nõusolek), kehtib üksnes juhul, kui see tugineb andmesubjekti vabal tahtel. Nõusolekus peavad olema selgelt määratletud andmed, mille töötlemiseks luba antakse, andmete töötlemise eesmärk ning isikud, kellele andmete edastamine on lubatud, samuti andmete kolmandatele isikutele edastamise tingimused ning andmesubjekti õigused tema isikuandmete edasise töötlemise osas. Vaikimist või tegevusetust nõusolekuks ei loeta. Nõusolek võib olla osaline ja tingimuslik. Lõike 2 kohaselt nõusolek peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhul, kui vorminõude järgmine ei ole andmetöötluse erilise viisi tõttu võimalik. Kui nõusolek antakse koos teise tahteavaldusega, peab isiku nõusolek olema selgelt eristatav.
Seaduse eesmärk on küll üllas - kaitsta isikute eraelu, nende isikuandmeid – aga paraku seadusandja ilmselt ei ole kõiki võimalikke aspekte läbi mõelnud ning mulle tundub aeg-ajalt, et ka meie inimesed ei ole endale teadvustanud neid ohtusid, mis võivad kaasneda sellega, et keegi pahatahtlik kelle iganes isikuandmeid ära kasutada võib.
Vaatan aknast õue ja kratsin pead. Kas meil, õigemini neil seal Postimehes, on ikka veel hapukurgi hooaeg, et selliste teemadega peab lugejate tähelepanu püüdma.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Seaduse loomisel ei saa ette näha kõiki seaduse rakendumisel tekkivaid kitsaskohti. Esimene katse isikuandmeid kaitsta ei saa olla kohe kõikehõlmav ja ideaalselt toimiv. Annaks ehk natuke aega praktika, reaalsete vajaduste ja normatiivide ühtlustumiseks? Seaduse lünkadele viitamine on igati tänuväärne töö.
Fantastiline värk. Riigikogu avaldab seadusi nagu MS oma aknaid beetaversioonidena. Erinevalt MS praktikast, kus beetaversiooni kallal saavad ennast rihmaks tõmmata kõik need kes selle endale esimestel kuudel soetavad ja pool aastat hiljem tulevad välja enamvähem kobedad veaparandused on riigikogu praak kõikide riigialamate ees aastaid enne kui suvatsetakse oma käkki nats kõpitseda. Siia kõrvale aetakse siis demagoogiat, et ega ju me kogemusteta juuratudengid ei oskagi kõiki elukeerdkäike ette näha, sest me ju noored ja rohelised ja me teeme vigu (mida rahvasaadikud külmakõhuga oma häält andes kinnitavad). Kas selline kord väärib austust?
Mina kiidan kahe käega hr PP ideed! Olekski väga kehv tulemuste protokollist lugeda, et näe sain PP käest ära. Tänan väga, et mind sellest alandusest päästate! Kas PP blogi põhjal saaks TM klubi juba kohe ta nime protokollidest koodiga asendada, palun?
Oi, kui ma oleks juuraüliõpilaste praktikumi läbiviija, siin ma konstrueeriks siit sellise kaasuse, et ... Oletame, et tegemist ei ole sportlasega, kes riigi rahakotist oma tegevuseks raha saab (nende puhul on ilmselge avalikkuse huvi teada, mis tulemused sel raha kasutamise on) ja et tegemist on harrastajaga, kes teeb oma lõbuks sporti. Oletame, et see harrastaja ei ole ise oma hobi reklaaminud ning veel, et see harrastaja on elukutselt näiteks näitleja (et siis isik, kes võib mingis mõttes avalikkusele siiski huvi pakkuda, aga eeldada võiks, et huvi pakub pigem tema töö ja mitte hobi). Kuna „meditsiiniajakirjanikud“ tunnevad huvi selle harrastaja kõigi tegevuste vastu, siis googeldab ajakirjanik ja leiab mingi spordivõistluse finišiprotokollist selle harrastaja nime ja muidugi teeb sellest lehte mingi oma loo õhtuleheliku pealkirjaga harrastajat sellest teavitamata. Lisaks leiab nn ajakirjanik sportfoto.ee-st selle harrastaja nime järgi otsides mingi suvalise pildi ja lisab ka selle oma loole. Et kaasus veel keerulisem oleks - selle spordivõistluse korraldaja ei ole isikuandmete kasutamiseks harrastajalt nõusolekut küsinud ega ka juhendis teavitanud, kuidas esitatud isikuandmeid võidakse kasutada ning on avalikustanud protokolli internetis veebileheküljel. Protokolli on kantud harrastaja nimi, vanus ja elukoht kohaliku omavalitsuse täpsusega. Küsimus juuraüliõpilastele oleks: kas keegi on rikkunud mõnd seadust ja kelle tegevuse peale saaks harrastaja kaebuse esitada? Ja küsimus lihtsurelikele: kas teie tahaks selle harrastaja asemel olla?
Muide, põhiseadus ütleb, et igaühel on õigus eraelu puutumatusele.
TUBLI,
anonüümne 15.57!!
SUPER.
Mitte, et kui oleks praktika läbiviija, vaid et see ülesanne lahendada praktikumis. Vastused koos näidislahendustega eri tudengigruppidelt saata PP-le ja ka nendele tobujussikestele kuskilt andmekaitse või mis iganes inspektsioonist, kes PP-le neid pehmelt öeldes absurdseid vastuseid andsid.
Samuti ka isikuandmete kaitse seaduse koostajaile.
"chew yourself"!
Anonüümne nr. 1. vastaja
Postita kommentaar
<< Esileht