Pullerits: Kust tuleb kaotus?

Vähemasti ühes asjas võite kõik mind vist kadestada. Mul on nii palju vabatahtlikke abilisi, et taustajõudude osas hakkab asi juba väga professionaalseks minema. Üks hangib ratta, teine küürib selle puhtaks, kolmas kutsub mind televisiooni muljetama. Ja tagatipuks leidub neid, kes aitavad võistlusjärgse analüüsiga. Emeri Lepp, kes saavutas numbri 685 alt (mul nr 642) 218. koha, edestades isegi 245. kohaga lõpetanud Art Soonetsit, saatis mulle põhjaliku tabeli, kus võrdles nii meeste kui naiste esikolmiku, Haanja Rattaklubi liikmete ja veel paari osaleja näitajaid üksikasjati lõikude kaupa.

Lepp ütles, et kõige rohkem üllatas teda Soonets. "Arvestades tema viimaseid Elioni kohti, siis seda ei oleks oodanud: ta oli samas grupis, kus mina," kirjutas Lepp mulle. "Peale Palut kogu raja teisel raskel lõigul, kui ma oma arust gaasi põhja lükkasin, nii et suurest grupist jäi järele seitsmene grupp, oli Soonets ikka kangekaelselt järel."

Niisiis, kui kellegagi end võrrelda, siis ikka Soonetsiga. Siin on toitlustuspunktide vahelistel lõikudel saavutatud kohad (ülemisel real minu ja alumisel Soonetsi koht, et oleks kergem omavahel võrrelda; rea esimene arv näitab kohta lõigul start-Matu, teine kohta lõigul Matu-Ande, jne)

Pullerits
642-613-757-793-817-874-769
316-261-261-249-222-168-212
Soonets

Mis siit paistab? Algus polnud väga paha, mis näitab, et kergetel lõikudel suutsin isegi sõita. Edasi aga toimus langus: algul kukkusid lõikude tulemused kaheksandasse ja seejärel koguni üheksandasse sajasse. See on ka loogiline, sest esiteks läks rada tehnilisemaks, teiseks hakkas kindlasti maksma erialase ettevalmistuse puudulikkus, ja kolmandaks, nagu olen ausalt tunnistanud, sai sellest rattamaratonist aja edenedes järjest rohkem villand. Vähemasti suutsin lõpulõigul, kui olud olid taas kergemad, jalad kõhu alt pisutki välja võtta.

Soonets tõestas taas seda, mida ta on väitnud: et ta on aeglase algusega ning käivitub pikkamisi.

Huvitav on vaadata ka lõikude kaupa kaotust 1 km kohta lõigu kiireimaile (sekundites):

Pullerits
45-32-29-38-54-54-37
28-20-15-18-27-26-20
Soonets

Alguse suhteliselt suur kaotus on mõistetav, sest esiotsa mehed panevad stardist ju täiega minema, tagapool tuleb aga massi sees ukerdada. Selleski arvude reas paistab silma, et mu eriti suur äravajumine toimus sõidu teises pooles, ja et viimasel lõigul jaksasin taas pisut rohkem pingutada.

Ja viimaks, olgu siin toodud ka mu kohad toitlustuspunktides:
642-621-654-676-720-728-725.

Niisiis, jälle on näha pidev kukkumine, mis sai alguse pärast teist toitlustuspunkti. Mäletan hästi, kuidas seejärel hakkasid tõepoolest nii väiksed rongid kui üksiküritajad mööda vurama. Distantsi lõpuosas langus õnneks peatus ja viimasel lõigul, ime küll, suutsin kohta isegi sutsu parandada.

Kõik see abi, mida altruistlikud sõbrad ja tuttavad pakuvad, on kena ja armas küll, aga näete - tulemust ei ole. Või peaksin siiski vaatepunkti muutma ja püstitama teesi niiviisi: tänu altruistlikele sõpradele ja tuttavatele ei ole tulemus vähemasti totaalselt masendav, vaid ikkagi mingilgi määral talutav, nii et ei pea linnas silmi päris iga nurga peal peitma?

Mis mul neist arvudest veel välja lugemata jäi?
******
Cathedral Valley Road, Capitol Reef National Park, Utah. 29. juuni 2008. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Kaks siga tandemil, ketsid jalas. Foto autor: Joosep Martinson, SL Õhtuleht / Scanpix
Foto 2: Keskaegne tegelane rattamaratonil, samuti ketsides. Foto autor: Joosep Martinson, SL Õhtuleht / Scanpix
Foto 3: Tartu rattamaratonil käiguvahetajat sättimas. Foto autor: Sille Annuk, Postimees / Scanpix