neljapäev, märts 01, 2012

Gunnar Press: Kolm P-d: Pullerits, Pikkuus ja Press

Meie koostöölood selle pagana blogija ehk Priit Pulleritsuga sünnivad erinevates kohtades ja erinevatel teedel. Kord olen mina olümpiaraamatu toimetaja ja tema on üks autoritest – siis koristan ta liialdused lihtviisil jalust ära; „delete“ on minu näppude all, paras talle! Seejärel on Priit Postimehes lehetoimetaja ja paneb mu loole uue, talle sobiva (ehk kehvema) pealkirja.

Eks me või ju pärast „asja üle arutleda“ ehk teineteist ükskõik kuhu saata, aga öeldava mõte ei ole moondunud – vastasel juhul me enam ei suhtleks. Sportlastest, kes lahterdaks Pulleritsu ja Pressi teab kuhu, võiks ju kah nimekirja teha, aga neil soovitan meie lood uuesti läbi lugeda. Sport on ikkagi see, mida me armastame, nii sportlased kui meie. Ja me eksime esimesel võimalusel kõik. Sportlased ja meie…
* * *
Seega, Priit pakkus võimalust tema blogis mu Pikkuusi-raamatust („Aavo Pikkuus, kurat rattasadulas“) rääkida. Pole ma suurem asi ideedemüüja ega kaubandustegelane, aga proovime...

Priit küsis kirjalikult, mina vastasin sama laiskusega. Pikkuus oli mees, kes tuli mu arvuti kõrvale ise vastama. Siinkohal kõlabki esiti vastus igale küsijale: jah Aavo Pikkuus liigub ja tahab liikuda omal jalal ning tuleb sellega efektselt toime!

Läheme peale, pakin Su küsimusi ise ja meelevaldelt!
* * *
Esimene küsimus.
Räägi mõni sind vapustanud lugu, mida raamatus pole!
Esimene vastus.
Anna andeks, Priit, aga kõik mind vapustanud lood ON raamatus, puudub mõni lugu, mida ma raamatuidee seisukohalt vajalikuks ei pidanud. Mõnedki asjad lahterdasin teadlikult „uskumatute lugude“ alla ja jätsin Aavo otsesesse kõnesse. 40-meetrine hüpe üle Alpi-kuristiku võis vabalt ka viiemeetrine olla, kurat sellega!
Ma ei usu, et Aavo oleks mõnele küsimusele vastates valetanud või juhtunut ilustanud. Ta spordielu oli vist liialt värvikas, et sinna kunstlikult mingeid toone lisada. Raamatut kirjutades püüdsin siiski mõne tooni lisada, kuid Aavo tõmbas need oma käega karmilt maha.
* * *
Teine küsimus.
Pikkuusist on jäänud mulje, et vaat kus tema alles omal ajal trenni tegi ja et nüüdisajal on mehed pehmed; kas jäi mulje, et tegelikult nii oligi?
Teine vastus.
Raamatus otseti nii ei seisa, aga minus pole sellise mulje poegagi! Aavo austab tänaseid sõitjaid ja nende tahet. Ta teab, et tollane maailm erineb tänasest, aga see ei sega teda. Ta hindab kõrgelt eelkäijaid ja järeltulijaid, vaat see on kindel!
* * *
Kolmas küsimus.
Mida tasub nüüdisaja spordimeestel Pikkuusilt enim õppida?
Kolmas vastus.
Kahe esimese küsimuse puhul võisime filosofeerida, aga nüüd on vastus sajaprotsendiliselt raamatus. Tuleb armastada – ei, jumaldada! – asja, mis on su töö, tuleb sellega tegelda ka siis, kui parajasti näiteks tina paned… Sobiva mõtteviisi peab igaüks ise avastama, ning ju on Rein Taaramäe selle viisi ka leidnud. Aga ta ei pea eluspüsimiseks kolhoosiaiast sidrunite näppamisel ja leivatüki vahele toppimisel leidlikkust ilmutama. (See pole Aavo kujund, vaid mu oma rahulik järeldus.)
* * *
Neljas küsimus.
Palju raamatust välja jätsid, kas raamat on ilustav? Kompra?
Neljas vastus.
Vastus on vist eelpool olemas. Eraelus on vaja sobrada siis, kui muud võimalust pole. Ka kasiinoajastu oli olemas, aga see ei määranud olümpiavõitja suhet maailmaga. Õnnemängur – ja elus on jalgrattur Aavo Pikkuus tänu õnnele! – proovib kätt… Kui Aavo ise järeldused tegi, siis pole hullu.
* * *
Viies küsimus. (Õnneks viimane, sest pakkisin Priidu küsimused kokku. Õnnetuseks kõige tähtsam.)
Kas Pikkuus oli niiditõmbaja, kui Jaan Kirsipuu ei pääsenud 1992 Barcelona olümpiale?
Pikkuus vastab ise.
„Võimalik, et kirjutasin tema „surmaotsusele“ alla. Küsimus püstitati nii, et kes peavad minema, kui on kaks kohta. Jaan polnud eriti vormis ja ma pakkusin, et las Läti võistlus otsustab. Ta põrus seal. Saanuks Eesti kolmanda ratturi saata… Loomulikult! Aga saadeti keegi vibulaskur… Kolm jalgratturit võinuks juba kihvti töö teha, isegi kaks tegid, aga kahekesi oli raske igal juhul.“
* * *
Pullerits: palusin Pressi, et ta käiks siin blogis vastamas küsimustele, mis teil tema raamatu kohta võib tekkida. Kasutage juhust suhelda allikaga otse ilma minu vahendamiseta!
******
Font's Point Wash Road, Anza-Borrego Desert State Park, California. 5. aprill 2011. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Fotod 1 ja 4: Aavo Pikkuus (vasakul) ja Gunnar Press Aavo Pikkuusi raamatu esitlusel Eesti Spordimuuseumis. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 2: Gunnar Pressi raamat Aavo Pikkuusist. Foto autor: Tiina Kõrtsini, Õhtuleht/Scanpix
Foto 3: Priit Pullerits (taamal keskel) Aavo Pikkuusi raamatu esitlusel Eesti Spordimuuseumis. Foto autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix

38 Kommentaarid:

At 12:52, Anonymous Anonüümne said...

Punaste botikute juhtum vajab siiski laiemat arutamist.
Pullerits kirjutas:
Punaste Madshusi saabaste eest ei maksnud tõepoolest pennigi. Vahetati vanem mudel uuema vastu.

Sellist teenust tavatarbijale keegi ei paku ega võimalda. PP sai sellise kohtlemise osaliseks tänu oma positsioonile ajakirjaniku ja blogijana.
Mida ütleb Eesti ajakirjanduseetika koodeks:
2.1. Ajakirjanik ei vőta vastu ametikohti, soodustusi, tasu ega kingitusi, mis tekitavad seoses tema ajakirjanikutööga huvide konflikti ja vőivad vähendada tema usaldusväärsust.
Ka seda blogi pidades on Pullerits ajakirjanik, helistab allikatele jne. Paluks selgitust!

 
At 13:15, Blogger Priit Pullerits said...

Kogu tõde Minu Madshusi Saabastest:

vanad läksid lihtsalt katki, tallas murdus nn keele osa prõksti puruks. See on tootja praak ja kuulub tasuta väljavahetamisele.

Lõpetame nüüd vast selle teema - siin on uus teema teile: mõjuvõim Eesti spordis!

 
At 13:33, Anonymous Anonüümne said...

Väga muhedas võtmes kirjutatud lugu. Mõnus oli lugeda.
Hakka või mõtlema, et ka Press on muhesuusataja nagu blogiomanikki.
Gunnar, kas nii on?

 
At 14:06, Anonymous Anonüümne said...

"Pulleritsu efekt" - Teenuse või toote, millest Pullerist kirjutab, kasutajate arv väheneb.

 
At 14:21, Anonymous Anonüümne said...

Gunnar Press on üle prahi! Nii oma olemuse, sõnaseadmise kui spordist lugupidamise poolest. Aitäh, Priit, et Pressiga ühendust võtsid. Muidu võib mõnedele jäädagi mulje, et igapäevaselt siin blogis pakutav on tasemel materjal.

 
At 14:33, Anonymous Anonüümne said...

Esiteks: väga hea raamat tuli välja - suured tänud Aavo Pikkuusile, et on sellise fantastilise sportlaskarjääriga hakkama saanud ja nõustunud seda meiega jagama!
- suured tänud ka Gunnar Pressile, et suutis raamatukangelase "ära rääkida" ning väga hea loo kaante vahele saada!
Teiseks: Priit Pulleritsu poolt suurepärane ja värskendav algatus - oma blogisse külalisi kutsuda, see võiks saada heaks traditsiooniks!

Lugupidamisega,
Andres

 
At 14:34, Anonymous Anonüümne said...

Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

 
At 16:51, Anonymous Anonüümne said...

Väike blogilugeja hüüdnimega Tsort Passatkas uurib: Millal saame lugeda Hr. Priit Pulleritsu elulooraamatut?

 
At 17:30, Blogger Priit Pullerits said...

...see on ju siit viimased viis aasta kogu aeg lugeda olnud ja palju on ka muus meedias läbi käinud.

 
At 19:23, Blogger Andrus said...

Priit, kuna sul on plaan ilmselt oma vanad klassika Fischerid uute vastu välja vahetada, siis kas sa jätad need omale mullasuusaks või kavatsed ära müüa. Olen sama pikk nagu sina, kuid kaalu on ca 86kg. Kui on müügisoovi, siis anna mulle teada, arutame seda asja.

 
At 19:32, Anonymous Anonüümne said...

Pulleritsu tasemega suusatajal peaks olema vähemalt 3-4, parem aga kui veel 4-5 suusapaari kummagi sõiduviisi jaoks. Küsi Vahurilt või teistelt koondisemeestelt.

 
At 22:20, Anonymous Anonüümne said...

19:32 ???
Kas see pole juba pilli lõhki ajamine (või väike õrritus). Siiamani piisanud (tegelikult juhtus lihtsalt nii) 4'st paarist kokku. 2 paari võistlus ja 2 paari kehvema raja/treeningu jaoks.

 
At 22:59, Anonymous Anonüümne said...

numaeitea, mul 1 paar suuski, määrisin viimati 7 a. tagasi, aga mönus on suuselda ikke:)

 
At 23:33, Anonymous Anonüümne said...

Ärge tehke nalja - 8 paari suuski (4+4) :D Mis vahet on suusal, kui määrdetiim võssa paneb või ise ei oska pidamisala ära kasutada? Priidul on see varu kuskil mujal - tehnika. See oleks ikka no nii overkill kui veel olla saaks. Ideaalne ongi tegelt 4 paari suuski. Mõlema sõiduviisi jaoks üks selline "mullapaar", et kehvades tingimustes trenni teha ning üks korralik võistlussuusk ja hea ilmaga ka trennisuusk. Piisab ideaalselt.

 
At 00:14, Anonymous Anonüümne said...

3656 - Priit, kas parim läbi aegade?

 
At 02:59, Anonymous Anonüümne said...

No kuidas testimist teha - peab kaks paari võistlussuuski olema vähemalt. Siis veel külmailma ja sooja suusad. 2x2x2 + trennisuusad annabki 8 paari.

 
At 08:45, Anonymous Anonüümne said...

Priit,
ma tean kes on Aavo Pikkuus, kuid siin ei saa mõhugi aru kes küsib, kes vastab, mille kohta ja milleks. Kui kutsud külalise, siis anna talle ka sõna ja võimalus terviklikult, ilma kupüürideta esineda. Praegu on mingi insider joke, millest sottigi aru ei saa. Eh, ei saa sinust toimetajat..

 
At 08:47, Anonymous Anonüümne said...

p.o. mõhkugi

 
At 09:46, Anonymous Anonüümne said...

Olen TM kolm korda 30 hulgas olnud, esisaja kohti ei mäletagi. Mul on olnud selle aja jooksul kolm paari suuski, Üks paar korraga. Kui ühed ära lagunevad, olen uue paari ostnud.
Olen teadnud, et koht maratonil sõltub eelnevalt tehtud treeningust, mitte ostetud suusapaaride arvust.
Olen ma millegist valesti aru saanud?

 
At 10:03, Anonymous Anonüümne said...

Nüüd lajatati varustuse müüjatele küll rulaga piki kotte, kui kasutada mõni postitus tagasi siin kõlanud teravmeelset, kuid väga asjakohast väljendit :)
Järeldus siis, et poe asemel tuleks sammud metsa alla seada.

 
At 10:26, Anonymous Anonüümne said...

Priit, saad Tallinna maratonil GPS kiibi jala külge nagu eliitmeestele kohane. Kogu Eesti suusapublik saab su sõitu jälgida.

 
At 11:03, Anonymous Anonüümne said...

viimasele- Kas see oli küsimus või kindel väide ehk siis kas tegu on korraldajaga ?

 
At 11:08, Anonymous Anonüümne said...

vähemalt lingil oli küll nii stardinr 104 Pullerits

 
At 11:35, Anonymous Anonüümne said...

saad Tallinna maratonil GPS kiibi jala külge

Kiip peaks minema siiski õlale :)

 
At 12:02, Blogger Priit Pullerits said...

Ma ei taha, et mind jälgitakse. See on ebaseaduslik jälitustegevus! Juristid, öelge sõna sekka!

 
At 12:26, Blogger Ain Veemees said...

Vaadates hindasid spordipoodides, siis tasub just praegu omale uut suusavarustust soetada.

ain v.

 
At 12:48, Anonymous Anonüümne said...

Priit, Sul pole kohustust seda kanda, alati on võimalus pakkumisest loobuda, liiati veel lisaraskus käe peal.

 
At 12:52, Anonymous Anonüümne said...

kui sa ikka ei taha endale kiipi peale panna, ega siis keegi sind ei sunni.

 
At 13:08, Anonymous Anonüümne said...

Üks võimalus on lasta kiip kohe naha alla siirdada. Siis saab seda järgnevatel üritustel kasutada - lihtne ja mugav!

 
At 13:10, Anonymous Anonüümne said...

Waterman, väga aktuaalne teema! Eile Tallinnas Viru Keskuse Rademaris ei olnud küll erilist sula märgata. Teavet olukorra kohta poodides võiks Pulleritsu blogi küll aeg-ajalt vahendada.

 
At 13:23, Blogger Priit Pullerits said...

...Ja ma mõtlesin, et ma ei taha ka rinnanumbrit kanda, sest kõik teavad, et nr see ja too olen mina ja siis algab taas see neetud jälitustegevus. Niigi näen iga kord vaeva, et konkurente eksitada, kombineerides omavahel Eesti ja USA kostüümi ja musta ja punast mütsi ja memmerätti ka mõnikord maskeeringuks kasutades.
Siin on ikka ürituste korraldajatel tõsine probleem, kui nad stardiprotokollid enne välja panevad ja niiviisi rajal jälitustegevust soodustavad. Et spordivõistlustel võib? Kuid ei pruugi. Andku pigem kiip, aga selline, mis pole jälitatav, saavad stardis fikseerida mu liikumise ja rajal mõnes KPs ka ja finišis samuti tulemuse kirja. Praegu on aga nii, et mingi poolsada meest vähemalt, kui mitte 150 tulevad kohale, peas ühe peamise eesmärgina haamerdamas, et saaks mind jälitada - ja siis tehakse mind numrbiga veel avalikuks märklauaks. Mõelge ise, enne kui vastu vaidlema hakkate, kuidas teile selline asi meeldiks? Rohkem empaatiavõimet, paluks!

 
At 13:34, Anonymous Anonüümne said...

Olen väga loll väikese IQ-ga, aga kas see viimane PP jutt on nali või tegelikult mõtlebki ta niimoodi?

 
At 13:59, Anonymous Anonüümne said...

Hr. Pullerits, võta prillid eest, ei tunne Sind keegi ära. Vahelduseks võid kellegilt suusakombet ka laenata:)

Ok, nali naljaks.

Mind häirib hoopis veider äritegevus seoses maratonidele registreerimisega. Nimelt sportinfos on näha, et inimesed üritavad omale osta kohti esimese 100 ja 200 seas, kus teadupärast on enamus ikka väga kõvad sõidumehed. Kuidas Te suhtute sellesse, et inimene, kellel puudub igasugune statistika eelnevatel maratonidel osalemise kohta, saavad numbri Teie ette, ning hakkavad kiiremaid pidurdama takistama. Pean takistuse all silmas kehva lipet või algaja sõidustiili, kus möödapääsemine on üsna raskendatud.

Lugupidamisega,
Libeliug

 
At 14:20, Blogger Priit Pullerits said...

Vabandust, kui ma prillid eest võtan, siis ei tunne mina kedagi ära.

 
At 14:21, Anonymous Anonüümne said...

Kehtiv doktriin Eestis on, et spordivõistlusel osalemisega oled andnud nõusoleku oma isikuandmete töötlemiseks, sh protokollide avalikustamiseks. See, mida tehakse, eriti fotodega, tundub siiski väljuvat meie tavade raamidest. Nt:
http://www.sportfoto.ee/en/priit+pullerits
http://www.sportinfo.ee/statistics/task/person/id/10179/

 
At 14:22, Anonymous Anonüümne said...

Hr Libelõug,
kuidas te suhtute sellesse, et teatris esimestesse ridadesse on piletid kallimad? 8)))

 
At 14:27, Anonymous Anonüümne said...

Priit, kuulsusel on oma hind.
Kui selline tee juba kord valitud, siis pead oma risti vapralt edasi kandma ja nagu üks heasoovija sulle raja kõrvaltki hõikas - ära mölise! :)

 
At 22:39, Blogger yanmaneee said...

jordan shoes
chrome hearts online store
curry 7 sour patch
giannis shoes
kobe shoes
kyrie shoes
jordan retro
jordan 1
moncler jackets
moncler jackets

 

Postita kommentaar

<< Esileht