reede, november 01, 2013

Pullerits: Kuidas talihooajale valutult üle minna?

Ma ei kadesta neid, kes on alustanud juba asfaldi toksimist. Ehk pole suutnud ilmutada iseloomukindlust, vaid on alla andnud abstraktsele-anonüümsele survele asuda rullidega kilomeetreid koguma. Saan aru, mida nad loodavad: et varakult alustades saavad talveks konkurentide ees eelise.

Kuid tõde on: ei saa!

Olgem ükski kord ausalt kriitilised ja enesekriitilised. Nimelt, rullidega sõitmine on üks nüristavamaid treeninguid üldse. See on asendustegevus pärissuusatamisele. See on sama nüristav, kui lindil jooksmine või rattapukil pedaalimine. Justkui teeksid õiget asja, aga tegelikult ei tee.

Selleks ajaks, kui suusatamiseks piisav lumi maha tuleb, oletatavasti detsembri esimese poole lõpus, on rullidel innukad sõitjad saavutanud mittesõitjatega võrreldes kindlasti edumaa. Kuid see on Pyrrhose võit. Sest õige, kvaliteetne treenimine läheb lahti alles jaanuaris. Ent kes varakult alustab, on selleks ajaks juba suure osa oma vaimuenergiast raisanud. Jaanuari lõpust alates, kui algab maratonide hooaeg, on rullitajad juba kokku kolm kuud rullitanud-suusatanud, nad on igasuguse värskuse, nii vaimse kui füüsilise, minetanud, ning edasi järgneb vaid suutlikkuse langus.

Ma tean, mis te tahate vahele hüüda: kas see pole mitte mina, kes on varasematel aastatel ühe esimesena rullid alla pannud ning Tähtvere spordipargis kümnete ringide kaupa trenni teinud! Jah, olen küll mina. Aga te ärge võrrelge kogu aeg ennast minuga. Enamikul teist ei ole nii palju enesesundi, tahtejõudu, distsipliini, et niisugust tampi, mida olen varem endaga ette võtnud, vastu pidada.

Mida siis praegu tegema peaks, küsite. Seni kui ilmad lubavad, tuleb tegelda mugavusalaga; alaga, mis ei tüüta ja mis pakub emotsiooni. Küllap saite aru, et räägin rattasõidust. Rattasõit ei ole tüütu ega tuimastav, sest võrreldes rullitamise paikadega saab valida palju rohkem marsruute ning samuti saab tempoga palju rohkem mängida. Sedasi saab treeningutesse lisada ergastavat variatiivsust. Et vaimuerksus püsiks.

Aga rattaga sõitmiseks on külm, niiske ja tuuline, vaidlete vastu. Ärge olge nii hellikud! Mul on väike kaitsev rasvakiht, mul pole spetsiaalseid rattavammuseid, aga ikkagi pole suurt häda. Jah, mõnikord hakkab varvastel külm ja aeg-ajalt on iilid päris jahedad, aga eks seegi karastab. Nõrgad kaeblevad, tugevad peavad vastu.

Sügisel on mõistagi tähtis, et ei külmetaks. Ma ei väida, et mul pole esinenud olukordi, kus on pärast rattasõitu tunne, et nüüd vist lasin ilmal endale liiga teha. Kuid mul on kaks nippi, mis on külma vastu aidanud, ja nüüd jagan neid ka teiega.

Esiteks, kui lähete pärast sportimist duši alla, siis keerake kraanist sooja järjest juurde. Mõnikord ju tunnete, et külm on lausa luudesse pugenud. Püüdke järjest kuumema veega oma keha kuni luudeni üles soojendada. Eriti soovitan tähelepanu pöörata nina-kurgu-rindkere piirkonnale. Olen lasknud võimalikult kuuma vett – vaadake, et te ei kõrveta! – otsmikule ja ninapiirkonnale, samuti kõrile ja rindkerele, kuni tunnen, et need on sügavalt soojaks saanud.

Aga küllap ikka teinekord tunnete, et nina kipub siiski kipitama. Ju jäi veidi külma sinna sisse. Ja siit tuleb teine nipp: laske kraanist peopesadest moodustatud kausikesse võimalikult kuuma vett ning siis tõmmake seda ninasõõrmetega ettevaatlikult sisse. Nii saate nina sügavamad sopid üles soojendada.

Olen neid võtteid kasutanud juba mitu aastat ning need on aidanud. Samas, olgu lisatud, ei ole mul mingit alust väita, et neist on kasu kõigile. Aga proovige! Ega see teilt leiba küsi.

Lõpuks üks väike saladus ka: viimasel ajal on tulnud lülituda järjest rohkem Sotši olümpia lainele. Nädal tagasi kirjutasin esimesena Eesti olümpiakoondise uuest vormist – tänu usalduslikule suhtele teatud inimestega sain juba kuu aega tagasi olla tunnistajaks, kuidas Aivar Rehemaa ja Grete Gaim (vasakul) käisid Tallinnas uue olümpiavormi pildistamisel modelliks. Kuna mulle näidati seda vormi Eestis asjasse otseselt mittepuutuvaist inimestest kõige esimesena, eksklusiivselt, siis vastutasuks lubasin, et ei kirjuta sellest ega avalda pilte varem, kui olime kokku leppinud, ehk siis eelmise nädala laupäeval.

Sel laupäeval avaldan Postimehe Arteris aga üha hämmastava, ent samas loodetavasti inspireeriva loo seoses Sotši olümpiaga. Usun, et too lugu annab mõtteainet paljudele, kel on spordis veidigi suuremaid ambitsioone, kui minust suusatamises jagu saada. Kuid ega need ambitsioonid sellest väga palju ka suuremad olema pea. Laupäeval saate lehest juba täpsemalt lugeda. Seni kannatust. Ja ärge vahepeal asfalti toksima küll minge. Pigem lugege seda, kuidas Eesti võistkonnaaladel on verbaalse nõiajahiga liiale mindud, ja mõelge kaasa pisut.
******

Pucker Pass in Long Canyon, Moab, Utah. 21. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Fotod 1 ja 3: Karel Tammjärvel on põhjust oktoobri keskel Tehvandil rullitada - tema valmistub Sotši olümpiaks. Fotode autor: Aldo Luud, Õhtuleht/Scanpix
Foto 2: Mõned usinad ja kannatamatud mehed on alustanud Viljandis rullistamist juba septembri keskel. Foto autor: Marko Saarm, Sakala/Scanpix
Fotod 4-6: Laskesuusataja Grete Gaim ja murdmaasuusataja Aivar Rehemaa Eesti olümpiakoondise värskes vormis koos siberi huskydega. Fotode autor: Olga Makina / Monton / AS Baltika

36 Kommentaarid:

At 19:27, Anonymous Anonüümne said...

Вокруг да около, nagu vene keeles öeldakse. Kuuma duššiga tegeleme juba tagajärgede likvideerimisega. Talihooajale üleminekul kerkib veel tähtsamale kohale spordipesu valiku küsimus. Meie kliimat ja välitingimustes harrastajate arvu kasvu arvestades oleks vajadus spetsiaalse spordipesu käsitleva ajakirja järele. Baselayer vms nimega perioodiline väljaanne võiks ilmutada tootearvustusi, uudiseid, kasutajate kogemusi, jne jne - ka laiemalt spordirõivastuse vallas.

 
At 20:42, Anonymous Anonüümne said...

Olen Priiduga absoluutselt nõus selle Ruudu sõnavõttu puudutava artikli asjus. Tegelikult keegi ju heitnudki talle midagi ette, arusaamatu, milleks lollidele selgitada, et ma ikka ei solvanud sellega naissugu jne.

 
At 21:11, Anonymous Anonüümne said...

Punapüksil on karm asend. Väga sedamoodi, et kettaid lendab nigu Vändrast... :))
Ei, aga muidu igati tubli, peamine et ikka teeb ja lükkab!

 
At 21:22, Anonymous Anonüümne said...

Kirjutiste tiheduse ja teema järgi võib järeldada, et mees on suusahooajaks valmis saamas.

 
At 22:23, Anonymous Anonüümne said...

Kõik, mida Pullerits teeb on õige, kõik mida Pullerits ei tee (loe teha ei saa) on vale.
Ära tüütab juba.

aink

 
At 23:24, Anonymous Anonüümne said...

Üleminekuea vaevused....

 
At 00:07, Anonymous Anonüümne said...

"Ma ei kadesta neid, kes on alustanud juba asfaldi toksimist." Väga hästi kirjutatud. Õigeaegne, to the point, stiilipuhas.
NB! Lugege ka Andres Keba blogi. "Kas spordiklubis käimine teeb õndsaks?", küsib Keba ja üritab kommentaatorite abiga tõeni jõuda. Ja muidugi Silver Eensaare blogis Haanja 100 foot-race'i suurepärane reportaaž.

 
At 07:42, Anonymous Anonüümne said...

Asfaldil rullimine on tõesti tüütu. Siiski on olemas sellised toredad kummi ratastega rullid, millega saab sõita ka näiteks tuhateedel, sildetatel metsateedel ja kehvema asfaldi peal. Võimalused on isegi avaramad, kui suusatades, kus samuti on radasid vähe ja mis muutuvad pikapeale tüütavaks.

 
At 10:08, Anonymous Anonüümne said...

"..aga ikkagi pole suurt häda. Jah, mõnikord hakkab varvastel külm ja aeg-ajalt on iilid päris jahedad, aga eks seegi karastab. Nõrgad kaeblevad, tugevad peavad vastu." ÜKS TUGEV IMESTAB JÄLLE PAARI AASTA PÄRAST, ET MIS KÜLL JUHTUS, ET SIIT JA SEALT VALUTAB. JA SIIS ÄKKI AVASTAB JA KUULUTAB ÕHINAGA, ET TEATE, KUI HEA VARUSTUSE MA LEIDSIN. Nagu siin aastate jooksul mitmeid kordi on olnud.

 
At 12:46, Anonymous Anonüümne said...

Nojah, eks need pallimängud üks poisikeste teema rohkem ole ka. Juba 10 aastased saadavad palliplatsil üksteist headesse kohtadesse, "ära mölise" on üks leebemaid väljendeid. Ja kui siis suured mehed hakkavad poisikeste mänge mängima, siis vanus ununeb ja väärikus kaob. Ruut oleks võinud täpsustuseks öelda hoopis, et eided mängisidki nagu eided.
Teet

 
At 13:01, Anonymous Anonüümne said...

Venemaa Riigiduuma saadik Nilov ("Õiglane Venemaa" fraktsioon) tegi ettepaneku jalgpall Põhja-Kaukaasias keelustada. "Kui jalgpalliga käivad kaasas märatsemine, huligaansused, lipupõletamised, kas meil on siis jalgpalli üldse vaja?" küsib Nilov.
Samm õiges suunas. Ja asi pole mingis Venemaa regiooni eripäras. Uuringuid ei ole tehtud, kuid kõik viitab sellele, et kestvusalade harrastajate - jooks, ratas, suusatamine, orieteerumine - IQ, kultuur, elus edasijõudmine - on jalgpallihuviliste omast oluliselt kõrgem. Eesti vangimajades tõenäoliselt istub ülivähe jooksu, suusa harrastajaid. Usun, et jalka fänne on seal aga omajagu.

 
At 14:52, Anonymous Erik said...

19.27-le. Teie mõte on hea ja mingi taoline netiportaal võiks tõesti olemas olla. Minu jaoks jääb aga ainsaks küsimuseks selliste portaalide ja tootearvustuste juures raha. Kirjutaja saadav raha võib viletsa toote teha palju paremaks :)Kui aga kuskilt raha ei tule, siis kes portaali ülal jõuab pidada ning ridamisi uusi tooteid osta, et neid testida...

 
At 18:54, Anonymous Anonüümne said...

Kui jalad isegi plusskraadidega külmetama hakkavad, on see märk, et jalatsid on väikseks jäänud. Ei aita täiendavate sokkide lisamine. Aitab number või isegi kaks suuremate jalavarjude hankimine. Varbad peavad saama vabalt liikuda, siis ei hakka nad külmetma. Proovitud, töötab ka talvel.

 
At 18:57, Anonymous Anonüümne said...

Priit näitab ka praktilist eeskuju, eile oli teda poole viie paiku õhtupoolikul Tähtveres rattaseljas näha. Kui just kellegagi segi ei ajanud.

 
At 19:04, Anonymous Anonüümne said...

Täna sai 1000km rullsuuska(klassikat) minul täis. Ei ütleks, et mott on maas ja ei viitsi enam. Isiklikult minule meeldib rulli rohkem sõita kui rattaga. Priit sul ju ranne haige, sa ei saagi ju rullitrenni teha! Ära siis imesta, kui keegi suure numbriga sinust mõnel klassika maratonil mööda sõidab:)

Tervitades

Indrek

 
At 22:46, Anonymous Anonüümne said...

Priit, kas piltidel kujutatud riideid saab ka sinult osta?

 
At 23:32, Anonymous Anonüümne said...

Lumi tuleb maha jaanuari keskel ja siis on lootuseltult hilja ratta seljast suusa peale minna. Aga eks ka siis võib näiteks Elvasse suusatama rattaga sõita.

 
At 23:33, Anonymous Anonüümne said...

Soovid punapükse?

 
At 23:42, Anonymous Anonüümne said...

PP jutt on täiesti nüristav, avarda oma silmaringi. Nendega saab sõita seal, kus maanteerattaga sõita ei saa.

http://www.nevene.ee/mis-on-skaikimine-,125.html

 
At 00:07, Anonymous Anonüümne said...

to 19:04

1000 km klassika rullsuuska. Võimas. Kuid miks?
Selleks, et edestada Priitu?
Priidu edestamise nimel ei tasu seda küll teha, tegelikult on ta samasugune tühikargaja kui kõik ülejäänud.
Kuid issanda loomaaed on kirju ja jõudu teile järgmise 1000 km kogumiseks.

 
At 00:38, Anonymous Anonüümne said...

Punapükstega rullsuusataja on nagu suusahüppaja asendi sisse võtnud. Käed saavad nii ilmselt kõvasti vatti. Aga küsimus spetsidele: kui palju sellise uhamisega käte jõuvastupidavust saab tõsta?

 
At 06:41, Anonymous Anonüümne said...

tapate oma küünarnukid ära.

 
At 09:13, Anonymous Anonüümne said...

Muide Soomes sõidetakse klassika rulli enamus jaolt metsas tuharadadel.Olen isegi käinud ja asfalti peale enam eriti ei kipu.Just asfaldil kippusid randmed valu tegema,nüüd metsas seda probleemi pole ja loomulikult vaikus ning värviline loodus on kirsiks koogil.

 
At 10:33, Anonymous Anonüümne said...

to 00:07

Ei kindlasti mitte selleks, et edestada Priitu! See tuleb nii või naa, mul esimene hooaeg alles suuskadel seljataga. Lihtsalt meeldib sõita ja kuna rullid sai kevadel endale soetatud, siis on loogiline kasutada ka neid. See 1000km on alustatud Maikuus, et ei olegi niipalju kuude lõikes toksitud. Kas Harku metsas kannatab klassikat(rulli) sõita? Seal ka ju kinnitambitud tuhateed! See lõik mis kaldateega paralleelselt jookseb on muidugi sitt.

Tervitades

Indrek

 
At 12:14, Anonymous Anonüümne said...

to 00:38
Punapüks sõidab tüüpilist algajate uisustiili, et tõukejalga ei tuua keha alla maapinnaga risti, vaid sõidetakse sellist tammuva karu stiili, jalad kogu aeg harkis. Võib arvata, et veel ka ülakeha kõigub tugevalt vasakule-paremale.
Kui vedada paralleeli tähemaailmaga, siis punapüks sõidab A-tähte, aga sõita tuleks K-tähte, nagu tema eesoleval rulluisutajal see päris hästi välja tuleb.

Punapüksi käed selliselt sõites vaevalt eriti vatti saavad, sest põhitöö edasi liikumiseks (küll aeglaseks) teeb ta ära jalgadega tammumisega ja sellises asendis on kätesse küllaltki võimatu ka jõudu panna. Käib rohkem nende üles-alla liigutamine.

Aga rullidega, ja seda eriti klassikas, saab ülavöötme jõuvastupidavust väga hästi arendada. Kui teha üks korralik paaristõuke trenn (näit 1,5h), siis pärast on kindlasti tunda, kuidas triitseps, kõht, selja alaosa ja ka mitmed süvalihased mõnusalt surisevad või ka valusaks jäid - sõltuvalt siis treenituse tasemest.

Kuidas talihooajale valutult üle minna, vastaks nii, et ratas tuleks kuuri ära parkida ja panna alla justnimelt rullid ning hakata õiget tehnikat meelde tuletama või õppima.
Nii aidatakse järgi ülakeha, mis lumeta ajal ainult jooksu-ratta-orienteerumisega tegelejatel on selgelt kängu jäänud ning sellist nõrka ülakeha alles lume tulekul koormama hakates on juba lootusetult hilja kui soovitakse TM-l ka tulemust teha.

 
At 16:06, Anonymous Anonüümne said...

Jooksmiseks on Harkus valida nelja liiki rajakatet: kergliiklustee asfalt, kergliiklustee kõrval kitsa ribana peenike kokkutambitud killustik või mingi tuhk, Glehni ringi kinnitambitud liiv ( puujuurtega), Harku ringi tambitud killustik (paljudes kohtades vagudega, põikikaldes). Neist ainult kergliiklustee ja selle kõrval tambitud riba on tasased. Glehni aga ka Harku ring pimedaga (suhteliselt nõrga valgustusega) minu meelest ei ole pidevaks treenimiseks eriti sobivad, sest ei saa lõdvalt joosta. Vahelduseks kindlasti kasulik, kuid kui jalg peab pidevalt muutuvale pinnasele reageerima, siis see koormab närvisüsteemi. Jääb siis kergliiklustee äärne riba. Kahjuks ei ole see jooksjate vajadusi arvestades tehtud. Peaks olema laiem ja pehmem.

Priit
Tallinn-Nõmme

 
At 16:51, Anonymous Anonüümne said...

"You can observe a lot by watching", nagu ütles Yogi Berra. Foto 2 toob välja ka selle erinevuse, et "K"-mees (12:14 tabavas terminoloogias) on mõelnud ka oma ohutusele (küünarnukikaitsmed) ja tema rõivastus passib rohkem aastaajaga. "A"-mees aimatavasti ei ole siiski päris algaja, pigem kõva tegija mõnel kõrvalalal, aga algaja rullimises.
Ülakeha kõikumine, aga samuti vääne, tundub olevat harrastajatele üldine probleem. Eriti paneb seda tähele pikkade juustega naisjooksjate puhul. Tempo ei ole kõrge, kuid pats lendab hoogsalt paremale-vasakule.

 
At 18:44, Anonymous Anonüümne said...

Indek, kannatab küll, kui sul on maastiku rullid. Minul on sellised: http://www.powerslide.de/products/frames/x-plorer-classic. Sõidan nendega Harkus, Sütiste metsas, Rahumäl, raudtee tammil aga ka uut kergliiklusteed pidi Paldiski mnt-ni, sealt Harku järve äärest Klooga mnt-ni ja sealt omakorda kas Kakumäele või Tabasalu poole. Valik on mitmekesine. Üldiselt siiski läheb minu ring Nõmme mäest üles ja sealt läbi Harku tagasi.

Martti

 
At 20:35, Anonymous Anonüümne said...

16:51, just nii, rullidel algaja "A"-mees on kindlasti kõva tegija nii mitmelgi muul spordialal (vt kehaehitus) ja temasuguste kohta võib julgelt öelda, et tegu on maa soolaga. Nendel pole mingi tegu ka ekskavaator paljakäsi ümber lükata, ainult kättevõtmise asi.
Aga, et ka rullidel tegijaks saada, selleks tuleb veel muidugi higi valada ja esmajoones võiks alustada tasakaaluharjutustest. Nii jõuab kiiremini pingevaba liugleva sõidustiilini.

See ülakeha kõikumine on jah väga paljude probleemiks ja vahet pole, kas nad jooksevad või teevad midagi muud. Eks see näitab ülakeha lihaste nõrkust ja osalt ka võhiklikkust (st. ei tehta eelnevalt selgeks, mis ühe või teise harjutuse/stiili juures oluline on ja millele üldse tuleks tähelepanu pöörata).

Aga üks anomaalia jooksmise juures (ja peamiselt naiste) on veel jalad alt laiali jooksmine. Kusjuures see pole ainult X-jalgade probleem, vaid ka üksjagu küllaltki sirgeid (nais)jalgu jookseb, ma ütleksin isegi, et rõhutatult jalad altpoolt põlvi laiali.
Et paremini aru saada, siis kujutage endale ette jooksjat, kelle tossutald on õhus olemise ajal külje pealt vaadatuna ilusti näha ja no samm on ka selline lönt-lönt-lönt.
Ehk põlvest alates ei liigu jalad mitte edasi-tagasi trajektooril, vaid ringiratast - ellipsit mööda. Jätkates tänast terminoloogiat, siis võiks seda nimetada W-stiiliks.
Miks nad nii jooksevad, aru ma ei saa! Olen juhtinud ka mõne tähelepanu sellele anomaaliale, ja hetkeks isegi muutub asi jooksmisele sarnasemaks tegevuseks, kuid mõne minuti pärast on öeldu meelest läinud ja lönt-lönt-lönt käib edasi...
Neil pole füüsiliselt midagi viga, et nii peaks "jooksma" (ka X-jalgadel mitte!), kuid ikka ringitatakse ainult nii.
Pigem on, mulle tundub, tegu äärmise pohhuismiga käimasoleva tegevuse suhtes ehk sellise tüüpilise ülejala tegemisega.
Või kuidas teisiti olukorda kirjeldada?

 
At 20:57, Anonymous Anonüümne said...

Tuntuim (ja edukaim) jalgade laialipilduja on tõenäoliselt Priscah Jeptoo, Londoni olümpia naiste maratoni teine ja tänase New Yorgi maratoni võitja. Jooksuportaali uudises on foto kuidas ta finišisse tuleb. Pingevaba liugleva sõidustiiliga ja stabiilse kehahoiakuga on vist aga nii, et palju on ka kinni andekuses. Füüsiliselt on ihuliikmed ok, kuid närvisüsteem, mis neid liigutab, on kohmakas. Viimastel aastatel on tehtud arvukalt õpetusvideoid, nt Viljar Vallimäega ja näitleja Elina Pähklimäega, seal on hästi näha, kuidas kolmas jooksja ülakeha läheb väändesse. Vallimäel aga peaaegu üldse ja näitleja (kes tõenäoliselt on endine sportlane) on ka oluliselt stabiilsem.

 
At 21:13, Anonymous Ants said...

N.n maastikurullid on väga ebameeldivad sõita. Iga väike kivike tekitab ebameeldiva pidurduse. Hea on nendega sõita ainult ülisiledal teel, aga seal saab ju sõita ka tavaliste rullidega. Lihtsalt need, kes on lolli peaga ostnud, sisendavad endale (jaõigustavad teistele), et midagi nii ebameeldivat on tore. Rääkimata, et nendega normaalse tehnikaga sõita on ju suisa võimatu. Maastikurullid on nagu Forest Gumpi liigesetoed filmi alguses. Skike, Forest, skike!!! - pane nii, et need õudsad rauast monstrumid puruneks ja saaksid vabalt liikuda. Kui poeetiliselt läheneda.

 
At 21:40, Anonymous Anonüümne said...

Ants, ma ei tea millised on sinu kogemused maastikurullidega, mis stiilis ja milliste rullidega, kuid nendega, millega mina sõidan sellist probleemi ei esine. Muidugi ei saa nendega sõita kruusateel ja liivas. Ostsin need rullid peale proovimist, mida oli lkevadest sügiseni võimalik proovida Nõmmel, Tähetorni parklas. Proovisin läbi nii aeglased kui kiired asfaldi rullid, maastiku omad ja seda mõlemas stiilis. Minu valik olid maastikurullid. Põhjuseks on minu väike rutiinitaluvus ja see, et mulle asfaldi peal lihtsalt ei meeldi sõita.

Ps! Sinu kommentaar on halvustav ja sildistav. Tsiteerides klassikuid: häbi Sul olgu!

Martti

 
At 23:26, Anonymous Anonüümne said...

Eks Pullerits ise ole musternäide kuidas vormi ajastamisega võib kapitaalselt alt minna. Oli vist kaks või kolm talve tagasi, kui oktoobrist kõvasti rullitanud Pullerits näitas esimestel lumetreeningutel supertulemusi, juba jaanuari lõpuks oli aga toss väljas ja mott maas. Eks ta nüüd ole õppinud.
Algava talve puhul peab aga arvestama ka võimalusega, et tuleb väga pehme talv. Kui detsembri keskpaiga asemel saab suusad alla panna alles jaanuari keskel, siis lööb see vormi ajastamise plaanis sassi.

 
At 11:28, Anonymous Anonüümne said...

Mulle ei meeldi olümpia välivorm, kuna puudub Eesti sinu-must-valge motiiv.

See on selle tulemus, et disaineritele anti vabad käed. Eestlased justkui häbenevad oma lippu ja lipuvärve. Vt näiteks USA´d, nad topivad oma trikoloori igale poole alates aluspesust kuni selleni, et lipud lehvivad igalpool linnapildis.

 
At 12:00, Anonymous Anonüümne said...

kuna usa lipus esinev punane on "soe" värv.

Eesti sini-must-valge on vaid kylmad värvid ning sealt on väga raske midagi arendada. Must segab palju ära. Näiteks sommid saavad oma helesinise ja valge abil palju rohkem lubada.

Leedul köik soojad värvid, nemad saavad fantaasiat kasutada. Uks lahendus on "uleminevad" värvid, ehk eesti puhul sinine vöi must läheb sujuvalt yle valgeks. Ebaönnestunud tulemus 90% juhtudest

 
At 05:41, Blogger raybanoutlet001 said...

jordan retro
tiffany and co jewellery
tiffany and co outlet
yeezy boost 350
nike air zoom structure 19
nike huarache
http://www.oakleystoreonline.us.org
yeezy boost
nike roshe run

 

Postita kommentaar

<< Esileht