teisipäev, oktoober 15, 2013

Pullerits: Kui kaua veel te jätkate vääriti treenimist?

Nii nagu seni on tegutsetud, enam edasi minna ei saa. Ei ole mõtet. Sest see ei vii kusagile. Te ju näete ise, mis toimub: Eesti mehed joosta ei jõua, suusatada ei jõua, ja kui kaks välismaal harjutavat meest arvestamata jätta, siis ega, vaadakem tõele näkku, ka rattaga sõita ei jõua. (Eesti kolmas number Gert Jõeäär kaotas jalgratturite MMil eraldistardist sõidus parimatele ikkagi valgusaastaga, jäi pingerea päris lõppu, ja ega ta ava-aasta Cofidises ka suurem asi olnud – nii palju siis kirgede jahutamiseks jalgrattahuvilistele. [Lohutuseks: aga me ei hakka siin üldse rääkima jalgpallureist, mis oleks täiesti mõttetu ruumi raiskamine.])

Millest see tuleneb? Vaat see on suur küsimus. See on põhiküsimus.

Ja vastuse annab Sebastian Coe (vt eelmine sissekanne), kes ütles mulle intervjuus, et spordis on edu pandiks tark ja õige treenimine. Just see!

Tõe kriteerium on... loomulikult praktika. Seega, Coe jutt ei ole teoreetiline targutamine, vaid tal on ette näidata, milliste hiigeltulemusteni õige treenimine võib viia.

Alustame tõsiasjast, et Eesti spordi mannetus tuleneb sellest, et treenitakse valesti. Jah, ma räägin ka teist, harrastajatest. Eesti spordis käib treenimine nii: kui ettevalmistust alustatakse, tehakse pikka aega pikki ja aeglasi treeninguid ning... jäädaksegi valdavalt neid tegema. Kõik rõhutavad ainult ja peamiselt vaid mahtu. Kõik jälgivad oma aeglast pulssi – kui te vaid teaks, mida Coe selle pulsikellanduse kohta ütles! –, et mingil juhul ei teeks ühtegi kiiremat liigutust. Hale, vilets, lootusetu!

Kust selline metoodika küll pärineb? Pärineb Uus-Meremaalt Arthur Lydiardilt, kes rõhutas pikkade aeglaste jooksude tähtsust. Aga mida tegi Coe isa Peter Coe, kes, muide, ei olnud treener, vaid insener? Ta saatis Lydiardi metoodika kuu peale ja puu taha. Sest – kuulake nüüd hoolega! – nagu papa Coe ütles: «Pikad aeglased treeningud teevad sinust pikkade maade aeglase jooksja.» Period. Punkt.

Mida siis papa Coe tegi?

Ta hakkas oma poja treenimisel kasutama rohkem kiirusliku vastupidavuse arendamist. Ehk keeras treeninguil tempo halastamatult peale ega lasknud suurt niisama rahulikult hingata. Selliste treeningute olulisusest ja edasiviivast jõust rääkis mulle antud neljapäevases usutluses ka Sebastian Coe.

Inglise ajaleht The Telegraph kirjutas papa Coe surma järel, et treenides oma õrna kehaehitusega poega, kes oli omaealistest väiksem, ilmutas Peter Coe kaugelenägevat otsustusvõimet, mis paljude silmis oli väga vastuoluline ja kahtlane. «Ta ajab poisi hauda,» tsiteerib The Telegraph tollal isa Peter Coe pihta öeldut. Kuigi paljude silmis puudus papa Coe treeningusüsteemis loogika, siis Sebastian Coe uskus sellesse ning tegi pühendunult ära kõik, mille isa ette kirjutas. «Kõrvalseisjaile võis Peter tunduda järsk, karm, sallimatu nende suhtes, kes tema vaateid ei jaganud või püüdsid talle vastu vaielda,» kirjutab The Telegraph. (The Telegraph might have written that about me, too.)

Lühidalt: Peter Coe ei kartnud minna vastuollu üldkehtiva tavaloogikaga. Enamgi veel: just üldlevinud tõdesid eirates viis ta oma poja – kehaliselt sugugi mitte heade eeldustega poja! – suurvõitude ja maailmarekorditeni.

Aga mis meil toimub? Ei mingit riskimist. Valitseb karjaefekt: kõik vaatavad, et kõik teevad aeglast mahutrenni, ja järeldavad, et järelikult pean mina ka tegema. Tegemist on täiskasvanud meestega – jah, ma räägin endiselt ka harrastajatest! –, aga nad käituvad nagu pesueht ebakindlad pubekad, kes ei julge sissetallatud rajalt kõrvale kalduda, sest siis äkki vaadatakse neid imelikult ja võib-olla mõistetakse veel koguni hukka. Hale!

Karjamentaliteedi järgi treenides, parafraseerides Peter Coed, ei saa teist kedagi paremat, kui suure karja tavaline keskpärane liige. Ja kuidas saakski midagi teistmoodi minna, kui aastast aastasse harjutatakse ühesuguse tuima, rahuliku ja aeglase sisseharjunud rutiiniga?! Rutiin tapab.

Kas või ainuüksi sellepärast, et katsetada vahelduseks midagi täiesti uut ja teistsugust, tasub karjast irduda. Siis tekib vähemasti šanss, et suudate teiste seast pead tõsta. Ja seepärast ei huvita mind ka see, mida teised sportides massiliselt õigeks peavad. Seepärast lähen näiteks rattaga sõitma ega tilbenda niisama maantee ääres, vaid võtan kohe kiiruse üles. Võrdlesin just keskmisi kiirusi mullusügiseste näitajatega: keskmine kiirus on tõusnud. (Ärge unustage, et olen 48 ehk eas, kus juba ainuüksi eelmise aasta taseme säilitamist peetakse ülikõvaks arenguks.) Ma ei kavatse teha mingeid pikki aeglasi trenne. Sest nagu papa Coe ütles: pikad ja aeglased trennid teevad teid... jäi meelde, kelleks, eks?
******
Green River near Spring Canyon, Moab, Utah. 21. aprill 2012. Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)

Foto 1: Sebastian Coe andmas eelmisel nädalal Tallinnas Olümpia hotellis intervjuud Priit Pulleritsule. Foto autor: Toomas Huik, Postimees/Scanpix
Foto 2: Sebastian Coe kuulamas Priit Pulleritsu järjekordset küsimust. Foto autor: Toomas Huik, Postimees/Scanpix
Foto 3: Sebastian Coe seletamas Priit Pulleritsule õige ja eduka treenimise põhimõtteid. Foto autor: Toomas Huik, Postimees/Scanpix
Foto 4: Sebastian Coe Los Angelese olümpial 800 meetri eeljooksu finišis. Foto autor: EMPICS Sport / Scanpix
Foto 5: Lennuka ja kerge stiiliga Sebastian Coe kihutamas 1979. aasta juulis Oslos Bisletti staadionil miilijooksu võidu ja maailmarekordi (3.48,95) poole. Tema kannul ameeriklane Steve Scott. Foto autor: PA Wire / Press Association Images / Scanpix
Foto 6: Sebastian Coe (keskel) 1500 meetri jooksu kuldmedalivõitjana Moskva olümpial. Vasakul teise koha saanud Jürgen Straub Saksa DVst, paremal kolmandaks jäänud inglane Steve Ovett. Foto autor: EMPICS Sport / Scanpix

94 Kommentaarid:

At 16:58, Anonymous Anonüümne said...

Seb Coe läks aastatel 1978-84 korduvalt tiitlivõistluste 800 m jooksu finaali selge favoriidina. Ja ei suutnud selle aja jooksul mitte kordagi võita kulda. Kiirusliku vastupidavusega võid joosta eraldi toimuvaid rekordijookse ja võita aeglasema tempoga 1500 m jookse. Aga 800 m finaali võitmiseks on vaja läbida kõigepealt eeljooks ja poolfinaal. Valesti treeninud vennad finaaliks enam ei kesta.

Coe puhul mängis lisaks veel rolli ka vaimne pool. Eriti ilmekalt avaldus see siis, kui ta teist korda üritas parlamenti saada ja selsamal põhjusel hävis.

 
At 17:10, Blogger Priit Pullerits said...

...1978 oli ta veel noor, läks isa soovitusel EMil pöörase alguse peale välja, 49,3ga avaring, lõpus jäi 1.44,7ga kolmandaks. Jaksas ju küll. Moskvas tegi ta taktikaliselt kohutava jooksu. Küllap ta ka ei arvestanud, et Nikki Kirov paneb 230 m enne lõppu nii vara ja nii pööraselt plagama, lõpus ta lihtsalt enam ei jõudnud tagant tulles Ovettile järele. Aga 1500 meetris kattis ta viimase ringi 52,2ga ja viimased 100 m 12,1ga, mis oli tollal maailma ajaloo kõige kiirem lõpukiirendus. Ja see oli talle kuues jooks üheksa päeva jooksul! No kuidas ta ei kestnud? Kestis küll! LAs oli Cruz lõpuga lihtsalt kiirem. Aga jällegi teisel alal, 1500 meetri finaalis, läbis Coe viimased 800 m 1.49,8ga. Lõppeks võitis ta ju 800s ka alati medali, nii et ei saa öelda, et ta oleks 800s muudkui kõrbenud. Lihtsalt selle distantsiga oli tal mingi needus, kuni viimaks õnnestus võita 1986 EM-kuld.

 
At 17:24, Anonymous Anonüümne said...

jah jah
seda kyll
ikka äärmusse,
keskmaajooksjad treenisid enne ja pärast samamoodi nagu Coe. Tempoga pikemad jooksud ja intervallid täiega. Coe läks pangale - riskis karmi tempoga end ära tappa aga näe - õnnestus siiski. Oli ta õbluke, aga sobiva jooksja kujuga

 
At 17:28, Anonymous Anonüümne said...

Braavo! Ajakirjanikuhärra viimase kommi detailisügavuse ees võtan nüüd küll mütsi maha.

 
At 17:41, Blogger Pärtel said...

Priit, millised kesk- ja pikamaajooksu tipud on olnud tugeva kondiga ja omaealistest suuremad? Väiksest kehaehitusest ja õrnast kondist ei saa kuidagi tuletada väidet, et noormees oli "kehaliselt sugugi mitte heade eeldustega". Viimati kui Chris Solinsky jooksis 10 000 alla 27 minuti, imestasid kõik, et nii tugeva kehaehitusega mees seda suutis, ometigi on ta vaid 73 kilo. Teised tipud (Said Aouita, Galen Rupp) on olnud 60-65 kilo, David Rudisha on 190cm juures 71 kilo, Gebreselassie on 56kg, Mo Farah 58kg!

 
At 17:57, Blogger Pärtel said...

Nagu võib arvata, on sellel teemal internetis materjali küllaga. Vaata nt:
http://www.ccrr.ca/footnotes.php?id=219

Võib-olla just kehaehitus andiski Coe'le unikaalse eelise?

 
At 18:29, Anonymous Anonüümne said...

Seletage palun lahti, kuidas saavad nn kaks välismaal harjutavat meest sõita maailmatipus, just sellesama aeglast mahutrenni pealt?

 
At 18:46, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits plõksib niisama, teadmata treeningu metoodikast tuhkagi.

 
At 18:47, Anonymous Anonüümne said...

Seletage palun lahti, kuidas saavad nn kaks välismaal harjutavat meest sõita maailmatipus, just sellesama aeglast mahutrenni pealt?
------------------------------------

maanteerattas ongi ainult mahutrenn. Intervalli ja sprinti teevad vast ainult treki omad ja Cavemdish?

 
At 18:56, Anonymous Valdek, võhmamees ja polüglott said...

Priit teab mis räägib
ikka lydiardi moodi mahutrenn ja iga nädal kiirjooksu ka sisse

 
At 19:03, Anonymous Anonüümne said...

Ma ei viitsi, aga vist pean: pärast mahtu, pärast põhja, siis kui lihased on piisavalt vastupidavaks treenitud ja seda just aeglase loksumisega ning kapillaarseid veresooni täis, alles siis võib "tapma" hakata. Sest alles siis on lootust, et kogu hapnik lihastes ka ära tarbitakse. Kui põhja ei ole, siis saadetakse enamus hapnikust südamesse kasutamatuna tagasi. Süda võib jõuda, ent sellest ei ole kasu. Priit muidugi alustab oma õpetusi, arvamusi ning treeninguid alati kuskilt keskelt. Sellest ka PP hädad põlvedega jne. Ansipil on sama sündroom. Kiiresti ning kohe. Poole tunniga oleks kõige parem.

 
At 19:34, Anonymous Paul said...

Lugedes igapäevaselt meediat hakkab järjest rohkem tunduma, et demagoogide liider Savisaar on leidnud omale võrdväärse vastase Pulleritsu näol. Priit kuskohast sa võtad, et kõik teevad ainult aeglast mahutrenni. Mitu kevadist nädalavahetuse trenni sa oled jalgratturitega kaasa teinud. Ja kui veloklubi trennis tehakse lõike või karusselli kus sa siis oled oma kiirusega?

 
At 19:39, Anonymous Anonüümne said...

Kui velotrennis rahulikult sõidetakse, siis trügib Pullerits ette ja karjub "Nüüd paneme, mehed!". Selle peale muiatakse.
Hiljem, kui tõesti panemiseks läheb, on Pullerits äkitselt kadunud nagu vits vette.

 
At 20:24, Anonymous Anonüümne said...

Täiesti tühi ja põhkupursatud postitus, kui pole just kusagilt kinnitust anda sellele, et nö. meil siin kusagil tehakse palju mahtu. Iga kord kusagile avalikku treeningruumi minnes on näha, et üritatakse trennis panna. Noortetreenereid vaadates on näha, et pooled lapsed peavad grupis püsimiseks pidevalt panema. Mis andmeid kinnitavad, et kusagil meil siin oleks valdav mahu tegemine ilma igasuguste tugevamate trennide-sooritusteta!?

 
At 20:38, Anonymous Anonüümne said...

Seletage palun lahti, kuidas saavad nn kaks välismaal harjutavat meest sõita maailmatipus, just sellesama aeglast mahutrenni pealt?
------------------------------------

maanteerattas ongi ainult mahutrenn. Intervalli ja sprinti teevad vast ainult treki omad ja Cavemdish?

------------------------------------

Seda ju PP kirjutab , et ei ole.

Omaaegsed suured suusamedalid on ju kõik mahu pealt tulnud.

 
At 21:02, Anonymous Anonüümne said...

Priit, ütle miks peaks harrastajad neid kiireid lõigutrenne tegema, mille jaoks, et joosta staadionil 800m või 1500m? Ei ole kuulnud, et Eestis oleksid populaarsed harrastajate 800m jooksu võistlused, või rattas miskid 3000 m eraldistardivõistlused või suusatamises sprindivõistlused. Kui oleks, siis peaks tegema selliseid trenne. Kuid miks teha kogu aeg kiireid trenne kui eesmärk on sõita suusa- ja rattamaratone või joosta maratone.

 
At 21:40, Anonymous Anonüümne said...

Lolliks olete läinud, võtke sporti mönuga, nauitige,

 
At 21:45, Anonymous Anonüümne said...

Täiesti arulage jutt. Ma vist ei eksi, aga siinne publik ja Estoloppetil keerlev seltskond on suures osas 35+. Hakata selles eas logiseva füüsilise põhja pealt end kiirustrennidega üles pressima võib lõppeda parimal juhul haiglas, halvimal juhul kalmistul.

 
At 22:03, Anonymous Anonüümne said...

Alla 35-stele või isegi 40-stele tunduks selle blogi jutt vist päris imelik ... Ja mida aeg edasi, seda omapärasemaks koguaeg läheb.

 
At 22:56, Anonymous Anonüümne said...

Asjal on tõenäoliselt lihtne seletus."Treeni täiega!" (TM) autirl autoril on tõenäoliselt leping Leho Ripsi Spordikliinikuga. Iga kliinikusse saabunud vigase spordiharrastaja pealt komisjon, ehk referral fee, nagu USAs öeldakse.

 
At 23:13, Anonymous Anonüümne said...

Ei ole aruka inimese jutt! Selle asemel, et omaaegsete staaride sabas joosta, mine tee nt. Koch´i Kalju, Jõgi Jaani jt. 70+ ja 60+ meestega usutlus, kuidas siis nemad "panevad"? Ise kaotad neile ju oma paugutamisele vaatamata kalendriga...

 
At 23:58, Anonymous Anonüümne said...

Loen PP 17:10 vabanduskirja. Isa andis halba nõu... Oli taktikaliselt nõrk... Ei jõudnud järele... Vastane oli LIHTSALT kiirem... Oli mingi needus... Kohati sõidab katus, kohati ei jõua joosta ja ongi iidol valmis!!! Ei imesta, kui Oskar Lutsu huumoripreemia läheb järgmisel aastal esmakordselt blogile.

 
At 07:46, Anonymous Anonüümne said...

Coe võistles alal, mis kestis 2-3,5 min. See pole mingi vastupidavussport.

 
At 07:54, Anonymous Anonüümne said...

Coe treeningumeetodid ei tarvitse igaühele sobida. Kirjutises propageeritav lähenemine sarnaneb sellega, mida rakendatakse Venemaal ja muudes suuremates riikides: võetakse noor ja pannakse mahv peale. Kui peab vastu, siis hakkab maailmarekordeid püstitama ja kõik on hästi. Kui ei pea, siis heidetakse kõrvale ja võetakse järgmine - maa on suur ja inimesi palju. Coe on üks neist vähestest, kes pidas vastu. Arvata, et tema meetodid on õiged igaühe jaoks, on liialdus.

Kui tahta anda universaalset nõu, siis tuleks lähtuda pigem statistilistest näitajatest: milline meetod sobib või on parim võimalikult paljudele inimestele. On tarvis oskuslikku pilku, et ära tunda, kas konkreetne sportlane kannatab välja ka mõne muu, riskantsema meetodi.

 
At 08:57, Blogger ErikS said...

Priit kirjutas: "Kust selline metoodika küll pärineb? Pärineb Uus-Meremaalt Arthur Lydiardilt, kes rõhutas pikkade aeglaste jooksude tähtsust."

Minu poolt kaks märkust. Esiteks on sinu väide vale, Lydiard pole kunagi rõhutanud pikkade aeglaste jooksude tähtust nii nagu sina sellest aru saad (harrastaja tiksub 120-130 pulsiga 6-7 min/km). Teiseks, tegelikult on see, mida sina ratta seljas teed, Lydiardi baastreeningu (marathon conditioning) parim näide - hea tugev aeroobne tempo. Ainult sina teed seda liiga vähe (kordi nädalas). Ja Lydiardi süsteem oli alati tervik, võtta sellest üks treeningfaas ja teha sellest järeldusi terve süsteemi kohta on lihtsalt ebapädev.

 
At 09:00, Anonymous Anonüümne said...

Nüüd tahaks küll öelda, et loll jutt suhu tagsi. Meenub Noole jutt, kus ta kritiseeris jooksjaid, et nood ei viitsi piisvalt pingutada. Eesti kestvussportlaste häda on pigem selles, et nad treenivad üle oma loodusliku fooni.Intensiivne treening viib kergesti ületreeninguni. Olgu siin nimetatud suustaja Rehemaa, jooksja Uusorg jt,rääkimata paljudest rahvasportlastest. Ületreenituse korral ei ole sportlane võimeline oma anaeroobseid energiareserve täielikult mobiliseerima ehkki kinnitatakse subjektiivselt end ammendunud olevat.Ületreenitus on raske seisund, mis võib sportlase arengu pikaks ajaks peatada, mõnikord isegi aastateks. Sellest hoidumine on olulise tähtsusega, mida on väga keerukas lahendada tekkepõhjuste ebaselguse tõttu.Seega härrased, ärge usukuge kõike, mis hiilgab, tunnetage oma keha ja treenige vastavalt oma võimetele.

 
At 09:18, Anonymous Anonüümne said...

Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

 
At 09:22, Anonymous Anonüümne said...

Eesti jäähoki meisterklubi Viiking-Sport pidi nädalavahetusel osalema Inglismaal eurosarja teisel etapil, kuid jääb omapärasel. Meeskonnas mängib 11 Venemaa ja Valgevene kodanikku, kel pole viisata õigust Suurbritanniasse sõita -- Miks Mukunga ei või, kui nemad võivad?

 
At 09:23, Anonymous Anonüümne said...

Coe temaatika on väliskirjanduses üht ja teispidi ära lahatud-olid ka pikad ja rahulikud (igapäevased) jooksud aga ta ei pannud neid oma treeningpäevikusse kirja :))
Sama on sinu enesega-toimetuse vahet rattaga kurseerides saad sa oma madala intensiivsuse annuse juba kätte,peale seda võid sa oma treeningutel Ansipit teha kartmata enadale liiga teha.Aga seda ainult sinu praeguse, keskmise harrastajaga võrreldes üsna tagasihoidliku treeningmahu juures-mahu kasvades tuleb ka treeningutel vaiksemalt võtma hakata.

 
At 09:27, Anonymous Anonüümne said...

Jah see on meiegi ajakirjandusest aastate taga läbi käinud et Coe kirjutas ules ainult edasiviiva treeningu,

meil siin kombeks sooja 4km,
krossi 10km, hyplemist 1km, lödvestust 2km

ja kokku tulebki peaaegu 20km kirja panna

 
At 09:29, Blogger Priit Pullerits said...

Te võite siin ju rääkida, mida tahate, aga faktid ei räägi teie kasuks. Coe'l on selle trenni pealt, mida kirjeldan, palju ette näidata, teil aga oma jutu ja metoodika pealt absoluutselt mitte midagi. Seda esiteks ja peamiseks.

Edasi jätkame tagant. 07:54 - ei olnud Coe sugugi saja poisi seast ainsana pinnale jäänu, nagu te üritate Venemaaga paralleele vedada. Ta oli oma isa ainus õpilane. Coe rääkis mulle intervjuus, kuidas ta isa tema sportliku arendamise nimel tööd tegi, suurt tööd, kõike uuris ja puuris ja toimetas (just toimetama-sõna ta kasutas). Ta oli insener, ta lähenes asjale peaga ja kriitiliselt, aga mis me siin kommentaarides kuuleme - arulage karjaažiotaaž, mis tunnistab vaid ühtainust käibetõde, viljatut seejuures.

23:13 - jalgrattasport ei ole minu ala, mul puuduvad selleks igasugused eeldused. Kes on minuga koos sõitnud, see saab aru, millest räägin. See, et ma suudan TRRil täiesti lõdvalt sõita teises grupis, on tegelikult imede ime. Eelduste järgi peaks ma olema neljandas grupis. Miks suudan olla teises grupis? Tänu lühikestele kiiretele trennidele (s.t tänu kiirusliku vastupidavuse arendamisele).

21:02 ja 21:45 - selles häda ongi, et kõik on võtnud endale mugava vanakese seisundi. Kõik tahavad rahulikult loksuda, ütlen koguni, et uimerdada. No mis on näiteks üha popimaks saav poolmaraton? See on täiesti keskpärastele - nagu neid on enamik - ja alla selle inimestele mõeldud võistlus, kus saab ühtlases tempos veereda. Igav ja tuim ja nüri. Selles puudub igasugune põnevus. Kahe esimese kilomeetriga pannakse jõujooned paika ja edasi on vaid mõttetu aja kulutamine, et oma koht vormistada, v.a üksikud erandid, kes üle pingutavad alguses ja ära kukuvad (seda olete ju kõik teinud, st ülepingutanud, mina ka). 10 km on kõige pikem jooks, millel on veel jooksupõnevusega midagi pistmist, sest seal on pisutki kiirust. Aga 800 ja 1000 m jms distantsid - vaat need on tõeliselt võimekatele meestele: need nõuavad kannatamisvõimet (mida aga enamikul ei ole!), need nõuavad enda sisemiste piiride ületamist (mida enamik ei suuda!), need nõuavad ka enda soolikate väljapingutamist (mida enamik samuti ei suuda; ja mida ma alati suutsin, ilmselt rohkem kui keegi teine, mis lubaski mul minu keskpärasuse pinnalt ja olematu treeningu pealt joosta nt 1.55,9). Niisiis ongi enamik taandunud oma nõrgast tahtejõust ja sundimisvõimest tulenevalt pikkadele loksuvatele mugavusaladele. Sama käib Estoloppeti kohta. Palju huvitavam oleks 10 või 15 km suusatamine. Miks neid võistlusi ei peeta? Sest enamik inimesi on laisad ja mugavad, tahavad lihtsalt ühtlases tempos äraolevalt kulgeda... ja arvavad, et kui nad suudavad 3-4 tundi järjest suuskadel liikuda, et see siis on mingi kangelastegu...

20:24 - rääkige harrastajatega, kuulake inimesi enda ümber!

Paul, 19:34 - nii palju olen Velo trennis ikka käinud, et teada, et minusugused mitteklubilased karusselli ja kamandasse vahele segama ei lähe, et minusuguste mitteklubilaste koht on grupi sabas. Aitäh, et olete lubanud enda trennis osaleda!

Pärtel, 17:41 ja 17:57 - palun tungi rohkem temaatika sügavustesse! Süüvi Coe noorusaega, poisipõlve, vaata tolle aja pilte, siis saad aru, et ta oli kõigist omaealistest, kellega ta koos võistles, palju väiksem, õblukesem, nõrgem. Või kui neid pilte ei suuda leida, siis vaata hilisemaid - Coe oli teistest konkurentidest selgelt lühem, õblukesem, väiksem. Aga ta ületas selle füüsilise allajäämise tead, millega? Las ma tsiteerin papa Coed filmist "Born to Run" - ületas teisi with bloody-minded determination. Seda kuratlikku eesmärgikindlust ei ole tänapäeval enam peaaegu kellelgi, vähemasti mitte dekadentlikus, üliliberaalses ja -humanistlikus pehmo-Euroopas (European armed forces? - that's a joke!), ja ei ole seda ammugi Eesti harrastusspordis.

 
At 09:30, Anonymous ns said...

Oma võttest selili.

 
At 09:32, Anonymous Anonüümne said...

Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.

 
At 09:37, Blogger Priit Pullerits said...

09:32 - õppige lugema: ma ei kirjutanud karjaaž, nagu väidate, vaid karjaažiotaaž. Kommentaari kustutasin teie teise, Coe kohta esitatud laimava väite tõttu.

 
At 10:07, Anonymous Anonüümne said...

Priit, kuidas Sa üldse ei saa aru loogikast ja statistikast? See metoodika, mida Sa siin reklaamid, sobis Coe'le, aga see ei tarvitse üldse sobida ülejäänud inimestele, kes pole Coe'd. Valdav enamus inimesi ei suudaks Coe stiilis treeninguid välja kannatada. Muidugi tunnustus Coe isale, kes suutis leida talle kõige sobivama metoodika. Teiste inimeste puhul võib teha sama põhjaliku otsingu, aga tulemus võib olla hoopis teistsugune.

Võtame näiteks Sinu enda. Kui Sa ei tea mis eeskujude järgi treenides oled mõne aastaga oma põlved läbi kulutanud, siis järelikult see metoodika Sulle ei sobi, vaid tuleb treenida teistmoodi. Inimese, iseäranis mitte-tippsportlase eesmärgiks ei saa olla ennast vigaseks treenida. Sa tegid varem siin juttu püssi keeramisest. Kui peaks tekkima olukord, siis mis kasu on meil inimesest, kes pole võimeline isegi metsas jooksma?

 
At 10:07, Anonymous Anonüümne said...

Üks nimekas L- Korea päritolu treenerite koolitaja ütles Eestit väisates mõned aastad tagasi selgelt - süsteem ja metoodika on see, mis sobib vähemalt 95% sportlaste puhul. Erandeid on alati, ning peaaaegu alati tulevad need erisused ka ilmsiks, kui eelnev "standartne" töö on tehtud. Ilma süsteemsuseta ei jõua kuhugi.

 
At 10:13, Anonymous Anonüümne said...

Priit, lepi ükskord sellega, et sinu jutt ei veena kedagi. Võrdle nt. ennast ja dr. Holdenit. Sina karjud või hääle ära, et tulge sõitke minu "maailmakuulsat" ringi, ovaali vms. tulemus?! üks -kaks juhukülalist. Holden korra köhatab, ja 500+ venda meilt ja muijalt kohe joone peal. Ja nõus ka raha maksma;)))

Vahe on ilmne.

 
At 10:14, Anonymous Anonüümne said...

Selline "täiega panemise" propagerimine on väga ohtlik. Tõenäosus, et hea vormi asemel infarkt saadakse, on üsna suur. Kuigi ilmselt ajakirjanik on sellise teemaalgatuse tõstatanud pelgalt irriteerimiseks ja kommentaariumi elavdamiseks, siis mõni võib-olla võtabki tõsiselt..

Uku

 
At 10:52, Anonymous Anonüümne said...

Mis puudutab tõeiliselt karme ja lühemaid võistlusi mille puuduse üle kurdetakse siis võimaluseks on osaleda EMV-l seda nii suusas, rattas(eraldistart), jooksus jne. Tuleb vaid litsens taotleda ja palun väga saate oma lühema ja karmi pingutuse. Loodetavasti on P.Pullerits ja teised kiiret max pingutust ihkavad stardis! Ma arvan, et korraldajad oleks rahul vanakeste osalemise üle. Siis saaks nii mõnigi unistaja vastuse oma küsimusele kui kõva ta tegelikult on

 
At 11:01, Blogger Priit Pullerits said...

Lp 10:07, ütlete: "See metoodika, mida Sa siin reklaamid, sobis Coe'le, aga see ei tarvitse üldse sobida ülejäänud inimestele, kes pole Coe'd." Aga kust te teate, et teistele ei sobi? Kas nad on seda proovinud? Ei ole. Mida teised teevad? Teevad standardset sobib-kõigile-trenni. Ja tulemus? No ei ole tulemust! Nagu papa Coe ütles: aeglaselt pikki rahulikke trenne tehes saab aeglaseks pikamaajooksjaks. Olge julged, murdke rutiini!

10:13 - miks paljud ei julge mu väljakutset vastu võtta? Lihtne: nad kardavad kaotada. Ja kaotavadki. Sellest ju loomulikult keegi eriti ei räägi: et proovisin Priidu aega üle lüüa, aga sain kalendriga... Kes see tuleb avalikult oma kaotust kuulutama?

 
At 11:19, Anonymous Anonüümne said...

Ma tean ühte meest, kes võttis enne lõppu lausa numbri seljast, sest ta kartis kaotada. Ma ei tea millele/kellele. Vis oma väljamõeldud tasemele.

 
At 11:25, Anonymous Anonüümne said...

Aitäh, näitasite oma järelduste tegemise oskuse ära. Või oli see tõepoolest eesmärgistatud üritus Ripsi kliinikule kundede saamiseks. Kurb igal juhul. Palun järgmine teema.

 
At 11:28, Blogger Pärtel said...

Aga Priit, tungi palun Sina ka sügavamale sellesse, mida kirjutasin. Sa kordad jälle üle sama juttu - oli "palju väiksem, õblukesem, nõrgem". Sellest osast sain ma juba blogisissekannet lugedes aru - aitäh, mul on funktsionaalne lugemisoskus täiesti olemas. Ma ei proovigi eitada, et Sebastian Coe oli asteeniline tüüp. Aga millest tuleneb Su järgmine väide, et tegu oli "füüsilise allajäämisega", mida oli vaja ületada tahtejõu või mingite muude omadustega? Kas ta pidi konkurentidega võistlema maadluses või tõstmises? Tõin hulga näiteid, mis viitavad sellele, et kõhn ja habras kehaehitus on alates 800m distantsist pigem eeliseks. Või on Mo Farah ja Haile Gebrselassie ületanud oma ilmselged füüsilised puudused "with bloody-minded determination", samas kui jooksuks justkui loodud jõulised ja lihaselised tüübid on osutunud liberaalseteks tahtejõuetuteks pehmodeks? Tuletan ka meelde, et Sa ise käisid mõõtmas mustade meeste sääre ümbermõõtu - mida Sa tookord ise järeldasid nende eeliste või puuduste kohta?

 
At 11:41, Anonymous Anonüümne said...

millest te räägite? autor on armunud enda 100+ kohtadesse Tartu maratonil ja 80+ kohtadesse Estoloppetil. Väike taandareng viimastel aastatel ei ole tema meelt muutnud. Panemine peab ükskord vilja kandma, mis siis, et jooksmisega on selles elus kööga.

 
At 11:45, Anonymous Anonüümne said...

Oletame, et arutluse all on küsimus, kuidas saada raha. Kommentaatorid ütlevad: tehke tööd. Pullerits ütleb: hakake narkovedajaks. Sest kust te teate, et vahele jääte? Kas te olete seda proovinud? Olge julged, murdke rutiini!

Kui asi õnnestub, siis saab palju raha - tulemusi. Aga kui ei, siis oled normaalsest elust väljas aastakümneteks, kui mitte elu lõpuni.

 
At 11:52, Blogger Priit Pullerits said...

Pärtel, küsid: "Aga millest tuleneb Su järgmine väide, et tegu oli "füüsilise allajäämisega", mida oli vaja ületada tahtejõu või mingite muude omadustega?"

Vastan: Peter Coe räägitust ja tema kirjutatu loetust. Siin ei ole mul mingit improvisatsiooni ega interpretatsiooni.

 
At 12:08, Anonymous Anonüümne said...

"Niisiis ongi enamik taandunud oma nõrgast tahtejõust ja sundimisvõimest tulenevalt pikkadele loksuvatele mugavusaladele"

Priit, millal ise viimati 800m jooksid?

10km rajal olid vist viimati 5 aastat tagasi.

Tundub, et oled tahtejõuetu tüüp.

Statistikat ka natuke, vaatasin 2013 aasta võistlusi, millel oled osalenud (sportinfo.ee-st). Lühim distants oli 23 km (sisuliselt jäid seal viimaseks) ja pikim 135km. Kui pikad distantsid sulle midagi ei paku siis miks Sa ainult seal osaled? Aasta keskmiseks tulemuseks on, et 31% võistlejatest on olnud sinust paremad. Nii meeletu trenniga saavutada niivõrd keskpärane tulemus on pehmeltöeldes mannetu.

Sa proovi rohkem enda sisemiste piiride ületamist. Proovi näiteks jalgrattas eraldistarti. Seal saad oma soolikad väljapigistada.

 
At 12:38, Blogger Pärtel said...

Sel juhul Peter Coe kas eksis - tollal ei pruukinud veel olla õiget arusaama jooksjale sobivast kehaehitusest - või siis tahtis veelgi rohkem esile tõsta enda head tööd "andetu" pojaga. Ilmselt nii ühte kui teist. Tegelikult õnnistati teda supertalendiga, sest väga vähesed oleksid sellele mahvile vastu pidanud.

 
At 13:10, Blogger Priit Pullerits said...

12:08-le - viimati jooksin 800 meetrit 37-aastasena 2:05-2:06 kanti. Nii, nüüd kõik see mees, kes siin jooksjad on, ja vähemalt 37, seda aega üle jooksma! Ja 400 meetrit jooksin 54 algusse. Vaat nii!

12:08, te olete vist väga noor inimene ja seetõttu on teie rumalus teile andestatav. 48-aastasena on ikka väga raske 800 meetris head ja kõva tulemust teha. Mis te arvate, et ma Coe käest ei küsinud, kui kiiresti ta praegu 800 m jookseks. Ja kui te ta vastust kuuleksite, kas siis tõttaksite ka kuulutama, nagu minu puhul, et ta on mõttetu mees, kes midagi ei suuda?

Kui te ei oleks vaadanud üksnes arve, aga oleksite süüvinud ka nende taha, siis poleks teile saanud jääda märkamata, et 23 km võistluse läbisin ühtegi jooksusammu tegemata, ainult kõndides, mis seletabki peaaegu viimaseks jäämist. Mul oli eesmärk rada alla 3 tunni läbida, ja sellega sain hakkama. See seletab ka, miks saate lajatada, et 31 protsenti startinuist olid tänavu minust paremad. Aga te ei taha rääkida sellest, et mullu, kui sain 47, läbisin Tartu jooksumaratoni 70. ajaga. Mis te selle kohta kostate? Ja olin kõige naerunäolisem osaleja - selle kohta on Sportfoto tõendusmaterjali täis küll ja küll vaadake sealt, te ju armastate arhiivides tuhlata.

Kui saate ka 48 - ja seda räägin kõigile, mitte üksnes teile - ja olete igast kandist terve kui purikas, siis tõepoolest, tänage õnne. Aga kui ei ole - ja enamikul minuvanustel on midagi häda, paljudel palju hullemadki probleemid, kuigi nad sporti ei teegi -, küll siis saate aru, kui ebaõiglane te olite, kui siin peale kargasite ja minult 24-aastase sooritusvõimet nõuate.

 
At 14:46, Anonymous Anonüümne said...

Priit,sinu vanuselt joojsin 2.11,mine jookse alla selle ja ära poe põlvede taha.23-el jäid ka oma naerunäoga selja .taha.

 
At 15:01, Anonymous Anonüümne said...

Evolutsiooniliselt ei ole sellel jooksuaegade võrdlemisel küll muud mõtet, kui see, et kas emased ikka märkasid ja kas see võimaldas olla viljakam. Võrdleks äkki seda? 48-aastane võiks alustada.

 
At 16:24, Anonymous Anonüümne said...

kellele on see lugu adresseeritud?

 
At 17:03, Blogger ErikS said...

Paar andetut (ei teagi, kas panna see jutumärkidesse või mitte, mõlematpidi on ilmselt õige) eesti soost jooksumeest tuli selle jutu peale meelde: Rein Leinus ja eriti Lembit Virkus. Oma trumpaladel on mõlemad Eesti kõigi aegade edetabelis esikümnes. Tõsimeeli väita, et neil annet ei olnud, on ilmselt soovmõtlemine. Kahelda nende meeletus töövõimes ja tahtejõus on pole samuti mõistlik. Sama võib öelda ilmselt Coe kohta, eeldused ei torganud ehk silma, kuid tehniliselt nii lihtsal alal nagu jooks seda on, ilma andeta tippu asja pole.

 
At 18:12, Anonymous Anonüümne said...

Läbisid 23 km JOOKSUvõistluse ühtegi jooksusammu tegemata? Klass! Sinu jaoks on veel sobivad dr Holdeni võistlused. Neid võid läbida kasvõi roomates!!

 
At 18:25, Blogger Priit Pullerits said...

Lp ErikS, ka siin lähete Coe'ga vastuollu, kui väidate, et jooksmine on tehniliselt lihtne ala. Coe rõhutas mulle intervjuus kaks korda, et jooksmine on tehniline ala.

Kordan siin kõigile: Sebastian Coe rõhutas, et jooksmine on tehniline ala.

Nüüd selle asemel, et siin minuga puselda, minge kõik ja mõelge Coe sõnade üle, küllap saate siis ka aru, miks te jooksutulemused on nii viletsad, et kõik, mis siin ühel mehel vastu panna, oli hädine 2.11 minu 1.55,9-le. (Ma ei jooksnud vene sõjaväest tagasitulnuna ja 80-kilosena ülekaalus ka nii aeglaselt, nagu 2.11... ja mõni mees kasutab seda aega enda upitamiseks...)

 
At 18:36, Anonymous Anonüümne said...

Härra Pullerits, minu arvates see 2.11 mees viitab sellele, et ta jooksis nii kiiresti teie praeguses vanuses... Lisaks on tore teada, et olete kunagi ammu ka normaalkaalus olnud.

Taavi

 
At 18:46, Anonymous Anonüümne said...

kellele see lugu ikkagi kirjutatud on? kes nö "vääriti" treenivad? kes?!

 
At 18:51, Anonymous Voldemar Koogol Jr. said...

Mina näiteks olen selline vääriti treenija. Jooksen palju ja samal ajal liiga kiiresti. Ei puhka järgm päevaks välja ja jooksen jälle.

Aga Priit pani teile nohkidele jälle ära. Tubli mees - kirjutab täppi ja jookseb käredalt 800m. Selliseid mehi Eesti vajab 21.sajandil.

 
At 18:52, Anonymous Anonüümne said...

Argumenteeri, ära korruta!

 
At 19:04, Anonymous Anonüümne said...

Kui jooksmine on tehniline ala, siis kuidas tuhanded jooksuharrastajad ilma spetsiaalse tehnikakoolituseta omal käel hakkama saavad?
Kui jooksmine on tehniline ala, kust siis Kenya mehed, kes omale korralikku välikäimlatki ei oska ehitada (puudub tehnoloogiaalased teadmised) selles tehnikas nii ülikõvad on?
Bullshit jääb bullshitaks, ka Coe suhu panduna.

 
At 19:44, Anonymous Anonüümne said...

1) söö kvaliteetset toitu
2) tuleta meelde, millal viimati seksisid
3) ära lase töö juures pähe istuda

ja probleemid lahenevad iseenesest. ja eneseväärikus taastub peagi.

 
At 19:45, Anonymous Anonüümne said...

Arvake, mitu korda on blogiajaloo jooksul mainitud seda müütilist 1.55,9?
Miks kõik siis risti vastupidi teevad?
PP treeneriks, pigem treenerite treeneriks.
Lühidalt, tõmbab PP teile kõigile vee peale, ka professionaalsel tasemel.
Vanasti oli kõik rohelisem ja sinisem, see kõik tuleb vanadusest.

 
At 20:05, Anonymous Anonüümne said...

Priit,2,11 oli 48-selt ja üldiselt ei saa sa ka praegu mitte millegis mulle vastu,aga vahest ajad õiget juttu. 14.46.

 
At 22:35, Anonymous Anonüümne said...

Pullerits, kui kaua te veel jätkate vääriti treenimise väärõpetuse ajamist oma blogis?
Kas Eesti kestvussport pole niigi juba surma veerel.

 
At 23:50, Anonymous Anonüümne said...

Blogi "munadega meestele". Intellektuaalselt tasemelt samaväärne Kaia Valin-Valdo-Randpere Kanepiga.

 
At 08:53, Anonymous Anonüümne said...

Northug peaks sobituma ilusti teemasse, kuna on ka kindlasti intensiivsema lähenemise (Norra suusakool) heaks näiteks.
Ja mehe bravuuri on alati nauditav jälgida, nagu see: "Aga küll leian selle asemele midagi muud, võistlusi on teisigi" :)

http://sport.postimees.ee/2563578/suusatuli-norras-northug-voib-olumpiast-eemale-jaada

Samuti toetab Coe juttu meie oma tulevikulootus, noor Veerpalu:
"Andreas on harjunud palju treenima. Tema üllatuseks käib trenn Meråkeris hoopis teistmoodi kui kodulinnas Otepääl. Intensiivsus on teine. Me treenime vähem kui kodus ja kodused trennid olid rahulikumad. Lisaks on siin kõrged mäed, mida Eestis pole."

http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/veerpalu-poeg-opib-norra-suusakoolis.d?id=35543653

 
At 09:14, Blogger Priit Pullerits said...

Hakkab juba tulema, 08:53, mõnel mehel on vähemalt silmad avanemas ja ta on õigele rajale suundumas. Mõtlen teid. Kiitus!

20:05 (14:46), jah, sain aru, et jooksite 2.11 48-aastaselt. Pole paha. Jookseks ise ka, lõdvalt, aga loodus on mulle andnud liiga peenikesed kondid ja just kõhred (mitte ainult põlvedes, vaid ka randmetes, muide), mis kergesti kuluvad - geneetika, mis teha, seda ei saa ise valida. Isegi imede ime, et nii kaua vastu pidasin, enamik teisi oleks sellise harjutamise pealt juba ammu kapitaalselt murdunud. Teie, 20:05, olete erand, üks väheseid siin, kes minuga antud vallas konkureerida suudab, aga see, et teie seda suudate, ei tähenda põrmugi, et seda suudaks ka kõik sajad teised, kes siin kõva-mehe-juttu käivad ajamas. Ehk: teie näite pealt ei saa teha üldistust teiste anonüümikute kohta. Nood saaks teie käest veel pikema puuga!

Aitäh, 19:45, 1.55,9 on tõepoolest müütiline, siin ei ole meest, kes sellele ligilähedalegi oleks saanud (2.11 mees ei oleks veel lõpusirgelegi jõudnud, kui ma üle finišijoone lendan (sic!)), treenigu, kui palju tahavad. Ärge unustage seejuures, et saavutasin tolle aja sisuliselt olematu ja täiesti kaootilise harjutamise pealt. Mu kuukilometraaž tollal (120-130 km) oli kaks korda väiksem kui enamikul jooksuharrastajatel praegu. Mõelge, miks nad suurest jooksmisest ikkagi mu ajale ligilähedalegi ei küüni!

19:04 - te lähete nüüd küll liiga laia kaarega lahmimise teed. Te pole Coe'ga vestelnud, te ei tea, mis ta rääkis, aga tahate mängida targemat, kui on Coe! Võtke bravuuri vähemaks. Ja vaadake Coe jooksustiili - kui nood Aafrika jooksjad ka õpiks niiviisi jooksma, siis nad ei jookseks 1.42 ja 3.29, vaid ikka mõni sekund kiiremini - ja see on suur vahe.

 
At 09:18, Anonymous Anonüümne said...

Oleks Coele kõssatud (või ise: "I'm the journalist who broke news on Andrus Veerpal"), et tegu on Estonia ajakirjanikuga, kes paljastas Veerpalu, oleks jutt lühike olnd..

 
At 09:26, Blogger ErikS said...

Eks see sõltub, millega võrrelda. Võrreldes diivanil lösutamise ja tugitoolispordiga on jooksmine tehniline ala. Võrreldes ujumise, sõudmise, kettaheite või ka näiteks kärestikuslaalomiga on jooksmine tehniliselt lihtne ala. Esimeses lähenduses on jooksus määrav ikkagi (kiiruslik) vastupidavus, kui suurt võimsust suudetakse pikema aja jooksul hoida. Kettaheites või ujumises võime võtta väga tugevad mehed ja naised, kuid ilma aastatepikkuse tehnilise pagasita ei ole nende jõuga midagi peale hakata, see läheb lihtsalt tühja. Jooksus on see erinevus algaja ja tegija vahel palju väiksem (kuid vahe on siiski olemas).

Jooksjate hulgast on tuua üpris palju näiteid, kus pealt kolmekümne alustanud on saavutanud väga häid tulemusi. Tõsi on, et enamasti saavutatakse edu pikematel distantsidel (maratonid ja ultrajooksud), kuid mulle tundub, et süüdi on siin pigem vanusega kahanev võimsus, mitte aga puudujäägid tehnikas. Jooksumaratonide ülekandeid vaadates jääb tippudegi puhul tihti silma tehnika, mida õpikutes ega koolitustel sugugi heaks ei loeta, kuid siiski võimaldab neil juhtgrupis joosta ja häid tulemusi saavutada. Võimalikke tõlgendusi pakun kaks: a) korrektse tehnikaga jookseksid nad veelgi kiiremini, b) tehnika pole (pikamaa)jooksus nii oluline.

 
At 10:16, Blogger Priit Pullerits said...

"Who is Veerpalu?" oleks Coe küsinud.

ErikS-ga on hea arutleda, sest ta mõtleb ja arutleb, ei lahmi ega prõõka. Tõesti, Paula Radcliffe'i tehnika oli košmaarne. Ja kunagi oli üks Prantsuse jooksja Pascal Thiebaut, kes jäi meelde sellega, et ta reis absoluutselt ei tõusnud, ka säär mitte, vedas jalgu nagu mööda maad enda järel. Ja vaadake kas või meie parima jooksja Tiidrek Nurme stiili - no ei ole samuti kuigi ilus, ei ole kerge ega lennukas, üpris madal, kange. Ja muidugi Emil Zatopek! Aga ükski neist ei õigusta väidet, et jooksus pole tehnika oluline, sest võita saab ju ka kõige kohutavama stiiliga. Olen nõus a)-järeldusega: korrektse tehnikaga jookseksid nad veelgi kiiremini. Ja siit edasi: kel pole teab mis annet, see saab tehnikaga palju ära teha. Paljud ei oska jooksmise tehnikale lihtsalt tähelepanu pöörata, sest nad liiguvad ka nii edasi, nagu parajasti juhtub. Asi ju toimib! Aga kui vaevaliselt ja raskelt nad tegelikult liiguvad, seda nad ise ei märka. Kuid kas mäletate, kui kerge sammuga jooksis Coe!? Jah, me rääkisime temaga ka sellest, ja sealt tuli palju huvitavat ning olulist välja, mida Eestis keegi ei ole väärtustada osanud.

 
At 10:17, Anonymous Anonüümne said...

Mahutrennid on eelkõige mõeldud tippsportlastele, harrastajatel pole lihtsalt piisavalt aega. Mahutrenn on eelkõige vundament selleks, et jaksaks hiljem treenida (aendavalt) ja võistelda. Mis kasu on tugevast vundamendist, kui sellele on laotatud ainult 2 kivi? Mahutrenni ja intensiivse trenni vahekord peab olema väga täpselt paigas. Eesti sport on enamasti mahutrenni poole kaldu, seda väga lihtsalt põhjusel, seda on ju mugavam treenida, need trennid on lihtsamad. Harrastajad jagunevad ka kaheks, need kes hoolivad ainult spordirõõmust ja tervisest ja need kellele loeb ka tulemus. Esimestele soovitan ainult mahutrenni teha, sest nii on tore, aga need, kes tahavad tulemust ka, siis tuleb anda ainult hagu. Selliseid sportlasi ei ole Eestis väga palju, kes teevad liiga vähe mahtu ja liiga palju arendavaid trenne. Pigem on olukord vastupidine. Sellepärast ei ole ka tulemusi. Tänapäeva spordi märksõna on intensiivsus. Vaadaka kasvõi korvpalli, jalgpalli, suusatamist, mida iganes, kõik alad on muutunud kiiremaks, võimsamaks. Suusatajate treeningutes on oluliselt tõusnud jõutreeningute maht. Kas Marit Bjorgeni lihased on tulnud mahutrenni pealt? Korvpallis ja jalgpallis teevad ka Eesti mehed samu asju nagu vastased, lihtsalt vastased teevad samu asju teistel kiirustel.

 
At 11:05, Blogger ErikS said...

Minu arvates küll õigustab (seda väidet), sest praktika on ju tõe kriteerium. Tegelikult on ju hea tehnika (vähemalt nii nagu mina seda mõistan - käed liiguvad ette-taha, mitte külgedele; keha on sirge, pisut ette kallutatud, ei istu puusadest taga; põlv tõuseb jne) sobiv ainult teatud füsioloogiliste eeldustega jooksjatele. Mõnel jooksjal on võib-olla üks jalg lühem kui teine, teisel vaatavad jalalabad pisut rohkem väljapoole jne jne. See kõik mõjutab ju koheselt meie asendit ja jäsemete liikumist. Pole võimatu, minu arust pigem tõenäoline, et Zatopek jooksis enda jaoks väga hästi sobiva tehnikaga, kuigi see kõrvaltvaataja silmale väga ilus vaadata ei olnud. Miks siis Satupekka nii edukas oli, kui me annet jooksus edukaks olemiseks primaarseks ei pea, kui tema tehnika oli kole, treeningmetoodika puudulik (intervall, intervall ja otsa veel .. õige, intervall)?

Jooksu (ja eriti harrastusjooksu) puhul jään seisukohale, et tehnika tähtsus on väike. TehnikaHARJUTUSTE tähtsus on hoopis suurem, kuid mitte tehnika enda, vaid harjutuse kui erialast JÕUDU arendava treeningvahendi tõttu. Jõudu, mulle tundub, alahinnatakse jooksus küll ja vähemalt siin peaksin olema Coe-ga ühes paadis. Eriti käib see tõesti keskealiste harrastajate kohta, kel vanusega lihasmass juba oluliselt kahaneb.

Kui võtame võrdluseks suusatamise, siis on hea näide siin mõni aeg tagasi läbi käinud Priit Simson. Tema jooksuajad näitavad, et mootor on tal võimas, samuti pole põhjust kahelda tema lihaste olemasolus ega nende jõus ning sitkuses. Ometigi suusarajal transformeerub see suurepärane füsioloogia üpriski kahvatuks tulemuseks (ja see on tegelikult pehmelt öeldud). Siin on see koht, kus erinevusi tehnikas saab mõõta kalendriga, erinevalt jooksust. Nii et tõestusmaterjali kipub sul nappima on väite kinnituseks.

 
At 12:42, Anonymous Anonüümne said...

tõstame kolmandat korda õhku küsimuse, kas keegi teab, kes kelle arvates valesti treenib ja kus sellist näpuga näitamist vaja on?

 
At 12:58, Anonymous Anonüümne said...

Priit, mine staadionile ja vaata, kuidas Tiidrek Nurme jookseb. Vaata ka kuidas teised, aeglasemad mehed jooksevad. Võta lahti Youtube ja vaata kuidas Radcliffe jookseb. Siis tule rääkima kellel on hea jooksustiil ja kellel pole.

 
At 13:14, Blogger Priit Pullerits said...

...on ainult üks mees, kes on jooksnud ilusa stiiliga, fantastiliselt ilusa stiiliga. See mees on Sebastian Coe.

 
At 13:20, Anonymous Anonüümne said...

Northugi või tegelikult rohkem isegi Norra koondise teemal veel üks remark.
Ühes portaalis avaldas üks tulihingeline spordisõber Northugi väljaütlemise kohta, et halvimal juhul peab ta olümpiamänge kodust vaatama, järgneva kommentaari.
See tundub tulema otse südamest ja oma konkreetsuses võtab teema olemuse küllaltki täpselt kokku, et raske oli seda tähelepanuta jätta.

Loodetavasti härra Mendoza ja blogipidaja ei pahanda, et teda siinkohal tsiteerin (muutmata kujul).
Sebastian Mendoza: "S...tagi sa ei vaata - kogu suusa programm on sinu lõpusprudi peale üles ehitatud!"
:)

 
At 13:20, Anonymous Anonüümne said...

Ma ei suuda meelde tuletada, kes ütles, et on vaid mälestused ja mälestuste mälestused. Viimasel ajal siin blogis on selgelt mingi tõke ees (nagu ka seal ajalehes, kus blogiomanik palka teenib). Kas on põhjuseks jalavigastus, aga lood on üheplaanilised - peamiselt rattasõidust ja ikka samas võtmes, samal ajal, kui suur osa muid kodumaiseid spordiblogijaid tegelevad jooksuga. Järgmiste kuude osas pole samuti üllatusi ette näha: rullsuusatrenn, niipalju ringe, nii palju parem eelmisest aastast. Kõige juures see kiitlev-pragav toon, et ma teen kõike paremini ja olen teist kõigist targem. Ilmselge märk, et loominguline kriis on käes, see seostub osaliselt ilmselt vigastusega, mis ei võimalda enam spordielust täiel rinnal osa saada. Kuidas aidata Priit Pulleritsu? What's eating Gilbert Grape?

 
At 14:12, Anonymous Anonüümne said...

Eesti sprindikoondisel on uus treener. Keskmaajooksja. Äkki saad välja uurida, mis aegadega kontrolltreeningutel 800 ja 1500 joostakse. Ma tean, et see on sulle kõigest üks telefonikõne.
Teet

 
At 15:47, Anonymous Silver said...

Tore, et kommentaarium on muutunud huvitavaks lugemiseks :-)

 
At 17:04, Blogger Priit Pullerits said...

13:20, millest te räägite?!? Kaks viimast lugu on ju just jooksust! Enne seda oli teema, miks võõraid ei tohi lasta Eesti sporti. Siis kultuuri ja spordi vaenust. Vaheldus missugune! Kui ikka toetuks faktidele enne, kui suu täis võtta?

 
At 20:05, Anonymous Anonüümne said...

Hr Pullerits, kaua te veel jätkate valetamist?

"Reede õhtul, kui rinnakorvi närvivalu kiuste Tähtvere spordipargis aegamisi rullidega sõitsin, panin tähele, et keegi jookseb sisemisel saepururajal mulle vastassuunas, ja ei jookse nagu tavaline harrastaja, lönta-lönta, vaid ilusa kõrge ja kerge sammuga, ja jookseb kiiremini, kui mina 850-meetriseid ringe läbin" -- P. Pullerits 8.11.2013

Ah jaa, inimene areneb, seisukohad võivad muutuda. Isegi parempoolsed on võimelised arenema. Aga kui Nurme jooksusamm on jäänud samaks, millest siis meelemuutus? Äkki on tegu Nurme semmimises geneetiliselt andekate, kuid rassiliselt tagasihoidlike tahteomadustega Mukumbadega..

 
At 20:17, Blogger Priit Pullerits said...

...ohh teid küll! Lugege hoolega, mis ma kirjutasin: "...ja ei jookse nagu tavaline harrastaja, lönta-lönta, vaid ilusa kõrge ja kerge sammuga..." - Kas te tõesti ei saa sellest must valgel tekstist aru, et ta jookseb võrreldes tavalise harrastajaga paremini ja ilusamini? Et tavaharrastaja on see, kes võrreldes Nurmega jookseb lönta-lönta? Aga kui te võrdlete Nurme sammu näiteks 1500 ja 5000 meetri parimate jooksjate sammuga, siis näete, et ta samm on raskem ja nurgelisem. Kergust tal ei ole, ja just kergus tagab lennukuse. Eks sinna kao ka need mitmed vajalikud sekundid. Kui samas Nurmet vaatate, siis on ta ka suurem ja puisema olekuga kui 1500 ja 5000 m jooksu parimad. Sinna pole midagi parata. Nagu pole sinna midagi parata, et ma ei hakka kunagi kirjutama nii hästi, nagu Hemingway või Shakespeare. Muidu on Nurme tore ja meeldiv noormees, mulle on ta sümpaatne inimene.

 
At 21:40, Anonymous Anonüümne said...

Priit, loe ise hoolega, mida Sa kirjutasid. Sa ei kirjutanud, et jookseb võrreldes tavalise harrastajaga paremini, vaid et jookseb ilusa kõrge ja kerge sammuga (lisaks täiendavale iseloomustusele, et ei jookse nagu tavaline harrastaja).

 
At 23:15, Anonymous Anonüümne said...

"jooks on tõesti odav, lihtne ja primitiivne ala võrreldes näiteks sõudmise või ujumise, triatloni või rattaspordiga." -- P. Pullerits, 28.06.2013.

"Kordan siin kõigile: Sebastian Coe rõhutas, et jooksmine on tehniline ala." -- P. Pullerits, ülal.

Kumb siis on, primitiivne (juuni 2013) või tehniline (oktoober 2013)? Või küsigem pigem, kas parempoolsete vaadetega ajakirjaniku hämamistehnika on tehniline või primitiivne?

 
At 00:58, Anonymous Anonüümne said...

Olen aru saanud, et Pulleritsu puhul ei tohi mitte kunagi järeldusi teha tema sõnade põhjal. Pärast tuleb välja, et
a) tegemist on "faktidega eksimisega" kirjutajale kasulikus suunas;
b) kõik lugejad on lollid, kuna said suurmeistri sõnadest valesti aru;
c) kirjutaja on vahepeal oma seisukohti muutnud.

Pullerits on nagu poliitik, kelle sõnadesse tuleb skepsisega suhtuda. Maksvad teod. Ja siis on juba väga lihtne otsustada, kellega tegemist on.

 
At 01:29, Anonymous Anonüümne said...

Kuldsed sõnad, 00:58!

 
At 05:06, Anonymous Anonüümne said...

nimetage üks aja----- kirjanik maailmas,kes oma sõnu ei söö-----neid ei ole olnud,ole,ega tule.

 
At 09:51, Anonymous kirjutankasiiskuimidagiöeldapole said...

teatud tegelaste puhul on peamine fame ja klikid, et seda rahaks konvertida. eesmärk pühendab abinõu. lood blogi, räägid läbi 3x per week postitused ja tulistad siis hambad risti iga ilmaga.

 
At 11:21, Anonymous Anonüümne said...

Pange nüüd tähele!

Varsti prostitueerib Pullerits sissekande Salumäe medalimüügist, selle asemel, et vait olla ja tajuda üldse musta energia olemasolu.
On mul õigus?

 
At 03:05, Blogger oakleyses said...

tiffany and co, christian louboutin outlet, longchamp, oakley sunglasses, michael kors outlet, michael kors outlet, replica watches, nike air max, michael kors outlet, louis vuitton, michael kors outlet, prada outlet, cheap oakley sunglasses, oakley sunglasses, gucci outlet, prada handbags, michael kors, polo ralph lauren outlet, kate spade outlet, ugg boots, ray ban sunglasses, ugg boots, jordan shoes, ugg boots, nike outlet, burberry outlet online, longchamp outlet, ray ban sunglasses, oakley sunglasses, louis vuitton outlet, michael kors outlet, louis vuitton, tory burch outlet, ugg boots, louis vuitton, louboutin, nike air max, louboutin outlet, chanel handbags, longchamp outlet, louboutin shoes, burberry, tiffany jewelry, nike free, uggs on sale, oakley sunglasses, replica watches

 
At 03:08, Blogger oakleyses said...

new balance pas cher, sac longchamp, hogan, true religion jeans, kate spade handbags, nike air max, air max, north face, ray ban pas cher, air jordan pas cher, true religion outlet, nike air max, ralph lauren pas cher, north face, louboutin pas cher, coach purses, sac guess, lululemon, coach outlet, timberland, nike roshe, longchamp pas cher, michael kors, burberry, air force, true religion jeans, lacoste pas cher, tn pas cher, nike air max, abercrombie and fitch, true religion jeans, hermes, vanessa bruno, michael kors, nike free run uk, michael kors, ray ban uk, ralph lauren uk, coach factory outlet, nike blazer, mulberry, michael kors, coach outlet, converse pas cher, nike free, vans pas cher, oakley pas cher, nike roshe run, hollister, hollister pas cher

 
At 03:11, Blogger oakleyses said...

bottega veneta, giuseppe zanotti, mac cosmetics, nike air max, north face outlet, longchamp, lululemon, soccer jerseys, mont blanc, new balance, celine handbags, baseball bats, oakley, ralph lauren, babyliss, louboutin, valentino shoes, insanity workout, vans shoes, nike trainers, iphone 6 cases, asics running shoes, reebok shoes, mcm handbags, beats by dre, ferragamo shoes, chi flat iron, hollister, jimmy choo shoes, nike huarache, wedding dresses, nfl jerseys, instyler, p90x workout, ghd, north face outlet, herve leger, abercrombie and fitch, iphone 6s cases, iphone 6s plus cases, iphone cases, hollister, soccer shoes, ipad cases, birkin bag, nike roshe, s5 cases, iphone 6 plus cases, timberland boots, iphone 5s cases

 
At 03:14, Blogger oakleyses said...

louis vuitton, converse, canada goose outlet, michael kors outlet, michael kors handbags, pandora jewelry, moncler, hollister, ray ban, sac louis vuitton pas cher, moncler, lancel, ugg boots uk, bottes ugg, doke gabbana outlet, moncler, coach outlet, montre pas cher, louis vuitton, moncler outlet, canada goose, louis vuitton, moncler, michael kors outlet online, doudoune canada goose, thomas sabo, moncler, karen millen, juicy couture outlet, toms shoes, wedding dresses, converse outlet, canada goose, moncler, vans, marc jacobs, links of london, hollister, pandora jewelry, moncler, canada goose uk, ugg,uggs,uggs canada, nike air max, swarovski, canada goose, pandora charms, ugg,ugg australia,ugg italia, swarovski crystal, supra shoes, canada goose, pandora charms, barbour jackets

 
At 04:31, Blogger seham farid said...


تصليح طباخات

خدمات الصيانة المنزلية التي نقدمها لجميع عملائنا الكريم على الصعيد الوطني ” الكويت ” , و التي أصبحت احد الخدمات الأقوى و الأكثر ثقة بفضل الله اولا و بفضل ثقة عملائنا الكرام فيما نقدمه من جودة و عمل شامل و متكامل , و للعِلم فجميع الخدمات التي نوفرها لكم هي تتميز بالضمانات الكاملة و العمل المتقن كما أننا نمتلك خبراء في عدة مجالات للصيانة منها الأجهزة الكهرومنزلية و غيرها من الأعمال التي نقوم بتقديمها .
تميزنا في مختلف المجالات , كما نعلم جميعا أن خدمات الصيانة هي من الخدمات التي أصبحت شائعة كثيرا فيتصليح ثلاجات تصليح طباخات بالكويت تصليح طباخات هي مجموعة من الخدمات التي نقدمها لعملائنا الكرام و التي نضمن فيها الجودة و العمل الشامل و صيانة جميع اللوازم التي فيها مشاكل نحن نبحث على الأفضل و بفضل الله و تقييمات عملائنا الكرام حصدنا الثقة و كسبناها على الصعيد الوطني ” الكويت ” بفضل ما نوفره من جودة في الصيانة و العملو التي نضمن فيها الجودة و العمل الشامل و صيانة جميع اللوازمالتي فيها مشاكل نحن نبحث على الأفضل و بفضل الله و تقييمات عملائنا الكرامحصدنا الثقة و كسبناها على الصعيد الوطني ” الكويت ” بفضل ما نوفره من جودة في الصيانة و العمل
تصليح ثلاجات تصليح غسالات تصليح طباخات هي مجموعة من الخدمات التي نقدمها لعملائنا الكرام و التي نضمن فيها الجودة و العمل الشامل و صيانة جميع اللوازم التي فيها مشاكل نحن نبحث على الأفضل و بفضل الله و تقييمات عملائنا الكرام حصدنا الثقة و كسبناها على الصعيد الوطني ” الكويت ” بفضل ما نوفره من جودة في الصيانة و العمل على تصليح ثلاجات بالكويت

 

Postita kommentaar

<< Esileht