Aga jätkaks seekord sealt, kus eelmine kord sai asi sisse juhatatud. Ja kus avapauk sai tegelikult juba möödunud nädala lõpus tehtud. Nimelt, nagu mäletate, jõudsime eelmises arutelus tõdemuseni, et Eesti spordis jääb puudu vaimuteravusest ja tahtejõust, sest enamik siinseid sportlasi on muutunud mugavaks, ei taha isegi õues trenni teha; ei taha joostes või rattaga sõites või suusatades, millega arendatakse sitkust, visadust ja vastupidavust, vaeva näha, vaid eelistavad tubastes tingimustes hängida, tšillida ja lebotada (kuidas muud moodi neid sooja saali inkubaatoritingimustes treeninguid nimetada?!). Kui näiteks vihma sajab, ei taha paljud välja minna. Mäletan, kui käisin umbes kümnend tagasi Eesti suusakoondisega Otepääl treeningul. Vihma kallas. Amatöörina, nagu ma siis olin, mõtlesin, et kas ikka tasub kaasa minna. Ja siis ütles Jaak Mae teate mida? Ütles nii: «Alguses on viis minutit ebamugav, aga siis pole enam mingit vahet.» Sellise suhtumise tulemus: Mae oli maailma tipptasemel sportlane.
Eesti spordi kesksemaid puudujääke ongi selles, et puudub... kasutaks siin uut väljendit: kestev suutlikkus. Ehk teisisõnu: korraks võib ju mõni sportlane või meeskond sähvatada, aga kui on vaja teha tihedalt mitu starti üksteise otsa – kergejõustikus eeljooksud, poolfinaalid ja finaal; suusatamise sprindis ajasõit, veerand- ja poolfinaalid ja finaal; sportmängudes alagrupiturniir, seejärel vahegrupiturniir ning lõpuks
play-off –, siis pole Eesti sportlastest ega meeskondadest tegijaid. Toss saab otsa.
Sel teemal kirjutasin eelmisel reedel Tartu Postimehes kuukommentaari, mida edasise diskussiooni tarbeks
soovitan lugeda siit.
Miks saab toss otsa? Väga lihtne: vastupidavust ei jätku. Miks vastupidavust ei jätku? Väga lihtne: seda pole arendatud. Miks vastupidavust ei arendata? Väga lihtne: sest esiteks on see raske ja nõuab palju vaimujõudu, teiseks on Eesti tase nii kesine, et siin võib end kuningana tunda ka pooliku vastupidavusega.
Kuid häda on selles, et sport on ainus tõeliselt rahvusvaheline valdkond. Spordis on selge ja karm edu standard: kui mitmes sa maailmas oled. Sest see on üheselt ja universaalselt mõõdetav. Jah, ses suhtes on meil kõigil lihtsam – olgu me ajakirjanikud, õpetajad, arstid, poliitikud jne. Need ametid on kõik lokaalsed. Kas või seepärast, et on keelepõhised. (Peame kiitma esivanemaid, kes arendasid eesti keele väga keeruliseks.) Te võite tuua siia Ameerika kõige parema ajakirjaniku, aga minu vastu ta kuidagi ei saa – sel lihtsal põhjusel, et ta ei valda perfektselt eesti keelt. Ega hakka ilmselt kunagi valdama. Mis on tollele kujuteldavale ajakirjanikule ka ilmselt arusaadav, mistõttu ta ei hakka siia minuga üldse konkureerima tulemagi. Aga see pole teema.
Teema on see, et Eesti spordis ei väärtustata piisavalt vastupidavust (Tanel Kangert on siin üks erandeid, samuti Heiki Nabi, kellel on oma alal maailmatasemel vastupidavust – ja tulemus: kolm tiitlivõistluste medalit). Aga ilma vastupidavuseta, sitkuseta ei ole nüüdisspordis peaaegu ühelgi alal rahvusvahelist edu loota. Ja rahvusvaheline edu on spordis paraku ainus, mis maksab. Keda huvitab, kes tuleb Eesti meistriks jalgpallis või korvpallis?! Ja isegi kui kedagi huvitab, siis ega see tiitel tegelikult midagi maksa. Meedia lihtsalt puhub selle suureks. Sest millestki muust Eesti spordis eriti rääkida ju pole. Vastupidavust, mis suurte võitudeni viiks, lihtsalt ei jätku.
******
Descending Spring Canyon road, Moab, Utah. 21. aprill 2012.
Pildistanud Priit Pullerits. (Suuremalt vaatamiseks klikkida pildile.)
Foto 1: Kallaku vihma või oavarrest, ega tahtejõuline ja sitke inimene jäta seepärast rattaga sõitmata. Foto suurte vihmavalingute ajast septembri keskel USAs Colorado osariigis Boulderis. Foto autor: AFP/Scanpix
Foto 2: Kas keegi ütleks neile FC Baseli jalgpallureile, et rattasõidul tasub kiivrit kanda - eriti, kui sõita käed lahti? Foto autor: AFP/Scanpix
Fotod 3 ja 4: Midagi magusat rattagurmaanidele: Looki trekiratas (ülal) ja Pinarello eraldistardisõidu ratas (all). Foto autor: SIPA/Scanpix
57 Kommentaarid:
Tänane kirjutis on küll suunatud rohkem tippspordile, kui nö tervisespordile aga siiski leian, et siin tasub viidata sellele, et vastupidavust tulebki ju neist pikkadest trennidest - 3 või 4 tundi rattaga vändates rahulikus tempos näiteks.
Eks tervisesportlased teevad ka neid pikki trenne kui neil põhi eelnevast puudub, et oleks mingigi vundament, mille pealt siis neid kiireid trenne teha.
Aga sellega ma olen küll nõus, et liiga kergelt tuleb alla andmist - ahh ilm on s*tt, ma ei lähe täna trenni. See on ka see, mis lööb välja hiljem võistlustel - kui läheb raskeks ei suudeta veel käiku juurde panna vaid lastakse hoopis kaks käiku kergemaks.
Loo alguse mõte on selgelt õuespordi tähtsustamine, mis iseenesest ju hea. Sellest aga järeldub, et tegelikult peab Priit jalgpallist ja jalgpalluritest lugu - kuigi väidab vastupidist. Jalgpallihooaeg algab ja tihti ka lõpeb ju lumes. NB! Jalgpalli Eesti meistritiitel kindlustab võitjameeskonnale vähemalt 300 000 eurot.
Pullerits on asjast täiesti valesti aru saanud. Tänapäeval on spordis palju olulisem see, et oled mõnus mees. Näiteks oskad tantsida või võileibu teha. Aga ka muud variandid on võimalikud. MM-le minnakse ennast näitama ja tšillima, mitte võitma või tulemust tegema. Kui oled sinna pääsenud, siis on su elutöö tehtud ja võid hakata tegelema muude asjadega. Hea tulemus on lisaboonus. Pullerits püsib jätkuvalt oma iganenud arusaamadel. Oleks aeg juba tänapäeva tulla. On elementaarne, et ajakirjanik peab suutma ajaga kaasas käia.
Sarnase tähelepaneku tegi Priit Simson - keskealised töö kõrvalt harrastajad nagu sina ja mina või Priit Simson ise ei tohiks ju tegelikult vastupidavusala proffidele konkurentsi pakkuda: http://www.epl.ee/news/arvamus/priit-simson-uldfuusiline-norkus.d?id=64395856
Võrdlus norrakate tasemega on väga ilmekas.
Noh jah, P. Simson on sportinfo statistika, mitte reaalse olukorra põhjal järeldusi teinud.
Teet
Suuusatajate võhmale nn jooksumaratoni või Viljandi järve jooksu tulemuste põhjal hinnanagu andmine on sutsu demagoogiamaiguline. Neil ju sel ajal puhkeperiood. Ka Pullerits ei pinguta blogis niivõrd kui ajalehte kirjutades. Kui me hindaksime Priitu ajakirjanikuna vaid blogipostituste põhjal, siis selline inimene kindlasti ei sobi õppejõuks - ropendab, faktidega eksimine käib asja juurde jne.
Aga laias plaanis olen sõnumiga päri - vastupidavuse arendamisel on väga paljudel suur varu.
Aga äkki Teet valgustad meid siis, milline see tegelik olukord on?
14.04- puhkeperiood või mitte, Eesti koondise distantsisõitja peaks ükskõik millisel perioodil harrastusjooksjaid edestama.
aink
Sedasama olen minagi möelnud, miks eesti koondise suusatajad nii kehvad jooksjad? Isegi kui jooksuvöistlust trennina vötta peaks nad tundmatuid nimesid harrastusjooksjaid ikka vöitma. Aga vöta näpust!
aink, ütle hea põhjus, miks suusataja peab pingutama mai alguses.
Selliste teemade tõstatudes meenub mulle alati üks ilus suveõhtu kui veloklubi trenni alguses vallandunud vihmasahmakas pani blogi autori nina kodupoole keerama. Kusjuures suurem osa mugavussportlasi see trenni tegemast ei seganud. Priit kui sa rattaspordist natukegi jagad, siis peaksid teadma,et pildilolev LOOK on trekiratas.
Aink tegelik olukord on see, et kui keegi väidab mingi jooksumaratoni tulemuse põhjal, et suusatajad ei jõua joosta, siis minul tekivad küsimused:
1) Miks Simson ei ole küsinud kellegi viidatu kommentaari konkreetse võistluse tulemuse osas?
2) Kas suusatajad kes on käinud jooksuvõistlustel on läinud sinna tegema elu tulemust või hoopis reklaami oma sponsoritele? Või äkki koos perega sportima?
3) Shmigun on üldse suures plaanis halb näide, sest tema tahtis võita kõiki võistlusi.
4) Heidetakse ette, et suusatajad ei võta osa jooksuvõistlustest, kuid ei selgu mida nad samal ajal siis tegid?
5) Simson kogu oma tagasihoidlikuse juures jätab ütlemata, et ta teeb jooksus kõikidele suusatajatele silmad ette kuid tema 2009 aasta Tartu Suusamaratoni aeg oli 04:54:48 ning 2006 aasta Haanja Maratoni aeg 03:28:55
Huvitav kuidas tema enda jooksutulemused siis suusatamises ei kajastu.
Teet
Teet, jah, paraku mu suusatulemused pole suuremad asjad, suusatan talviti keskmiselt alla 200 km ja sellega suurt libisema ei saa. Aga ega ma taha end eeskujuks tuua - rohkem nagu 80-kilone kontoritöötaja. Ja suusatajatele pähe ei tee - kuid imestan, et nad üldse kusagil läheduses on. Aga mis suusatajate jooksutulemusi puudutab, siis ma väga tahaks näha seda kohta, kus suusatajad korralikult jooksevad, umbes nagu Steira või Auckland. Palun osutage. Küsimus pole selles, kas mina olen hea, vaid miks nemad on nii kehvad. Ja see, et suusatajate Tehvandi jooks toimub samal päeval Tartu sügisjooksuga (Audentes õõnestab Tartu maratoni), näitab ka suusatajate mentaliteedi kohta midagi - "ärge meid siin segage".Jooksjatel on talvel küll võistlused, jutt, et peabki vormist väljas olema, sest hooaeg on kaugel, oleks ju piinlik.Lugupidamisega, Priit
Kas suusatajad kes on käinud jooksuvõistlustel on läinud sinna tegema elu tulemust või hoopis reklaami oma sponsoritele?
Peeter Kümmelile liigub jooksurajal nagu, pardon - Ain-Ivar Tupp. TIPPSPORTLASELT ootaks nagu enamat.
4) Heidetakse ette, et suusatajad ei võta osa jooksuvõistlustest, kuid ei selgu mida nad samal ajal siis tegid?
Aga mis see asja puutub? Oletan, et lebotasid, tšillisid, hängisid - nagu Pullerits blogikandes markantses stiilis suurepäraselt seda põlvkonda iseloomustab.
Härra Simsonilt 17:06 väga asjalik kommentaar.
Kusin sedasama minagi. Riigi koondisse kuuluvad suusatajad peaksid näiteks krossijooksus olema staadionijooksjatele täiega konkurendid.
Vastupidavuse puudus tapab Eesti spordi. On juba tapnud.
Vastupidavust on vaja ka ajakirjanikutöös. Pullerits on siis ise suurepäraseks eeskujuks. Eesti ajakirjanike seas on palju vaikselt tiksujaid, neidsamuseid 2-3 tunni pika rahuliku trenni mehi. Teises servas sellised, kellel 10 keskpärase kohta tuleb maksimaalselt 1-2 väljapaistvamat lugu. Jätkuvalt head taset hoida suudavad väga vähesed. Rõõm on nentida, et spordiblogi autor on nende hulgas...
Veel paar kuud trenni Sveitsi treeneri alluvuses ja meie suusapoisid paned kõigile teile kotti igal alal kaasa arvatud 10-võistuses
Vana tõde on see, et kui tahad saada paremaks, pead treenima koos endast tugevamatega. Ei pruugi aidata see, et treenid sama moodi nagu norra või vene koondis. Psühholoogiline faktor ning õhkkond on tähtis. Kui vaadata sprindikoondist, siis on kõik enamvähem ühe vitsaga löödud. Mõned sähvatused ei muuda pilti.
Teet
Arvan et Mae rekord oli kehva seetöttu, et ta jooksis selle nooruses ja uhe korra. Kui vaadata kui vöimsalt Jaak 15km suuska uhas, vöib arvata et vormi tipus oleks ta jooksnud 8.50
Ka viletsa jooksutehnika korral peaks rahv. tasemega suusataja (eriti veel klassika stiili söitja) suutma teha kesk- ja pikamaajoksus korraliku tulemuse.
(Meeme, eksisin oma eelmises kommentaaris, seetõttu kustutasin selle. Siin õiged faktid.)
Inimesena, kes on suhelnud Mati Alaveriga - tõsi, seda ikka mitmed head aastad tagasi, enne seda, kui suusatajate leeris asjad teravaks ja hapuks läksid -, tean teile rääkida, et Alaver ei pea jooksmist kui treeningmeetodit ja jooksuvõimet kui suutlikkuse näitajat suusatajate puhul kuigi oluliseks. Mäletan, et ta tõi kord mulle näite, kui kehv on Jaak Mae 3000 meetri jooksu rekord. Ma annan nüüd teile natuke mõtteaega, milline see rekord võiks olla - mis te arvate? Vahepeal ütlen vihjeks seda, et ma olin nooruses ääretult kehv 3000 meetri jooksja, rekordiks jäi 9.17 (mis vist siin ja praegu, jah, on paljudele jooksuharrastajatele unelmate tulemus... ja ma ei mõtle spetsiaalseid 3000 m jooksjaid, vaid harilikke jooksuhuvilisi, kelle nädala maht on ikka 50 km ja rohkem; mul oli tollal ehk 35 km). Ütlen ausalt, et ega ma enam mäleta, mis see Mae rekord täpselt oli, aga... nagu te teate, olen siin ainus, kes reporteritööd teeb.
Niisiis helistasin Jaak Maele ja küsisin, et kas mäletan Alaveri jutust õigesti, et tema 3000 m rekord oli 10.15 või 10.20. Jaak Mae vastas: "Ära mind ikka nii kehvaks ka pea!" Ja täpsustas: 9.16. (Ehk sekund parem kui mul. Pagan...) Lisas, et see sai joostud Kääriku staadionil tossudega. Samuti lisas, et ta oli jooksus üks kehvemaid, sest näiteks Andrus, Raul ja Meelis jooksid parematel päevadel 8.40-8.50. Mis kostate nüüd? Ja lisas ka seda, et Raido Ränkel on väga hea jooksja - tehke nüüd teie ka veidi reporteritööd ja uurige välja tema ajad mullustelt rahvajooksudelt.
Mae kinnitas seda, et üksvahe pöörasid nad jooksmisele koondises tähelepanu, aga siis märkasid, et jooksuajad lähevad küll paremaks, aga suusatamise tulemused sellest ei parane. Järeldus oli Mae sõnul see, et suusatajana tuleb teha ikka rohkem erialast trenni.
Vaat nii, sellised on tegelikud asjaolud, mille ma toon teieni, sest olen siin ainus, kes lambist pada ei aja, vaid ikkagi asja enne uurib.
No viimane väide vajaks kül põhjendamist. Kehva jooksutehnikaga ei tee ka rahvusvahelise klassi jooksja head tulemust.
Tubli Priit, viimased sissekanded on väga head.
P.
Priit, Sa ikka eksid.
enne seda, kui suusatajate leeris asjad teravaks ja hapuks läksid
Olgem täpsed, asjad läksid teravaks mitte suusatajate leeris, vaid suusatajate leeri ja Pulleritsu vahel.
olen siin ainus, kes reporteritööd teeb
Loomulikult, sest Sina oled siin ainus ajakirjanik. Meie oleme teiste alade mehed ega pea Sinu tööd Sinu eest ära tegema.
Jälle võrreldakse võrreldamatuid. Suusatamine on läinud nii spetsiifiliseks, et suusakoondise meestelt nõuda eesti tipp harrastajate alistamist igast asendist oleks ikka veidi patt.
Esiteks on eesti harrastajate fanaatilisus, treenerite ja uute treeningmeetodite kättesaadavus nii kõrge, et suure tõenäosusega on Alaveril õigus! Et kiiresti suusatada tuleb teha palju erialast tööd ning suusatamises on hoopis teised lihased mängus kui jooksus. Vaadake ka seda kuhu on liikunud suusatamine - mehed sõidavad terve maratoni (nii tartu kui vasa jms) läbi paaristõukes. Kas meie suusatajad suudaksid seda kui nad jookseks poole oma trennist :)
Sama on ka muudel elualadel. Väga tugev spetsialiseerumine ja kui sa oled tugev kõiges ei ole tugev mitte milleski.
Seega tore on võrrelda õunu ja apelsine ning kõik teavad mis on statistika :)
Jõudu!
Ränkel on tõepoolest hea jooksja. Polegi vaja uurida mulluseid rahvajookse - sel nädalavahetusel Tallinnas ekidenil kindlustas ta Rakverele pronksi, joostes 7,2km 3:12 tempos. Sellega jäi ta oma vahetuses alla vaid Allar Lambile.
Lisaks tuleks mainida tippspordist loobunud Vahur Teppanit, kes jooksis Tallinna maratoni 2:48, mis peaks olema Eesti suusakoondislaste tippmark (seni Veerpalu 2:54).
Auklandi enda sõnad on, et talle Tartu Maraton meeldib just selle pärast, et seda pole võimalik ainult paaristõugetega läbida. Saab sõita ilusat klassikalist suusasammu.
Teet
Teet, ilusa sammuga võib sõita, aga fakt on see, et suured maratonid võidetakse ikka paaristööga. Ja no ega Tartuski tegelikult kimatakse paaris.
P.
Norrakad on jooksus väga tugevad ja suusatamises tipus. Eesti koondis ei jõua joosta ega suusatad ja nüüd arvatakse, et ei peagi jõudma kiiresti joosta. Jooks on kõige alus. Ei ole suusatamise tipus ühtegi nõrka jooksjat.
Ja arvamus, et koondise suusataja ei peagi suvalisel jooksuvõistlusel pingutama on äärmiselt kummaline.
Kui õige spordimees saab numbri selga, siis paneb ta ikka täiega, mitte ei longi.
Закал-бег! Maailmakuulus vene karastusjooks ( Русский закал-бег, ingl Russian hardening), Mihhail Kotljarovi arendatud meetod aitaks ehk meie suusatajate tulemusi parandada.
"Suusatamine on läinud spetsiifiliseks", "nõuda tipp-harrastajate alistamist on lootusetu????" Kuulge, hea härra, Manuela di Centa oli Itaalia meister mäkkejooksus. Itaalia, mis on päris jooksumaa, mitte Eesti. Osutan, et jooksukiirus polnud mingi teema ajal, kui suusatulemused olid head. NVõitjate üle kohut ei mõisteta. Nüüd võitjaid pole. Tippsportlase pulss peaks üldiselt lööma rahulikult hetkel, mil harrastaja kõrva rügab.Ja ühtlasi tahaks kiita Tatjana Mannimad, kes Elva mäejooksul ja Iisaku rahvajooksul jooksutüdrukutele veenvalt ära pani.Saab ju küll. Kui juba käte peale jutt läks, siis koondislaste lõuatõmbevõimekus oleks päris põnev teave.Lugupidamisega, Priit.
Kui Te vaatate näiteks 2012 a. Tristari tiimide protokolle, siis ega seal suusatajatest 10 km. Jooksus palju kiiremaid polnud. Ei tiimides ega individuaalis.
Nii ja kuhu me siis jõudsime? Kas alakeha või ülakeha? Kas hea kiiruslik vastupidavus jooksus mängib rolli ka paaristõugetel?
Teet
Teema jätkuks, kui mõelda, et Ivar Tupp läbib aastas sportlasena oma paarkümmend maratoni jm ultraüritust ja korraldajana pakub sportimisvõimalust läbi kümmekonna ürituse mitmetele tuhandetele harrastajatele - ja peab oma tegevuse pealt riigile makse maksja - ja mitte ühte, vaid neid makse on mitu - kas pole siis ebaõiglane, et samas kõrval on suusakoondise sportlane, kes saab "stipendiumi" ja ei maksa mingisuguseid makse, tuuritab Sankt Moritzis ja Davoses, hooaja jooksul teeb maksimaalselt kümmekond lühikest sõitu, reeglina ei pääse kvalifikatsioonisõidust kaugemale. Väidan, et Tupp teeb spordi jaoks rohkem.
Elu pole jätnud palju võimalusi Teeduga nõus olemiseks, kuid "today - the eagle has landed!".
Ehk siis, 21:20 kommentaaris kirjutatuga pean täielikult nõustuma. Uskumatu, Teet, aga tõsi.
Kuid võib-olla on Margusel (19:22) täpsustavat infot, mis siiani ilmarahva eest lume all peidus on olnud. Nii et, Margus, Eesti noored suusataja ootavad huviga, millal ja millisel kohal TM-l sinu kirjeldatud stiilis ja ilma pidamismäärdeta (ning loomulikult ka nowax suuskadeta) lõpetati?
Härda uudishimuga,
Kiibitsev noorsuusataja
Lugupeetud noorsuusataja, vaatame ikka suundumusi, mitte ei aja protokollis näpuga rida.
P.
Vastupidavust aitab arendada jooksmine :) Siin uus jooksukalneder.
https://sites.google.com/site/jooksukalender/
08:13, tundub olema selline päris paras jalgade töö ja vastupidavuse arenduskalender suusatreeningute vahele. Ja ka väikseks vahelduseks gletscheril sõitmisele :)
Pulleritsu blogisse ei rohtu rahva rada.
Mõnigi mees, kes kinni idees
maratonil sadu mehi jätta selja taga,
käib siin.
Aga ka kõrgintellektuaalid nagu Thoreau..
Molto buono, eccellente, Priit!
Viimaste kannete tase on tõesti nauditav ja raske on midagi eesti (spordi)blogindusest vastukaaluks tuua.
Käsi jääb pulsile.
Aitäh, aitäh, aitäh! Ja ei saa jätta märkimata, et seekord, nagu ka eelmisel korral, on enamik kommentaatoreid andnud hea ja sisuka panuse oma võimete piires, lolli möla, mis siin vahepeal laiutama hakkas, on õnneks minimaalseks jäänud. Nagu vist öeldakse: vähem möla, kiirem jalg! Tak deržat!
Nagu öeldakse: kuidas töö, nõnda palk. Kui blogipidaja jätkab asjalikku joont ja rumalustest edaspidi hoidub, siis normaliseerub ka kommentaarium. Jaksu Priidule!
Olen samal arvamusel austatud eel-kirjutajatega. Priidu ploog õitsep nagu kevad oleks jälle käes. Palju tervisi Kaarel Zilmerile, Mihkel Mutile ja teistele intellektuaalidele keda tunnen.
Aust. Lembit K.
Lampedusa saare lähedal läks Aafrika põgenike laev põlema. Inimlik tragöödia! Aga miks kuulutab Itaalia selle "oma leinaks"? Ja tahab seda laiendada "Euroopa leinaks"? Tegemist peamiselt Eritrea ja Somaalia kodanikega. Kas nendes maades kuulutab keegi leina??
viimasele.
eks louna-euroopa riikide taaka peavad aitama kanda ka teised "eurooplased". Mingi aeg tagasi ju sadeti paar meie piirivalvurit Kreekale appi kui seal kari kurde nende piiri ähvardas.
Aga nagu oleme näinud siis Baltikumi puhul see euroopa solidaarsus ei kehti. Vöi arvate et Itaalia Kreeka saadavad meile kedagi midagi appi kui idapoolsetega tuleb jagelemist. Ärge und nähke
Kui suusatajate jooksukiirust vaadata, siis Kirvesneemi 5000m aeg oli tegevsportlasena 14.10 min mis pole teab mis aeglane! Samadel aastatel konkureeris talviti ikka parimatele kohtadele.
Priit vist kesikutega 1-e mütsi alla läinud,miks eelmine komm kustutati.
...sest see oli siin keelatud teemal, Lembit Kaun ja muu säärane pseudovärk. Ja üleüldse, ma ei ole ole kohustatud siin kellelegi aru andma, miks ma midagi kustutan.
Pole Lembit Kauna, pole inimest. Probleemikõrvaldusest õpitud meede töötab alati.
sellest on natuke kahju. Kasutades legendaarse LK pseudonuumi sai utelda midagi spetsiifiliselt abstraktset e.g. filosoofilist, mida Anonuumse voi tava Reinu nime alt ei andnud vajalikku ekspressi välja, ehk siis teatud mote jääb nuud blogi kommentaaridest puuduma.
Nii et, Margus, Eesti noored suusataja ootavad huviga, millal ja millisel kohal TM-l sinu kirjeldatud stiilis ja ilma pidamismäärdeta (ning loomulikult ka nowax suuskadeta) lõpetati?
Palju pead murda pole vaja-Hakan Westin 90-ndatel, 2 või 3 TM võitu.
Kas Kauna represseeritakse taas?
15.08-le,TJM oli mul pooleteise tunni -ga,aga TM palja suusaga 150 tuuri,kus 2 nukki jooksin kuuske.
Jooksuportaal kirjutab. Tsiteerib Kivistikku: "„Kui valiksin pikema distantsi, kannataks natukene minu edasised treeningud, peaksin neid edasi lükkama. 10 km ei ole nii pikkuselt kui ka ajaliselt eriti pikk distants ja hästi treenitud võhmamehed taastuvad sellest ruttu“." jms
Väga sisukas.
Homme on ju suur poksivõistlus Moskvas, kas Pullerits sellel ka oma hinnangu raatsib anda? Keda eelistate Povetkinit või Klitskod? Mul isiklikult on täitsa kahe vahel olemine,tore oleks, kui Klitsko jälle võidaks, aga samas, kui sama moodi sümpaatne Povetkin võidaks, siis oleks maailmameistritiitlite ühendamiseks vaja veel vaid üks mats pidada, teise Klitskoga. Vitali ja Vladimir omavahel tõenäoliselt tiitlile ei poksi.
Pullerits ei arva midagi, tema leivanumber of pikad lohisevad, üle kahe lehekülje intervjuud mingil määral kuulsaks või edukaks saanud inimestega. Pullerits seejuures fights the last war s.t keegi ei ole rikkaks, edukaks või kuulsaks saanud jäljendades mõnda teist rikast, edukat või kuulsat. Edukaks saamiseks peab valima varasematest erineva tee. Sellest Pullerits aru ei saa ja vorbib oma edukate inimeste intervjuusid. Juba "Favoriidi" aegadest peale.
Delfis on uudislugu, et homme Türi-Paide jooksul üritatakse rajarekordit. Isegi kahte - nii meeste kui naiste arvestuses. Kas keegi oskab öelda, miks see nii tähtis on. (Aga peab olema, kui ületab Delfi uudisekünnise).
no mulle küll väga meeldib et TNurme treeningupartner seda rekordit ei saanud
jooksuvõistlused uuel lehel www.jooksukalender.eu
Postita kommentaar
<< Esileht